, autor: Tundmatu autor, litsents: Hernes. Foto: vabakasutamine Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe. Kupar on tekkinud kahest või rohkemast emaka viljalehest. Seemned pääsevad viljast välja tekkivate avade või lõhede kaudu (vilja pakatamise teel). Unimaguna. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kupar#/media/Fail:Opium_pod_cut_to_demonstrate_fluid_extra ction1.jpg Kõder on pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesalineavavili. Seemned kinnituvad kõdra keskkohal pikivaheseinale. Kõder võib olla lüliline. Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks. Kõder võib olla ka üsna väike, lühike ja mitte avanev. Harilik hiirekõrv. Foto: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hiirekorv.htm Kõdrake Kuukress. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5drake#/media/Fail:Lunaire- siliques01.jpg
VILJADE TÜÜBID LIHAKVILJAD Lihakad viljad on mahlased,toitainerikkad ja suure veesisaldusega ÕUNVILI MARI LUUVILI ÕUN TOMAT PLOOM KUIVVILJAD AVAVILJAD JA SULGVILJAD KUIVVILJAD ON VÄHESE VEESISALDUSEGA AVAVILJAD KUKKUR KAUN KÕDER KUPAR ...
Seemned valmivad juulist septembrini. Ta on ühekojaline (emas- ja isasõis paiknevad ühel taimel) putuktolmleja. Taim on partenokarpne ehk iseviljastuv. Õisiku vananedes õied puhkevad ja valmivad seemned. Õiekobarad on tihedad, 315 cm pikad. Õied pole kuigi suured, nende läbimõõt on 1,22 cm, harvem kuni 2,6 cm, peente õieraagudega. Õielehed onvalged, helekollased või kollased ja lainelised või köbrulised, justkui villidega kaetud. Lillkapsa vili on kõder. Kõder on 68,5 cm pikk, tavaliselt silindrikujuline, vahel natuke lapikuks litsutud, mügaraline ja lühikese tipuga. Esimeste tõusmete ilmumisest kuni tehnilise küpsuse saabumiseni kulub 90120 päeva, seemnete valmimiseni 200240 päeva. 4 Kasvatamine 2009. aastal toodeti maailmas 19,85 miljonit tonni lill- ja spargelkapsas . Põldude all oli 1,15 miljonit hektarit
idujuur seemnekest Käbid Jugapuu "viljad" Männi seemned VILJAD Lihakad Kuivad mari avaviljad sulgviljad laguviljad kukkurvili seemnis jaguvili luuvili kaunvili teris lülivili õunvili kõder, pähkel kõdrake tõru kupar Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud vaarikas Vilikond mitmest õiest maisi tõlvik , ananass Liitvilikond eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku viigimari Lihakad viljad pomerantsvili Õunvili (mari)
-Õiest areneb vili vaid siis, kui lisaks tolmlemisele toimub ka viljastamine. -Õisi kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks, enda ehtimiseks, toiduna, vürtsina, ravimina, parfümeeriatööstuse toorainena. -Sigimikust areneb vili. -Viljas on seemned mis arenevad viljastatud seemnealgmeist. -Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. -Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest. -Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes). -Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest, toitekoest idulehest, idupunagst, idujuurest ja iduvarrest. -Kaheidulehelise taime seeme koosneb idulehtedest, idupungast, iduvarrest, idujuurest ja seemnekestast.
Apaatne-loid Korvama heastama Propusk pääsik Arabesk taimorlament Kreebu greip Pseudonüüm varjunimi Arhaism vananenud sõna Kreedo tõeks pidamine Põõsaalune hunt Arhasim vanapärane Kuusikuätt karu Põõsaalune-mutt keelend Kuvar ekraan Põõsatagune - põuane Asjur asja ajaja Kõder-karu Pädev kompetentne Barbarism vahendsõna Kõiv kask Pürgima püüdlema Bestseller menuraamat Kõurik raskesti kasvatatav Reivik rivaal Bestseller menuteos laps Rend-joonis Briifing infotund Künnis lävepakk Retuusid reiud Buklet voldik Laptop sülearvuti Rula ratastega laud
Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad, mari , kõrvitsvili) ning marjakultuurid. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: *avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp *sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Seemne ehitus Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps seeme on uue taime alge. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist
Naeris on pärit Vahemeremaadelt. Botaaniline iseloomustus : Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme. Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased. Vili on kõder. Seemned on väikesed, ümmargused, pruunikad, sarnanevad kaalika seemnetega. Naerist aetaksegi sageli segi teise lähedase liigiga, kaalikaga, mille viljaliha on kollane. Naeris erineb kaalikast lehtede poolest, mis kinnituvad otse juure ülaossa. Bioloogiline iseloomustus : Naeris on kaalika sugulane , on aretatud kapsa ja kaalika ristamisel . Esimesel aastal kasvab mahlakas juurikas ja teisel aastal harunev õisikuvars. Juurvili on olenevalt sordist lapik või
Lillkapsas õitseb sõltuvalt maist kuni augustini, seemned aga valmivad juulist septembrini. See on ühekojaline putuktolmneja. Taim ise on iseviljastuv ehk partnerokarpne. Seemned valmivad, kui õisikute vananedes puhkevad õied. Õied pole kuigi suured (läbimõõt on 1,2-2,6cm), kuid see-eest õiekobarad on tihedad (3-15cm pikad). Õielehed on valged, helekollased või kollased ja näevad välja, nagu oleksid villidega kaetud. Lillkapsa vili on kõder, mis on 6-8,5 cm pikk. Välimuselt on silindrikujuline, vahepeal natuke lapik, mügaraline ja lühikese tipuga. Peale lillkapsa esimesi tõusmeid küpseb see 3-4 kuud, seemned aga valmivad kuni 8 kuud. Kasvatamine 2009. aastal kasvatati lill-ja spargelkapsast 1,15 miljoni hektari suurusel maa-alal. Sellest sai 19,85 miljonit tonni lill-ja spargelkapsast. Taim on üsna külmakindel, kuid see-eest valguse ja niiskusenõudlik. See vajab kasvuks ja
sigimiku(emaka) seinad areneb viljakestad 12. Kuidas jaotatakse lihakvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid taimedest. Mitmeseemnelised- õunvili-õunapuu mari-tomat kõrvitsvili-arbuus kõrvits herberiin-sidrun üheseemnelised -luuvili-kirss,ploom 13. Kuidas jaotatakse kuivvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid. Mitmeseemnelised-kaun-hernes kõder-kapsas kupar-moon üheseemnelised-pähkel-sarapuu tõru-tamm seemnis-päevalill teris-rukis 14. Kuidas levivad viljad tuule abil, too näiteid. Lennukarvadega-võilill tiibadega-saar, vaher 15. Kuidas levivad viljad loomade abil, too näiteid. Söövad-pihlakas,aroonia haakuvad-takjas, mõõla seemned 16. Kuidas toimub seemnete iselevi, too näiteid. Paiskviljad-lemalts 17
Euroopas viljeldakse seda ulatuslikumalt Bulgaarias, Kreekas ning teistes Balkani- ja Vahemere maades. Kesk- ja Põhja- Euroopa maadesse on okrat importima hakatud alles viimastel aastakümnetel põhiliselt Keeniast, Brasiiliast ja Kesk-Ameerika maadest, aga ka Egiptusest, Bulgaariast, Kreekast jm. Keemiline koostis ja toiduks tarvitamine. Okra vili on enamasti 10-20cm pikkune ja 2-3cm jämedune, pikisooneline ja mitmekandiline, teravatipuline, kollakas- kuni tumeroheline kupar või kõder, milles ümmargused umbes 5mm läbimõõduga söödavad seemned. Köögiviljana tarvitamiseks koristatakse kuprad või kõdrad poolvalminult, mil need on veel rohelised ja mahlakad, sorditüübist olenevalt 5-10cm pikkused. Valminud viljad süüa ei kõlba, sest on väga kiulised. Tehnilise küpsuse järgus sisaldavad kuprad keskmiselt 87% vett, paar protsenti valku ja ligikaudu samapalju süsvesikuid ning ligi 5% ballastaineid. Mineraalainetest leidub rohkesti
• Lihtvili –moodustamisest võtab osa ainult üks emakas. o Jaguvili –laguneb pesadeks. o Lülivili –murdub üheseemnelisteks lülideks. • Kogu-e. Liitvili –tekkinud ühe õie mitmest emakast. • Edasine jaotus: viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv. Viljade liigitus: • Kuprataolised (kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar). • Pähklitaolised (pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris). • Marjataolised (mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants). • Luuviljad (luuvili, koguluuvili, kuiv luuvili). SEEME Seeme on kõrgemata taimede paljunemisek ja levikuks vajalik elund. Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega. Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: • Endospermi (kaer, moon).
Stomata- õhulõhed.K:kaks sulgrakku, õhupilu. Mesofüll- kahe epidrmi vahel olev lehe põhikude. Või ka klorenhüüm. K:sammaskude, kobekude rakuvaheruumid, juhtkimp.(nim. roodudeks) Õis koosnev fertiilsest ja steriilsest(õie kate, tupe lehed, kroonlehed, nektaariumid) osadest. Tolmukas- tolmupesades õietolm(pollen) Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused). Kuivviljad- avaviljad(kukkur, kõder, kaun, kupar, karp) sulgviljad(pähklike(maasikas- lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis). Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass).
· Kaun - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist ja selgmist õmblust. Kaunad võivad olla spiraalselt keerdunud, üheseemnelised, mitteavanevad, lülilised. HERNES · Kupar - moodustunud kahest või mitmest viljalehest, kuprad võivad avaneda avade, kaante, hambakeste, poolmete jne abil. MOON, KOERAPÖÖRIROHI, OGAÕUN Kõder - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 4 või enam korda. KAPSAS, HIIREKÕRV Võivad olla lülilised. RÕIGAS, PÕLDSINEP Kõdrake - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 2-3 korda
• Tsönokarpne - sünkarpne, parakarpne ja lüsikarpne 8) Vili, vilja tekkimine, viljade tüübid. Vili tekib õies olevast sigimikust. Kui ainult sigimikust – paljasviljad. Koos teiste õieosadega – rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d. Tüübid: • Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik. Osaleb seemnekesta moodustumisel. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda 10) Seemne ehitus ja tüübid
5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2. (4) Nimetage õieosad väljast sissepoole Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5. Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb? 1. (2) Mis on korp? Kus esineb? Mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude: korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved. 2
Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid Sojauba Eestis oma sort laulema ÜLEVAADE ROHUMAAVILJELUSEST Liblikõielised heintaimed Punane ristik – lehel valge v- triip, karvane leht
Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37. Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38. Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat) Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom, vaarikas) Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39. Kuivviljad
Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37.Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38.Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat) Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom, vaarikas)
VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ilma seemneteta vili Paljasvili ainult sigimikust koosneb Rüüsvili sigimik ja teised õieosad Perikarp sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad jaguvili, lülivili Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas) Vilikond mitmest õiest (mais, ananass) Liitvilikond eri õitest moodustunud Perigoon ehk lihtne õiekate üks ring õiekattelehti Kaheli õiekate esinevad tupp- ja kroonlehed
NT roosõielised, vahalill, rododendron 2. sarikas- on õisik kus õieraod on ühe pikkused ja väljuvad ühest kohast. NT laugulised,nurmenukk. 3. kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. NT roosõelised, hüatsint, käpalised. 4. kaun ühepesaline vaheseinteta vili. Seemned kinnituvad kauna poolmete servale. Kõder- kahepesaline kileja vaheseinaga vili. Seemned kinnituvad kõdra vaheseinale. NT hiirekõrv · ühesuguline õis-õies on ainult tolmukad või emakad · kahesuguline õis-õies on nii tolmukad kui ka emakad, roosõielised õunapuu · ühekojaline taim- nii emas- kui isasõisikud on ühel ja samal taimel või on sellel taimel kahesugulisi õis · kahekojaline taim- emasõisikud ja isasõisikud erinevatel taimedel. OKSAD JA VÕRSED
S - väävel mullast aminohapetes K, Ca, Mg mullaveest Mikroelemendid: Fe, Mn, B, Zn, Mo mullast, neid vajab taim vähem. TAIMEDE OSA LOODUSES: 1. Heterotroofsete organismide jaoks orgaanilise aine allikad. 2. Aineringed: süsinikuringe, lämmastikuringe, P- ja S ringe. 3. Muld sünnib taimedest. TAIMEDE MITMEKESISUS lk 38-46 Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse alusel 2 suurde rühma: I Sammaltaimed: kõder-, helvik- ja lehtsamblad. * väikesed *neil pole juhtkimpe *pole juuri, nende asemel risoidid *levivad vegetatiivselt või suguliselt (vesi oluline) *helviksamblad (helvik), kõdersamblad tallus taimekeha mis ei ole eristunud lehtedeks ja varreks. * lehtsamblad - keerukama ehitusega (metsakäharik, palusammal, laanik, turbasammal). Elutsüklis valdav gametofaas (haploidsus) II Soontaimed: sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed.
moodustumise teel tõru on nahkja viljakestaga pähklitaoline vili, mille alus asub tihedasti kokkukasvanud õiekattelehtedest moodustunud lüdis 159. seemnis 160. üheseemneline nahkja kestaga sulgvili korvõistel ja uniohakalistel, mille seemnekest ei ole viljakestaga kokku kasvanud pappus 161. on korvõieliste seemiste küljes olev "vihmavari", mille abil seemned levivad; moodustub õite tupplehtedest võilille pappustega varustatud seemnised kinituvad õisikupõhjale kõder 162. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse üle kolme korra, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge kõdrake 163. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse kuni kolm korda, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge seemnis 164. päevalille seemnete ümbert on viljakestad kergesti eemaldatavad kaun 165. karvase hiireherne toored kaunad ja valminud avanenud kaun 166. kaksikseemnis valminult jaguneb kaheks seemniseks
Hea saagi saamiseks on vaja 50-100 taime m2 kohta. Väetamine:vajalik väetisekogus ja koostis määratakse mulla analüüsiandmete järgi. Väetamisel kasutatakse lämmastikväetist ca 120 kg/ha. Kompleksväetis P, K, N, S+mikroväetised (Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud) Vedelväetisi pritsitakse taimedele, graanulväetisi antakse külvamise käigus. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvivormidest suurema saagikusega, kasvutingimuste suhtes nõudlikumad, oluline edukas talvitumine.Kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi sort. Enne talvituma jäämist peab taim olema piisavalt välja arenenud, et mitte külmuda. Talvitumisel oluline püsiva lumekatte olemasolu
Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. ·Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. ·Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. ·Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari.Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. ·Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) ·Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral ülemisest sigimikust moodustub nt karuli `mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp
2.Maailmas u 3700 liiki, Eestis 94 liiki. 3.Ristõieliste neljatine õis on mõlemasuguline, tolmleb putukate abil. Tolmukaid on enamasti 6. Õied on tavaliselt kobarõisikus: õiekate neljatine, kusjuures õiekattelehed (eriti kroonlehed) on korrapäraselt ja neist annab mõtteliselt läbi tõmmata kaks diagonaaljoont . Terved või lõhestunud lehed paiknevad enamasti juurmise kodarikuna või vahelduvalt. Mõningad taimeosad, eriti lehed, sisaldavad ensüüm mürosiini. Viljalehti 2, viljaks kõder või kõdrake. 4.Ristõielised on oma nime saanud risti asetsevate kroonlehtede järgi. 5.Eriti palju liike kasvab Vahemeremaades ja Ees-Aasias. 6. Ristõieliste hulgas on palju kasulikke köögivilja-, sööda-, õli-, ravim-, vürtsi-, korje-, värvi- ja ilutaimi. Eestis kasvatatakse köögiviljana kapsast, kaalikat, naerist, aedrõigast, mäda-rõigast ja salatkressi, söödataimena hübriidkaalikat, sööda-kapsast ja naerist ning õlitaimena rapsi ja rapsi.
Sigimikupesade vahel asetsevad kelmed kujutavad endast endo- ja mesokarbi jätkeid. Valminud vilja "koor" koosneb ekso- ja mesokarbist. Endokarbis paiknevad mahlaga täitunud kotikesed. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad ning sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp, mis võivad avaneda kas septitsiidselt, lõhe tekib piki viljalehtede kokkukasvamise piiri; lokulitsiidselt, viljalehed lõhenevad selgmiselt; rõngasjalt, ava läbib ristisuunaliselt kõiki viljalehti või poorjalt, kui vilja avanemisel tekib erisugune lokaalne ava. Kukkur (folliculus) on ühepesaline, apokarpsest sigimikust tekkinud paljuseemneline avavili, lõhe tekib piki viljalehe serva
õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Koguvili - tekkinud mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud-vaarikas, põldmari; vilikond - mitmest õiest-maisi tõlvik, ananass. liitvilikond - eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku-viigimari; Viljade tüübid - Lihakad viljad: õunvili-tekib alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi; autohooria - oma vahenditega Seemne idanemine - on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali
Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. · Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. · Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. · Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari. Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. · Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) · Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral ülemisest sigimikust moodustub nt karuli `mari', alumisest sigimikust nt mustika mari.
Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari. Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral – ülemisest sigimikust moodustub nt karuli ‘mari’, alumisest sigimikust nt mustika mari.
eksokarp seeme endokarp endokarp · Paljasviljad- tekib ainult sigimikust · Rüüsviljad- tekivad koos teiste õieosadega Viljade tüübid: · Lihtviljad moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel Avaviljad seemned pudenevad (kukkur, kaun, kõder, kupar, karp) Sulgviljad seeme variseb koos viljakestaga (pähkel, pähklike, tõru, seeminis) · Koguviljad moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili, mida me nim. lihtviljade tüüpide järgi! Seeme: eriline taime elujärk. Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa
Troopilistel aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga, kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, mõõduka ja külma kliimaga aladele. Eriti tundrate, soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht. Süstemaatika. Sammaltaimed liigitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel viimasel. · KLASS MAKSASAMBLAD ehk HELVIKSAMMALTAIMED. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed.
Troopilistel aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga, kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, mõõduka ja külma kliimaga aladele. Eriti tundrate, soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht. Süstemaatika. Sammaltaimed ligitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel vimasel. I- Klass maksasamblad- Hepaticopsida. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Need on suured
LIIGITUS VILJATÜÜBI PÕHJAL Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: - lihakviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kasvab. Lihakviljadeks on tõrsik, mari (mustikas) ja luuvili (kirss). - kuivviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kahaneb. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. - Avaviljad on kaun (harilik hernes), kõder (harilik hiirekõrv), kõdrake (kuukress), kupar (ogaõun) ja kukkur (käoking). Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. (Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks). - Sulgviljad. Pähkel (sarapuu), pähklike (harilik pärn) tõru (tamm), teris (rukis) ja seemnis (päevalill). Pähklikese erinevus tõelisest pähklist on see, et pähklike on arenenud ühest (pähkel mitmest) viljalehest moodustunud sigimikust.
Troopilistel aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga, kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, mõõduka ja külma kliimaga aladele. Eriti tundrate, soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht. Süstemaatika. Sammaltaimed ligitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel vimasel. I- Klass maksasamblad- Hepaticopsida. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Need on suured
Sk. Kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl. N: laialehine kellukas, kurekellukas, nõgeselehine kellukas, harilik kellukas, ümaralehine kellukas, harilik sininukk, tähk-rapuntsel. Sk. Ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad. Õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli. *K2+2 C4 A4+2 G(2). Lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole. Sisaldavad sinepiõli. Vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili. N: harilik litterhein, harilik hiirekõrv, põld-rõigas, põld-sinep, püstkollakas, hall kogelejarohi, mädarõigas, rakvereraibe ehk tõlkjas, liiv-merisinep, merikapsas, harilik sinerõigas, mets- kuukress. Sk. Kanarbikulised - Enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte. Õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10. Vili: mari v. kupar. Eelistavad happelist pinnast.
· Mitm part sid-lõpuline või lõputa (hoogusid e hooge, laugusid e lauge, loodisid e loode) · i-mitmus puudub PÕHITÜÜP SÕBER · sõbra, sõpra, sõbrasse e sõpra, sõprade, sõpru e sõprasid, sõpradesse e sõbrusse · nõrgeneva vältevaheldusega ains nom ja gen 2-silbilised sõnad · sõnad, mille lõpul on l, r või v. Alates gen langeb teise silbi vokaal välja ja lisandub tüvevokaal (ader, kabel, koger, kõder, mäger, nõder, oder, puder, põder, teder, vagel) · sõnad, mille nom lõpul on i, mis gen alates asendub ja-, je- ja ju-ga (padi: padja, puri:purje, vali: valju) VORMISTIKUST: · Ains part tugevas astmes ja lõputa (atra, kapla, ketre, kirpa, kopru, korke) · Illat sse-lõpuline või part tugevaastmeline tüvi (kublasse e kupla, kõdrasse e kõtra, mägrasse e mäkra)
sekundaarne ainevahetus – nad toodavad aineid (glükosinolaate), mis lagunevad sinepiõlideks, mis tagavad taimedele tõhusa keemilise kaitse. Morfoloogiliselt seltsi hästi iseloomustada ei saa, küll aga sugukondi Sugukond ristõielised – Brassicaceae 4000 liiki Nüüd kuulub siia ka sug. kapparilised Rohttaimed, harva poolpõõsad, sisaldavad sinepiõli Lehed vahelduvad, sageli kõrvakestega, abilehti pole Õiekate kaheli, neljatine *K2+2 C4 A4+2 G(2) vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili Suure seemneproduktsiooniga Selts kassinaerilaadsed - Malvales Peamiselt puittaimed troopikas ja subtroopikas -tähtkarvad, soomuskarvad, limarakud ja –käigud -sõrmjalt roodunud terved või lõhestunud lehed -tolmukaid palju, kimpudena Peamised sugukonnad: kassinaerilised, kuldkannilised, näsiniinelised, kaksiktiibviljakulised Sugukond kassinaerilised – Malvaceae 3000 liiki Nüüd kuuluvad siia ka sugukonnad pärnalised, villapuulised,
perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Vilja Pähklike Kupar Seemnis, Kõder või Kukkurvili või tüüp millel võib kõdrake, pähklike, harva olla viljalehti 2, marjataoline. karvadest sigimik lennuvahen sünkarpne. d pappus. Eriomas Sisaldavad Vars ja Õied Söömine aitab Lehed tavaliselt
VARS - Vars paljas, kandiline, õõnes ja alusel lamav LEHT tumerohelised lehed on kõik sulgjalt jagused, paaritusulgjad. Varrelehtede alusel on vart ümbritsevad kõrvakesed. Alumistel lehtedel on 3-4 paari terveid sulglehekesi, ülemistel rohkem. ÕIS kroonlehti on neli, need on 3-5mm pikkused. Valgete kroonlehtede taustal hakkavad hästi silma lillad tolmukaniidid. Õied on koondunud õisikuteks. SEEMNED - Seemned on ümarad ja pruunid, valmivad kõtrades. Viljaks on kuni 2 cm pikkune kõder, mille tipul on lühile lihakas jätke. Ajalugu Allikkress algkodumaa on Euroopa, kuid praegu võib teda leida kõikjal maailmas mõõduka kliimaga aladel. Valdavalt kasvab ta voolava vee ääres. Juba vanad roomlased tundsid Allikkress salati- ja vürtsitaimena. Kasvatamine - Võib kasvada ka aias, aga siis vajab niisket pinnast ja varjulist kohta. Kasvab ka kasvuhoones ja lavas. See püsik on üks väheseid vürtsitaimi, mis kasvab jahedates kohtades poolvarjus või varjus
Lihakviljad Kuivviljad Valminult lihakad ja mahlased sisaldavad väga vähe vett Marjad, õunviljad ja luuviljad AVAVILJAD SULGVILJAD avanevad ja ei avane, sest neis on seemned varisevad ainult üks seeme (kaun, kupar, kõder, (pähkel, seemnis, teris, pähklike) Seemnete ja viljade levimisviisid: Levimisviis Viljad Levimist soodustavad tegurid Loomade abil pihlakas, takjas, sarapuu viljad lihakad, toitvad, värvuselt silmatorkavad. viljadel haakekonksud, vili toitaineterohke, suur
• Apokarpium – moodustunud lihtsast apokarpsest emakkonnast • Tsönokarpium – moodustunud enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast • Lihtvili – moodustamisest võtab osa ainult üks emakas ▫ Jaguvili – laguneb pesadeks ▫ Lülivili – murdub üheseemnelisteks lülideks • Kogu- e. Liitvili – tekkinud ühe õie mitmest emakast • Edasine jaotus: ▫ Viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv Viljade liigitus Kuprataolised ◦ Kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar Pähklitaolised ◦ Pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris Marjataolised ◦ Mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants Luuviljad ◦ Luuvili, koguluuvili (kuiv luuvili) Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦
annaabi.ee 
