Pilet nr 7 Võitlus Vana-Liivimaa pärandi ümber Jüriöö ülestõus 1343-1345 Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma....
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inim...
Asva Muinaslinnus Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas. Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes...
MUINASAEG EESTIS 10. KLASSI KONTROLLTÖÖ 1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. VASTUS: a) arheoloogiline kultuur sarnaste muististe rühm, mis väliste tunnuste põhjal on sarnased, iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja sä...
Kordamisküsimused, KT 1. Muinasaeg-Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Arheoloohiline kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike ühtekuuluvust nim . Kunda kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi.Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust. Hakati tegelema põlluharim...
Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu (kreeka keeles ἱστορία - historia, mis tähendab uurimust) tähendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Kui vanaks hinnatakse planeeti maa? Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6...
Muinasaeg. Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13 saj alguses p.Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriista...
1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid kõrgemal arengutasemel kui mesoliitikumi kultuur? (3 põhjust) 6. Millised kalmetüübid ja mis muinasaja perioodile olid need iseloomulikud? (pildid) a)...
Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng) Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastami...
KORDAMINE 1. Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: mõiste seletus, algussündmused ja ajalised piirid. Muinasaeg e esiaeg- (pikem) on ajaloo varasem ja pikem periood mille kohta kirjalikud ajalooallikad puuduvad või neid ei ole piisavalt. - (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju ...
Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3. Kiviaja kultuurid (KK, KKK...
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstk...
Keskmine kiviaeg. (9600–3900 a eKr) Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse 8000 a. eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiu...
taKiviaeg (X-II at. e.Kr) · Kultuurid o Kunda kultuur Pulli asula, Reiu jõgi Keskmine kiviaeg e.mesoliitikum. 5.at. e.Kr Tööriistad:kivist,luust,sarvest,puust Jaht, kalapüük Püstkoda Keelt ei teata Noorem kiviaeg e.neoliitikum I tehismaterjal-põletatud savi o Kammkeraamika kultuur-kammitaolise esemega tehti kaunistused Nelinurksed viirkatustega majad Püügimajan. Kõrgaeg Külvati I viljaseemned Arenes põllumajandus o Nöörkeraamika e. Venekirveste kultuur-kaunistused tehti nööriga Üleminek põllundusele, talulisele eluviisile Kanga kudumine · Pronksi- ja rauaaeg (II at.e.Kr-I at.) o Pronks...
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, lä...
MUINASAEG 1. Millal lõppes jääaeg ja milline oli jääaja mõju maastikule? Vastus. 11 000 eKr. Loode-Eestis on maapind tõusnud ja juba üle 100 meetri ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi mõne mm haaval aastas. Voored Kesk-Eestis, suured rändrahnud, Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna paljastamine, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku, järved ja sügavate orgudega jõed. X aastatuhande keskpaiku eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbakudu 25 m võrra. Eesti pindala suurenes. 2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks? Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ...
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
Muinasaeg ..ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. ...
EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, ...
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
1. Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: algus sündmus + aeg, kestvus muinasaeg-ajaloo periood , mille kohta kirjalikud ajaloo allikad kas puuduvad või neeid on väga vähe. see on ajajärk 1. inimeste saabumisest Pulli kuni Liivimaa ristisõja alguseni alalooline aeg- aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad muinas-algus : Pulli, aeg: 9000ekr-1200pkr ajalooline-algus:liivimaa ristisõda, aeg:altes 1200 2. Teada muinasaja arheoloogilisi kultuure koos algusajaga, osata neid iseloomustada sh. Nimetuse põhjendus ja omavaheline võrdlus 3. Muinasaja perioodid ( kivi-, pronksi-, rauaaeg ) kestus Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püst...
1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele n...
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
Eesti ajalugu ehk muinasaeg · Kiviaeg Keskmisel kiviajal valitses Eestis jääaeg, misvõimalikud varasema asutuse jäljed kustutas.Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 900 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur,mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu eesti keskmise kviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta mitmete veekogude ( s.h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli l...
Pilet nr 1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle per...
Esiajaperioodid Kiviaeg 1.Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 eKr) Asulakohad: Pulli Pärnumaal, Kunda Virumaal Tegevus-ja elatusalad:kalastamine, jaht, korilus Oskused:tööriistade valmistamine 2. Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 eKr) jaguneb: a) Kammkeraamika kultuur Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksia...
Muinasaeg 1. Ajajoon- Pulli asula-8700ekr Kunda Lammasmägi- Pronksiaeg (1800-500ekr) Rauaaeg (500ekr-1200pkr) Keskaeg (1200- 1500pkr) Uusaeg(1500-1914/1918) Lähiajalugu (1918 või 1944/1945-1991) 2. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luus...
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted,...
Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? Jr Periood Oskused Peamised Asustus k tegevusalad 1. Keskmine kiviaeg Töö- ja tarberiistu Kalastamine, Rajati asulaid ehk valmistati kivist, luust, küttimine veekogude (järvede, mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli Luudest ja sarvadest korilus (taimede, asulakoht (kuulub valmistati nooleotsi, juurikate, marjade Kunda kultuuri). ...
1. Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. ...
Eesti ajaloo periodiseerimine (§1) 1198-1290 Pulli Kroonika Pronks Raud Liivimaa 9000 1800 500 ristisõda 8700 5000 2000 1000 1000 2000 Kunda Lammasmäg i eKr pKr MUINASAEG e esiaeg (93%) AJALOOLINE AEG e kirjutatud ajalugu (7%) ...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Milliseid kirjalikke ajalooallikaid saab kasutada Eesti muinasaja uurimisel? *Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd *Skandinaavia ja Islandi saagad *Vana-Vene kroonikad *Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika) Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mit...
Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Muinasaeg? Millal, kus? Ajajärk Eesti ajaloos esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. 8.saj 1227.a, see oli ainult Eestis 2. Kuidas jagunevad muistised? Kinnismuistis (ei ole võimalik liigutada) Irdmuistis (liigutatavad) 3. Kuidas uuritakse muinasaega? Teostatakse muististel arheoloogilisi kaevamisi (arheoloogid) Määratakse, millistele loomaliikidele kuuluvad kaevamisel leitud luud (zooloogid) Selgitatakse välja, millistelt taimedeltvõi puudelt pärinevad saadud seemned (botaanikud) Uuritakse inimese kujunemist ja kuulumist (antropoloogid) Tegeletakse aarete ja kaevamisel päevavalgele tulnud mütidega (numismaatikud) + arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Mu...
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
Ajajoon- vanimad asulad, pronksiaeg, rauaaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiajalugu Eestis. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 aastat ekr. Mida nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks ja mida ajalooliseks ajaks? Esiaeg e. aeg, ms põhineb arheoloogilistele leidudele ning ajalooline aeg, mis põhineb kirjalikele allikatele. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud. Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid. Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see i...
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober ...
AJALUGU Secunda I kursus Eesti ajalugu (muinasajast Rootsi ajani) MUINASAEG Ajaliselt 9000 eKr 1200-1250, sündmustikuliselt Eesti alade asustamisest Kirde-Euroopa ristisõdadeni ehk muistse vabadusvõitluseni. Muinasaja peamised allikad on esemelised, mida on kahte liiki: irdmuistised ja kinnismuistised. Esemete dateerimisel kasutatakse tänapäeval radioaktiivse süsiniku (C14) meetodit 1980. aastal arvati Pulli tekkeaastaks umbes 7500 eKr, 2001. aastal umbes 9000 eKr. See tuleneb sellest, et varem arvati, et süsiniku hulk on olnud atmosfääris alati sama ja ladestunud organismidesse koguaeg ühtemoodi: tegelikult nii ei ole. Kuna ainult ühe meetodiga on ebatäpsused, kasutatakse tänapäeval ka dendrokronoloogiat ehk puuringide uurimise abi, seega on tänapäeval tänapäeval kalibreeritud radioaktiivse süsiniku meetod. Teiseks allikaks on...
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
1. Paleoliitikum vanem kiviaeg, inimese kujunemine u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum keskmine kiviaeg, u 9000 a u 5000 a eKr 3. Neoliitikum noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirves...
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuu...
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määrat...
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksia...
Ajaloo KT kordamisküsimused 1-4 pt. (lk 7-29) 1. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega? Millised on peamised muististe dateerimismeetodid? Muinasaega uuritakse toetudes põhiliselt leidudele ning inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal(nt. Linnused, omaaegsed asulakohad, kalmistud jne). Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr) Kammkeraamika...
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliit...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...