Nimi Perekonnanimi 7. klass Harilik kukerpuu (Berberis Vulgaris) Referaat Juhendaja õpetaja Nimi Perekonnanimi Tartu 2010 Sisukord Lk 2 Sissejuhatus Lk 3 Omadused Lk 4 Kasvukoht ja tingimused Lk 5 Kasutusotstarve 2 Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks kukerpuu, sest see on väga mitmekülgne taim. Referaadi käigus soovin uurida põhjalikumalt kukerpuu otstarbeid, kasvutingimusi ja omadusi. Proovin leida vastuse küsimusele kas kukerpuu sobib Tartu Erakooli õuesõppeklassi. 3 Omadused Pikkus 2-5 meetrit. Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates
2. Kärbesõit ei leia aga mitte kõikjalt Eestist.Teda tasub otsida lubjarikastelt kohtadelt, näiteks loopealsetelt ja niitudelt ja seepärast kasvabki ta peamiselt Loode-Eestis ja läänesaartel. Paljudes Eesti piirkondades puudub kärbesõis täiesti. 3. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. 4. Samuti on ka selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib. Aasta puu 2015- kukerpuu ja kikkapuu Kukerpuu ja kikkapuu, sarnanevad vaid nime poolest, botaaniliselt kuuluvad nad eri sugukondadesse. Kukerpuu 1. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis tavaline, sagedamini esineb mandri loodeosas. 2. Kukerpuu jääb kindlasti meelde kõigile neile, kes maitsevad ta punaseid marju. Need on mõnusalt hapuka maitsega. Marjad on küll väikesed, kuid kasvavad suures kobaras ja seetõttu on neid lihtne korjata
Võrsed on sees tühjad. Lehed tipuosas terveservalised, alusel jämedalt saagajad. Õied on 1-3 kaupa, kuldkollased, seest oranzide vöötidega. Õitseb mais. kuivemad lubjarikkad mullad j päikesepaisteline kuni poolvarjuline kasvukoht. Värdforsüütia (Forsythia) Kuni 3m kõrgune, kollased õied enne lehtimist eelmise aasta võrsetel. Oksad on püstised. Lehed jämesaagja servaga. kuivemad lubjarikkad mullad päikesepaisteline kuni poolvarjuline kasvukoht. Harilik kukerpuu (Berberis) Kuni 2,5m kõrgune põõsas. Vanemate võrsete astlad on kolmeharulised. Lehetede serv on peensaagjas. Kollased 4-6cm pikkused rippuvad õisikud mais. Vili on punane ja söödav. Kõrreliste rooste vaheperemeestaim. Valgusenõudlik. Talub linnatingimusi. Thunbergi kukerpuu (Berberis) 1,2m kõrgune mittesöödavate viljadega põõsas. Astlad paiknvad varrel üksikult. Lehed on terveservalised ja alt sinakad, varisevad hilja. Õied mais juunis, seest kollakad väljast
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia
1. Berberis vulgaris - Harilik kukerpuu 1 2. Berberis thunbergii Thunberi kukerpuu 2 3. Philadelphus coronarius Harilik ebajasmiin 3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8
Estonian native trees and shrubs Puud 1. Kuusk- spruce 2. Mänd – pine 3. Kadakas - juniper 4. Kask - birch 5. Tamm - oak 6. Haab - aspen 7. Sanglepp – black alder 8. Hall lepp – gray alder 9. Pärn - linden 10.Vaher - maple Põõsad 11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5. põõsasmaran – tundra rose 17.Toomingas – bird cherry 6. harilik porss – sweet gale 18.Paakspuu – alder buckthorn 7. tuhkpuu – cotoneaster 19.Pihlakas - rowan 20.Lodjapuu – guelder rose 21.Remmelgas - willow 22.Kikkapuu – spindle tree 23.Jugapuu - yew 24.Viirpuu - hawthorn
Õunhape Hüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH2COOH leidumine · Kukerpuu, pihlaka ja tuhkpuu viljad (3%) · Õunad, hapukirsid (~1%) · Nektariinid, vaarikad, sõstrad(0,5%) · Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape
niisket (viljakas t saanud huumuserikas kohad muld) kaotavad kasvukohta. rohelise Liigniiskus värvuse. põhjustab juurte mädanemist. Äsja istutatud jugapuu vajab eriti kastmist. 2.Kukerpuu Taluvad üsna Kasvab Suvehaljaid https://www.aiasober. Berberis hästi põuda, põhjapoolkera liike tuleks ee/liigikirjeldused/33 ei talu parasvöötmes. kasvatada 9 pikaaegseid Kõige avapäikeses, üleujutusi ja külmakindlamaks igihaljaid seisvat vett. peetakse Juliana poolvarjus.
Oksade kirjeldused VAHELDUV PUNGADE ASETUS OKSAL Astlad 1. Harilik kukerpuu kolm astelt. Pung tuleb astla pealt. Puit on kollane. 2. Tunbergi kukerpuu üks astel. Puit on punane. 3. Karvane viirpuu peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm) 4. Harilik robiinia pung on kahe astla vahel, kaks pikka astel x x x x 5. Äädikapuu heledad pungad, vars paks ja mõnusalt sametine ning pehme, punga alus on hobuseraua kujuline. 6. Must lepp pung musta värvi, jämedam palja koorega oks
kääbus-lõunapöögiga niiskemates kohtades, näiteks Pipo jõe orus (Valle del Río Pipo) ja mõnel lõunanõlval. Ainult kaselehisest lõunapöögist koosnevad metsad esinevad väga sademeterikastes kohtades, näiteks Beagle'i väina ääres. Seal kasvavad ka muud niiske metsa liigid, näiteks kaneelipuu ja maiten Maytenus magellanica. Mõnes kohas on kaneelipuu väga arvukas ja moodustab salusid. Alusmetsas kasvavad astelpõõsad, näiteks pukspuulehine kukerpuu, teravatipuline talihali jaDarwini kukerpuu. Niiskematel muldadel kasvavad patagoonia gunnera ja väikesed sõnajalad. Suvel ilmub metsa alla silmatorkavaid lilli, näiteks putukõis Ophrys lutea. Metsa ääres ja metsalagendikel on tavalised raudürdilise Junellia tridens võsad Tulemaa kevadele tüüpilise punaste õitega tsiili tulepõõsaga, mida leidub ka Beagle'i väina ja Lapataia lahe ääres.
...........................................................................................14 5.2. Jugapuu (Taxus baccata)..............................................................................................15 5.3. Harilik kadakas (Juniperus communis)........................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................17 5.7. Hall lepp (Alnus incana)..............................................................................................18 5.8. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus)............................................................................18 5.9
ja maa-aluste osadega taim Igihaljad Heitlehised Puu- hästi väljakujunenud varrega (tüvega) puittaim, millel on suured mõõtmed Põõsas- puittaim, mille tüvi haruneb maapinna seest (võsunditega) ja moodustab mitu tüvekest Põõsaste jaotamine kõrguse alusel Väga madalad- kõrgus 0,05...0,5m, n roomava kadaka sordid, jõhvikas Madalad põõsad- kõrgus 0,5...1m, n pukspuu, läiklehine mahoonia Keskmise kõrgusega põõsad- 1...2m, n Thunbergi kukerpuu, kuld- ja magesõstar Kõrged põõsad- kõrgus 2...5(8)m, n suur läätspuu, viirpuud, tatari kuslapuu Puittaimede esinevad eluvormid Kääbuspõõsad e puhmad- sarnanevad põõsastega, kuid on madalakasvulised, maadjate lühiealiste vartega (okstega) puittaimed Puhmaste maapinnga kokkupuutuvad oksad juurduvad sageli n harilik kanarbik, harilik pohl Poolpõõsad- taimed, mille varred puituvad vaid põõsa alumises osas, ülemine osa jääb
. Õied on tillukesed, nelja kroonlehega, valkjat värvi ja asuvad võrsel kimpudena, igas viljas üks seeme. Tihti õitsevad kontpuud kaks korda aastas (juunis ja septembris). Siberi kontpuul on marjad valged, verevi kontpuul sinakasmustad. Marjad poel mürgised, ent pole ka maitsvad(maitsevad väga lindudele). Kontpuu viljad sisaldavad õli, mida on tööstuslikult kasutatud. Kuivatatud ja röstitud marju on kasutatud koduses majapidamises kohvi aseainena. 8. Kukerpuu (Berberis vulgaris) Kasvab looduslikult Põhiliselt Põhja-ja Lääne Eestis. Lehed tillukesed ja kitsad, asuvas okstel kimpudena. Lehtede kõrval on küünepikkused nõelteravad astlad. Vanematel võrsetel paiknevad astlad kolmekaupa, noorematel üksikult. Kollased rippuvad õiekobarad ilmuvad okstele mai lõpul juuni algul, küpsed viljasd valmivad septembris- oktoobris. Marjad pikliku kujuga, punased(iga marja sees 2-3 seemet). Marjad sisaldavad
ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit Võõrpuud ja põõsad: Lehised Nulud puit vaik Paplid puit Sirel puit TARVITAMISVIISID Puit Ehitus: välis, sise Käsitöö Peerud Lõke Vitsad Niin Koor Korp Toht Säsi Tõrv Vaik Süsi Tuhk Liha suitsutamine Saunavihad Kaunistused Pildad
ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit Võõrpuud ja põõsad: Lehised Nulud puit vaik Paplid puit Sirel puit TARVITAMISVIISID Puit Ehitus: välis, sise Käsitöö Peerud Lõke Vitsad Niin Koor Korp Toht Säsi Tõrv Vaik Süsi Tuhk Liha suitsutamine Saunavihad Kaunistused Pildad
Paljunevad, kas pungudes või moodustavad eioseid. 5. Kübarseente viljakehad koosnevad mütseelist. Paljunevad eostega, mis valmivad kas eostelehekestel või torukeste seintel. 6. Arusampinjonil on sile jalg, valgel kärbseseenel aga ebemeline. Valgel kärbseseenel on tupp, mis puudub arusampinjonil. Valge kärbeseene rõngas on vähenähtav ja selle eoslehekesed on valged. Küll aga arusampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed. 8. Roosteseen Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku. Jahukasteseened Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi. 9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen. 10. Sümbioos seente ja taimede vahel tähendab seda, et mütseel põimub ümber taimejuure ja siis annab taimele vett ja mineraal aineid
33. Delight` põõsas Aedhortensia ´Dart`s ↑ 1,2 m, kompaktne 34. Little Dot` põõsas 35. Elulõng ´Multi Blue` ↑ 1,5 - 3,5 m, ronitaim 36. Hiina sidrunväändik ↑ 6 - 8 m, ronitaim Väänduv kuslapuu 37. ´Serotina` ↑ 3 - 5 m, ronitaim Davidi budleia ↑ 1,5 m, kaarjate 38. ´Bicolor` okstega põõsas ↑ 2 - 3 m, harunev 39. Harilik kukerpuu põõsas õied ↑ 2 - 3 m, laiuv 40. Harilik kikkapuu põõsas või väike puu august september Märkused Viljad lõigata pärast õitsemist kogu taim on mürgine punased, juuli- august kaksiktiibvili, septembris pärast õitsemist tagasi lõigata
toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu. Okaspuud eritavad fütonsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulgal, enamikel heitlehistel puuliikidel aga väheneb sügisel nende eritamine. Berberis vulgaris(harilik kukerpuu). Marjad (ja seemned) on söödavad ja sisaldavad rohkesti C-vitamiini, kuid ülejäänud taim on nõrgalt mürgine sisaldab alkaloidi berberiin. Berberiin on rahvameditsiinis üks üldisemalt kasutatud aineid maailmas. See on tõhus antimikroobne ja HIV-i tõkestav ühend, aitab ka kontrollida kõrget vererõhku, veresuhkrut ning kolesterooli. Saab kasu diabeedi, südame-ja veresoonkonna haiguste, alkoholist sõltumatu rasvmaksa, maksatsirroosi (maksafibroos),
Kanarbik kanarbik kanarbikulised kanarbikulaadsed Harilik jõhvikas mustikas kanarbikulised kanarbikulaadsed Põhja-kukemari kukemari kanarbikulised kanarbikulaadsed Hanevits hanevits kanarbikulised kanarbikulaadsed Harilik vaarikas murakas roosiõielised roosilaadsed Koer-kibuvits kibuvits roosiõielised roosilaadsed Harilik kukerpuu kukerpuu kukerpuulised tulikalaadsed Punane leeder leeder kuslapuulised uniohakalaadsed Harilik lodjapuu lodjapuu muskuslillelised uniohakalaadsed Harilik kikkapuu kikkapuu kikkapuulised kikkapuulaadsed Harilik pärn pärn pärnalised kassinaerilaadsed Harilik näsiniin näsiniin näsiniinelised kassinaerilaadsed Harilik tamm tamm pöögilised pöögilaadsed
............................................................... 66 Helmikas (Melica) .................................................................................................................... 68 Siidpööris (Miscanthus) ............................................................................................................ 70 ILUPÕÕSAD ................................................................................................................................ 72 Kukerpuu (Berberis) ................................................................................................................. 72 Tuhkpuu (Cotoneaster) ............................................................................................................. 74 Kontpuu (Cornus) ..................................................................................................................... 76 Viirpuu (Crataegus) ..................................................................
1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas
hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar.
NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas §
Kandseened- kandseente hulka kuuluvad enamus söögiseened ja nad on enamasti toitumiselt biotroofid(kas sümbiondid või parasiidid). Viljakehadel tekivad eoskannad ja eoslavad. NT: prk juurepähkel, prk maatäht, prk pilvik, prk riisikas(enamasti elavad sümbioosis puudega), harilik põdramokk, prk servik(lagundajaseen), prk tanuseen, prk tatik, prk taelik, prk tuletael, prk väävlik, prk vamm, prk kõrrerooste(vaheperemeheks kukerpuu). · Kodus võimalik kasvatada austerservikut(toitub saepurust) ja sampinjone(harusampinjon- hobusesõnnik). · Seened on sümbiondid ja neil läheb enamasti eluks vaja puid vms, seega ei saa neid kodus üldiselt kasvatada. · Seened võivad olla sümbiondid! · Esimene antibiootikum. Seened eraldavad toksiine, mis hävitavad baktereid. · Samblikud: Lihhenoloogia- teadus, mis uurib samblike · Endosümbioos- sümbioos, kus kaks sümbionti moodustavad uue organismi
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
Dendroloogia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga,
Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm)
Eriti hästi sobib soojadesse siseõuedesse. Joonis 65. Hiina siidpööris (http://www.fulchinovineyard.com/nursery_grass.htm) Joonis 66. Hiina siidpööris Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=382&art=318. 15.09.2013. Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/216. 15.09.2013. 3. ILUPÕÕSAD 3.1 Kukerpuu (Berberis) Konkreetne liik: thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) (joon. 67, joon.68) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti hargnev, okastega põõsas. Lehed: väikesed, terveservalised, väga mitmesuguse kujuga, värvus varieeruv, muutuvad sügisel tulipunasteks ning varisevad hilja. Õied või õisikud: seest kollakad, väljast punakad-jätavad oranzika mulje. Õied rippuvais kobarais. Õitseb mais, juunis.
................................................................... 31 Üldiseloomustus......................................................................................................................... 31 Kärpimine ..................................................................................................................................32 Noorendamine, elujõulisuse suurendamine................................................................................32 HARILIK KUKERPUU.................................................................................................................34 Kirjeldus..................................................................................................................................... 34 Tagasilõikamise nõuded............................................................................................................. 35 Hooldus külvil..........................................................................
teine pehme, hästi tugeva lõhnaga, mürgine Juniperus communis harilik kadakas ( hästi torikv, kole, nagu nutsakas, kole roheline) Taxaceae- Jugapuulised Taxus baccata harilik jugapuu (lõhna pole, mürgine, tumeroheline, võrse heledam roheline, alt on okkad heledad, meenutavad lehti, banaanikujulised lehed) Lehtpuude ja põõsaste lehed Berberidaceae- kukerpuulised Berberis vulgaris harilik kukerpuu(lehed ovaalsed, peenoglise servaga) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu (hästi pisike leht, punakas-kollakas) Hydrangeaceae- hortensialised Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin (terava tipuga, kui on varisenud siis on kollane, muidu roheline, allküljel on karvad) Grossulariaceae- sõstralised Ribes nigrum must sõstar (kodumaine, kõige suurem leht sõstralistest, leht on südaja alusega, lehe allküljel on kollased pisikesed näärmed)
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5..
Perekond kuslapuu Lonicera Osadel liikidel on võrsed õõnsad. Pungad vastakuti. Heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad Perekond kikkapuu Euonymus puud; Võrsed ruljad või neljakandilised; Kõrgus 3-5m, rohkesti hargnev põõsas. Atlad Perekond kukerpuu Berberis vaematel võrsetel. Kõrgus 5-6m; Võrsed kasvavad vanematest Liik Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides okstest välja tõusvalt; lühivõrsed lõpevad astlaga, võrsetel samuti astlad. Heitlehised puud ja põõsad liblikõieliste Perekond robiinia Robinia
toime. Mets-kibuvits Kasutatakse ka vitamiinivaegsuse, vaimse ja füüsilise kurnatuse (liigväsimuse), maksa-, neeru-, mao- ja soolehaiguste, verejooksu-soodumuse ning neerupealise vaegtalituse korral, aga ka verejooksu peatamiseks ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Tuleb aga meeles pidada, et kibuvits vähendab verevoolavust. Kogutakse nii marju kui õisi. Õielehetõmmis on hea naha toonusetõstja ja värskendaja. Harilik kukerpuu Kõik taime osad juurtest viljadeni sisaldavad raviomadustega aineid, kuid rohkem kasutatakse lehti ja juuri. Ravivahendeid on edukalt kasutatud mitmete seedehäirete, maksahaiguste ja sapiteede hädade korral. Neil on ka valuvaigistav ja verejookse peatav ning vereringe tööd parandav toime. Laukapuu Enim on läbi aegade pruugitud leheteed, mille vooruseks peetakse rohket vitamiin C sisaldust.
Perek. Riisikas: ainult sooriisikas on mürgine. Perek. Servik: seened mida inimene saab ise kasvatada, nad on saprotroofid, kes lagundavad surnud puitu. Perek. Taelik (puuseened) on kuni 4 aastat vanad.Perekond Väevlik on väga oranz, kasvab samuti puudel. Perekond Vamm (majavamm) totiub surnud orgaanilisest ainest, puidust. Perek. Tremella on väga ilusad puudel kasvavad seened, sinised ja oranzid. Perek. Kõrrerooste on põhiline kõrreliste kahjustaja ja vajab oma arenguks vaheperemeest (kukerpuu). Perek. Nõgiseened: on kaks liiki kõvanõed (õõnestavad viljakeha) ja lendnõed (hävitavad ära kogu viljapea). Viburseened : seened mis vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks vett ja eosed on varustatud viburitega Uus viljakeha saab areneda siis kui kaks esmast seeneniiti kokku kasvavad. Seente tähtsus -Olulised lagundajad, miinus see, et lagundavad valimatult -Toidu riknemine mütotoksiinide teke -Kompostimine -Farmaatsiatööstuses - antibiootikumide tootmine
, siis külmuvad lumepealsed taimeosad.. Tavaliselt tõuseb 1.....2 m kõrguseni, kinnitudes kuuskede, kaskede, pihlakate, saarte ja leppade tüvedele. Paljuneb üsna hästi pistokstest. Liik on huvitav, kuid 19 haljastuses kasutamist piirab külmahellus. Euroopas kasutatakse vertikaalhaljastuses väga sageli ja on aretatud ka palju sorte. 22. Perekond kukerpuu ja harilik kukerpuu Perekond kukerpuu (Berberis L.) [bérberis] Nimi tuletatud kukerpuude viljade araabiakeelsest tähendusest. Tavaliselt kolmeharuliste asteldega varustatud heitlehised või igihaljad põõsad, harva madalad puud. Lehed koondunud kimpudena lühivõrsetele, vahelduvad, paljudel liikidel leheserv ogajalt saagjas. Õitsevad maist kuni juulini, õied kollased, üksikult, kimpjates, pöörisjates või kobarjates õisikutes. Viljaks 1-3 seemnega mari
Kenad on ka madalad lehtpõõsad: Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · ebaküdoonia · hiina kadakas ja selle sordid · laiuv tuhkpuu · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · Dammeri tuhkpuu sordid · virgiinia kadakas · Thunbergi kukerpuu madalad sordid · hariliku kuuse sordid · jaapani enela sordid · mägimänd ja selle sordid · harilik jugapuu ja selle sordid · põõsasmarana sordid · kanada tsuuga · magesõstra madalad sordid jne. · hariliku elupuu sordid 45 46
õhuvahe 3.aluskivi tala all 4.killustik 5.aluspinnas Piirded Krundil on kasutatud piirdeks Thunbergi kukerpuud `Bagatelle` mis kasvavad 1-1,5 m kõrgeks ja 40cm-80cm laiaks. Mis on rajatud ümber terve krundi ühe realisena. Terve hekki istutamiseks läheb vaja 443 Thumbergi kukerpuu `Bagatelle´. Hekki pügatakse kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, et soovitatav geomeetrilist vormi säilitada. Hekki istutamisel jäetakse taimede istutusvahe pöetud hekil 0,4-0,5m. Hekki istutamisel tuleb kaevata kraav mille sügavus on 0-40 cm ja laius 40-50cm. Kraav kaevatakse vähemalt paar nädalat enne istutamist, et tagasi asetatav muld tiheneks. Tagamaks põõsastelekohanemise uute oludega, tuleks luua optimaalne kasvutingimuse. Mida nooremaid
lõhislehelisust antakse järglastele edasi halvasti. Alltoodud tabelis on esitatud seemnetest kasvatatavate aedvormide väljatuleku protsent: AEDVORMI NIMETUS Tunnustega järglasi,% 1. Hariliku vahtra punaselehine vorm (Acer platanoides f. schwedleri) 15 – 30 2. Mägivahtra punaselehine vorm (Acer pseudoplatanus f. purpurascens) 25 – 30 3. Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris f. atropurpurea) 80 – 100 4. Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii f. atropurpurea) 90 – 100 5. Musta leedri kollaselehine vorm (Sambucus nigra f. aurea) 5 – 25 6. Musta leedri lõhislehine vorm (Sambucus nigra f. laciniata) 1–5 7. Purpurõunapuu tumepunaselehine vorm
..........................................................................................................35 2.9 Siidpööris(Miscanthus)...................................................................................................36 Konkreetne liik: Amuuri siidpööris(Miscanthus sacchariflorus)..........................................36 3. ILUPÕÕSAD....................................................................................................................37 3.1 Kukerpuu (Berberis)........................................................................................................37 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster)....................................................................................................38 3.3 Kontpuu (Cornus)............................................................................................................39 3.4Viirpuu (Crataegus)............................................................................................
kergesti ära, seetõttu pole seda sageli. Valge kärbsesen Valge kärbseseen kasvab varjulises kuusikus ja on ise üleni valge. Ta jala ülemises osas on valgjas rõngas, alumises osas avar kotjas tupp. Ta jalg on ebemeline. Parasiit seened Parasiit on organism, kes elab teste organismide arvelt. Seen Kelle arvel elab Kahjustus Roosteseen Kukerpuu, teraviljad Taimed jäävad kiduraks, saak väheneb. Nõgiseen Teraviljad Teravilja sisu muutub mustaks, hävitab teravilja õisiku. Seened looduses... Sümbioos: vesi, mineraalained
Liik on huvitav, kuid haljastuses kasutamist piirab külmahellus. Euroopas kasutatakse vertikaalhaljastuses väga sageli ja on aretatud ka palju sorte. Rehderi poolt on 1907. a. Riia lähedalt leitud ja sellejärgselt eraldatud Baltimaades ja Skandinaavia lõunaosas kasvav luuderohu teisendina var. baltica Rehd. kõige külmakindlam teisend , lehed ja õied põhiliigist väiksemad; Sordid: 'Arborescens', 'Buttercup', 'Erecta', 'Shamrock', 22. Perekond kukerpuu ja harilik kukerpuu Perekond kukerpuu (Berberis L.) Nimi tuletatud kukerpuude viljade araabiakeelsest tähendusest. Tavaliselt kolmeharuliste asteldega varustatud heitlehised või igihaljad põõsad, harva madalad puud. Lehed koondunud kimpudena lühivõrsetele, vahelduvad, paljudel liikidel leheserv ogajalt saagjas. Õitsevad maist kuni juulini, õied kollased, üksikult, kimpjates, pöörisjates või kobarjates õisikutes. Viljaks 1-3 seemnega mari. Marjad enamusel
õied koondunud suurtesse kuni 15 cm läbimõõduga kumeratesse sarikpööristesse, vähe lõhnavad, rohekasvalged Õied kuni 2 cm läbimõõduga Viljad väikeste seemnetega kupar, mis avaneb tipust Õitsemisaeg juuni lõpust kuni augusti lõpuni Kasvukoht: valgus niiskus niiskem muld muld viljakas, ei talu lubjarikast pinda Kasutamine kasutatakse palju haljastuses Sordid Märkused HARILIK KUKERPUU Päritolu Kesk- ja Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika Kõrgus 2-3 m Kasvukuju noored võrsed kollakad kuni pruunikad, Võrsed veidi kandilised ja rõmelised, vanemad võrsed hallikad Pungad 0,3-0,7 cm pikad, tömpmunajad, võrsest eemale hoiduvad ja asuvad astla hõlmas pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel
viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster) okaspuuvormidel (harilik kuusk, harilik mänd, harilik elupuu) pookealuseid; · hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia; · suurte puude liike, millel sordiomadused ei ole tähtsad (harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, kased, haavad, sarapuu, pähklipuu, saar, pöök). · aianduses peamiselt suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 27.04.2016 Marje Kask 13
Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspuu .....................................................................................................................4 Cornus alba ..........................................................................................
Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel Läiklehine mahoonia (Mahonia. aquifolium) on kuni 1 m kõrgune, tihedalt haraline, igihaljas, Põhja-Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. Hübridiseerub terve rea kukerpuu liikidega, andes perekondadevahelisi hübriide – vt. X Mahoberberis. Võrsed kollakaspruunid, paljad, pungad 4…8 mm pikad. Lehed 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, leheroots 1…6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õisikud 30…60 õielised, võrsete tipus asuvate 3…8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased
2) raba-, siirdesoo- ja madalsoomullad, pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Looduslik leet-gleimuld Turvastunud leet-gleimuld 1.6 Taimestik ja loomastik Harku vallas leidub järgmisi taimi: Karu-, palu-, turbasamblad, maarja- ja soosõnajalg, jugapuu, kuusk, mänd, kadakas, nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill,
lühiealine ja palki ei saa( kasvab suueks aj laiaks, lämmatab paremad puud ja siis sureb ära). Rabe/hõbe remmelgas-sissetoodud liigid. Ülejäänud pajud üpris pisikesed, puuks ei kasva. Kadakas Jugapuu- ei ole esimese rinde puu. 5000a tagasi oli. Edasi roosõieised: Toomingas/pihlakas(tuhk-/pooppuu(kõige puulikum))/metsõunapuu/viirpuu Edasi pole enam üldse puud Türnpuu-lääne ja põhjaeesti Paakspuu-märjemad alad Kukerpuu Kuslapuu: harilik ja sinine. Harilik ausmetsa põõsana,salukuusikutes.Sinine aga luhbjarikastes madalsoo metsades ja puisniitudel. Sõstrad- mage/must/karvane Sarapuu- kõrguselt kui puu aga vormit kui põõsas. Läbimõõt võib olaka isegi rohkem kui 1m. Kikapuu Lodjapuu Verev-Kontpuu- looduslik (võsuri ja siberi on metsisitunud kultuurtaimed) Kibuvitsad Tuhkpuud Näsiniin sama laadne Tuhkpuuga,puidu eesmärgl ei kasutata. Võõrpuud
Aruniidud: · Levivad kuivadel või parasniisketel aladel. · Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb nimetatakse niitu puidniiduks · Põõsarinne on väga liigirikas. · Rohurinne on vähese saagikusega kuid väga liigirikas · Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord Eestis- 74 liiki soontaimi ühel m2 · Puurinne: harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp · Põõsarinne: harilik kadakas, harilik kukerpuu, harilik kuslapuu, verev kontpuu, kibuvits, paakspuu, põõsasmaran · Rohurinne: harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba aruhein, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, aasristik, mägiristik · Enamik aruniitudest on poollooduslikud- inimtekkesed. · Kui inimmõju- niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks Lamminiidud: · Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks.
Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad läbi külmusid ja magusaks muutusid, siis anti need lastele maiuseks. Veel on teada, et hariliku kukerpuu marju kasutati kapsa hapendamisel ja tammetõrusid kohvilaadse joogi tegemisel. Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes. Puumahladest on vast kõige tuntum kasemahl, mida joodi nii värskelt kui ka hapendatult. Kasemahla kasutati ka iluraviks. Vahtramahla lasti harva, kui mitte öelda, et isegi väga harva. Teine suur sektor on tee- ja maitsetaimed. Tee- ja ravimtaimed üldjuhul kattusid ning kattusid ka
annaabi.ee 
