Majanduse-Finantstegevuse analüüs. (2)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING

Majandus-finantstegevuse analüüs
AS Tallinna Lennujaam
Õppeaine: Transpordiökonoomika
Transporditeaduskond
Õpperühm: TLI-51
Üliõpilane: Margus Müür
Kontrollis : J. Krasjukova
Tallinn 2010
Sisukord
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING 1
Sissejuhatus 3
Ettevõtte üldiseloomustus 4
Lühiülevaade finantsanalüüsist 5
Lähteandmed - bilanss , kasumiaruanne , rahavoogude aruanne 6
Finantssuhtarvude analüüs 12
Lühiajalise maksevõime hindamine 12
Pikaajalise maksevõime hindamine 14
Efektiivsuse hindamine 16
Tasuvuse hindamine 19
Bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude analüüs 23
Pankroti analüüs 24
SWOT analüüs 26
Üldhinnang ja perspektiivid 27

Sissejuhatus

Kursusetöö teemaks on AS Tallinna Lennujaama majandus- ja finantstegevuse analüüs 2006-2008 aastate andmetel.
Teema iseloomustus ja töö eesmärk
Eesmärgiks on:

• Millised olid ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused antud perioodil?
  
• Millised on ettevõtte tegevuse nõrgad ja tugevad küljed?
  
• Millised muudatused on vajalikud ettevõtte tegevuse parandamiseks tulevikus?
  

Ettevõtte üldandmed
Ärinimi: AS Tallinna Lennujaam
Äriregistri kood: 10349560
Juriidiline aadress: Lennujaama tee 2
11101 Tallinn
Eesti Vabariik
Telefon: +372 6 058 701
Faks : +372 6 058 333
E-post: administration@tll. aero
www.tallinn- airport .ee

Ettevõtte üldiseloomustus

AS-i Tallinna Lennujaam kui kontserni emaettevõtja tegevusvaldkonnaks on talle kuuluvate lennujaamade käitamine ja arendamine ning lennujaamadega seotud ettevõtete teenindamine. Lennujaama aktsiate omanik on Eesti Vabariik ning ettevõte kuulub Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse.
Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. korraldusele nr 782-k ühendati 2005. majandusaastal AS-ga Tallinna Lennujaam AS-id Pärnu Lennujaam, Tartu Lennujaam, Kuressaare Lennujaam ja Kärdla Lennujaam. Kuressaare lennujaama halduses on Ruhnu saarel asuv murukattega lennuväli ning Pärnu lennujaamale kuulub samaväärne lennuväli Kihnu saarel.
Regionaalsed lennujaamad on vajalikud riigile regionaalse transpordipoliitika teostamiseks ning ei ole kasumit tootvad üksused. 2006. aastal eraldas riik nimetatud lennujaamade tegevuskulude katteks 10 miljonit krooni (2005. aastal 9 milj kr).
Konsolideerimisgruppi kuulub AS Tallinna Lennujaam tütarettevõte AS Tallinn Airport GH, kelle tegevusalaks on õhusõidukite maapealse teenindamise korraldamine Tallinna lennujaamas. Äriühingu asutas AS Tallinna Lennujaam 28.12.2005. aastal eesmärgiga muuta paindlikumaks partnerite vahelist teeninduskvaliteeti ja kindla sooviga tagada õhusõidukite maapealse teenindusega tegelevate firmade õiguste ja kohustuste haldamise jätkusuutlikus Tallinna lennujaamas ja pidada lahus tulusid ja kulusid lennujaama põhitegevusest.
Ettevõtte visioon on areneda 2015. aastaks tuntud ja tunnustatud lennutranspordi sõlmeks Põhja-Euroopas. Firma missiooni kohaselt töötab AS Tallinna Lennujaam kliendikeskse, kvaliteetset teenust osutava ja efektiivselt majandava äriühinguna, mille eesmärgiks on saavutada klientide rahulolu ja äriühingu kasumlikkus .
Ettevõte väärtustab:
• koostöövalmidust – tahet ja oskust osaleda tulemuslikult ühistegevuses
• kliendikesksust – valmidust ning tegutsemist  sise- ja välisklientide soove arvestades, et saavutada firma eesmärgid
• kvaliteeti – suutlikkust pakkuda rahvusvahelistele standarditele ja firmasisestele kvaliteedinõuetele vastavaid teenuseid, mis rahuldavad klientide ootusi ja vajadusi

Lühiülevaade finantsanalüüsist

Finantsanalüüs kujutab endast hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Seda võib teha möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid , aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid.
Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus , tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs; Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel.
Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi.
Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi:
1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul;
2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs;
3. suhtarvude analüüs.

Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne

Konsolideeritud bilanss
 
 
 
 
 
 
 
tuhandetes kroonides
31.12.2008
31.12.2007
Lisa
VARAD
 
 
 
Käibevara
 
 
 
Raha ja raha ekvivalendid
214 895
53 111
1
Tuletisinstrument
0
5 027
2
Nõuded
44 423
155 734
3
Ettemaksed
2 260
1 359
4
Varud
545
1 562
5
Käibevara kokku
262 123
216 793
 
Kinnisvarainvesteering
440
466
7
Põhivara
 
 
 
Materiaalne põhivara
2 105 347
1 364 978
8
Immateriaalne põhivara
10 773
12 113
9
Põhivara kokku
2 116 120
1 377 091
 
VARAD kokku
2 378 683
1 594 350
 
 
 
 
 
KOHUSTUSED
 
 
 
Lühiajalised kohustused
 
 
 
Laenukohustused
97 413
37 501
10
Tuletisinstrument
9 478
0
2
Võlad
183 955
168 888
12
Lühiajalised kohustused kokku
290 846
206 389
 
 
 
 
 
Pikaajalised kohustused
 
 
 
Pikaajalised võlakohustused
540 883
257 477
10
Pikaajalised eraldised
0
3 154
16
Põhivara sihtfinantseerimine
949 950
547 001
17
Pikaajalised kohustused kokku
1 490 833
807 632
 
KOHUSTUSED kokku
1 781 679
1 014 021
 
 
 
 
 
OMAKAPITAL
 
 
 
Aktsiakapital
359 859
359 859
18
Kohustuslik reservkapital
35 986
22 855
 
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
184 484
95 100
 
Aruandeaasta kasum
16 675
102 515
 
OMAKAPITAL kokku
597 004
580 329
 
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku
2 378 683
1 594 350
 
Konsolideeritud bilanss
 
 
 
 
 
Eesti kroonides
31.12.2006
Lisa
VARAD
 
 
Käibevara
 
 
Raha ja raha ekvivalendid
46 216 029
1
Tuletisinstrument
2 599 464
15
Nõuded
59 876 521
2
Ettemaksed
801 426
3
Varud
668 444
4
Käibevara kokku
110 161 884
 
Kinnisvarainvesteering
491 466
7
Põhivara
 
 
Materiaalne põhivara
852 012 440
8
Immateriaalne põhivara
5 286 763
9
Põhivara kokku
857 299 203
 
 
 
 
VARAD kokku
967 952 554
 
 
 
 
KOHUSTUSED
 
 
Lühiajalised kohustused
 
 
Laenukohustused
36 480 423
10
Tuletisinstrument
0
15
Võlad
37 077 838
11,12,13
Lühiajalised kohustused kokku
73 558 261
 
 
 
 
Pikaajalised kohustused
 
 
Pikaajalised võlakohustused
168 784 844
10
Pikaajalised eraldised
3 153 532
16
Põhivara sihtfinantseerimine
244 641 691
17
Pikaajalised kohustused kokku
416 580 067
 
 
 
 
KOHUSTUSED kokku
490 138 328
 
OMAKAPITAL
 
 
Aktsiakapital
144 871 700
19
Kohustuslik reservkapital
22 855 471
 
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
214 987 306
 
Aruandeaasta kasum
95 099 748
 
OMAKAPITAL kokku
477 814 225
 
 
 
 
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku
967 952 554
 
Konsolideeritud kasumiaruanne
 
 
 
tuhandetes kroonides
2008
2007
Lisa
TULUD
 
 
 
Müügitulu
427 276
387 819
19
Põhivara sihtfinantseerimine
36 173
11 419
17,19
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
13 000
12 000
19
Muud äritulud
3 583
4 482
19
TULUD kokku
480 032
415 720
 
KULUD
 
 
 
Kaubad, materjal ja teenused
141 999
102 204
20
Mitmesugused tegevuskulud
20 557
11 906
20
Tööjõu kulud
129 119
105 362
20
Põhivara kulum
142 799
89 301
20
Muud ärikulud
1 528
1 080
20
KULUD kokku
436 002
309 853
 
ÄRIKASUM
44 030
105 867
 
 
 
 
 
Intressikulud
-17 835
-8 652
21
Muud finantstulud ja -kulud
-9 520
5 313
21
 
 
 
 
ARUANDEAASTA KASUM
16 675
102 515
 
Eesti kroonides
01.01.-31.12.06
Lisa
TULUD
 
 
Müügitulu
331 391 898
20
Põhivara sihtfinantseerimine
9 079 152
20
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
10 000 000
20
Muud äritulud
1 440 707
20
TULUD kokku
351 911 758
 
 
 
 
KULUD
 
 
Kaubad, materjal ja teenused
81 098 778
21
Mitmesugused tegevuskulud
11 065 918
21
Tööjõu kulud
84 723 822
21
Põhivara kulum
77 101 026
21
Muud ärikulud
672 168
21
KULUD kokku
254 661 712
 
ÄRIKASUM
97 250 046
 
 
 
 
Finantstulud ja kulud kokku
-2 150 298
22
 
 
 
ARUANDEAASTA KASUM
95 099 748
 
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
 
 
 
 
 
 
 
 
 
tuhandetes kroonides
2008
2007
Lisa
 
PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD
 
 
 
 
Laekumised klientidelt
622 734
400 442
 
 
Hankijatele ja töötajatele tasutud summad
-450 722
-247 525
 
 
Fondidest saadud tulu ja saadud intressid
2 749
1 927
 
 
Makstud intressid
-11 329
-7 384
 
 
Riigi eelarveline sihtfinantseering
13 000
12 000
 
 
Rahavood põhitegevusest kokku
176 431
159 460
 
 
INVESTEERIMISTE RAHAVOOD
 
 
 
 
Põhivara soetamisel tasutud summad
-872 195
-481 192
8
 
Põhivara müügist laekunud summad
639
345
8c,19
 
Rahavood investeeringutest kokku
-871 556
-480 847
8c
 
 
 
 
 
 
FINANTSEERIMISTE RAHAVOOD
 
 
 
 
Laenu tagastamine
-36 480
-36 480
10
 
Laenu saamine
375 518
125 173
10
 
Laekunud sihtfinantseeringud
517 871
239 590
17a
 
Rahavood finantseerimisest kokku
856 909
328 282
 
 
KOKKU RAHAVOOD
161 784
6 895
 
 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
53 111
46 216
1
 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
214 895
53 111
1
 
Raha ja raha ekvivalentide muutus
161 784
6 895
 
 
 
 
 
 
 
Kontserni omakapitali muutuste aruanne
 
 
 
 
tuhandetes kroonides
Aktsiakapital
Kohustuslik
Jaotamata kasum
Omakapital
 
reservkapital
Kokku
Omakapital seisuga 31.12.2006
144 872
22 855
310 087
477 814
2007. aasta puhaskasum
0
0
102 515
102 515
Fondiemissioon
214 987
0
-214 987
0
Omakapital seisuga 31.12.2007
359 859
22 855
197 615
580 329
2008. aasta puhaskasum
0
0
16 675
16 674
Reservkapitali suurenemine
0
13 130
-13 130
0
Omakapital seisuga 31.12.2008
359 859
35 986
201 159
597 004
Raha ja raha ekvivalendid rahavoo aruandes võrduvad raha ja raha ekvivalentidega bilansis.
Eesti kroonides
01.01.-31.12.06
Lisa
PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD
 
 
Laekumised klientidelt
345 325 325
 
Hankijatele ja töötajatele tasutud summad
-221 261 781
 
Fondidest saadud tulu ja saadud intressid
2 313 509
 
Makstud intressid
-7 526 160
 
Rahavood põhitegevusest kokku
118 850 894
 
 
 
 
INVESTEERIMISTE RAHAVOOD
 
 
Põhivara soetamisel tasutud summad
-155 041 391
8
Põhivara müügist laekunud summad
514 453
20
Raha äriühendusest
 
5
Rahavood investeeringutest kokku
-154 526 938
 
 
 
 
FINANTSEERIMISTE RAHAVOOD
 
 
Laenu tagastamine
-36 480 423
10
Laenu saamine
0
10
Laekunud sihtfinantseeringud
28 751 835
 
Rahavood finantseerimisest kokku
-7 728 589
 
 
 
 
KOKKU RAHAVOOD
-43 404 633
 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
89 620 662
 
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
46 216 029
1
Raha ja raha ekvivalentide muutus
43 404 633
 
Kontserni omakapitali muutuste aruanne
Eesti kroonides
Aktsiakapital
Kohustuslik
reservkapital
Jaotamata kasum
Omakapital
kokku
Omakapital seisuga 31.12.2004
128 714 300
22 855 471
131 323 460
282 893 231
Fondi emissioon
16 157 400
0
-16 157 400
0
Regionaallennujaamade ühendamine
0
0
11 523 500
11 523 500
2005 aruandeaasta kasum
0
0
88 297 746
88 297 746
Omakapital seisuga 31.12.2005
144 871 700
22 855 471
214 987 306
382 714 477
2006. aruandeaasta kasum
0
0
95 099 748
95 099 748
Omakapital seisuga 31.12.2006
144 871 700
22 855 471
310 087 054
477 814 225

Finantssuhtarvude analüüs

Finantssuhtarvude analüüs määrab ettevõtte tugevaid ja nõrku külgi, konkurentsipositsiooni muutumist, võrreldes teiste ettevõttetega ja tööstusharu keskmisega.
Finantssuhtarvud grupeeritakse viide rühma:
• likviidsuse suhtarvud ( liquidity ratio );
• tegevuse efektiivsuse suhtarvud (activity ratio);
• finantsvõimenduse suhtarvud (leverage ratio);
• tulususe suhtarvud ( profit ratio);
• turuväärtuse suhtarvud (shareholder- return ratio).

Lühiajalise maksevõime hindamine

Puhas käibekapital
Puhas käibekapital= käibevarad – lühiajalised kohustused
Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajalisi makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral.käibevarade konverteerimisel rahaks
 
2006
2007
2008
Käibevarad
110 161 884
216 793
262 123
Lühiajalised kohustused
73 558 261
206 389
290 846
Puhaskäibekapital aastate lõikes
36 603 623
10 404
-28 723
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevarad/lühiajalised kohustused
 
2006
2007
2008
Käibevarad
110 161 884
216 793
262 123
Lühiajalised kohustused
73 558 261
206 389
290 846
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
1,5
1,05
0,9
Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea , kui on vahemikus 1.59-1,2 siis on rahuldav , kui on vahemikus 1,19-0,9 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta.Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsükli pikkusest.
Likviidsuskordaja
Likviidsuskordaja= likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused
 
2 006
2007
2008
Likviidsed varad
46 216 029
53 111
214 895
Lühiajalised kohustused
73 558 261
206 389
290 846
Likviidsuskordaja
0.63
0.26
0.74
See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida . Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75.

Pikaajalise maksevõime hindamine

Võlakordaja
Võlakordaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / koguvarad
 
2006
2007
2008
Lühiajalised kohustused
73 558 261
206 389
290 846
Pikaajalised kohustused
416 580 067
807 632
1 490 833
Koguvarad
967 952 554
1 594 350
2 378 683
Võlakordaja
0,506366067
0,636009032
0,7490191
Normaalseks võiks üldiselt lugeda võlakordajat 50 %, Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest.
Soliidsuskordaja
Soliidsuskordaja = omakapital / kohustused ja omakapital
Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas.
 
2006
2007
2008
Omakapital
477 814 225
580 329
597 004
Kohustused ja omakapital
967 952 554
1 594 350
2 378 683
Soliidsuskordaja
0.49
0.36
0.25
Kohustuste ja omakapitali suhe
Kohustuste ja omakapitali suhe ehk pikaajalise maksevõimelisuse näitaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / omakapital
 
2006
2007
2008
Lühiajalised kohustused
73 558 261
206 389
290 846
Pikaajalised kohustused
416 580 067
807 632
1 490 833
Omakapital
477 814 225
580 329
597 004
Kohustuste ja omakapitali suhe
1.0258
1.74732
2.98436
Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest.
Kapitaliseerituse kordaja
Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital )
 
2006
2007
2008
Pikaajalised kohustused
416 580 067
807 632
1 490 833
Omakapital
477 814 225
580 329
597 004
Kapitaliseerituse kordaja
0.4658
0.5819
0.7141
Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis.
Intressikulude kattekordaja
Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu
 
2006
2007
2008
Ärikasum
97 250 046
105 867
44 030
Intressikulu
2 150 298
8 652
17 835
Intressikulude kattekordaja
45.23
12.236
2.46874
See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse. Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel.

Efektiivsuse hindamine

Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= Müügitulu / Keskmine debitoorse võlgnevus(nõuded)
Ehk debitoorse võlgnevuse käibesagedus, näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste võlgnevuste tasumine aruandeperioodil.Mida suurem seda parem.
 
2006
2007
2008
Müügitulu
331 391 898
387 819
427 276
Nõuded
59 876 521
155 734
44 423
Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
5.53458
2.49026
9.61835
Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus) * 360 / keskmised kulud müüdud toodangule päevas
2008.a.
Raha = 214 895
Nõuded ostjate vastu = 44 423
Keskmised kulud toodangule päevas = 436 002
Raha kasutamise aeg päevas = ( 214 895 + 44 423) x 360 / 436 002 = 214, 11 päeva
2007. a.
Raha= 53 111
Nõuded ostjate vastu = 155 734
Keskmised kulud toodangule päevas = 309 853
Raha kasutamise aeg päevas = ( 53 111 + 155 734 ) x 360 / 309 853 = 242, 64 päeva
2006.a.
Raha = 46 216 029
Nõuded ostjate vastu = 59 876 521
Keskmised kulud toodangule päevas = 254 661 712
Raha kasutamise aeg päevades = ( 46 216 029 + 59 876 521 ) x 360 / 254 661 712 = 149,98
Raha kasutamise aeg päevades näitab kui kauaks jätkub likviidseid vahendeid ettevõtte pidevate väljaminekute teostamiseks, mida kauem ettevõtte raha ja ostjatelt saadavaid summasid jätkub, seda tugevam on ettevõtte finantsiline seisund ja varade likviidsus.
AS Tallinna Lennujaama puhul on seis väga hea.
Varude käibekordaja
Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk (( algsaldo + lõppsaldo) / 2))
2008.a.
Müüdud toodete kulu = 141 999
Varude keskmine jääk (( algsaldo + lõppsaldo ) / 2 )) = (( 1 562 + 545 ) / 2 )) = 1053, 5
Varude käibekordaja = 141 999 / 1053, 5 = 134, 79
2007.a.
Müüdud toodete kulu = 102 204
Varude keskmine jääk ((algsaldo + lõppsaldo ) / 2 )) = (( 668 444 + 1562 ) / 2 )) = 335 003
Varude käibekordaja = 102 204 / 335 003 = 0, 31
2006.a.
Müüdud toodete kulu = 81 098 778
Varude keskmine jääk (( algsaldo + lõppsaldo ) / 2 )) = (( 647 043 + 668 444 ) / 2 )) = 657 743, 5
Varude käibekordaja = 81 098 778 / 657 743,5 = 123, 3
Varude käibekordaja näitab, mitu korda perioodi jooksul on firma varud keskmiselt ära müüdud. Selle näitaja kõrge väärtus viitab materiaalsete varude suurele käsutamisele, mis omakorda viib maksevõime ja tasuvuse tõusule. Madal varude käibekordaja näitab, kas materiaalsete varade liigsust või raskusi nende realiseerimisel, mis on tingitud nende vananemisest. AS Tallinna Lennujaamal varud puuduvad.
Põhivarade käibekordaja = müügi netokäive / keskmine põhivara jääk((algsaldo + lõppsaldo) / 2)
2008.a.
Müügi netokäive = 427 276
Keskmine põhivara jääk (( algsaldo + lõppsaldo) / 2) = (( 1 377 091 + 2 116 120 ) / 2) = 1 746 605, 5
Põhivarade käibekordaja = 427 276 / 1 746 605, 5 = 0, 24
2007.a.
Müügi netokäive = 387 819
Keskmine põhivara jääk (( algsaldo + lõppsaldo) / 2 ) = (( 857 299 203 + 1 377 091) / 2 = 429 338 147
Põhivara käibekordaja = 387 819 / 429 338 147 = 0, 0009
2006.a.
Müügi netokäive = 331 391 898
Keskmised põhivara jääk (( algsaldo + lõppsaldo) / 2) = (( 636 312 302 + 857 299 203) / 2) =
746 805 752, 5
Põhivara käibekordaja = 331 391 898 / 746 805 752, 5 = 0,44
Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades või ka seda, mitu müügi netokäibe krooni tuleb ühe põhivarasse investeeritud krooni kohta. Kõrge käibekordaja näitab reeglina seda, et põhivarasid käsutatakse efektiivselt. Madal kordaja näitab liigseid investeeringuid põhivarasse ja vähest müügikäivet.
AS Tallinna Lennujaam kasutab oma varasid ebaefektiivselt. Näitajad on väga madalad.

Tasuvuse hindamine

Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum x 100 / müügi netokäive
2008.a.
Ärikasum = 44 030
Müügi netokäive = 427 276
Müügikäibe ärirentaablus = 44 030 x 100 / 427 276 = 10, 3 %
2007.a.
Ärikasum = 105 867
Müügi netokäive = 387 819
Müügikäibe ärirentaablus = 105 867 x 100 / 387 819 = 27, 3 %
2006.a.
Ärikasum = 97 250 046
Müügi netokäive = 331 391 898
Müügikäibe ärirentaablus = 97 250 046 x 100 / 331 391 898 = 29, 35 %
Müügikäibe ärirentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus- ning üldiste halduskulude mahaarvamist ja kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust.
AS Tallinna Lennujaama müügikäibe ärirentaablus on languse trendiga. 2006.a. oli näitaja väga hea. 2007.a. ja 2008.a. oli langus 17 % seda on liialt palju.
Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum x 100 / müügi netokäive
2008.a.
Puhaskasum = 16 675
Müügi netokäive = 427 276
Müügikäibe puhasrentaablus = 16 675 x 100 / 427 276 = 3, 9 %
2007.a.
Puhaskasum = 102 515
Müügi netokäive = 387 819
Müügikäibe puhasrentaablus = 102 515 x 100 / 387 819 = 26, 43 %
2006.a.
Puhaskasum = 95 100
Müügi netokäive = 331 391 898
Müügikäibe puhasrentaablus = 95 100 x 100 / 331 391 898 = 0, 029 %
Müügikäibe puhas rentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus oli suurim 2007.a.
Investeeringute rentaablus = ärikasum x 100 / varade maksumus
2008.a.
Ärikasum = 44 030
Varade maksumus = 2 378 683
Investeeringute rentaablus = 44 030 x 100 / 2 378 683 = 1, 85 %
2007.a.
Ärikasum = 105 867
Varade maksumus = 1 594 350
Investeeringute rentaablus = 105 867 x 100 / 1 594 350 = 6, 64 %
2006.a.
Ärikasum = 97 250 046
Varade maksumus = 967 952 554
Investeeringute rentaablus = 97 250 046 x 100 / 967 952 554 = 10, 05 %
Investeeringute rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust.
2006.a. olid varadesse tehtud investeeringud tasuvamad võrreldes järgnevate aastatega.
Investeeringute puhasrentaablus = puhaskasum x 100 / varade maksumus
2008.a.
Puhaskasum =16 675
Varade maksumus = 2 378 683
Investeeringute puhasrentaablus = 16 675 x 100 / 2 378 683 = 0, 7 %
2007.a.
Puhaskasum = 102 515
Varade maksumus = 1 594 350
Investeeringute puhasrentaablus = 102 515 x 100 / 1 594 350 = 6, 43 %
2006.a.
Puhaskasum = 95 100
Varade maksumus = 967 952 554
Investeeringute puhasrentaablus = 95 100 x 100 / 967 952 554 = 0,0099 %
Investeeringute puhasrentaablus mõõdab varadesse tehtud investeeringute tasuvust puhaskasumi baasil. AS Tallinna Lennujaama investeeringute puhasrentaablus oli kõrgem 2007.a.
Omakapitali rentaablus = puhaskasum x 100 / omakapital
2008.a.
Puhaskasum = 16 675
Omakapital = 597 004
Omakapitali rentaablus = 16 675 x 100 / 597 004 = 2, 79 %
2007.a.
Puhaskasum = 102 515
Omakapital = 580 329
Omakapitali rentaablus = 102 515 x 100 / 580 329 = 17, 66 %
2006.a.
Puhaskasum = 95 100
Omakapital = 477 814 225
Omakapitali rentaablus = 95 100 x 100 / 477 814 225 = 0, 02 %
Omakapitali rentaablus näitab, kuidas kohustuste arvel finantseerimine mõjutab tulu omakapitalilt. Kohustuste arvel finantseerimine annab aktsionäridele võimaluse tõsta omakapitali rentaablust. Mida kõrgem on omakapitali rentaablus, seda efektiivsemad on investeeringud antud firmasse. Antud näitaja kõrge tase võib näidata ka seda, et ettevõte käsutab suures ulatuses võõrkapitali ning on seetõttu riskantne. Samas võib madal omakapitali rentaablus näidata ettevõtte konservatiivset rahanduspoliitikat.
AS Tallinna Lennujaama omakapitali rentaablus on suht madal. Suur kõikumine aastate lõikes. Kõrgeim oli 2007.a.

Bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude analüüs

Käibevarade maht peale 2006.a. on languses. Kuna tegemist on suure ettevõtte ja pideva laiendustega siis varades esineb pidev kõikumine. 2008.a. on langenud käibevarad 420 kordselt.
Põhivara muutus alates 2006.a. – 2008.a. on samut olnud langus trendiga nagu ka käibevarades. Põhivarad on 405 korda väiksemad kui olid 2006.a. seisuga. 2007.a. oli suur langus ja selle järgnes väike tõus 2008.a.
Lühiajalised kohustused on vähenenud. 2006.a. oli lühiajalised kohustused miljonites, aga 2008.aastaks olid need juba kõvasti alla miljoni krooni.
Pikaajaliste kohustuste osakaal on peale 2006.a. aastat märgatavalt langenud.
Tallinna Lennujaama reisiterminali laiendati, seepärast on ka 2006.a. kajastatud kulud ja tulud võrreldes teiste aastatega märgatavalt suuremad.
Rahavood põhitegevusest on 2006.a. väga head. 2008.a. võrreldes 2006.a. on aga suure langusega. Rahavood üldiselt on 2007a. seisuga langend selle on järgnenud 2008.a. tõus.

Pankroti analüüs

Altmani Z-seisu valem Z = 6,56+ 3,26+ 6,72+ 1,05
x= (käibevara-lühiajalised kohustused)/vara
= puhaskasum/vara
= ärikasum/vara
= omakapital/kohustused
2008.a.
Käibevara = 262 123
Lühiajalised kohustused = 290 846
Vara = 2 378 683
x1 = ( 262 123 – 290 846 ) / 2 378 683 = - 0, 012
Puhaskasum = 16 675
x2 = 16 675 / 2 378 683 = 0, 007
Ärikasum = 44 030
x3 = 44 030 / 2 378 683 = 0, 0185
Omakapital = 597 004
Kohustused = 1 781 679
x4 = 597 004 / 1 781 679 = 0, 335
Z-seis = 6,56 x (- 0,012) + 3,26 x 0,007 + 6,72 x 0,0185 + 1,05 x 0,335= 0,42017
Z-seis näitab ettevõtte pankrotistumise tõenäosust.
2007.a.
Käibevara = 216 793
Lühiajalised kohustused = 206 389
Vara = 1 594 350
x1 = (216 793 – 206 389) / 1 594 350 = 0,0065255
Puhaskasum = 102 515
x2 = 102 515 / 1 594 350 = 0,0642989
Ärikasum = 105 867
x3 = 105 867 / 1 594 350 = 0,0664013
Omakapital = 1 377 091
Kohustused = 1 014 021
x4 = 1 377 091 / 1 014 021 = 1,358
Z-seis = 6,56 x 0,0065255 + 3,26 x 0,0642989 + 6,72 x 0,0664013 + 1,05 x 1,358 = 2,1245
2006.a.
Käibevara = 110 161 884
Lühiajalised kohustused = 73 558 261
Vara = 967 952 554
x1 = (110 161 884 – 73 558 261) / 967 952 554 = 0,03781
Puhaskasum = 95 100
x2 = 95 100 / 967 952 554 = 0,000098248
Ärikasum = 97 250 046
x3 = 97 250 046 / 967 952 554 = 0,100467
Omakapital = 477 814 225
Kohustused = 490 138 328
x4 = 477 814 225 / 490 138 328 = 0,97485
Z-seis = 6,56 x 0,03781 + 3,26 x 0,000098248 + 6,72 x 0,100467 + 1,05 x 0,97485 = 1,94704
Altmani Z seisu valemit kasutatakse selliste firmade korral, mille aktsiad ei ole turul vabalt kaubeldavad. Kordaja väärtust tuleks interpreteerida järgmiselt. Kui Z väärtus on suurem, kui 2,6 siis on ettevõtte olukord hea. Kui Z väärtus on vahemikus 2,6 kuni 1,1 siis on firma olukord ebastabiilne. Kui Z väärtus on alla 1,1 siis on suur oht, et firma satub pankrotti . Kordaja väärtus võib oleneda näiteks sellest, milliseid andmeid on arvutamisel kasutatud. Näiteks varade all võib mõista nii nende raamatupidamislikku väärtust kui ka tegelikku turuväärtust.
2006.a. ja 2007.a. võib öelda, et AS Tallinna Lennujaama olukord on ebastabiilne ja 2008.a. on Z väärtuse osas oht pankrotile.

SWOT analüüs

Sisemised
 
Tugevused
Nõrkused
a. Hea meeskondlik töö
a. Vahendite vähesus
b. Distsipliin
b. Tööliste pidev vahetumine
c. Koostöö välispartneritega
( Tallin Airport GH ), puudus
d. Kiire info levik
c. Ametikohtade liigsus, mitte vajalikud
e. Puudub konkurents ( kuni nov. 2010)
ametikohad. Sellega kaasnevad lisa
 
kulutused.
 
 
 
 
Välimised
 
Võimalused
Ohud
a. Suureneb transiit reisijate maht
a. Võivad tekkida konkurendid tütar-
b. Liini lende tekib juurde
(uued lennukompaniid)
ettevõtte Tallinn Airport GH kõrvale
 
nt. Air Balticu Ground Handling
 
b. Estonian Airi lendude maht väheneb
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Üldhinnang ja perspektiivid

AS Tallinna Lennujaama majandus-finantstegevuse analüüsi tulemusena selgus, et ettevõtte seisukorda ja tegevuse tulemusi võib pidada rahuldavaks. Tuleviku perspektiiv oleks hoida finantsnäitajaid tasakaalus või suuta saavutada paremaid tulemusi.
Projekti graafiline osa :
1. Käibevahendite struktuuri diagrammid
2. Finantsnäitajate graafikud
Lühiajalise maksevõime hindamine
30