Ühes õies on nii tolmukad kui emakad Ühesugulised ehk lahksugulised õied Õies ainult tolmukad või ainult emakad Õies võivad esineda nektaariumid ehk näärmemahutid, mis tavaliselt paiknevad sigimiku tolmukate alusel Ühekojaline taim Isas-ja emasõied ühel taimel Kahekojaline taim Isas- ja emasõied erinevatel taimedel Õiekate Õiekatte moodustavad tupplehed ja kroonlehed Õiekate on õie steriilne osa, mis täidab kaitseülesannet ja meelitab tolmeldajaid ligi Kaheli õiekate - tupp-ja kroonlehed erinevat värvi Lihtne õiekate - tupp- ja kroonlehed ühevärviline , eristumata Koosneb tupplehtedest, tavaliselt rohelised Värvuvad tupplehed täidavad või tugevdavad kroonlehtede ülesannet meelitada ligi tolmeldavaid Enamasti paiknevad tupplehed ühe ringina Lahklehine tupp - tupplehed vabad Liitlehine - tupplehed kokku kasvanud alustega Õiekroon Koosneb kroonlehtedest Õiekrooni kuju kellukjas huuljas keeljas Kroonlehtedel leidub väljakasveid ja näsasid
(APG 3 järgi ka) Veetaimed lihtsa ehitusega õitega o Ceratophyllum demersum ränikardhein Klass PÄRISKAHEIDULEHELISED EUDICOTYLEDONEAE Peaaegu 3/4 kõigist õistaimedest on päriskaheidulehelised Iseloomulik on kolmeavaline (triapertuurne) õietolmutera. Kolm ava on tavaliselt piklikud - kolmekaviline (trikolpaatne) tolmutera. Õiekate on eristunud tupp- ja kroonlehtedeks. Teistel on enamasti lihtne diferentseerumata õiekate (perigoon) Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed on päriskaheiduleheliste hulgas enam levinud. Kaheidulehelised ja päriskaheidulehelised ei ole üks ja sama mõiste. Kaheidulehelised on laiem, parafüleetiline kogum, mis sisaldab mitte ainult monofüleetilisi päriskaheidulehelisi, vaid ka teisi sugukondi. Kaheidulehelised enam ei ole taksonoomiline ühik! BASAALSED PÄRISKAHEIDULEHELISED Selts Ranunculales tulikalaadsed Sug- Ranunculaceae tulikalised
Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasjas Õiekate kaheli Valged kroonlehed Kellukjas õiepõhi Pune Huulõis Monosümmeetrilised e sügomorfne õis Kroonist ulatub välja kaks tolmukat Lillakasroosa Käokannus Monosümmeetriline e sügomorfne õis
Pähikud moodustavad õisikuid Vili: teris, suurema osa viljast moodustab seeme ja sellest omakorda tärkliserikas endosperm Tuultolmlejad Loeng 12 39. Päriskaheidulehelised, iseloomustus PÄRISKAHEIDULEHELISED on ¾ õistaimeliikidest -- Kolmeavaline (triapertuurne) tolmutera. Avad tavaliselt piklikud, seepärast nim. kolmekavilisteks -- kogu rühma sünapomorfne tunnus (on ka erandeid) -- Õiekate eristunud tupp- ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate See tunnus ühendab enamikku päriskaheidulehelisi -- Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed (mõnedel asteriididel siiski teistsugused plaadid) Fülogeneesipuul harunevad sugukonnad sugukondade rühmadesse, millest olulisimad on rosiidid ja asteriidid 40. Seltsid tulikalaadsed, prootealaadsed, nelgilaadsed, kivirikulaadsed ja nende sugukonnad Selts prootealaadsed (Proteales) Seltsi põhilised sugukonnad, prootealised ja lootoselised, on
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum
Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime ühel isendil isasõied, teisel emasõied. Õiekate - steriilne kaitsülesandega õieosa, mis meelitab ligi tolmlejaid. o Kaheli: eristub erinevalt värvunud tupeks ja krooniks. o Lihtne: ühevärviline eristumata õiekate. ▪ Tupetaoline, kroonitaoline. o Paljas ehk katteta: õiekate puudub. TUPP JA KROON Tupp koosneb tupelehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina. Tupp jaguneb: • Välistupp - tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi. • Lahkleheline tupp – tupplehed vabad. • Liitleheline tupp – tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega. Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk,
* Õis koosneb fertiilsetest (ehk reproduktiivsetest) ning steriilsetest osadest, mis kõik kinnituvad õierao laienenud tipule -- õiepõhjale .Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole *Õie steriilne osa, õiekate koosneb harilikult rohelistest tupplehtedest, mis moodustavad tupe ning sisemistest eredavärvilistest kroonlehtedest, mis moodustavad krooni. *kui õiekate koosneb tupp-ja kroonlehtedest siis on ta kaheli õiekate
jagunemine rekombineerumine esimene raku jagumenine teine jagunemine teine raku jagunemine ÕIS 3 + 4 = tolmukas emakasuue tolmukapea tolmukaniit kroonleht emakakael sigimik seemnealgmed tuppleht õiepõhi õieraag 5 + 6 + 7 = emakas 1 + 2 = õiekate Õieosad Õievalem * K5 C5 A G õiediagramm K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud Kaheli õiekate -- olemas C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil tupp- ja kroonlehed G5 ülemine emakas Lihtne õiekate -- ainult
(emasõis) Kahekojaline taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad ÕIEKATE - kas tupplehtedest ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühetaolistest, kroon- või tupplehetaolistest kattelehtedest (lihtne õiekate e. perigoon) koosnev tolmukaid ja emakaid ümbritsev õieosa KAHELI ÕIEKATE - olemas tupplehed (rohelised) ja kroonlehed (värvilised) 88. maasikas LIHTNE ÕIEKATE e. perigoon- õiekattelehed ühesugused, enamasti värvilised 89. tulp ARILL E. SEEMNERÜÜ KÄBI on okaspuude paljunemisorganite kogumik. Käbid on ühesoolised 172. isaskäbide kogumik
Kildu Põhikool Mürgised marjad Referaat Koostaja: Sirle Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Sissejuhatus Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis ...
KÕRVENÕGES · Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm. · Levik: Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. · Rühm: Õistaim · Kasutamine: Taime on kasutatud kiu saamiseks. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Lehtedest saadud värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvi. · Milliseid taimeosi kasutatakse: J...
Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul
Perekond Toomingas Kasvab Euraasia metsavööndis ning Põhja ja Lõuna Ameerikas. Viljad valmivad suve lõpuks. Toomingas varakevadel Padus avidium Mitmeaastane heitlehine, lehtpuu. Ühekojaline. Kõrgus kuni 16 m. Õied 1012 cm pikkustes rippuvates kobarates, valged, tugeva uimastava lõhnaga, õiekate kaheli Läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt ~0,7mm Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu ning juurevõsust. Levinud väga laialt Euroopas ja Aasias, Himaalajas tõuseb maksimaalkõrgusele: 3600 m. Eestis tavaline. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka, ei kuulu kaitse alla. Toomingas Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html http://et.wikipedia
geneetilisest sarnasusest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Liiliatel on 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, Enamik ruudilisi on puud või mis näevad ühesugused välja, 6 põõsad, aga leidub ka üksikuid tolmukat ja 1 emakas. Liilialised on värvunud rohttaimi. õiekattelehtedega üheidulehelised, mille Tavaliselt on neil liitlehed ilma esindajatel on õiekate tupeks ja abilehtedeta, vahel leidub krooniks eristumata. astlaid. Leheseis on kõige Valdav enamik on kaar või sagedamini vastak. Lehtedel rööproodsete lehtedega, sibulate, mugulate või risoomidega püsikud. leidub läbipaistvaid näärmeid, Õiekate on kolmetine, viljaks on kupar mis sisaldavad õli ja annavad
tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel; suguline sugurakkude abil; sügoot tekib isas- ja emassuguraku ühinemisel Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim - Ühekojaline taim (monoöötsiline) - emas- ja isassugurakud ühel taimel(tamm, kask, sarapuu), Kahekojaline (diöötsiline) - emas- ja isassugurakud eraldi taimedel(paju, kanep, astelpju, põõsasmaran) Õisik - taimevartel
Isegi ühe ja sama isendi täiskasvanud lehed võivad olla erineva ehitusega. Puude võra välimised, nn. valguslehed on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees, halbades valgustingimustes kasvavatel varjulehtedel. Viimastel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. 1. (2) Kaheli õiekate koosneb tupp- ja kroonlehtedest. 2. (2) Joonistake kahelisulgjas liitleht 3. (2) Mille poolest erineb ühe idulehelise ja kaheidulehelise rohttaime varre siseehitus? Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt
tolmukaid ja emakaid ning hiljem vilja. Koosneb kas tupp-ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühesugustest õielehtedest (lihtne õiekate). Võivad olla rohelised või muud värvi. Vahel on õielehed omavahel kokku kasvanud, nii et õis meenutab putke või kellukat. (õp) Tupplehed+kroonlehed=õiekate. Kui tupp- ja kroonlehed pole välimuse järgi eristatavad (on ühesugused või puudub üks neist, nii et teine täidab mõlema ülesannet), on õiekate lihtne. Fotosüntees (gümn õpik) klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. (viki) Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied kolmetised, narmasjuurestik, rohttaimed, juhtkimbud hajusalt, primaarne kambium puudub, lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed. Lehed: rööproodsed, männases v. vastakud. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3), aktinomorfne, sigimik ülemine. Vili: kupar, seemned lapikud. N: sügislill, kuldtäht, tulp, kirju püvilill, kirju liilia. Sk. Võhumõõgalised - Rohttaimed risoomi v. mugulsibulaga. Lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, aktino- v. sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised. Vili: kupar. N: kollane võhumõõk, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Sk
Harilik luuderohi Hedera helix Luuderohi on Euroopast pärit kuni 30- meetriseks kasvav pikaealine igihaljas liaan. Tema puitunud vars tõuseb maapinnalt ronijuurte abil mööda puid või muid tugesid. Mõnel juhul roomab ta aga lihtsalt mööda maapinda. Luuderohul on nahkjad tume-sinakasrohelised sõrmroodsed 3...5 hõlmaga terveservalised lihtlehed. Õitsevatel vartel on sageli terved rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates sarikõisikutes, mis on tavaliselt omakorda koondunud püramiidjaks pööriseks. Õiekate on kaheli; kroonlehti on viis. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega: ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. Kasvatamine. Luuderohi vajab kasvuks värsket viljakat niisket mulda. Kuigi luuder...
Õiepõhi (9) Õieraag (10) · Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 · Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) · Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad · Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran)
Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K – tupplehed > K (5) – tupplehed on kokku kasvanud C – kroonlehed > C 5+5 – kroonlehed asuvad kahel ringil A – tolmukad G – emakad > G5 (kriips all) – ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti – nt värvilised) Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad Diöötsiline e kahekojaline taim – emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran)
............................6 Kasutatud kirjandus ............................................................................................7 2 Botaaniline iseloomustus Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas. Mitmeaastane suvehaljas kahekojaline rohttaim. Kõrgus 5...30 cm. Rahvapärased nimed on kaarlad, kaarmed, kaarnad, käbalad, muuramed. Õis Ühesugulised, viietised, kuid sageli ka 4 kroonlehega õied, mille õiekate on kaheli, lahklehine. Õied asuvad üksikult varre tipul 4...6 cm pikkustel õieraagudel. Isasõite(Lisa 2) läbimõõt 3 cm, emasõied (Lisa 1) veidi väiksemad. Tolmukad on pikad,õitseb mais ja juunis. Leht Tupplehed on munajad, liht- ja näärmekarvadega kaetud. Kroonlehed valged või roosaka varjundiga, äraspidi munajad, tupplehtedest natuke pikemad, pikkus 10...12 mm, laius 9...10 mm. Püstisel varrel on 2...3 cm ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5..
Lihakad mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad jaguvili, lülivili Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas) Vilikond mitmest õiest (mais, ananass) Liitvilikond eri õitest moodustunud Perigoon ehk lihtne õiekate üks ring õiekattelehti Kaheli õiekate esinevad tupp- ja kroonlehed
Eesti mürgised taimed ja nende toksiinid Üldiseloomustus Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et nendes sisalduvad ained võivad isegi väikestes kogustes tekitada mürgistusi. Enamasti võivad kahjustused tekkida närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes ning väljenduda võivad mürgistuse nähud ka allergiana. Erinevate mürktaimede mürgiste ainete sisaldus võib olla varieeruv. Taimede mürgisust mõjutavad ka sellised tegurid nagu kasvukoht ja arengujärk. Mürgistuse võib saada nii taimeosade söömisel, aga ka kokkupuutel taimemahladega. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega, mis on otsene märguanne mitte puutumiseks. Taimedes sisalduvad märkainete põhirühmad on alklaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Võrreldes teiste taimedega on mürktaimedes alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem ning selline kogus võib tekitada kahjustusi närvisüsteemis. Glükosiidid ja eeterlikud õlid on ohtlikud südame tegevusele...
Piibeleht Piibeleht kuulub sugukonda liilialised, perekonda maikelluke. (Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisiku...
Maailmas Lääne- Euroopas, tundrates, Vahemeremaades, Ameerikas.Umbrohuna tekitavad niidutaimedele tõsist kahju. Ravimiks kasutatakse üheksavägist, rohkem ilutaimed. SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, kapsalaadsete seltsi. 2.Maailmas u 3700 liiki, Eestis 94 liiki. 3.Ristõieliste neljatine õis on mõlemasuguline, tolmleb putukate abil. Tolmukaid on enamasti 6. Õied on tavaliselt kobarõisikus: õiekate neljatine, kusjuures õiekattelehed (eriti kroonlehed) on korrapäraselt ja neist annab mõtteliselt läbi tõmmata kaks diagonaaljoont . Terved või lõhestunud lehed paiknevad enamasti juurmise kodarikuna või vahelduvalt. Mõningad taimeosad, eriti lehed, sisaldavad ensüüm mürosiini. Viljalehti 2, viljaks kõder või kõdrake. 4.Ristõielised on oma nime saanud risti asetsevate kroonlehtede järgi. 5.Eriti palju liike kasvab Vahemeremaades ja Ees-Aasias. 6
lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! 1 -1,5m, harva kuni 1,8m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juurmised lehed meenutavad
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: met...
ka makrospooride valmimine. Makrospoorist areneb õies emasgametofüüdi homoloog – lootekott, mikrospoorist isasgametofüüdi homoloog – tolmutoru. Õit võib ka käsitleda kui determineeritud kasvuga võsu, mille lehed on muundunud erinevateks õite osadeks. Õis muundunud võrde-varrest ja lehtedest. Neli lehetüüpi: 1) tupp 2) kroon 3) isasgametofüüte kandvad lehed-tolmukad 4) emassporangiume – viljalehed- moodustavad emaka. 1&2 võivad olla eristumata- sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont pole) 26. Õite tähtsus. õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundikd käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemed, mis paiknevad viljas või käbis. 27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas,
VARIANT A 1. Milliseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojalisteks? Tooge näiteid. Taime ühel isendil on emasõied, teisel isasõied. Oluline, peab olema risttolmlemine. Kui on ainult ühest soost põõsad, siis marju ei saa. 2. Missugust õiekatet nimetatakse lihtsaks õiekatteks? Ühevärviline eristumata õiekate (tupetaoline, kroonitaoline). Ülane, nartsiss, Liilia 3. Mida nimetatakse kandelehtedeks? Õisikutelje sõlmekohtades paiknevaid fotosünteesi kaotanud lehti. 4. Mis on liitõisik? Näiteid Õied pakinevad peatelje harudel. Begoonia 5. Millest koosnevad emakad? Sigimikust, emakakaelast ja emakasuudmest 6. Kuidas toimub risttolmlemine? Toimub mülemasuguliste või ristsuguliste õite vahel. Geitonogaamia: ühe taime piires erinevate õite vahel
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm. Õied või õisikud: Kahesugulised viietised kuldkollased õied. Õie läbimõõt 1,5¼3 cm ning õiekate kaheli. Paiknevad okstel üksikult lehekaenaldes või väikeste tipmiste hõredate kobaratena, vahel kännastena. Õitseb juunist augustini Liigi eritunnused: väga dekoratiivne õitsemise ajal. III kategooria kaitsealune taim. Lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini, neist valmistatakse teed. Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast kuivemat, kuid huumusrikast pinnast. Valgusenõudlik. Kasutamine haljastuses: Väga dekoratiivne õitsemise ajal. Õitsemisaeg on väga pikk
Lõhised lehed- väljalõiked ulatuvad veerandist kuni peaaegu pooleni lehelaba laiusest n punane tamm Jagused lehed väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni n viirpuud Lehtede asetus e leheseis Vahelduv e spiraalne- igasse sõlmekohta kinnitub üks leht n kask, tamm, pärn Vastak- igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte sirel, vaher, saar Männaseline- sõlmekohta kinnitub kolm või enam lehte n eerika Õis Tupplehed Kroonlehed Kaheli õiekate Üheli õiekate Ühesugulised Kahesugulised Ühe- kahe- ja kolmekojalised Õisikutüübid Vastavalt harunemisviisile: a) kobarõisikud e ratsemoossed b) ebasarikõisikud e tsümoossed Kobarõisikud jaotuvad: a) kobar- õietelg kasvab tipust edasi ja külgpungadest arenevad õisiku õisi kandvad külgharud n ploomipuu, kukerpuu Õisikutüübid b) tähk- raotud õied kinnituvad otse õisikuteljele n pöök
K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32. Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33. Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria)
K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32.Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuus, mänd) 33.Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria)
niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt
Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas Sarapuu nime päritoluks võiks pakkuda seda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus aga hoopis muus. Nimelt oli varem Põhja-Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokol...
hammastega toorelt sisaldavad lehed valget piimmahla lehed kinnituvad oksale vastakuti lehed on suured: 515, isegi kuni 25 cm pikad ja niisama laiad ning pika peenikese rootsuga iga hõlma sees on leherood selgelt märgatavad, suvel on lehed tuhmrohelised ja vahel natuke läikivad, aga sügisel muutuvad värviliseks vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osal neist puudub emakas õied asuvad silmatorkavates kobarates, õiekate on kaheli ja õiekroon kollakasroheline sigimik on tiibjas ja seda varjab meenääre vaher õitseb mais enne lehtimist, teda tolmeldavad putukad VÄLIMUS vahtral on jaguvili, see on kaksiktiibvili, mis pärast valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks kahe tiiva välisservad moodustavad nürinurga, siseservad on kumeralt välja veninud ja moodustavad nüri- või täisnurga seemned varisevad kohe pärast valmimist, see toimub enne talve algust
nimi Rahvapärased nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda nõgeselised, perekonda kuuluvus nõges. Mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (13) 30...100 (150) Eluvorm cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Ühesugulised lihtsa õiekattega väga väikesed õied. Emasõite õiekate on roheline, väheste udejate karvadega, isasõitel roheline, pruunikas või lillakas, üksikute kõrvekarvadega. Õied on koondunud pöörisjasse Õis õisikusse lehekaenaldesse. Õisikutega varreosa pikkus on tavaliselt 20...40 cm. Emasõisikud vajuvad pärast viljastumist rippu, isasõisikud jäävad enam-vähem horisontaalseteks. Õitseb juunist septembrini.
seeme, emakkonnad, viljad. 2) Õis, õie tekkimine • Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A • Kõlutolmukad – must • Õiekandeleht - roheline 5) Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. 6) Õisikud, õisikute tüübid Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu – õisikud! Kuidas
Täpiline surmaputk, Conium maculatum Sugukond: Sarikõielised, Umbelliferae Inimese jaoks ohtlikud, kõrvetavad ja mürgise mahlaga karuputked tunneb kõigepealt ära nende suure kasvu järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmap...
81, joon.81) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm. Õied või õisikud: viietised kuldkollased õied. Õie läbimõõt 1,5-3 cm ning õiekate kaheli. Paiknevad okstel üksikult lehekaenaldes või väikeste tipmiste hõredate kobaratena, vahel kännastena. Õitseb juunist augustini. Liigi eritunnused: väga dekoratiivne õitsemise ajal. III kategooria kaitsealune taim. Lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini, neist valmistatakse teed. Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast kuivemat, kuid huumusrikast pinnast. Valgusenõudlik. Kasutamine haljastuses: üksikpõõsastena, rühmadena ja madala hekina. Joonis 81
niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
kohastumisiseärasusi seoses eluga veekeskkonnas (nahkjad ujulehed, lehtedes ja seemnetes leidub rikkalikult õhuruume). Juhtkimbud asetsevad korrapäratult, puudub kambium. Idus areneb ainult üks iduleht. Need sarnasused üheidulehelistele taimedele lubab oletada vesiroosiliste ja üheiduleheliste taimede, eriti konnarohulaadsete seltsi ühist päritolu. * Õie ehitus: üksikult asetsevad, pikaraolised, ulatuvad veepinnale, Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline, kaheli õiekate, tupplehti 3-6, kroonlehti 5-palju, tolmukaid ja seemnealgmeid palju, sageli staminoodideks muundunud (vesiroosi perekonnas võib näha üleminekut tolmukatelt staminoodideks ja edasi kroonlehtedeks, tolmukapea redutseerunud). * Vili on koguvili või lihakas marjataoline vili. * Kõikidel liikidel on tugev risoom ja vee kohal kõrguvad suured, kuni 40 cm läbimõõduga õied. * Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID
m (võib ja põõsad, esineda ka esineda ka harva ka üksikuid puid ja väikesed puitunud taimi) põõsaid) puud Õie Sügomorfse Liitlehelise Väiksed Kobarõisikud, Ühtedel on õite ehitus d ja huuljad d, väikesed, lehterjad õiekate neljatine, ehituses õied. korrapärase või keeljad, õiekattelehed hulgaviljalistele d, kobaras õiekroonid korrapäraselt. omaseid ning viietise kokku primitiivseid õiega, mis kasvanud 5 tunnuseid: lihtne võivad olla kroonlehest. õiekate, õieosade
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomist...
osadest, mis kõik kinnituvad õierao laienenud tipule -- õiepõhjale (receptaculum). Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole (joonis). Õie steriilne osa, õiekate koosneb harilikult tupplehtedest, mis moodustavad tupe ning kroonlehtedest, mis moodustavad krooni. Paljude õistaimede puhul pole õiekatte selline jaotamine võimalik, sest õiekate koosneb ühesugustest lehtedest. Sellist lihtsat õiekatet
Hõimkond Liikide arv Iseloomulikud Paljumine tunnused Sammaltaimed 20000 Eestis umbes Neil on varred, lehed Eostega 530 liiki. kuid pole juuri. Sõnajalgtaimed 12000 Eestis 50 liiki. Neil on varred, lehed Eostega ja juured. Paljasseemnetaimed 600 Eestis 4 pärismaist Neil varred, lehed ja Isas ja emas liiki. juured. suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega. Õis ehk 225000 Eestis 1500 Kõ...
Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
