residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasutus puudus 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?' Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud Pronksiaeg ja rauaaeg Eestis 1
eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10 sajandil üldiselt rahumeelsed. Eestlasi ja läänemeresoomlasi nimetatakse Vene kroonikates tsuudideks. Aastal 1030 toimus Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu, mille käigus ta rajas Tartu kohale tugipunkti, mida nimetati Jurjeviks. 1054.a. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1060.a. maksustati sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Sossolid aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid 1061.a. kevadel Tartu ja tungisid kuni Pihkvani.
raua tootmine oma rauda toodeti soorauamaagist, mis pandi rauasulatusahju. Vanim rauasulatusahjud on Tindimurrus, Tartumaal. 5. Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad, mägilinnus, neemiklinnus, linnamäed, Kalevipoja säng tüüpi linnus, ringvall-linnus (maalinn) (TÖÖVIHIK), hõbeaarded ja nende peitmine, suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a), ruunikivi, kääpad, Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev), tsuudid, sossolid. Linnuseid rajati kaitsmaks oma varandust, seda oli mitmelgi pool Eestis. Kuna Lääne- Eesti oli madal ja Lõuna- Eesti künkli ei saanud linnused neis olla samad. Neemiklinnus Mäeseljakul neemikuna lõppeval otsal, teisele otsale rajati vall. Linnamäed ehitati orgudes olevatele mägedele. Kalevipoja säng rajati voortele, kus olid looduslikult hästi kaitstud N: alatskivi Ringvall-linnused Kogu linnuse õue oli kaitstud kõrge valli poolt. Levisid Saaremaal
slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid. Majapidamiste juures aidad, kõrvalhooned. Põhja-eestis ja saaremaal sumbkülad, Lõuna-Eestis hajus asutus. See tulenes põldude asutusest. Tähtsaim vili talirukis- kolmeväljasüsteem. Teravilja eksport. Väliskaubandus. Mehed kandsid villaseid riideid, nahast kuubi. Tekstiil oli peamine
a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa. Viikingiaeg(800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati. Toimus Euroopa korrastamine ja sünd. Balti hõimud hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele). Asuala laiendasid ka slaavlased.skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki. 1030 toimus Jarislav Targa sõjaretk Tartu alla, mille ta vallutas. Vene võim lõppes 1061. a. millal Eesti hõim- sossolid linnuse ja mjad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. 1154. a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat. 1159 rajasid sakslased Läänemereäärse linna Lüübeki. Usund-muinasusind oli loodususund. Jumal oli Tarapita. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Kasutati sajatusi(kurjad loitsud) ja raviloitse. Oli olemas kalender, seitsmepäevane nädal ja kuud olid taevas nähaolevad kuud
Mida suurem kalme, seda jõukam inimene. 12. Millal ja kelle poolt mainitakse esmakordselt eestlasi? 98. a pKr, roomalse Tacituse poolt (aestid) 13. Linnuste rajamine rauaajal+ tüübid. Ringvall-linnused, linnuste läheduses asulad, hea varjupaik rünnaku ajal. Nt linnamäed 14. Idaslaavlased + kääpad. Liivast kuhjatud hauaplatsid, kuhu sisse pandi maised jäänused 15. Viikingite sõjakäigud. Eestlased olid arvestatavad vastased (tapsid viikingite pealiku) 16. Kes olid sossolid? Eestlaste hõimud (eestlased), nimetus pärineb venelastelt 17. Millega elatasid end eestlased muinasaja lõpus? Maaharimine (kolmeviljasüsteem, rukkis) Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad; hobune künniloomaks; rangide kasutuselevõtt) Jaht, küttimine, korilus, metsamesindus Käsitöö: raua tootmine ja töötlemine (relvasepad, pronksehted, lõpus ka hõbeehted) Kaubavahetus (lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa)
nats nõrgem kui linnus). Arvatakse et tegemist l- harjumaa Keava linnusega. See ei jäänud kaugele türilt e peaaegu kesk eesti ja 2001 a kaevamiste tulemusena avast et seal olid 11 saj suuremad asulad. Pole välistatud et see võis olla ka põhjus miks just sinna. 1054 see vallaut ja järgmine teade 1060 märgitatekse et Izjaslav teeb säjakäigu tsuudide sossolite vastu. Peetud nii saarlasteks, maarahvaks, harjumaalasteks jne. Maksustas neid -2000 krivnat . Sossolid aga ajasid maksukogujad minema, kogusid kevadel suure väe ja liikusid kuni pihkva alla ja toim suur lahing, kus sossolid lüüa said. Teel sinna peksti venelased Jurjevist välja. Kroonika järgi langes venelasi 1000 sossoleid aga arvutult seega ei saagi väita et sossolid kaotasid-äkki hoopis võitsid. 50 a hiljem alles uus teade et tehti uus rünnak tsuudide vastu. 1030-1061 esimene muistne vabadusvõitlus mille võitsime sest sest pele seda 50 a pole venelastest midagi kuulda 15
Tsuudid olevat osalenud vene vürstide korraldatud sõjaretketel ja kaitsnud piiriäärseid kindlusi rändrahvaste kallaletungide eest · Alates 11. sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. 1030.a tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu ning rajas sinna tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. Venelaste katsed järgmistel aastakümnetel mõjualuseid territooriume laiendada ebaõnnestusid ja 1061.a vabastasid eestlased (vene kroonikates sossolid) Tartu · Vana- Vene riigi lagunedes 11. sajandi lõpul kergenes eestlaste olukord märgatavalt, sest edaspidi tuli sõdida väiksemate Vene vürstiriikide vastu (Novgorod, Pihkva). Vastastikkustes rüüsteretketes 12. sajandil keegi püsivat edu ei saavutanud. Suhted balti hõimudega: · suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära.
Ingvar-rootslaste kuningas tuli umbes 600. aastal väega Eestimaale. Ruunikivid-XI sajandi esimesel poolel püstitati neid Rootsis,Eestis langenud tähtsamate viikingite auks. Kääpad-liivast kuhjatud põletusmatused Tsuudid-Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuutdideks. 1030.aastal-Kroonika põhjal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu,võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti,mille nimtas Jurjeviks Sossolid-Izjaslavi kroonikas nimetatud eesti hõimud 5 konksader-ühesahaline adratüüp,kasutati õhemate muldadega Põhja-ja Lääne-Eestis. Harkader-kahesahaline adratüüp,kasutati paksemate muldadega Kesk-ja Lõuna-Eestis. Adramaades-arvestati maa suurust,nimetati sellise suuruseda põllumaad,mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- Talirukki kasvatamiseka hakkas levima täislikum kolmeväljasüsteem,siis kasvas põllu ühel osal talivili,teisel suvivili ja kolmas oli kesaks.
Relvastus täiustus-ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks. Peamised siiski odad ja kirved. Kiievi vürst Jaroslav Tark- 1030 korraldas ta sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas. Kedrakeraamika, pandi potikedrad keerlema. (sõnad rist, raamatpapp) Jaroslavi poeg, suurvürst IZJASLAV ja OSTROMIR(Novgorodi possaadnki) sooristasid sõjaretke, mis ulatus Harjumaani. Jaroslavi Vene võim lõppes 1061.a, mil eesti hõim sossolid, ränga maksustamise vastu üles tõusis ja maksukogujad minema kihutas.Tungisid Tartu alla ja põletasid Linnuse maha.Suhted naabritega. Läänemeresoomlastest naabritega – lõunas liivlaste, kurelaste; põhjas soomlaste; kirdes karjalaste, vepslaste, isurite ja vadjalastega – olid suhted rahumeelsed. Lõunas asuvate lätlaste esivanemate, balti rahvaste esindajate latgalitega olid suhted sageli teravad, vastastikused sõjakäigud
viikingitele. Suhted vana-vene riigiga- ,,Jutustus möödunud aegadest"- vanavene kroonika. põhjal,kutsusid venelased endale valitsejateks rjuriku, sineuse ja truvori. Suhted olid rahumeelsed. tsuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted halvenesid, võimukad vürstid tahtsid endale saada Eesti valdusi. 1030.-Jaroslav Tark lõi Tartu linna, nimetas selle Jurjeviks., tegelikult oli seal juba enne asula ja Jaroslav lihtsalt vallutas selle. sossolid-eestlaste nimetus. Eestlased muinasaja lõpul- rahvaarv kasvas, maa sai tihedasti asustatud. leitud on kirj. allikaid. Elatusalad- maaharimine-. kas. erinevaid adratüüpe-konksader(ühesahaline), harkader(kaheharuline).Kolmeväljasüsteem- põllu üks osa talivili, teine suvivili ja kolmas kesas.Loomapidamine-veised,hobused,lambad,kitsed,sead, kanad.Küttimine,kalapüük-põdrad,metssead,kitsed,jänesed jne.kalapüük sisevetel
..kaotusele järgnenud suvel teinud Ingvaripoeg Eestisse eduka tasuretke. Ruunikivi...rootsis rajatavad mälestusmärgid Eestis langenud viikingite auks Kääpad...liivast kuhjatud põletusmatuste paigad. Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev)...Vene vürst, kes tuli eestisse vallutusretkele/võitis eestlaste vastu astutud sõjakäigu ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas Jurjeviks. tsuudid...idapool peipsit elanud eestlaste ja läänemeresoomlaste nõ hüüdnimi... sossolid...eesti hõimud, kes said selle nime kroonikas. Eestlased muinasaja lõpul §5 adramaa...maa suuruse mõõtmise ühik. kolmeväljasüsteem...põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine...kujunesid välja ka oma ala meistrid///eraldi käsitööaladena käsitleti raua tootmist ja töötlemist.///enamik tööriistu valmistatigi just seppade poolt./ Kujunesid välja rauatootmiskeskused ja
Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Vähe oli kõrgjumalaid. 11. sajandi paiku hakkas ristiusu mõju suurenema. Levis laibamatmise komme (pea lääne poole). Muistse usu kohta annavad ajaloolastele teavet: Läti Henriku kroonika, rahvaluule, naabrite usundilised pärimused ja arheoloogilised leiud ja kinnismuistised. Mõisted: Ruunikivi- tähtsamate langenud Viikingite auks püstitatud mälestuskivi. Tsuudid- ida pool elanud läänemeresoomlased. Sossolid- eesti hõimude nimetus Izjaslavi kroonikas. Jurjev- praegusesse Tartusse rajatud Vana-Vene riigi tugipunkt. Vakust- maksustamisüksus. Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing- muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära.
Põhja poolt hakkasid tungima balti hõimud. Taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis avaldus mitmetes röövretkedes. Viikingid aga olid korduvalt Eestis lüüa saanud, millele viitavad ka ruunikivid. Viikingiajastu lõpul kerkis oht, et uued riigid üritavad Eestit vallutada, kuna Eesti asus soodsas kohas. 1030 korraldas Jaroslav Tark Tartu, mille ta kujundas oma võimu tugipunktiks, kuid Tartu eksisteeris juba enne vallutamist. Venelaste võim lõppes 1061, kui sossolid põletavad linnuse ja majad ning Pihkvat ründavad. 10.Nimeta muinasaja uurimiseks vajalikud tähtsamad kirjalikud ajalooallikad? Muinasaja tähtsamateks kirjalikeks allikateks on Läti Henriku kroonika ja Vene leetopissid, kuid siiski palju teadaolevat on leitud maapõuest arheoloogiliste kaevamiste käigus. 11. Kirjelda 12.saj. eestlaste eluolu elamu, riietus, tegevusalad. Eestlased olid suhtelised pikakasvulised ja heledapäised. Riided olid valmistatud
kindlusi rändrahvaste kallaletungide eest. - Alates 11.sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Aastal 1030 tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu, rajades sinna tugipunkti, mille ta nimetas Jurjeviks. Venelase katseid järgmistel aastakümnetel mõjualuseid territooriume laiendada saatis ebaedu ja 1061 vabastasid eestlased (vene kroonikates sossolid) Tartu. - Vana-Vene riigi lagunedes 11.sajandi lõpul kergenes eestlaste olukord märgatavalt, sest edaspidi tuli sõdida väiksemate Vene vürstiriikide vastu (Novgorod, Pihkva). Vastastikustes rüüsteretketes 12.sajandil keegi püsivat edu ei saavutanud. · Suhted balti hõimudega: - Suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole
Eeslinna kohta sellest ajast märkmeid ei ole (Salupere, 2004). 6 Tartu keskajal 1030-1224 Aasta 1030 märgiti Tartu esmakordselt Vene kroonikas kui Jurjev. Arvatakse, et Vene vürsti kindluse rajamisega seoses asusid siia elama peale feodaalametnike ka kaupmehehi ja vene käsitöölisi, kelle elamud eeldatavasti paiknesis nn all-linnas.Eeldatavasti sellepärast, et kindlad leiud puuduvad. 1061 aastal põletasid sossolid (eestlased) Jurjevi kindluse, selle eeslinna ja ümbritsevad külad maha ja sellega seoses lõppes esimene Eesti-Vene sõda eestlastele edukalt (Pullerits, 2005). Tartu linnus taastati peagi ja kaitserajatised tehti tugevamaks. Ka linnuse kõrval paiknenud asula taastati, eelkõige turuplatsi ümbrus praeguse Raekoja aladel. Tihedat kaubavahetuse toimumist tõestavad mitmed mündi leiukohad.Väljakaevamistel leitud võtmed viitavad, et
Kalevipoja sängi tüüpi linnus: Rajati voortele, nende kõrgemale keskosale. Küljed loodusliult kaitstud, otstele tuli valid rajada. (nt: Alastkivi Tartumaal) Ingvar: Rootsi kuningas. Tuli väega Eestisse. Rüüstasid terve suve kuid siis tuli eestlaste suur vägi kohale ning isegi kuningas tapeti. Aastal 600. Tsuudid: Eestlaste nimetus vene kroonikates. Jaroslav Tark: Tegi Eestisse sõjaretke (1030), võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. Sossolid: Eesti hõimud Izjaslavi kroonikas. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa: Nendes mõõdeti maad. Kolmeväljasüsteem: See levis põlluharimises. Ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesas. Rehielamu: Iseloomulik eestlaste hoone, mis oli nii elu- kui tootmishoone. Sumbküla: Talud paiknesid tihedalt koos Ridaküla: Talud paiknesid ridatikku Hajaküla: Talud paiknesid üksteisest kaugemal. 45 kihelkonda, 8 maakonda + 4 väikemaakonda Vanemad: Juhtisid külasid ja kihelkondi
Ugandi üks kahest keskusest[viide?]. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega. 1030. aasta paiku vallutas Tarbatu Kiievi- Vene suurvürst Jaroslav Vladimirovits. Kiievi võim kestis 1061. aastani, mil linnuse vallutasid ja põletasid sossolid.[1] Tarbatu vallutamine Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väe poolt 1224. aastal oli Liivimaa ristisõja Eesti alal peetud võitluste üks olulisemaid sündmusi. Samal aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas Tartu toomkirik (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Rootsi ajal toimusid Toomemäe ümber suuremahulised
Meil laibamatused varem kui Skandinaavias/Venes, seega ei saa laibamatuseid täiesti ristiusuga seostada. Rikkalikult panuseid kaasas, mis on võõras ristiusu haudadele. 11. sajandi I poole keskpaiku suurimad muutused. Asustuspilt muutub täielikult, valdav osa linnuseid ja asulaid jäetakse maha. Uued linnused hoopis teistesse kohtadesse. Miks jäeti maha? Sisemine võitlus? Välisoht? Võisid olla tingitud Jaroslav Targa, 1030 aasta aktsioonidest Tartusse. Vastuaktsioon 1061, sossolid põletavad venelaste elamud Tartus maha ja jälitavad Pihkvani. 11.sajandi keskpaigas äge linnuste põletamine. Peaegu kõikidele linnustele ringvall. Lõhavere linnusest 1/3 läbikaevatud, ülejäänud tuleviku arheoloogidele. Linnus täitnud mingismõttes ka omajaa linna funktsiooni. Võimu -, kaubandus - ja käsitöökeskused. Paljude linnuste juures hiliskeskajal asulad linnustest kaugemal, erandid Taru ja Otepää, kuna
maakonnas, eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT). Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tsuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tsuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Keava linnus Harjumaal. 1060. a vürst maksustas kroonikates sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul (26-29) : Adramaa - põllumaa, mida hariti ühe adraga. Põllumaa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem ühel osal tali-, teisel suvivili, kolmas oli kesaks, levis seoses talirukki kasvatamisega. Rehielamu eestlaste elamu, mida kasutati ka tootmishoonena, ehk viljakuivatamiseks
Bremeni Adami kroonika) ja Vene leetopissid (näiteks Nestori kroonika). Viimaste järgi toimus umbes 1030. aastal Eestisse esimene enam-vähem kindel planeeritud vallutusretk, kui Jaroslav Tark vallutas muinaseestlaste linnuse praeguse Tartu kohal ja rajas sinna Jurjevi linnuse. 1054. aastal toimus uus vallutusretk, mille käigus vürst Izjaslav I vallutas Kedepivi, tõenäoliselt Keava. 1061. aasta paiku vallutasid sossolid (tõenäoliselt muinaseestlased) need senini kaotatud alad aga tagasi. Pärast seda on 12. sajandist teada mitmeid Novgorodi sõjajõudude retki Eesti aladele, eriti Ugandi muinasmaakonda. Mitmel korral vallutasid ja põletasid nad nii Tartu kui ka Otepää linnuseid. Eesti alalt tehti ka edukaid vasturetki ning rüüstati Pihkvamaad. Nestori kroonikast on teada ka jutt novgorodlaste lodjalaevastiku retkest rootsi viikingi
muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola), hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp KaguEestis kääpad suhted naabritega: u 600. a oli kuningas Ingvari retk Eestisse ja 1030. a käis Eestit rüüstamas Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja
Suhted venelastega olid kuni 10.sajandini rahumeelsed. Vene kroonikates nim eestlasi tsuudideks ja esialgu toimus naabrite vahel peamiselt kaubavahetus. II aastatuhande algul olukord muutus. Mitmel korral tungisid siia sõjakad Vene vürstid. Tuntuim on 1030.a toimunud Jaroslav Targa retk. Ta võitis eestlasi lahingus ja rajas Tartu kohale Jurjeviks nimetatud tugipunkti (seda aastat peetakse Tartu esmamainimiseks). Venelaste võim püsis kuni 1054.aastani, siis sundisid sossolid venelasi lahkuma (pole täpselt teada, kes nad olid. Võimalik, et saarlased või Sakala elanikud). Ka järgnevatel aastatel tuli ette venelaste sõjaretki Eestisse ja vastupidi, püsivat edu kumbki pool saavutada ei suutnud. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Peamiseks elatusalaks oli kujunenud maaharimine, millele lisandus karjakasvatus. Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis.
annaabi.ee 
