Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tarapitha" - 16 õppematerjali

tarapitha – ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal.
thumbnail
6
rtf

Eesti muinasajalugu

võisid vahel ka üsna täpselt ennustada(kuna panid enam tähele elunähtusi) ­ hing...ka inimesel olev asi, mis jääb elama sis, kui inimest enam füüsilise isikuna olemas ei ole. ­ animism...elusa ja eluta looduse hingestamine...st. kõigel pidavat olema hing. ­ Tõnn...Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. ­ Peko...haldjas, kes seisis setodel viljasalves. ­ Tarapitha ...Henriku Liivimaa kroonikas ainukesena mainitav jumal/Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas Saaremaale.(sõja-japalvehüüuna "Taara avita") ­ hiis... ­ ohvripaigad...kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel. ­ maagia...asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed. Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama.Pikaajalise saju puhul tuli vastavat allikat isegi umbe ajada. ­ ristiusu mõjud 11. saj....

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Oskar Loorits - Eesti rahvausundi maailmavaade

Toodi ohvreid küll merre, küll jõgedesse ja järvedesse, küll põldudel viljahaldjale. Loodushaldjatest kerkib eriti esile pikse roll, kellele ohverdatakse näiteks põua puhul härg. Pikset kujutletakse vanamehena, kes ammukaarega puistab piksenooli. Henriku Liivimaa kroonikas (xxx ­4) on juttu, et saarlased 2. veebr. 1227 toimunud lahingu ajal "karjuvad, rõõmustades oma Tarapitha üle." See osutab skandinaavlaste Thori tundmist nimepidi, kuigi vist mitte ülijumalana, vaid lihtsalt pikse nimetusena. Hinge irdumine ihust vaimuks ja vaimu kerkimine kaitsevaimuks, see on eesti usundilise arusaama arengutee. Meilgi on püütud tänapäeval leida ja kasvõi kunstlikult luua selliseid muistsete eestlaste ülijumalusi kuid tegelikult meie tõelisele rahvusele näivad nad olevat ometi võõrad. Haigused ja surm...

Religioon
256 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus

Ühesõnaga, loodust austati väga. Tänapäeval enam loodust nii väga ei austata. On lihtsalt olemas metsad, mille kaitseks on paika pandud neid hävitada keelavad seadused. Kuigi on säilinud ka üks vanaaegne komme tänapäevani. Usutakse, et allikasse või mõne muu taolisse kohta hõbemündi viskamine toob õnne. Muinasaja eestlastel oli jumalaid vähe. Kaks tuntumat olid näiteks Tarapitha (Virumaal sündinud saarlaste jumal, kes lendas Saaremaale) ja Uku (äikese- ja taevajumal). Kuigi tänapäeval enam selliseid jumalaid ei usuta, on arvatavasti nende taevajumaluste olemasolu hõlbustanud hilisemat ristiusu vastuvõtmist. Samuti arvan ma, et kõikidesse nendesse haldjatesse, vaimudesse ja igasugu jumalatesse uskumine on aidanud inimestel paremini vastu võtta Jumalat taevas. Ka nüüdisajal on palju neid inimesi, kes on sügavalt usklikud ning on...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Konspekt

hing ­ Inimese isikupära kandja ja väga oluline komponent keha elus hoidmiseks. Juba surnud inimesi austati väga ja arvati, et nende hinged elavad edasi. 2. Novembril peeti hingedepäeva, mil pandi lahkunud inimeste haudadele toitu jms. animism ­ Looduse hingestamine. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja ohverdasid loodusele. Kehtis põhimõte: Nagu mina muile, nii muud minule. Tõnn, Peko, Tarapitha ­ Tõnn oli koduhaldjas Pärnu- ja Viljandimaal, Peko oli setode viljakuse jumal, Taraphita ehk Taara oli Saaremaa jumal. hiis, ohvripaigad ­ Et vaimudega hästi läbi saada, tuli neile ohverdada, seda tehti pühades paikades ehk hiites. Ohvrikividel või ohvriallikatel, ohverdati toitu, kulda, vilja, loomi ja ka inimesi. maagia ­ Võluvõimed, ebainimlik käitumine. ristiusu mõjud 11. saj. ­ Kuna eestlaste naabrid olid ristiusulised, levisid ka osad...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinasaja perioodid

Esivanemad ­ HING ­ magamise aeg võis hing kehast ajutiselt lahkuda mõnda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus jäädavalt. Valitses seisukoht, et surnud inimese hing siirdus putukatesse, seepärast ei tohtinud putukaid tappa. Hing andis inimesele isikupära ja esivanemate austamine hingede ajal. Maagia ­ Ravimaagia, kaitsmine, ennustamiskunst. Jumalad ­ haldjad Tõnn ja Peho, jumalatest Uku ja Tarapitha . Loodusvägi ­ väga võis olla sõnades, nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Surmatud vaenlastel raiuti pea otsast, et tema väga hävitada (esines loomades, taimedes, looduses, sõnades). Austati puid, allikaid. Käe tõstmine looduse vastu oli karistatav....

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti muinasaeg

Inimese puhul lahkub hing kehast, kui inimene sureb või magab.Hing tuleb tagasi maapeale novembris, sest see on kõige pimedam periood. Teadaolevalt oli eestlastele väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes eksisteerisid vakad, kus olid Tõnnile annid. Setode haldjaks oli Peko. Tuntuim eestlaste haldjas on Tarapitha e Taara. Ajaloollased on paralleele toonud Taara ning skandinaavlaste haldja Thoriga. On leitud ka ohvriallikaid ning ohvrikive. Tamm, pärn ja pihlakas olid n-ö pühapuud. Kuna olid kaubandussuhted läänepoolsete rahvastega, siis mingil määral teadsid eestlased ka ristiusust. Misjonitööga siinsetel aladel tegeles piiskop Hiltimus (1070 aastatel). 1160 aastatel tegeles Eesti aladel misjoniga munk Fulco ning teda abistas eesti päritolu Nicolaus....

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ­ ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ­ ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala ­ pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ­ ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia ­ rahvateaduse uurimine. Rahvaluule ­ luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ­ ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muinasusund

Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Sellepärast ei tohtinud neid elukaid tappa. Kõikjal leidus haldjaid ja vaime, kes asustasid vett, maad ja metsa. Tähtsaimad neist olid naised ehk haldjad. Tuntuim jumal oli Tarapitha ehk Taara. Veel esinesid Peko, Uku ja Tõnn. Niisiis, võib väita, et eestlaste muinasusund on eelkõige loodususund. Loodust austati, sellega seostati jumalaid, seda koheldi samaväärselt inimesega. Usuti hinge ja väge. Tähtis oli kõik, mida nimetatakse pühaks ­ kõik seletamatu ja müstiline....

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

Kr ­ 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamai...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Muinasusund põhjalik esitlus

Väge oli ka sõnades. Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja asuda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, tarberiistad, relvad, toitu. Eestlaste muinasusund Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid:...

ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

- Hingede aeg (kaeti hingedele laud, saun, vaikne aeg) Suhtumine loodusesse - Elu seotud loodusega ­ peeti end osaks loodusest (kõigil elusolenditel hing ­ elusa ja eluta looduse hingestamine e animism) - Nagu mina talle nii tema mulle ­ ei peetud end looduse valitsejaks Vaimud, haldjad, jumalad - Kaitsesid loodust (metsaisad, -emad, põllu-, veevaimud, haldjad jne) - Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko ­ väikejumalad - Kõrgjumalate vähesus - Tarapitha ("Taara, avita"); Uku - Ei hea- ega pahatahtlikud Ohvripaigad - Andide toomine, ohverdamine heatahtlikkuse saavutamiseks ­ kindlad kultuse- e ohvripaigad (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed, jõed, järved) - Pühad puud ­ tamm, pärn, hiiepuu alune - Ohvrikivid ­ looduslikud või inimeste poolt tehtud lohud - Ohvriallikad ­ mitmesuguste nimetustega (vee omadused)...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
30
odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

•Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. • Väge võis olla ka sõnades, mille abil lotsiti, nõiuti ja isegi raviti. •Väega inimesi nimetati tarkadeks või nõidadeks. Animism – usuti, et kõikidel ja kõigel on oma hing Tarapitha – võib olla ka Taara. •sõja- ja palvejumal •Henriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Hing – •inimese isikupära kandja, oluline keha elus hoidmiseks •Magamise ajal võis kehast lahkuda, ringi liikuda, vahel asuda isegi teise olendi sisse. •Surma puhul lahkus hing jäädavalt kehast, kuid jäi edaspidi mõjutama perekonna elu->hingede aeg-hinged liikusid ringi ja võisid kodu külastada...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
44
rtf

Müüt ja mütoloogia eksam

See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva. Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha , kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus: pühakoha rüvetamise korral see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal?...

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
8
doc

müüt ja mütoloogia eksam

See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva. Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha , kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus: pühakoha rüvetamise korral see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 16. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku...

müüt ja mütoloogia
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun