VILJADE TÜÜBID LIHAKVILJAD Lihakad viljad on mahlased,toitainerikkad ja suure veesisaldusega ÕUNVILI MARI LUUVILI ÕUN TOMAT PLOOM KUIVVILJAD AVAVILJAD JA SULGVILJAD KUIVVILJAD ON VÄHESE VEESISALDUSEGA AVAVILJAD KUKKUR KAUN KÕDER KUPAR ...
viljakest + idujuur seemnekest Käbid Jugapuu "viljad" Männi seemned VILJAD Lihakad Kuivad mari avaviljad sulgviljad laguviljad kukkurvili seemnis jaguvili luuvili kaunvili teris lülivili õunvili kõder, pähkel kõdrake tõru kupar Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud vaarikas Vilikond mitmest õiest maisi tõlvik , ananass Liitvilikond eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku viigimari Lihakad viljad pomerantsvili
-Viljastamine seemnerkau ühinemine munarakuga. -Õiest areneb vili vaid siis, kui lisaks tolmlemisele toimub ka viljastamine. -Õisi kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks, enda ehtimiseks, toiduna, vürtsina, ravimina, parfümeeriatööstuse toorainena. -Sigimikust areneb vili. -Viljas on seemned mis arenevad viljastatud seemnealgmeist. -Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. -Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest. -Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes). -Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest, toitekoest idulehest, idupunagst, idujuurest ja iduvarrest.
Mõned neist on aga tekkinud Eestis ja levinud ka ainult siin pole kusagil mujal maailmas. Sellised on näiteks saaremaa viirpuu ja viidumäe viirpuu. Tavalisem on Eestis harilik viirpuu. Enamasti kasvavad kõik viirpuud kas valgusküllasel aasal või salumetsa serval. Siiski on selle mitmekesise ja kiiresti muutuva perekonna liikidel ka ühtteist ühist. Kõigil neil on korrapärased viie kroonlehega õied. Neil õitel aga on alati üsna ebameeldiv lõhn. Viljaks on õunvili, millel on lihakas kest. Vahel on see söödav, kuid mõnikord õhuke ja mõru. Hariliku viirpuu viljad on suured ja veidi jahuse maitsega, seetõttu on talle rahva poolt ka jahumarjapuu nimeks antud. Need marjad on kasutamist leidnud kosutava söögipoolisena, aga ka ravimina. Ravimiseks sobivad sama hästi ka õied. Need mõjuvad eelkõige südamele. Viirpuust on abi saadud mitmesuguste südamehäirete ja liiga kõrge vererõhu puhul
kartuleid. Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolfabrikaattooteid jm. 1 Peruna 3 1 PIRN 1.1 Botaaniline iseloomustus Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili. Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu2 sortide viljad on pirnikujulised, liiv-pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Nagu õunalgi, moodustab pirni söödav lihakas viljaliha hüpantiumist (õiepõhja servadest). Viljaliha sisadab rohkelt puitunud seintega kivisrakke (brahhiosklereiide). Seemned on tavaliselt kahekaupa viies õõnsuses. Ühe pirni mass 60-300 grammi ja rohkemgi, keskmine mass on 150-180 g. Südamiku, seemnete ja kesta massi
Õied- pikad rippuvad kobarad või 1-3 kaupa kimbus Viljad- lihakas, paljasseemne mari Kolme liiki: mage, must ja karvane sõstar 5 TUHKPUU Cotoneaster Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse hekitaimena Puu võra- Lehed- vildised ja hallikad, lihtlehed, lühirootsulised Õied- kobarad või kännases, valged kuni roosakad Viljad- luuseemnetega punakas kuni mustjas õunvili PIRNIPUU Pyrus Mullastik- Et viljad saaksid kasvada vajavad huumusrikast sügavapõhjalist savikat mulda Niiskus- Valgus- vajavad valgust Haljastusväärtus- mõned liigid on dekoratiivsed, mõned mõeldud viljade kasvatamiseks Puu võra- püramiidjas Lehed- teravaservalised või saagjad, hõlmised Õied- valged, suured, kahelisugulised, kännastes, viietised Viljad- õunvili sisaldab suhrkruid, vett, happeid. Viljalihas on oalju kivisrakke ÕUNAPUU Malus Mullastik- savikat Niiskus-
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, m...
Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Harilik pihlakas õitseb mais ja juunis, kusjuures õied on väikesed, valged ja koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse lühivõrsete tippus. Õisiku läbimõõt 510 cm. Õie läbimõõt 0,81,5 cm. Harilik pihlakas on putuktolmleja. Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega, uus taim võib alguse saada ka mullaga kaetud okstest. Vili on marjataoline õunvili, mille värvus on punane või oranz ning mis valmib septembris. Harilik pihlakas on külmakindel, küllaltki valgusnõudlik, kuid mullastiku suhtes vähenõudev. Ta on küllaltki levinud alusmetsa liik. Kuna harilikul pihlakal on õunapuudega ühilduvad haigused ja kahjurid, siis ei soovitata taime kasvatada õunapuuaias. Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud
o Jaguvili –laguneb pesadeks. o Lülivili –murdub üheseemnelisteks lülideks. • Kogu-e. Liitvili –tekkinud ühe õie mitmest emakast. • Edasine jaotus: viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv. Viljade liigitus: • Kuprataolised (kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar). • Pähklitaolised (pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris). • Marjataolised (mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants). • Luuviljad (luuvili, koguluuvili, kuiv luuvili). SEEME Seeme on kõrgemata taimede paljunemisek ja levikuks vajalik elund. Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega. Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: • Endospermi (kaer, moon). • Perispermi (äiakas). • Idusse (aeduba). • Endospermi ja perispermi (pipar). • Endospermi ja idusse (lina).
Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37. Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38. Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat)
ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37.Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38.Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun)
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalist...
noored võrsed hõrekarvased, punakaspruunid, hiljem paljad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, saagja servaga, kuni 10 cm pikad ja kuni 6 m laiad, pealt läikivad, tumerohelised, alt karvased. Pearool tumedad täpid. Külgrood ei jõua lehe servani, vaid hargnevad. Lehed Sügisel lehed punased õied valged, kuni 35 kaupa kilpjates kännasõisikutes Õied vili on õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõduga, läikiv, must, hapukasmagusa maitsega. Valmib septembris Viljad mai lõpp - juuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik muld haljastuses üksikpõõsana, rühmiti, ka kärpimata ja kärbitud hekina, kasvatatakse viljade pärast Kasutamine ´Hugin´, ´Viking´ Sordid Marjades rohkesti P-vitamiini
mehhaanilised vigastused ei tohi ulatuda kolmest lehekihist sügavamale. Varajane kapsapea on kergelt mõrkjas. Kibedast maitsest saab lahti, kui kapsapea 2-3 minutiks keeva vette kasta. Soolveest välja tõstetud hapukapsas kaotab kolme tunni jooksul 1/3 C-vitamiinidest. Seega tuleb hapukapsas välja tõsta vahetult enne tarvitamist. Õunapuud kuuluvad heitlehiste ja põõsaste perekonda, mis omakorda kuulub roosõieliste sugukonda. Kerajas õunvili õun areneb õiepõhjast ja alumise asetusega sigimikust. Õuna kilejate vaheseintega seemnekamber (rahvakeeles õunasüda) koosneb harilikult viiest viljapesast, igaühes 1-2 seemet. Õun sisaldab ka inimesele vajalikke vitamiine ja sellepärast on ta väga populaarne ning teda kasutatakse nii toorelt kui marineeritult kui ka kuivatatult. Kodumaine õun säilib tõesti kehvemini kui soojemas kliimas kasvavad paksukoorelised
Vändra Gümnaasium ÕUNVILI ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL Uurimistöö Keit Saveljev 10a klass Juhendaja: õp Hille Arumäe Vändra 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ÕUN........................................................................................................................................3 HÜPOTEES............................................................................................................................ 4 1.UURIMUSKATSE ALUSTAMINE....................................................................................... 5 1.1Õunte valimine ja välimus................................................................................................. 5 1.2Katse alus...
liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga. Seda protsessi nimetatakse kaheliviljastumiseks. Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Mõnedel liikidel osaleb vilja moodustumises lisaks sigimikule ka õiepõhi(näiteks õunvili harilikul pihlakal). Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid. Kasutatud kirjandus õistaimedest Aher, S. Huulhein. Tallinn, Valgus, 1984. Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. Tartu, 1998. Eichwald, K. Eesti NSV floora, X kd. Tallinn, Valgus, 1966Eichwald, K., Eilart, J. jt. Eesti NSV floora, IV kd. Tallinn, Valgus, 1969.
sugukonda. Maailmas leidub umbes 5000 pirnisorti, millest umbes 30 liiki kasvab Euraasias ja Loode-Aafrikas. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised. Lehed on peaaegu ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümardunud tipuga ja ümardunud alusega. Leheserv on terve või peensaagjas. Pealt on lehed läikivrohelised, alt heledamad ja kuivades muutuvad mustaks. Lumivalged õied paiknevad kännastena 6-9 kaupa kobaras. Õitseb mais ja on väga dekoratiivne. Pirnipuu viljaks on õunvili pirn, mis on 2,5-8 cm läbimõõduga. Harilikult kollakasroheline, harvemini kollane või isegi punane. Vili on kujult kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam. Pirn sisaldab endas 80-85% vett, 6-14% suhkrut, 0,1-0,6% happeid ning vitamiine ja mineraalaineid. Pirnid sisaldavad rohkesti pektiinaineid, tselluloosi, C, B ja E vitamiini, karotiini. Paljude sortide viljalihas leidub kivirakke. Pirnisordid võivad olla oma maitselt väga erinevad. Vahel magusam, vahel hapum. Ka
Tropismid liigutus kindla ärritaja suhtes. Nt päevalill keerab end päikese poole. VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ilma seemneteta vili Paljasvili ainult sigimikust koosneb Rüüsvili sigimik ja teised õieosad Perikarp sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad jaguvili, lülivili Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas) Vilikond mitmest õiest (mais, ananass) Liitvilikond eri õitest moodustunud Perigoon ehk lihtne õiekate üks ring õiekattelehti
suureõielistes kobarates, valged. Õitseb mai-juuni. Vili kerajas, tumesinine või must, 1cm, valmib septembris. Kasutatakse vabakujuliste hekkidena, haljastuses, marjatoodanguks istandikud. Keedised, mahlad, veinid. Harilik viirpuu: Crataegus rhipidophylla Levinud Euroopas. Eestis looduslikult. Kõrgus 5m. Kasvab viljakal mullal valgusküllastes kasvukohtades. Taluvad kuivust ja külma. Lehed hõlmised. Esinevad okkad. Kahesugulised õied, sarikates või kobaratesse, valged. Vili kerajas õunvili. Viljaliha magus. Puit kõva, tihe, kollakas. Puitu kasutatakse nikerdusteks ja treimistöödeks. Marju südameravimite ja venide ning mahlade tegemiseks. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, vili 40. Perekond kontpuu ja verev kontpuu Perekond kontpuu: Perekonda kuuluvad ühekojalised heitlehised (harvem igihaljad) põõsad või madalad puud. Lehed terveservalised, elliptilised või munajad, kaarjalt lehe tipu poole suunduvad külgrood. Kahesugulised valged või
Õunvili (malum) on iseloomulik roosõieliste (Rosaceae) sugukonna õunapuuliste alamsugukonnale Pomoideae, näiteks perekondades õunapuu (Malus), pirnipuu (Pyrus), pihlakas (Sorbus), küdoonia (Cydonia), viirpuu (Crataegus). Õunvili areneb alumisest sigimikust, kusjuures enamik lihakast osast moodustub laienenud õiepõhja servadest -- hüpantiumist. Õunvilja viiepesalise "südame" pärgamendisarnased seinad vastavad viljalehtede seintele. Väljast on noor õunvili kaetud kutiniseerunud epidermiga, esinevad ka kloroplastid, õhulõhed ja trihhoomid. Edasises arengus asenduvad õhulõhed lõvedega, kloroplastid kromoplastidega, epiderm aga õhukese peridermiga, moodustades õuna "naha". "Viljaliha" koosneb suurte rakuvaheruumidega põhikoest. Viljaliha läbivad juhtkimbud, millest osa kuulub sigimikule, osa aga hüpantiumile. Kroonlehtedesse suundunud juhtkimpude (asuvad viljalehtede vahekohtades) ning viljalehtede
· Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. · Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. · Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. · Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari. Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. · Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) · Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral ülemisest sigimikust moodustub nt karuli
Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari. Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral – ülemisest sigimikust moodustub nt karuli
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi ra...
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas....................................................
·Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. ·Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. ·Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. ·Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari.Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. ·Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) ·Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral ülemisest sigimikust moodustub nt karuli `mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp
areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Mõnedel liikidel osaleb vilja moodustumises lisaks sigimikule ka õiepõhi (näiteks õunvili harilikul pihlakal). Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu
1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, roosilaadsete seltsi. 2.Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 30004000 liiki. Enamik sellese sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral. 3.-4) Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised. võib esineda välistupp. Õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas. õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Õied enamasti kahesugulised. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike. Roosõieliste hulka kuulub parasvöötme väärtuslikke viljapuid ja põõsaid (nt. õuna-, pirni-, kirsi-, ploomi-, aprikoosi-, virsiku-, ja mandlipuu, küdoonia, ebaküdoonia) ning marjataimi (vaarikas, murakas, maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt
LEHED Vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes. Vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris. KASVU- Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv. TINGIMUSED Paljuneb hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus. Üks levinumaid hekitaimi. Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus Kohevate Viljadega kattesoomustega võrse pung Võrsed
käokann, vesihein, nälghein, mets-tähthein, põld-kaderohi, põld-kadakkaer, vesitähthein, nisulill ehk äiakas, sööt-seiarohi. Sk. Roosõielised - liit- ja lihtlehed, lehed vahelduvalt, abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud. Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised, võib esineda välistupp, õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas, õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike. Viljade ja õite ehituse alusel jagatakse neljaks alamsugukonnaks: Enelalalised - kuivad kukkurviljad (enelas, pihlenelas (pole looduslikud)); Kibuvitsalised - sigimik keskmine v. ülemine, vili kuiv (mõõl, maran) v. lihakas (kibuvits, murakas, maasikas); Õunapuulised - sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu); Ploomipuulised - sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu, toomingas).
monosümm. (käoking); osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks; vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. roosõielised - liit- ja lihtlehed; lehed vahelduvalt; abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud; õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised; võib esineda välistupp; õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas; õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest; vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud; juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku; liitlehed, sageli köitraoga; õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine; õisik: kobar, nutt; vili: kaun huulõielised - rohttaimed, poolpõõsad, vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied
sugukonda Sugukond roosõielised – Rosaceae Umbes 3000 liiki, üle maailma Rohttaimed, puud ja põõsad # liit- ja lihtlehed # lehed vahelduvalt # abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud # õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised # võib esineda välistupp # õietelg laienenud õiepõhjaks (hüpantium), mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas # õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest # vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike (Viljade ja õite ehituse alusel jagatakseneljaks alamsugukonnaks. Enelalalised -- kuivad kukkurviljad enelas, pihlenelas (pole looduslikud) Kibuvitsalised -- sigimik keskmine v. ülemine, vili kuiv (mõõl, maran) v. lihakas (kibuvits, murakas, maasikas) Õunapuulised -- sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu) Ploomipuulised -- sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu, toomingas)) Sugukond kanepilised Cannabaceae
Lehed harilikult lihtlehed, harva liitlehed. sarikpöörisees- valged, roosad, roosakaspunased.Vili on kuiv kukkurvili. Õied kännasjas, kobarjas, sarikjas Lehed harilikult lihtlehed, harva liitlehed. õisikus, kimbus või üksikult- valged, roosad, punased. Viljaks õunvili. Õied enamuses kahesugulised; üksikult või õisikutes- valged, Lehed lihtlehed või kolmeti kuni seitsmeti roosad, punased, kollased. Vili sõrmjad või paaritusulgjad liitlehed. mitteavanev tõrsik, koguvili, pähklike.
Lehekesi 11- 15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad. Ladvapungad külgpungadest suuremad, kuni 1,5 cm pikad, mustjasvioletjad, valgete siidkarvadega. 5. Õied ja viljad: õitseb mais, juunis. Õied väikesed, valged, koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse, mille läbimõõt on 10 cm ja mis paiknevad lühivõrsete tipus. Vili on marjataoline õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõdus, valminult punane või oranz, valmib septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus:levinud alusmetsa liik. Puit on raske, kõva, kasutatakse masinaosade ja mööbli valmistamiseks. Kasvatatakse ka viljade saamiseks ja kasutatakse haljastuses, aretatud
Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki (must tuhkpuu - C. niger, harilik tuhkpuu - C. scandinavicus, loodtuhkpuu - C. canescens). · Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed · Õied kas üksikult kuni 3-kaupa või koondunud kobarjatessse või ka kännasjatesse õisikutesse. Õied viietised, lehterjad, valged kuni roosakad. · Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili · Taluvad kärpimist, eelistavad lubjarikast mulda, külmakindlad Cotoneaster lucidus - Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde- Hiinast ja Baikali ümbrusest (Ida-Siber). Eestis üks sagedamini esinev hekitaim. · Lehed on elliptilis-munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised. · Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. · Viljub hästi ja rikkalikult
Tuultolmlemine on roosõielistel haruldane. * Abilehed olemas, harva puuduvad. Õied üksikult või õisikuna, aktinomorfsed, enamasti kahesugulised, põhiliselt viietised, võrdse arvu kroon- ja tupplehtedega, sageli ka välistupega, tolmukate arv varieerub, viljalehtede arv 1-paljuni. * Viljad on kukkurviljad (enelased), pähklikesed, luuviljad (ploom, kirs), lihakas koguluuvili (maasikas, murakas) või õunvili (õun, pirn). Enamasti puudub seemnetel endosperm. * Sgk majanduslik tähtsus on suur, eriti parasvöötmealadel, kus peaaegu kogu puuviljandus ja marjakasvatus rajaneb roosõielistel. Roosõielised on rikkad vitamiinidest, orgaanilistest hapetest ja eeterlikest õlidest. * Roosõieliste õite ja viljade erinevuse ja suure liigilise mitmekesisuse tõttu on sugukond jaotatud alamsugukondadeks. Enelaliste Kibuvitsaliste Õunapuuliste Ploomipuuliste
Miinimumreegli järgi piirab mingil alal kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi vajadusi kõige vähem. Pilet 25 Sugukond Rosacae - roosõielised Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Lehed vahelduvad liht- või liitlehed, kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili. Taimed enamuses putuktolmlejad. Roosõielised ei ole niivõrd tuntud puiduandjad, kuivõrd aga paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju. Paljud liigid on suure tähtsusega iluaianduses rikkaliku õitsemise ja väga dekoratiivsete õite tõttu. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond jaotatud 4 alamsugukonnaks. Roosõielised on levinud kogu maakeral, eriti põhjapoolkeral ja
Perekond tuhkpuu (Cotoneaster (Med.) B. Ehrh.) 38 . Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied kas üksikult kuni 3-kaupa või koondunud kobarjatessse või ka kännasjatesse õisikutesse. Õied viietised,lehterjad, valged kuni roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili. Paljundatakse seemne-tega (stratifitseerida) ja vegetatiivselt. Taluvad kärpimist, eelistavad lubjarikast mulda, külmakindlad, paljud liigid haigestuvad bakterpõletikku. Perekonnas ca 50 liiki, millised on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus Schltdl.) Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde-Hiinast ja Baikali ümbrusest
apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või –luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride – õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili
Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili
Skandinaavias ja Baltikumi lääneosas. Harilik viirpuu on madal puu või kõrge põõsas kõrgusega 58 m. Võrsetel leiduvad üksikud 0,51,5 cm pikad astlad. Lehed on laiad ja munajad, kahe väiksema abilehega. Suur leht on 2- 3 sügava hõlmaga. Leherool on karvad. Sügisel on lehed kollased. Viirpuu õitseb juuni I ja II dekaadil. Õisikud on 1015-õielised, kännasjad. Ühe õie läbimõõt on 1,21,5 cm. Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 11,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane, jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris. Viirpuu on hea meetaim. Tema viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava hekina. 5.16. Verev viirpuu (Crataegus sanguinea). Lisaks verevale viirpuule kasutatakse ka teiste viirpuuliikide õisi ja vilju, praktiliselt on
46. Perekond tuhkpuu ja läikiv tuhkpuu Perekond tuhkpuu (Cotoneaster (Med.) B. Ehrh.) Kreeka keeles kotoneon = küdoonia, aster = sarnane, küdooniasarnane. Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied kas üksikult kuni 3-kaupa või koondunud kobarjatessse või ka kännasjatesse õisikutesse. Õied viietised,lehterjad, valged kuni roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili. Paljundatakse seemne-tega (stratifitseerida) ja vegetatiivselt. Taluvad kärpimist, eelistavad lubjarikast mulda, külmakindlad, paljud liigid haigestuvad bakterpõletikku. Perekonnas ca 50 liiki, millised on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus Schltdl.) Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde-Hiinast ja Baikali ümbrusest
Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili
Jaguvili – laguneb pesadeks ▫ Lülivili – murdub üheseemnelisteks lülideks • Kogu- e. Liitvili – tekkinud ühe õie mitmest emakast • Edasine jaotus: ▫ Viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv Viljade liigitus Kuprataolised ◦ Kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar Pähklitaolised ◦ Pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris Marjataolised ◦ Mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants Luuviljad ◦ Luuvili, koguluuvili (kuiv luuvili) Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦ Idusse (aeduba) ◦ Endospermi ja perispermi (pipar) ◦ Endospermi ja idusse (lina) Seemnete levimise viisid Autohooria ehk iselevi ◦ Peamiselt paiskviljad ◦ Gravitatsioon
Lehed: vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes. Vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris. Kasvutingimused ja kasutamine Kasvutingimused: mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Levinud alusmetsaliik. Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus. Väga palju kasutatakse haljastuses, üks levinumaid hekitaimi. Hooldus Külmataluvus: kuni -34°C. Vajab vähe kärpimist, kujundada võib igal ajal. Sobivad lindude