laius 1¼1,5 cm. Nad kuivavad tavaliselt juba taime õitsemise ajaks. Varrelehed on süstjad kuni lineaalsed, enamasti rootsutud, harvem ahenevad lühikeseks rootsuks. VARS - Vars on püstine, enamasti mitteharunenud ja paljas, piimmahlaga. MAA-ALUNE OSA - Risoom on jäme, ruljas, kiuline, rohkesti harunev. Süstemaatiline kuuluvus, eluvorm Süstemaatiline kuuluvus - Kuulub sugukonda kellukalised, perekonda kellukas. Eluvorm - Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 40¼80 (90) cm. Kasvab sageli puhmikutena. Pildid
HARILIK KELLUKAS Harilik kellukas on õrn niitude ja teeservade taim, kes kasvab sageli ka inimese kartulipõllul või aiamaal. Õrnad on nii maapealsed varred kui isegi maa-alused osad. Teistest meie kellukatest eristabki teda eelkõige just nõrk juurestik. See eripära aga tuleneb hariliku kelluka elutsüklist. Erinevalt teistest kellukatest on harilik kellukas vaid ühe- või kaheaastane. Seega ei ole tal vaja nii palju toitaineid kulutada tugeva juurestiku kasvatamiseks. Esimesel aastal tuleb tema seemnest maapinnale vaid väike lehekodarik, mis elab vaikselt lume all talve üle. Kevadel aga tõuseb päikese poole ilus sihvakas kellukataim, kelle õisi võime näha vahel juba maikuus. Harilik kellukas on meie looduse kõige esimesena õitsemist alustav kellukas. Hariliku kelluka lehed pole kunagi sentimeetrist laiemad
Logo OÜ Paberimaailm Pr Eve Lepatriinu AS Kellukas Lille tänav 22.11.2011 nr 3-5/8 63868 TARTU Jõulukaupade infopäring Lugupeetud peili Lepatriinu Oleme huvitatud Teie AS Kellukas poolt pakutavatest jõulukaupadest. Soovime Teie kaupade hinnakirja. Koostööle lootes (allkiri) Kaidi Karu Tegevdirektor Lisa: Hinnakiri 5 lehel 2 eks Sandra Kustavus 5818 3040 [email protected] Roosi 11 Tel 7843 3954 Konto 10073648274 10001 TARTU Faks 748 9823 SEB Registrikood 187463842
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht
Kaunitele mägitaimedele loodu kasvutingimused kus taimed asetsevad kivide vahel jäljendades looduslikku paigutust. Istutusala, kus kasutatakse kive ja sinna sobivaid mägitaimi. Mis taimed? Enamus valguslembesed taimed. Näiteks mägisibul, kukehari, basiilikulehine seebilill, metssalvei, villane paju, metsvits, tulinelk, aediiris, kuldkann, varretu emajuur, sõnajalg, harilik drüüas, harilik kaksikkannus, nelk, palu-näsiniin, harilik müürilill, karvane kadakkaer, tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta, kui samal ajal aeglaselt kümneni lugeda. Mida aga igaüks pma kiviktaimlas kasvatab on täiesti maitse asi. Liiga väikest kivide kasutamisel kipub tulemus kergesti kaootilseks muutuma. Sobivad erineva suuruse ja kujuga kivid
vähe ruumi, arvestada tuleb aga teiste samal ajal õitsevate taimede värviga. Taimed: o harilik kassikäpp Antennaria dioica o harilik kukehari Sedum acre o harilik käokuld Helichrysum arenarium o harilik merikann Armeria maritima o küpress-piimalill Euphorbia cyparissias o nõmm-liivatee Thymus serpyllum o nõmmnelk Dianthus arenarius o palu-karukell Pulsatilla patens o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides o hall nelk Dianthus gratianopolitanus o harilik müürilill Cymbalaria muralis o igihaljas ibeeris Iberis sempervirens o kadakkaer Cerastium spp. o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill
märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardinier Kinkima donner / regaler Lõhn odeur Peenar lit Punane rouge, roux Lillekimp - bouquet Lilla lilias/violet Kollane jaune Valge blanc Roheline vert Ilu - beau
Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasjas Õiekate kaheli Valged kroonlehed Kellukjas õiepõhi Pune Huulõis
· tarnad, ·humallutsern, · muulukas, ·hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohl jne LOOMAD ·Halljänes ·Siil ·Orav ·Nirk ·Mutt ·Nahkhiired ·Mets-karihiir ·Tuhkur ·Mink PUTUKAD ·P alukuklane ·A rukuklane ·K arukuklane ·L iivakuklane LINNUD ·Kägu ·Suur-kirjurähn ·Hallvares ·Käblik ·Kuldnokk
Peremees Jones-Tsaar Nikolai II Karjafarm-Venemaa Loomade farm-NSVL Vana Major-Vladimir Lenin Majori pealuu tähistas Lenini mälestust, mis oli kommunistlikul Venemaal väga hinnatud ning oluline Sead-Bolševikud, kommunistlik režiim Kellukas, Jessie ja Pitsu Tümpsa-ideaalne töölisklassi tööline Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk Kristallsuhkrumäed, millest Mooses rääkis-taevas, kuhu minnakse peale surma
PEREKOND: härghein (Melampyrum) harilik härghein (Melampyrum nemorosum) SUGUKOND:teelehelised (Plantaginaceae) PEREKOND: teeleht (Plantago) keskmine teeleht (Plantago media) SUGUKOND: palderjanilised (Valerianaceae) PEREKOND: palderjan (Valeriana) palderjan (Valeriana officinalis) SUGUKOND: uniohakalised (Dipsacaceae) PEREKOND: äiatar (Knautia) äiatar (Knautia arvensis) SUGUKOND: kellukalised (Campanulaceae) PEREKOND: kellukas (Campanula) suureõieline kellukas (Campanula persicifolia) SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) PEREKOND:raudrohi (Achillea) harilik raudrohi (Achillea millefolium) PEREKOND: soolikarohi (Tanacetum) harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) PEREKOND: karikakar (Anthemis) kollane karikakar (Anthemis tinctoria) PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus)
................................. lk 16 15. Marantna ........................................................................................ ... lk 17 16. Brovallia ............................................................................................. lk 18 17. Vahalill ....................................................................................... ........lk 19 18. Kinglill ............................................................................................... lk 20 19. Kellukas ...............................................................................................lk 21 20. Katleia .................................................................................................lk 22 21. Tsineraaria ...........................................................................................lk 23 22. Kokkuvõte .......................................................................................... .lk 24 23. Kasutatud kirjandus .................................
Kirjuta tulemused tabelisse. 6. Võimalusel tee nähtust fotod Tulemused Tabel 1) 42 tunni jooksul puhtas vees ja värviga vees hoitud lõikelilledega toimunud muutused värvita anum värviga anum taimeosadeg a toimuvad Märtsikelluk Maikelluk Märtsikelluk Maikelluk aeg muutused e e e e Värv jm Varrel üks Kergelt Vars Levinud omadused kellukas mürgine roheline ilutaim Õis valge, Varrel Värv jm otstes Õis on Õis ~2,5 üks omadused kollakas valge cm kellukas värvunud 19:26, osa pikkus ~42h varres (mm) möödas +/-o,5mm - - 41 mm 16mm Terve taime 19:26, varre pikkus ~42h (mm) +/- 0,5
· Inimtegevus, mis takistab kinnikasvamise · Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad
· Röövik toitub kõrve- ja raudnõgestel. Kuldpõrnikas · Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. · Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Taimestik · Puurinne Kask, Mänd, Saar, Vaher, Tamm. · Põõsarinne Pihlakas, Paju, Kadakas, Kibuvits. · Puhmarinne - harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne - mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba Puurinne Kask Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest Puurinne Mänd Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest. Põõsarinne Harilik pihlakas · Pihlakas on levinud kõikjal Eestis. Oranzid viljad on söödavad Põõsarinne Paju
Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas § Pääsusilm § Harilik pärn § Nõmmliivatee § Harilik kellukas § Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. Eluiga 400500 aastat. Üks levinumaid Eesti metsapuid. Oksad kasvavad noores eas horisontaalselt, vanemas eas rippuvalt. Tumerohelised 1,52,5cm pikkused okkad. Pruunid 812cm pikkused käbid. Valmivad oktoobri lõpuks.
Suurim kuivades kliimaga maades, soistes liigiline kohtades. mõned kasvavad metsades. mitmekesis troopilistel aladel us on Kaukaasias ja Vahemere ümbruses. Kasutus - Kera - Taimekudedes - viis kellukas on tekivad inimeste väärtuslik vürtsikad poolt mee taim. sinepiõlid. Vanasti kasutati kellukaid kangaste värvimiseks , nad andsid rohelist värvi.
Kibe tulikas R/M Reuma ja sügeliste raviks Lepiklill R/M Köha, palavik Lõhnav R/M aitab venituse ja ülepingutuse korral, tarvitatakse teena. maarjahein Palderjan R/M Sookail R/M Kalmus R/M Kollane vesikupp M/R Sinilill M/R Kollane kuldtäht - - Suureõieline - - kellukas Tõrvalill - - Ujuv penikeel - - Pääsusilm - - Naat - - Pilliroog - - Malts - - Jänesekapsas Suurelhulgal Halvatab neerude tegevust kahjustav Põdrakanep V/R Kullerkupp Mürgine Maikelluke Mürgine Rukkilill Ravimtaim Pohl Ravimtaim
64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69. keskmine teeleht (Plantago media) L. Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80
talvised sulad, mets- ja koduloomad, seenhaigused ja putukkahjurid ning inimtegevus. Kui rääkida rohttaimede kooslustest, siis võib öelda, et domineerivateks on aruniidu kooslused, mis kasvavad viljakatel muldadel. Pargis on levinumateks taimedeks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohl jne. Üheks suuremaks hirmuks on tänapäeval parkide võsastumine. Niipea, kui lakkab inimese hool siis hakkab hakkab park võsastuma, kuni lõpuks metsistub. Siis võib tekkida suuri probleeme algse kujunduse taastamisega, kuigi see pole võimatu. Tegelikult sõltub pargi väljanägemine just sellest, kui palju omanik temast hoolib. Võib öelda, et paljud inimesed ei pea vajalikuks parke hooldada ning jätavad kõik
Võtsid keaskaegse kunsti endale eeskujuks. Alustasid tapeetide kujundamisest. Aluseks loodus, aga ei jäljendatud täpselt vaid stiliseeriti. 8. Millest lähtuti uue ornamentika loomisel, millised olid lemmikmotiivid ja- värvid? Loodi omanäoline ornamentika, mis oli fantaasiavili. Hoogne, liikuv joon- juugendile iseloomulik. Kujunesid välja lemmikobjektid. On ka sümboolsed tähendused. Orhidee, liilia, vesiroos- sümboliseerib hukku, surma, tragöödiat. Roos- armastust. Kellukas- iha. Päevalill- põlemist, päiksesära, elutuld. Sageli ka õiepungad, mis sümboliseerivad elu ja kasvu. Sümboleid ühendasid varred või väänlevad objektid. Lemmiklinnud- luik, flamingod, pääsuke ja putukatest oli kiil. Kõik tarbeesemed kujundati stiilist lähtuvalt. Lemmiktegelane oli naine kahte moodi.Naine kui lill, pikkade lainetavate juustega, paljastatud ülakehaga, kes olid hukatuseks mehele. Teemaks oli ka erootika
N: lodjap-põisenelas, pajulehine enelas, kurdlehine kibuvits, koer-kibuvits, ojamõõl, püstmõõl, maamõõl, põldmari, vaarikas, lillakas, soomurakas, rabamurakas, metsmaasikas, muulukas, angervaks, angerpist, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, soopihl, kortsleht, harilik pihlakas, pooppuu, viirpuu, aed-õunapuu, pirnipuu, mets-õunapuu, laukapuu. Sk. Kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl. N: laialehine kellukas, kurekellukas, nõgeselehine kellukas, harilik kellukas, ümaralehine kellukas, harilik sininukk, tähk-rapuntsel. Sk. Ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad. Õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli. *K2+2 C4 A4+2 G(2). Lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole. Sisaldavad sinepiõli. Vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili. N: harilik litterhein, harilik hiirekõrv, põld-rõigas, põld-sinep, püstkollakas, hall kogelejarohi,
sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiidud Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel
=19,4 Normaaljaotus · Normaaljaotus tekib praktiliselt alati, kui juhuslikku suurust mõjutavad paljud tegurid ning iga üksiku teguri mõju on väike · http://www.bowri.co.uk/scripts/dice2.htm · Sõltub kahest parameetrist: keskväärtus , millele vastab kellukakõvera kõrgeim tipp ja standardhälve , mis iseloomustab jaotuse laiust ehk tulemuste hajumist keskväärtuse ümber (mida suurem hajuvus, seda laiem kellukas) Normaaljaotus http://en.wikipedia.org/wiki/File:Normal_distribution_and_scales.gif Üldvõimekus ja erivõimekus · Minitestis oli 3 osa · Sõnaline võimekus (ülesanded 1-5) · Matemaatiline võimekus (ülesanded 6-10) · Ruumiline võimekus (ülesanded 11-15) · Kuidas kontrollida, kas edukus ühes ülesandetüübis on seotud edukusega mõnes teises ülesandetüübis? · Korrelatsioon 150 küsimusega vaimse võimekuse testi alltestide korrelatsioonid
Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled - liilia, iris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord olid nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas polnud enam ära tuntav. Liledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerisid tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalil põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol). Christopher Dresser tõi oma raamatus"Modern Ornamentation" (1886) esile juugendliikumise ornamentaalse esteetika alused. · Looduslike vormide kasutamine kujunduses toetus põhimõttele, et kunst pole lihtsalt looduse kopeerimine. · Loodust ei pea jäljendama, vaid taaslooma seda kaotamata midagi selle (looduse) värskusest.
veris) valge madar (Galium album) madar (Galium) madaralised (Rubiaceae) harilik imikas (Anchusa imikas (Anchusa) karelehelised-korvõielised officinalis) (Boraginaceae) harilik käbihein (Prunella käbihein (Prunella) huulõielised (Lamiaceae) vulgaris) külmamailane (Veronica mailane (Veronica) mailaselised chamaedrys) (Scrophulariaceae) harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae) patula) (Campanula) kanarbik (Calluna vulgaris) kanarbik (Calluna) kanarbikulised (Ericaceae) sookail (Ledum palustre) sookail (Ledum) kanarbikulised (Ericaceae) hanevits (Chamaedaphne hanevits kanarbikulised (Ericaceae) calyculata) (Chamaedaphne) harilik mustikas (Vaccinium mustikas (Vaccinium) kanarbikulised (Ericaceae) myrtillus)
Bioindikatsioon (elusorganismide kaudu keskkonnas olevate ainete sisalduse kindlakstgemine). INDIKAATORVORM Vask Põisrohi, hapuoblikas, valge kastehein, punane pusurohi Tina Lamba-aruhein, soo-kastehein, valge-kastehein Tsink Hapuoblikas, valge kastehein, aaslina, ümarleheline kellukas Kultuurliigistik Inimtegevusele tuginev liigiline koosseis Sünantroopsus-kaasnevad inimesega (nt. Kärbes) Linnastumine-raudkull Prügistumine Keskonnamuutuste tagajärjed 1) Looduslikud Aastaaegade vaheldumine Õhuniiskuse muutus Kiirgusfooni muutumine 2) antropogeensed co, emissioon jõgede veereziimi muutumine kaevandamine Keskonnamuutused liigub mujale sureb välja kohastumused Liikumine mujale lindude ränded kalade ränded
sinine käoking KANNUSJAS ÕIS Kroonleht pika õõnsa väljakasvega, kannuseid võib õies olla üks või mitu 110. harilik käokannus 111. harilik kurekell LEHTERJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt 112. ogaõun KELLUKJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille alumine osa on avar, ümar Tupp liitlehine 113. ümaralehine kellukas RATASJAS ÕIS Korrapärane liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa moodustab lühikese putke, ülemine osa laiub aga lamedalt ühes tasapinnas 114. meelespea ALUMINE SIGIMIK ÕIE OSAD 1 õiepõhi 2 tupplehed 3 kroonlehed 4 tolmukad 5 emakas Õis kinnitub õieraole 76. KROONLEHT ülemine, laiem osa on NAASTUKE kroonlehe alumine, kitsam osa on PINNUKE LISAKROON
· Harilik mänd - Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. · Jugapuu - Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. · Siberi nulg - Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. 1.8 Õistaimed : Õistaimi on Eestis palju , et neid kõiki ei saagi ära mahutada siia. Mõned lilled : Laialehine mailane Metsmaasikas Suureõieline kellukas Peetrileht 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus 2.1 Paljasseemnete ehitus : 2.1.1 Juur Paljasseemnetaimedel on enamasti segajuurestik , mis koosneb peajuurest, külgjuuretest ja lisajuurtest . Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem) .Juure karvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid .Epibleemi all on suurtest parenhüümsetset rakkudest esikoor
(“Esimese klassi õpilane”, “A ja B”) tänapäeva tehnika (“Saatke meile meile”) jpm. Heiki Vilep- aastaajad (“Sügisel”, “Lumikelluke ja külmataat”), mänguasjad (“Kaisukaru”, “Mänguasjapoes”), kiindumus/tunnete väljendamine (“Musi”, “Vale häbi”), tülid/vaidlus (“Mutionude vaidlus”, “Üks tüli”), pere (“Perekond”). Heljo Mänd - lilled (“Võilill”, “Kellukas”). Jõulud/talv (“Suur kuusk”, “Lumelapsed”, “Piparkoogipoisid”). Kodu (“Kodu”). Puud (“Kuuske toomas”, “Mänd”, “Õnnelaul”). Nõiad (“Viimane nõid”, “Nõiamäng”, “Vihmanõia laul). Eno Raud - Kalad ja linnud (“Kalad kalad”, “Pöörane part”). Pori (“Porist”) Jõulud (“Metsajõulupuu”). Loomad (“Boa või kilpkonn”, “Kapsauss”, “Kana unenägu”). Lumi (“Lumemees”, “Lumest”).
pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on
kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda
kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled. Liilia, iiris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord on nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas pole enam ära tuntav. Lilledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerivad tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalill põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol). Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele, samas kui femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu või erutavat, veidi kõhna, mustasilmset ahvatlejannat, keda me kohtame
Tehti ajupesu. See toimus ka loomadega. Mitmel juhul muudeti reegleid ja loomadele öeldi, et nad mäletasid valesti. Tümpsa tapmine räägiti ümber tema aitamiseks ja austamiseks (lk 86). Usk ei olnud väärtustatud, kuna partei arusaama kohaselt olevat usul põhiülesannetest kõrvaleviiv omapära. Ronk Mooses levitas juttu Kristallsuhkru Mäest ja sigadele see ei meeldinud (lk 21-22). TEGELASED: Vana Major - kult Kellukas, Jessie, Pitsu - koerad Tümpsa, Ristik - tööhobused Muriel - kits Benjamin - eesel Mollie - valge mära, vedas kaarikut Mooses - ronk Lumepall - kult Napoleon - kult Kiunats - väike paks siga
· Alamsugukond õunapuulised: al sigimik. Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. · Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek ploom, laukapuu. · Sugukond kellukalised Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl, viljaks kupar Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud · Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. · Sugukond nõgeselised Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad · Kõrvenõges, raudnõges · Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid)
Alamsugukond õunapuulised: al sigimik. Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek ploom, laukapuu. Sugukond kellukalised Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl, viljaks kupar Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. Sugukond nõgeselised Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad Kõrvenõges, raudnõges Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid)
hele-, ere- või tumelillad; õrn-, neoon- ja tumeroosad; hele-, vaarik-, sarlak-, mahagon- ja tumepunased; kollased või valged, õitseb juulist-septembrini, lehtedest ja õitest saab virgutavat teed Paljundamine alles siis, kui puhmas keskelt hõre kaeva välja ja jaga taimed, puhmikute jagamine ja pistikute Istutada kokku pävealiiliate, kaukaasia tähtpea, laigulise- ja aed- leeklille-, eriline õnnehein, harilikud kukesabad, suureõieline kellukas, mailased ning hallide lehtedega nagu kolmeroodne hõbeleht, villane nõia-nõges, kortsleht Sorte näit roosade õitega ,,Croftway Pink", erepunane https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.helga.e ,,Cambridge Scarlet"; e/img/products/550/5329496dd5bd1.jpg&imgrefurl=http:// www.helga.ee/et/taimeaed-hinnakiri/pusililled Liht-lursslill
APG II Klass - Selts - Sugukond - Perekond Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp- ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae...
ümbritseb üldkatis, vili: seemnis, I alamsuguk. 6 putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied; II alamsuguk. keelõielised - õisikus ainult keelõied. kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga, piimmahl, vili: kupar; Eestis kellukas, rapuntsel, sininukk. maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa, õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes, tuultolmlejad, viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega; valge hanemalts. nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad; vars sageli jämenenud sõlmekohtadega; lehed kitsad, terveservalised,
ubalehelised - harilik ubaleht Tolmuterad pole mitte tolmukapeade pinnal, sageli tekivad tolmukapeadest torud, kuhu tolm sisse variseb ja siis torust läbi kasvava emakakaelaga välja tõugatakse Varuaineks inuliin Sugukond ubalehelised - Menyantaceae Ubaleht Sugukond kellukalised – Campanulaceae Nüüd lisatud siia sugukond lobeelialised Rohttaimed, piimasoontega Lehed vahelduvad Õied viietised, kroon liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Vili: kupar Eestis perekonnad: kellukas Campanula sininukk Jasione lobeelia Lobelia rapuntsel Phyteuma Sugukond korvõielised Asteraceae # rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole # esineb piimmahl # kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud # taandarenenud tupplehtedest tekib pappus # lehterõied, putk- ja keelõied # õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis # vili: seemnis Selts uniohakalaadsed - Dipsacales
Taluvusvõime sõltub ka metallist. Vase suhtes on tolerantsed: harilik põisrohi, punane pusurohi, hapuoblikas, kollane pärdiklill, paiseleht, võilill, punane aruhein, harilik kerahein, võnk-kastevars, harilik ja valge kastehein. Tina suhtes on tolerantsed: lamba-aruhein, soo-kastehein, valge kastehein. Tsinki taluvad: kevadmenuartsia, harilik põisrohi, hapuoblikas, harilik merikann, alpi litterhein, aaslina, süstlehine teeleht, ümaralehine kellukas, punane aruhein, lõhnav maarjahein, lamba-aruhein, vill- mesihein, soo-kastehein, harilik ja valge kastehein. Konvergents organismirühmade erinevuse vähenemine evolutsioonis organismide tunnuste sarnastumise tagajärjel. Näiteks troopilises piirkonnas elav koolibri ja liblikas. Vastandiks on : Divergents populatsioonide erinevuse suurenemine evolutsioonis. Divergentsi põhjustab erinevate tunnuste ilmumine organismidel.
Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest
annaabi.ee 
