Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu scandinavicus Prunus harilik tuhkpuu Sorbaria domestica Harilik sorbifolia H. ploomipuu Crataegus pihlenelas monogyna Prunus padus üheemakane Sorbus Harilik toomingas viirpuu intermedia poop- puu Sorbus aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Spiraea japonica Jaapani enelas Deutzia scabra
poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane. Õied väikesed, rohekasvalged ka koondunud kuni 6 cm pikkustesse pööristesse, veidi lõhnavad õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m Laiuva võrestikuga Mullastiku suhtes vähenõudlik Kasvukoht varjus, poolvarjus, päikseline Õitsemisaeg juuni, juuli Lehestik roheline, õis valge Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster) 1m kõrgune põõsas. Punakad õied juunis. Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt kestendavad. Lehed on ümmargused ja nahkjad. Kalasabamustriliselt harunevad oksad. Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku.
.................................................................................................... 56 HARILIK ÄÄDIKAPUU e. SUMAHH (Rhus typhina).......................................................... 57 Iseloomustus..........................................................................................................................57 Hooldus................................................................................................................................. 57 HARILIK PIHLENELAS (Sorbaria sorbifolia)....................................................................... 59 Iseloomustus..........................................................................................................................59 Hooldus................................................................................................................................. 59 POOPPUU (Sorbus intermedia)..............................................................................................
Perekond enelas Spiraea kaarjate peente pkstega; sageli koor ketendab. Kuni 3m kõrged põõsad. Oksad tugevad, Põisenelas Physocarpus vanemad enamuses kaarjad, nende väliskoor tugevalt ketendav suurte lehtedena. 3-5m kõrgused põõsad; Moodustavad tihedaid Pihlenelas Sorbaria kogumikke juurevõsudest. Oksad tugevad, püstised, kaarjad, võrsed ruljad. Erakordne põua- ja talvekindlus, saagikus, Pirnipuu Pyrus viljade kõrge vitamiinisisaldus. Viirpuu Crataegus Kõrged põõsad või madalad puud. Heitlehised, igihaljad madalad kuni keskmise
Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks
........................42 26.1 Iseloomustus...........................................................................................................................42 26.2 Hooldus...................................................................................................................................42 26.3 Paljundamine..........................................................................................................................43 27. Sorbaria sorbiforia - harilik pihlenelas.........................................................................................43 27.1. Iseloomustus..........................................................................................................................43 27.2 Hooldus..................................................................................................................................44 28. Spiraea japonica - jaapani enelas.............................................................................
Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Potentilla fruticosa Põõsasmaran Rhus Typhina Äädikapuu Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas Sorbus intermedia Pooppuu Spiraea Japonica Jaapani enelas Spiraea x cinerea Tuhkurenelas Spiraea Enelas Symphoricarpos albus
Õied Viljad viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult must või punakaspruun, valmib augustis Õitsemisaeg õitseb mais Kasvukoht: valgus valgusnõudlik, kuid talub ka poolvarju niiskus muld mullastiku suhtes vähenõudlik Kasutamine kasvatatakse marjade saamiseks, kuid küllaltki palju kasutatakse ka haljastuses Sordid Märkused paljuneb väga hästi vegetatiivselt, levinud ilupõõsas PIHLENELAS Siber, Kaug-Ida, Mongoolia põhjaosa, Kirde-Hiina, Korea, Jaapan Päritolu 1,5-2 m Kõrgus tugevate võrsetega rohkesti hargnev põõsas Kasvukuju võrsed valkjashallid, sageli nõrgalt kandilised Võrsed ladvapung puudub, külgpungad sageli 2 kuni 3-kaupa koos, piklikmunajad, tömbi tipuga Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, püsivate abilehtedega
liitunud. Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised, võib esineda välistupp, õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas, õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike. Viljade ja õite ehituse alusel jagatakse neljaks alamsugukonnaks: Enelalalised - kuivad kukkurviljad (enelas, pihlenelas (pole looduslikud)); Kibuvitsalised - sigimik keskmine v. ülemine, vili kuiv (mõõl, maran) v. lihakas (kibuvits, murakas, maasikas); Õunapuulised - sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu); Ploomipuulised - sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu, toomingas). N: lodjap-põisenelas, pajulehine enelas, kurdlehine kibuvits, koer-kibuvits, ojamõõl, püstmõõl, maamõõl, põldmari, vaarikas, lillakas, soomurakas, rabamurakas, metsmaasikas, muulukas,
# lehed vahelduvalt # abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud # õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised # võib esineda välistupp # õietelg laienenud õiepõhjaks (hüpantium), mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas # õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest # vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike (Viljade ja õite ehituse alusel jagatakseneljaks alamsugukonnaks. Enelalalised -- kuivad kukkurviljad enelas, pihlenelas (pole looduslikud) Kibuvitsalised -- sigimik keskmine v. ülemine, vili kuiv (mõõl, maran) v. lihakas (kibuvits, murakas, maasikas) Õunapuulised -- sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu) Ploomipuulised -- sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu, toomingas)) Sugukond kanepilised Cannabaceae Kaks perekonda - kanep Cannabis - humal Humulus Harilik kanep (Cannabis sativa) on marihuaana allikas ja tööstuslik kiutaim
niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. - 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega - 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja
- 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega - 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest
kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
