Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"amaranthaceae" - 5 õppematerjali

Herbaariumi nimekiri
5
docx

Herbaariumi nimekiri

Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve 11. soome oblikas (Rumex fennicus) Borbas 12. harilik kirburohi (Polygonum persicaria) L. Sgk: nelgilised (Caryophyllaceae) 13. harilik käokann (Lychnis flos-cuculi) L. 14

Põllumajandus → Floristika ja faunistika...
25 allalaadimist
Nimetu
34
odt

Nimetu

https://goo.gl/BwyHuR 6. Nimi: Ilukapsas Ladinakeelne nimetus: Brassica oleraceae Sugukond: Brassicaceae Interneti aadress: http://goo.gl/3wvMlH 7. Nimi: Hiina aedaster Ladinakeelne nimetus: Callistephus chinensis Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/SJ7f2F 8. Nimi: Puis-petuunia Ladinakeelne nimetus: Calibrachoa x hybr. Sugukond: Solanaceae Interneti aadress: http://goo.gl/7RmwZA 9. Nimi: Mätashari Ladinakeelne nimetus: Celosia argentea Sugukond: Amaranthaceae Interneti aadress: http://goo.gl/MZy5aW 10. Nimi: Kirinõges Ladinakeelne nimetus: Coleus x blumei Sugukond: Lamiaceae Interneti aadress: http://goo.gl/Dg6SJf 11. Nimi: Harilik kosmos Ladinakeelne nimetus: Cosmos bipinnatus Sugukond: Compositae Interneti aadress: http://goo.gl/6yr5wp 12. Nimi: Hõbepael Ladinakeelne nimetus: Dichondra Sugukond: Dichondreae Interneti aadress: http://goo.gl/YsYVxi 13. Nimi: Särav gazaania Ladinakeelne nimetus: Gazania rigens

Varia → Kategoriseerimata
18 allalaadimist
Köögileksikon
68
docx

Köögileksikon

20 3.6 Kinoa Kinoa, kunagine inkade püha vili, ilmus meie mahetoodete riiulitele mõni aeg tagasi ja need, kes selle "sabaga" seemne kasutamise ära on õppinud, vaimustuvad selle heast maitsest. Igapäevaelus ei tea me, et paljud maltsad (Atriplex), sh ka hanemalts (Chenopodium) või rebashein (Amaranthus), on kõik ühe suure, 2000-liigilise rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonna taimed. Tänapäeval kasvatatakse tšiili hanemaltsa ehk siis selle seemneid, kinoad, Colombiast Tšiili ja Argentinani, aga ka Põhja-Ameerikas. Tšiili hanemaltsa õisikud on tihedad ja püstised, arenedes varre tipmiste lehtede kaenlas. Toiduks kõlbavad süüa ka lehed, kuid rohkem hinnatakse seemneid, kuna nende plussiks on vähene gluteenisisaldus ja rohkesti aminohappeid. Kinoad keedetakse nagu riisi, kuid enne keetmist neid leotatakse kibeda maitse eemaldamiseks

Toit → Toiduvalmistamine
43 allalaadimist
Taimede süst- ja fülogenees
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

gunneralaadsed ­ sõsarrühm teiste suhtes. Selts Caryophyllales ­ nelgilaadsed Sünapomorfsed tunnused: Tärkliserikas endosperm (3n) või perisperm (2n) Betaiinid antotsüaanide asemel. Sigimik on sageli ühepesaline. Tavaline on keskne (aksillaarne) või basaalne (põhjale) seemnealgmete platsentatsioon sigimikus. Olulisemad sugukonnad on: nelgilised (Caryophyllaceae), rebasheinalised (Amaranthaceae), kaktuselised (Cactaceae) ning kirburohulised ehk tatralised (Polygonaceae). Sug. Amarantaceae ­ rebasheinalised o Chenopodium quinoa ­ kinoa (tsiili hanemalts) o Beta vulgaris ­ harilik peet Punane pigment betaiin o Spinacea oleracea ­ aedspinat o Atriplex patula ­ h. malts o Chenopodium album ­ hanemalts Sug Caryophyllaceae ­ nelgilased o rohttaimed

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Biosüstemaatika botaanika osa
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

Sõlmekohad sageli paksenenud Õiekate aktinomorfne, viietine, kaheli, kroon lahklehine Sigimik alumine Õied sageli ebasarikõisikutes Vili on kupar Rohkem kui 2000 põhjapoolkeral levivat liiki Kaks alamsugukonda – nelgilised: liitlehine tupp, mis moodustab putke - vesiheinalised: tupplehed vabad, õied väikesed Eestis looduses 17 perekonda, palju liike kasvatatakse kultuuris Sugukond rebasheinalised – Amaranthaceae Kosmopoliitne sugukond, 2500 liiki, palju rohtseid umbrohtusid Nüüd kuulub siia ka sugukond maltsalised Roht- või puittaimed, vahel sukulentsed Õied väikesed, sigimik alumine, õiekate lihtne ja viietine Õiekate endise maltsaliste sugukonna liikidel roheline, rohtne või kilejas, teistel valge-roosa-punakas ja kilejas või hüaliine. Õied koondunud õisikutesse Eestis looduslikult 6 perekonda Majanduslikult olulised Beta vulgaris – harilik peet Spinacea oleracea - spinat

Bioloogia → Mükoloogia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun