must tuss sõltuv muutuja (tegur, mis muutub katse käigus sõltumatu muutuja tõttu ja mille muutust jälgitakse, mat y-teljel): varre värvunud osa kõrgus, taimeosadega toimunud värvimuutus kontrollitavad muutujad (tegurid, mis on kõikide katseobjektide jaoks samad, mõjutavad katse tulemust kaudselt, kõiki võrdselt, on mõõdetavad): temperatuur (22-24 kraadi C), õhuniiskus, valgustatuse tase (13 t päevavalgus ja päevavalguslampide valgus, öösel pime) taimeliik (märtsikelluke ja maikelluke) vee hulk anumas (100-200ml) Töövahendid: kaks klaasi, must tuss, neli lõikelille, kaks puuoksa, lõikelaud, nuga, joonlaud Töö käik: (kirjutatakse käskivas või umbmäärase kõneviisiga) 1. Pane mõlemasse klaasi/anumasse võrdselt kraanivett, ühte lisa tinti või akvarelli, nii et vesi tugevalt värvub 2. Aseta mõlemasse anumasse kaks ühesugust lõikelille või puuoksa 3. Lase 24 tundi seista ja vaata, mis taimedega juhtunud on. Kirjuta tabelisse, mida märkad 4
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule
Õite värv: valge Valgus ja mullastikutingimused: eelistab huumusrikast niisket, kuid vett hästi läbilaskvat mulda, mis suvel läbi ei kuiva ning poolvarjulist kuni päikeselist kasvukohta Click icon to add Click icon to add picture picture Kevadine Märtsikelluke Leucojum vernum Kõrgus: 2025 cm Õitsemise aeg: märts Õite värv: valge Valgus ja mullastikutingimused: päikeselisele kuni kergelt varjulisele hästiõhustatud parasniiske ning viljaka pinnasega kasvukohale Click icon to add picture Click icon to add
kõhulahtisus, peapööritus, krambid ja teadvuse kadu. Taime kuivamisel mürgisus kaob (Kaur jt, 2010). Kullerkupp. Mürgine on kogu taim. Mahla sattumine nahale võib põhjustada kihelust ja punetust, tundlikumal inimesel ka ville. Taime söömine tekitab iiveldust, oksendamist, peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisust, häireid neerutalitluses. Suure koguse söömisele võib järgneda surm südameseiskumise tagajärjel. Taime kuivamisel mürkained lagunevad (Kaur jt, 2010). Märtsikelluke. Kogu taim, nii sibul kui ka maapealne osa on mürgine. Mürgistustunnused on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, pupillide ahenemine. Mürgistusi on ette tulnud ka märtsikellukese sibulate segiajamisel söögisibulatega (Kaur jt, 2010). Kollane nartsiss. Kogu taim on mürgine, eriti sibulad, mida on mõningatel juhtudel segi aetud söögisibulaga. Juba poole sibula söömine võib põhjustada tõsiseid seedehäireid, kõhulahtisust ja oksendamist
Juunist juulini Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level H.Lumikelluke GALANTHUS nivalis Click to edit Master text styles Second level 8-14cm Third level aprill Fourth level Fifth level Kevadine märtsikelluke LEUCOJUM vernum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 8-12cm H.Siniliilia SCILLA siberica Aprillist maini Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level H.Sügislill COLCHICUM autumnale
Õied: epigüünsed (alumine sigimik), tipmises sarikõisikus kandelehtedega alusel Õiekate: kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne Vili: tavaliselt mustade seemnetega kupar või mari o Sug. kuulub palju tuntud ilutaimi. Näiteks perekonnad nartsiss (Narcissus), lumikelluke (Galantus), märtsikelluke (Leucojum), Clivia, Crinum, ratsuritäht (Hippeastrum). Sug. Hyacinthaceae - hüatsindilised o rohtsed, peaaegu alati sibulatega, rafiididega rakud ja lima esineb kõigides kudedes Lehed: männases või näiliselt vahelduvad, rööproodsed Õied: hüpogüünsed, tipmises kobar- või tähkõisikus Õiekate:kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne
Palju ilutaimi Sugukond laugulised – Alliaceae Sibulatega rohttaimed Lehed rööproodsed, kodarikuna või vahelduvalt Õied ühe või kahe paberja kandelehega, ülemise või alumise sigimikuga Õiekate kolmetine, lahk- või liitlehine *P 3+3 A3 G3 Vili mustade seemnetega kupar või muud värvi seemnetega mari Õied pika varre otsas õisikus Esinevad sigisibulad 1500 liiki, suurim perekond lauk (Allium) Eestis looduslikult perekond lauk, kultuuris ja metsistunult nartsiss, lumikelluke, märtsikelluke Sugukond asparilised - Asparagaceae s.l. APG III järgi kuuluvad sellesse sugukonda varem iseseisvad sugukonnad Asparagaceae s.s Agavaceae Convallariacea Hyacinthaceae Ruscaceae Laias mahus (s.l.) sugukond väikesed rohttaimed kuni suured puud Piklik õisik, kas kobar või tähk või pööris Eestis maikelluke, leseleht, kuutõverohi naturaliseerunult aspar, silla, kobarhüatsint, linnupiim jt ilutaimena hosta (agaavilised), hüatsint 38
Küüslaugu ravitoime on mitmekülgne hütonsiidide toimel hävib enamik soolenakkusi põhjustavaid pisikuid, ergutab sapi, maksa ja teiste näärmete tegevust. Soodne toime on täheldatud ka hingamisteede haiguste, reuma, podagra, sapipõie ja neerukivide puhul, tugevdab südant, vereringet, laiendab veresooni, puhastab verd mürgistest ainevahetusjääkidest, alandab vererõhku, tõkestab veresoonte lubjastumist. Amarüllilised nartsiss, lumikelluke, kevadine märtsikelluke Võhumõõgalised iirised Käpalised ehk orhideed Lõikheinalised tarn, loomasöödana harilik tarn ja hirsstarn. Kõrrelised ühe või mitmeaastased rohttaimed, sinna hulka kuuluvad toidukultuurid(rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss), söödataimedena on tuntud timut, nurmikad. Kõrreliste hulka kuulub ka puu nt bambus-pilliroog. Kõrreliste peavarre hargnemine toimub varre alumistes sõlmedes, mida nimetatakse võrsumissõlmedeks
o Selts konnarohulaadsed · Sugukond võhalised · Flamingolill · Soovõhk · Kalmus · Väike lemmel · Sugukond penikeelelised · Ujuv penikeel · Sugukond maikellukeselised · Perek. maikelluke, leseleht, kuutõverohi · Ussilakk omaette sugukonnas · Sugukond amarüllilised · Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss · Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine · Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed · Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed Lehed rööproodsed, vastakud või männases
Soovõhk Kalmus Väike lemmel Sugukond penikeelelised Ujuv penikeel Sugukond maikellukeselised Perek. maikelluke, leseleht, kuutõverohi Ussilakk omaette sugukonnas Sugukond amarüllilised Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed
annaabi.ee 
