SPARGEL Gerda Liit KP-16 Kuressaare Ametikool MIS ON SPARGEL? Harilik aspar (köögiviljana spargel ning toalillena asparaagus) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. KUS SPARGLIT KASUTATAKSE? Hariliku aspari söödav osa on noor võrse ehk küünis. Harunenud vars enam söögiks ei kõlba. Peamine tarbimishooaeg kestab märtsist juuni lõpuni. Toiduks sobivad noored võrsed. Söögiks sobivate sparglite jaotus: lilla (mõne allika järgi violetne) spargel roheline spargel valge spargel
*lilled-nartsiss,krookus, piibeleht,tulp *maitset-aspar,hsibul, porrulauk *metstai-ussilakk, leseleht,kuutõverohi
talisibul, murulauk 1.4. Lehtköögiviljad Nt: lehtsalat, käharaservaline lehtsalat, peasalat (võisalat), jääsalat, Ameerika jääsalat, punane käharsalat (lollo rosso), roheline käharsalat, tammelehesalat, rukola (põld-võõrkapsas), rooma salat (kos-salat), põldkännak (lambasalat), lehtpeet (mangold), salatkress (vesikress), 5. Maitseköögiviljad 6. Dessertköögiviljad (varsköögiviljad) Nt: spargel (harilik aspar), artisokk, rabarber 7. Vili köögiviljad Tomat: · Säilitamiseks parimtemperatuur +13oC (külmkapis kaotab tomat maitse) · Sisaldab B-rühma, C-, K-vitamiine · Mineraalaineid (kaaliumi-, raua- ja fosforsoolad) · Küpsetes viljades C-vitamiini peaaegu sama palju kui sidrunis Baklazaan: · Keskmine kaal 200-500 g · Viljaliha valge, kollakas või valkjas-roheline, tihe, maitsetu, erilise lõhnata · Sisaldab B-rühma vitamiine, on kõrge K- sisaldusega
Lehtpetersell; juurpetersell maitsestamiseks, garneerimiseks. käharad lehed; Juurpetersell - kollakas- Juurpetersell- valge lühike,pikk- ja poolpikk juur. Spargel e harilik aspar Pikk vars Roheline vars , otsad Sparglist saab valmistada ühepajatoite,salateid ning lisada lillakas-rohelised supile. Apteegitill e fenkol Ümar või piklikümar, Valge või rohekasvalge Maitselisand liha- ja kalaroogade
Liigsel kasutamisel seob organismis kaltsiumi ja väljutab selle Toiduks kasutatakse varsi Kasutatakse toorelt või töödeldult Hapuoblikas Maitselt hapukas, sisaldab oblikhapet, millega liialdamine liidab kaltsiumi ja ladestab selle siseorganitesse Toorelt soovitatav tarbida koos piimatoodetega, mis vähendavad oblikhappe mõju Soovitatav kupatada, sest sinna ladestub ülearune oblikhape (järelejäänud vesi tuleb ära visata) Kasutatakse salatides ja suppides Spargel - Aspar, asparaagus Söögiks kasutatakse võrseid Liigitatakse käharpeaspargel ja harilik spargel ehk Itaalia spargel ( roheline-valge) Kui spargel lõhnab siis on see vana Kasutatakse toorelt (sugavkülmutatult) või töödeldult( konserveeritud, kuivatatud) Liigne kasutamine ei ole hea inimesele kelle on neerukivid Artisokk Taimon karuohaka sugulane, kasvab 2m kõrguseks Vili meenutab käv Süüakse korvõisiku põhja ehk südameid ja igat lehte eraldi
Kõige külmaõrnem salatitest Spargelsalat kodarikku ei moodusta, jämedat vart süüakse värskelt või keedetult Spinat lehti kasutatakse enne õisiku moodustumist, rikkalikult foolhapet, A- vitamiini, K, Mg. Salatkress tarvitatakse idulehefaasis, tarvitamisküps7-10 päevaga, kasvab aastaringselt, ka potis. Vürtsika maitsega lehed DESSERTKÖÖGIVILJAD Rabarber toiduks kasutatakse mahlakaid lehevarsi, lehevartes õun- ja oblikhapet. varajane köögivili Spargel ehk harilik aspar toiduks noori mahlakaid maa-aluseid võrseid. Kujutavad endast ümara plemise otsaga kepikesi, mille pikkus 18-20 cm. kasutatakse kolme liiki - pleegitatud ( valge) kasvatatakse mullaga kaetult, pimedas, korjatakse pärast võrsumist. pehmemad, nõrga maitsega. kaotab oma värvi ka valguse käes - roheline kõige levinum, vitamiinirikkam - lilla heade maitseomadustega
Rabarber Rabarber on suurte juurmiste Lehed rohelised, varte värvus Sobib jookide, kissellide, lehtedega ja tugeva juurikaga varieerub rohelisest punaseni, keediste ja küpsetiste püsikute perekond tatraliste valmis viljad pruunikad. valmistamiseks. sugukonnast. Spargel ehk Taimel on lühikeste Sparglit on kahte värvi – Spraglit võib keeta ja harilik aspar harunemata juurtega risoom. valge ja roheline. Õite värv aurutada. Söömiseks Selle ülemisest osast varieerub rohekasvalgetest lisatakse võid või arenevad jämedad võrsed. kollakateni. Hariliku aspari sojakastet. Saab valmistada Noor võrse ehk n-ö küünis vili on punane. ühepajatoite, salateid ning sirgub maa-aluse juure küljes
Eestis looduslikult perekond lauk, kultuuris ja metsistunult nartsiss, lumikelluke, märtsikelluke Sugukond asparilised - Asparagaceae s.l. APG III järgi kuuluvad sellesse sugukonda varem iseseisvad sugukonnad Asparagaceae s.s Agavaceae Convallariacea Hyacinthaceae Ruscaceae Laias mahus (s.l.) sugukond väikesed rohttaimed kuni suured puud Piklik õisik, kas kobar või tähk või pööris Eestis maikelluke, leseleht, kuutõverohi naturaliseerunult aspar, silla, kobarhüatsint, linnupiim jt ilutaimena hosta (agaavilised), hüatsint 38. Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne
cells (Allen and Goll 2003). Ultrastructural including animals, plants, fungi, and bacteria. studies indicate lysosomes are prevalent in Discovered about a decade after cathepsins fetal muscle tissue but occur much less fre- (Guroff 1964), calpains have been exten- quently in adult skeletal muscle. Cathepsins sively researched and the subject of many are distinguished by their active sites (aspar- reviews on muscle proteolysis (Goll et al. tic, cysteine, and serine proteases) and 1992, 1998, 2003; Geesink et al. 2000; Ilian substrate specificity. Over 15 lysosomal et al. 2001; Friedrich and Bozóky 2005; cathepsins have been identified, but only Geesink et al. 2005; Koohmaraie and Geesink eight (B, L, H, S, F, K, D, E) have been found 2006; Geesink and Veiseth 2009). Currently,
annaabi.ee 
