ookeaniliikide jaoks liiga mage. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas. Taimestik Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri- särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk- vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks. Räni-kardheina vars kasvab 13 m pikkuseks. Räni-kardhein Tähk-vesikuusk Kamm-penikeel Meri-särjesilm talvitub terve taimena, talub jäässe külmumist. Meri-särjesilm Loomastik Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: · riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid
· Väikeluik · Rabapistrik · Järvekaur · Veetallaja Teised kaitsealused loomaliigid: · Saarmas · Juttselg-kärnkonn · Rabakonn Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi) · Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal. Turism · Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga
Sellist taime nimetatakse inimkaaslejaks liigiks: ta levib sinna, kuhu inimene läheb. Nii on keskmine teeleht vallutanud terve PõhjaAmeerika, loodusliku liigina teda seal enne eurooplaste kohalejõudmist ei kasvanud. Tema levimiskunst seisneb üksnes selles, et kuidagi tuleb oma imetillukesed mustad seemned mööduva inimese jalgade külge kinnitada. Teelehe peamine levimisviis ongi seemneline paljunemine. Keskmise teelehe õied on koondunud pika liduskarvase varre otsa tihedasse tähkõisikusse. Võib julgelt öelda, et meie teelehtede õisikutest on see üks ilusamaid. Tähk on suhteliselt jäme ja meenutab saba, mistõttu on talle rahva seas ka mitmeid sabadega seotud nimesid antud. Kuid erinevalt paljude teelehtede tagasihoidlikest rohelistest kroonlehtedest on keskmise teelehe kroonlehed kaunilt heleroosad. Ilu lisavad veel pikad harali asetsevad lillad tolmukaniidid, mille otsas on nagu nööpnõelapead valged või lillad tolmukapead. Sellised
moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroonist 2-2,5 korda pikemad, noorelt helelillad, harva kollased, tolmlemise järel määrdunudkollased. ★ Taim on tuultolmleja. Vili: ★ Vili on kupar. Kupra pikkus on 2-4 cm. ★ Kupras on 8–30 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. ★ Üks taim võib anda ka kuni 60 000 seemet. ★ Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene.
Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT); · Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL); · Kännas - alumised õieraod on ülemistest pikemad, mille tõttu kõik õied asetsevad enam-
varte ehk risoomide abil. ka seda, et tema õisik on püstine ning me ei näe temas "karvakesi", mida kõrreliste puhul Tähkjas kukehirss Üheaastane kõrreline umbrohi. Eelistab huumus- ja toitaineterikkaid muldi. Esineb põldudel, aedades, raudteedel. Haruldane. Taim 30...90 cm kõrge. Varred harunenud. Lehed 6...15 mm laiad, karedad. Õisik tähk- jate harudega pööris. Õitseb juulist septembrini. Üks taim annab 200...1000 seemet, mis idanevad kuni 14 cm sügavusel mullas. Seemned säilivad mullas eluvõime- listena 8...13 aastat. TÕRJE: Üheiduleheliste umbrohtude tõrjeks mõel-dud herbitsiidide mõjule allub hästi. Parim mõju saavutatakse herbitsiidide pritsimisel kuni umbrohtude 4 pärislehe staadiumis. Lõhnav maarjahein Maarjahein on üks eestlaste hulgas tuntumaid
Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD - Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri- mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kammpenikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. Kalju- ja liivikutaimkond Kaljude tüübirühm - Paekivitaimestu klint, ranniku- ja sisemaa paepaljandid Lääne- ja Põhja-Eestis. - Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid. - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid. -Koopataimestu. Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid
jõgi- kõõlusleht meri-mugulkõrkjas RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. põisadru
2. Soome-ugri - sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (8-9 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas. Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või. Tulevad veel arvud 1-6 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda. Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama.
2. Soomeugri sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (89 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas. Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või. Tulevad veel arvud 16 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda. Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama.
argentea var. cristata) Eelistab hea drenaaziga niisket mulda. Ei talu põuda ega külma. Kasvuks vajavad valget päikeselist õhurikast paika ja toitaineterikast mulda. Ei ole väga vihmakindlad soovitatakse katuse alla tõsta. Kaunis taim peenardesse, pottidesse, ideaalne haljastusse. Konteinerhaljastusse, efekttaim. Joonis 23. Madal mätashari (Celosia argentea var. Cristata) (http://www.missouriplants.com/Redalt/Celosia_argentea_cristata_peg.jpg) -tähk-mätashari (C. spicata) Taim eelistab päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta, viljakat mulda. Soojalembene taim, suurima dekoratiivsuse saavutab päikesepaistelises ja tuulevarjulises kasvukohas ja piisavalt viljakas mullas. Olenevalt sordist sobib rühmana peenrasse, teiste lilledega koos bordüüriks, kuiv-ja lõikelilleks. Efekttaim. Joonis 24. Tähk-mätashari `Flamingo Feather' (http://www.backyardgardener.com/tmimages08/280/6/6077.jpg)
(Martin et al,1998.lk 50-51) 7 ÕISIKUD Õisikuks nimetatakse õite kogumikku taime varrel. Vastavalt õisikute harunemisviisile saab nad jaotada kaheks suureks rühmaks: kobar- ja ebasarikõisikud. Kobarõisikutel on harunemine kobarjas. Põhitüübideks on siin kobar, mille hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega(toomingal, maikellukesel). Pea ehk tähk erineb kobarast selle poolest, et õied on raotud ja kinnituvad vahetult õisikuteljele (teelehel). Kobaraga sarnaneb pööris kuid erinevalt kobarast harunevad sellele õisiku peateljele kinnituvad külgharud (kaeral). Õisikud mille jämenenud ja lihakaks muutunud peateljele kinnituvad raotud õied, nimetatakse tõlvikuks (maisil). Nutt on õisik kus lühenenud peateljele kinnituvad raotud või lühiraolised õied (ristikul). Kui laienenud ja lamenenud liua- või korvitaolisel
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
enam lehte n eerika Õis Tupplehed Kroonlehed Kaheli õiekate Üheli õiekate Ühesugulised Kahesugulised Ühe- kahe- ja kolmekojalised Õisikutüübid Vastavalt harunemisviisile: a) kobarõisikud e ratsemoossed b) ebasarikõisikud e tsümoossed Kobarõisikud jaotuvad: a) kobar- õietelg kasvab tipust edasi ja külgpungadest arenevad õisiku õisi kandvad külgharud n ploomipuu, kukerpuu Õisikutüübid b) tähk- raotud õied kinnituvad otse õisikuteljele n pöök c) pööris- liitõisik, mille külgharud harunevad omakorda kobarjalt n saar, liguster, sirel d) kännas- alumised õieraodon ülemistest pikemad ning õied asuvad peaaegu ühel tasapinnal n jaapani enelas e) sarikas- õisikud, mille kobara peatelg on redutseerunud n enelad Õisikutüübid f) ebasarikas- õisik, mille peatelg lõpeb õiega, õiest allpool asuvad kaks külgharu, millised on
kärnkonna, rohukonna, rabakonna, veekonna ja tiigikonna. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, millest hea toidukala osakaal moodustab ca 60-70%. 6 Võrtsjärve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on aga suhteliselt kõrge. Võrtsjärve taimestik koosneb umbes 600 taksonist. Suurtaimi on üle 100 liigi. Kõige tavalisem on tähk-vesikuusk. Sellele järgnevad harilik pilliroog, järvkaisel, kollane vesikupp ja kaelus-penikeel. Ohtruse poolest on esikohal harilik pilliroog, luigelille ja järvkaisla ees. Kõige rohkem on Võrtsjärves veesiseseid taimi, järgnevad kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed. Rõuge suurjärv Rõuge Suurjärv on järv Võrumaal Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku
tammed, pärnad, vahtrad, kased. Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark
Fourth level Fifth level Habras põisjalg CYSTOPTERIS fragilis Click to edit Master text stylesLiht kuni kahelissulgjad Second level Talub kuiva, eelistab Third level Fourth level kohevat pinda, kasvab Fifth level ka nõrgalt happelisel pinnasel , Mürgine, vajab varju või poolvarju Tähk-roodjalg BLECHNUM spicant 50 cm Click to edit Master text styles Lihtjagused Second level Happeline orgaaniline Third level muld, varjulist Fourth level kasvukohta, talveks Fifth level katta RONI- JA VÄÄNTAIMED Harilik koeranaeris BRYONIA alba Juulis õied
Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad) Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter) Odajas astelsõnajalg o Sugukond soosõnajalalised Harilik soosõnajalg Mets-soosõnajalg o Sugukond roodjalalised (tähk-roodjalg) ja sugukond maokeelelised (maokeel; kuu-võtmehein) SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID · Sammaltaimed eos (n) eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastumine (anteriit isassuguorgan, arhegoon emassuguorgan) sporofüüt (eoskupar, 2n) eos(n) · Sõnajalgtaimed eos (n) eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim (sporofüüt, 2n) eos (n) HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED · Iseloomustus
Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad) Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter) Odajas astelsõnajalg o Sugukond soosõnajalalised Harilik soosõnajalg Mets-soosõnajalg o Sugukond roodjalalised (tähk-roodjalg) ja sugukond maokeelelised (maokeel; kuu-võtmehein) SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID Sammaltaimed eos (n) eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastumine (anteriit – isassuguorgan, arhegoon – emassuguorgan) sporofüüt (eoskupar, 2n) eos(n) Sõnajalgtaimed eos (n) eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim (sporofüüt, 2n) eos (n) HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED
korda aastas. Kärbitud võrsetippe kasutatakse omakorda uute pistikutena. Taimed hakkavad vilja kandma neljandast või viiendast aastast ning viljuvad reeglina 7 aastat. Must pipar on ronitaim. Ta kasvab puu, posti või trellise toel kuni 4 m kõrgeks. Liaanidele omaselt, juurdub ta kergesti kohas, kus ta vars maad puutub. Tal on vahelduvad südaja kujuga terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad.
jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm-penikeele, tähk- vesikuuse, põisadru jt. kooslused. Kalju- ja liivikutaimkond - Kaljude tüübirühm Kasvukohaks mitmetele haruldastele taimedele. - Paekivitaimestu klint, ranniku- ja sisemaa paepaljandid Lääne- ja Põhja-Eestis - Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid -Koopataimestu Liivikute tüübirühm
o Sug. kuulub palju tuntud ilutaimi. Näiteks perekonnad nartsiss (Narcissus), lumikelluke (Galantus), märtsikelluke (Leucojum), Clivia, Crinum, ratsuritäht (Hippeastrum). Sug. Hyacinthaceae - hüatsindilised o rohtsed, peaaegu alati sibulatega, rafiididega rakud ja lima esineb kõigides kudedes Lehed: männases või näiliselt vahelduvad, rööproodsed Õied: hüpogüünsed, tipmises kobar- või tähkõisikus Õiekate:kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne Vili: tavaliselt mustade seemnetega kupar o Paljud esindajad, nagu siniliiliad (Scilla), kobarhüatsindid (Muscari) ja hüatsindid (Hyacinthus) on tuntud dekoratiivtaimed. o Perekond Scilla siniliilia Eestis naturaliseerunult
tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja
kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel
valida päikseline ja soe ning toitaineterikka mullaga asukoht. Suve- või püsilillepeenras. Harjas hiidhirss-Pennisetum setaceum PENNISETUM - PEREKOND HIIDHIRSS • hirss (Panicum), soojalembeste põuakindlate rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; umbes 500 liiki peamiselt Villane hiidhirss troopikas ja lähistroopikas. • Õisik on pööris, harva tähk, jäigad õiekobarad varisevad koos terisega. 50–150 cm kõrguse taime vars on harunev, lehed ja varred karvased, pähikus 3 liblet. ZEA MAYS - HARILIK MAIS • Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembene taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel.
kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetetetüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Ranniku lähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja karedakaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. 1. Eesti floora ajalugu jääaja järgselt Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Alul subarktiline tundrataimestik: alpi voipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 2. Flooraelemendid, näited (Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib) Eurosiber - Harilik tamm
Õied pika varre otsas õisikus Esinevad sigisibulad 1500 liiki, suurim perekond lauk (Allium) Eestis looduslikult perekond lauk, kultuuris ja metsistunult nartsiss, lumikelluke, märtsikelluke Sugukond asparilised - Asparagaceae s.l. APG III järgi kuuluvad sellesse sugukonda varem iseseisvad sugukonnad Asparagaceae s.s Agavaceae Convallariacea Hyacinthaceae Ruscaceae Laias mahus (s.l.) sugukond väikesed rohttaimed kuni suured puud Piklik õisik, kas kobar või tähk või pööris Eestis maikelluke, leseleht, kuutõverohi naturaliseerunult aspar, silla, kobarhüatsint, linnupiim jt ilutaimena hosta (agaavilised), hüatsint 38. Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab
kinnikasvamisel. Sgk Mitmeaastased meretaimed. Meriheina võib leida rannal, kui see on lahti meriheinalised rebitud liivaselt või mudaselt merepõhjast. Sgk Kuulub ainult üks perekond: luigelill, meil esineb harilik luigelill, tugeva, luigelillelised horisontaalselt roomava risoomi ja rulja varrega rohttaim. Õied sarikjas õisikus. Sgk Sootaimed mõõduka ja külma piirkonnaga aladel. Õied tähk- või rabakalised kobarõisikutes. Koguvili. Meil tavaline soo-õisluht, rabakas (kasvab rabahälvestes). 36. SELTS LIILIALAADSED: MUUTUNUD SÜSTEMAATIKA: http://taxonomicon.taxonomy.nl/TaxonName.aspx (otsingusse: Liliaceae), http://tolweb.org/Monocotyledons/20668 , http://www.ut.ee/taimenimed/taimenimed.cgi? query=liliaceae&lang=ld
Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht. Tähk-toompihlakas ja enamik teisi liike annavad vähesel määral juurevõsusid (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). Toompihlakad kannavad vilja möödunud aasta puidul, sellepärast tuleb nende lõikamisega olla ettevaatlik. Spetsiaallõikusi nad ei vaja. Viljuvatel põõsastel tuleb aeg-ajalt eemaldada nõrgad, vigastatud või mahapaindunud harud ja eemaldada kaugeleulatuv juurevõsa. Toompihlakatel ei esine eriti kahjureid ega haigusi (R. Piir, Toompihlakad kultuuris).
taimkattes. Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga – troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste bioloogiline iseärasus on sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas
Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste bioloogiline iseärasus on sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus 28 (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid
Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste bioloogiline iseärasus on sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9
Bakter-, füto- ja zooplankton on levinud ühtlaselt. Fütoplanktonis valdavad sinivetikad. Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab septembrini või oktoobrini, mõnikord on täheldatud vee õitsemist ka kevadtalvel, jää all. Suurtaimestiku osatähtsus esmatoodangus on tühine. Kokku on leitud suurtaimi umbes 110 liiki, nad katavad ligikaudu 15% järve pindalast, enim on neid järve lõunaosas. Tavalisim kaldaveetaim on harilik pilliroog, veesisestest taimedest kaelus-penikeel ja tähk-vesikuusk. Loomastik. Loomhõljumi mass on väike – umbes 1 g/m3. Kalastik on aegade jooksul muutunud. Kolga-Jaani lähedalt kiviaegsest asulast leitud kalaluude järgi on Võrtsjärvest püütud isegi lõhet. Nüüdis-Võrtsjärves ja tema sissevoolude suudmeis elab püsivalt 32 kalaliiki ja üks sõõrsuuliik (ojasilm), kokku on loendatud (koos ajutiste liikidega) 36 liiki. Töönduskaladeks on olnud haug, säinas, särg, roosärg, latikas, nurg, koger, linask, viidikas,
annaabi.ee 
