Vabatalupojad - tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad. Maavabad - kõrgeim kiht vabatalupoegase ja üldse talurahva hulgas. Neid oli vaid üksikuid, üldiselt muistsete ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Maavabad ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga vajadusel tuli neil teenida feodaali ratsaväes. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini (71-73) : Eestimaa müümine Saksa ordule 1346 - Taani ei suutnud enam ohjata riigi kauget provintsi Eestimaad ning müüs selle 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu all 1347 - Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tunduvalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegida kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress - 1397 Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni...
Valdavaks põllupidamises sai kolmeväljasüsteem. Eestlaste vaimuelu. Kujutelma mõjutas muistses vabadusvõistluses nende jumalate allajäämine ristiusu jumalale. Eestlased oli sunnitud täitma katoliku kiriku kombeid. Kohati eestlased jätkasid Taara (ja Uku) austamist. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused oli ladinakeelsed. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Liivi ordu mõjuvõimu kasv. Taani ei olnud enam suuteline doifma enda käes Eestimaad. 1346.aastal müüs ta Eesti 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1396 sõjakäik Tartu piiskopkonda (maa rüüstati, vallutati linnused v.a. Toomemäel). Danzigi kongress. Kuna sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli 1397 Danzigis (praegune Gdansk Poolas). Otsustati et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda vasallide osavõttu ordu sõjategevusest...
sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
Üksjalad- moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Vabatalupojad- soodsaim talupoegade seisund, kes tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu poegade ja üldse talurahva hulgas moodustasid maavabad, kes olid vaid üksikud, üldiselt muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Eestimaa müümine Saksa ordule 1346: Taani kuningas muus 19 000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla: Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli...
*Vabatalupojad- tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad. *Maavabad- kõrgeim kiht vabatalupoegase ja üldse talurahva hulgas. Neid oli vaid üksikuid, üldiselt muistsete ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Maavabad ei kandnud tavalisi talupojakoormini, aga sõna korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Lk. 71-73 (Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla, Danzigi kongress, Konrad von Jungingeni armukiri, meespäevad, linnadepäevad, maapäevad 1421, 1435) *Eesimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani ei olnud enam suutelise enda käes hoidma riigi kauget provintsi- Eestimaad ning müüs selle 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. *Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu all 1347- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile...
Üksjalad- moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Vabatalupojad- soodsaim talupoegade seisund, kes tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu poegade ja üldse talurahva hulgas moodustasid maavabad, kes olid vaid üksikud, üldiselt muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Eestimaa müümine Saksa ordule 1346: Taani kuningas muus 19 000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla: Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli...