Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
Niisutavadel põldusel on võimalik kasvatada suhkruroogu,puuvilla,datlipalmi,kohvipuud jms. Mõõdukas parasvöötmes on vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või rohkem.Mullad on kesmise viljakusega,üsna hästi haritavad,kuid kohati vajavad kuivendamist.Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele.Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobilikud.Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm,kautsuki,kohvi ja kakaopuu.Karjapidmist ohustab tsetsekärbes.Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe,kuid sademed langevad ebaühtlaselt.Kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss,maapähkel jm.Väheviljakad mullad alluvad kergesti veeja tuuleerosioonidele või kivistuvad hõlpsasti.Maailma territooriumist on kaetud metsaga 29,6% e. 1/3. Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas
Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002. aasta seisuga Saartel kasvatatakse: Laevaehitus Levinud on Panus väike, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Marshalli vask, tsink, nikkel ja protestantlus, elab Okeaanias kohv, õlipalm, , vähesel meretransport. sest Okeaania saared, Nauru, Uus-Kaledoonia, Uus- kuld, kaevandatakse üle katoliiklus, 35834670 inimest, kautsukipuu, banaan, määral on eraldatud Meremaa, Palau, Paapua Uus-Guinea, kogu regiooni lääne osa; taoism, see arv jaguneb kakao. metsa- ja ja laiali
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt
Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad, peamiselt istandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu üldse. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-,kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvataate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastajalisest jaotusest. Need omakorda sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja valdavate tuulte suhtes ning mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist. Nii kasvatatakse näiteks Peruu Andides kolme kilomeetri kõrgusel veel
aalne vööde ebaühtlaselt, sademete hulk on väga mullad banaan, kohvipuu. suur ja sagedased hoovihmad. Veisekasvatu Ekvatoriaalne Alati soe, aasta läbi Väga niiske kliima, rohkelt Peaaegu viljatud Maniokk, banaan, kakaopuu, vööde valitsev kuumus on sademeid mullad õlipalm. Varjutaluvad tingitud selle ala organismid-putukad, ussid. asendist Päikese suhtes
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt
Kliimavööde Vegetatsiooniperioodi Sademete hulk Hinnang muldadele Kasvatavad kultuurtaimed pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps ...
Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead lambad (villa- ja lihalambad)
niisutust) maniokk, jamss, banaan, kohv riis, õlipalm, kautsuk, kohv, Ekvatoriaalne vihmametsad aasta läbi kuum palju sademeid 12 kuud vähe vijlakad kakao ja eelmised Kliimavöötmed jaotatakse põhivöötmeteks ja üleminekuvöötmeteks.
2009 maisi suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Indoneesia,India,Prantsusmaa,Argentiina Lõuna-Aafrika Vabariik,Ukraina Kultuurtaim Kust pärit(manner)? Kus peamiselt kasvat. (regioon)? Kartul Lõuna-ameerika Euroopa Õlipalm Aafrika(Genia Kagu-Aasia e. malaisia vihmamets.) ja indoneesia Oliivipuu e. õlipalm Aafrika Vahemereline lähistroopiline kliima(austr, usa) Looduslik kutšuk e. Lõuna-Ameerika Kagu-Aasia hevea Kakaopuu Lõuna-Ameerika Kesk-Aafrika(Khana, Nigeeria) Kohvipuu Aafrika Ladina- Ameerika(Brasiilia)
sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt Talu ja mõis: esinevad paralleelselt, talud on tootjad, kasum läheb mõisale; arengumaades
saaki aastas mullad vähe viljakad saagikus väike kuiv lähisekvatoriaalne kliima hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog niiske lähisekvatoriaalne kliima kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog ekvatoriaalne kliima ekvatoriaalne kliima väga niiske peaaegu viljatud mullad ekvatoriaalne kliima maniokk, banaan, kakaopuu, hevea, õlipalm põllumajandus mägedes kõrgusvööndilisus põllud terrassidel mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus
Taimekasvatus: Õlikultuurid Birgit Kerb, Kristin Klaus, Ats Kukk, KevinMartin Kukk, Kelli Kuusk, Helena Veinberg Sissejuhatuseks Eestis peamiselt raps Sojauba Pärit Hiinast Üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi Mõõdukalt soe kliima, keskmine niiskus, metsavööndi lõunaosas Suurkasvatajad: USA, Hiina, India, Brasiilia Terad sisaldavad 3550% valku ja 1324% õli Maapähkel Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt EdelaAasiasse ja LääneAafrikasse 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis Aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi Lähisekvatoriaalses vöötmes 2526ºC Kohev muld Vajab niiskust India, Hiina, USA, Nigeeria Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim Maapähkel on tegelikult hoopis kaun...
Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mullad- viljakad * Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus: Teraviljad- nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad- kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad- polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad- hobused, kaamelid, kitsed jt
Maapähklites leiduvad eeterlikud õlid parandavad seedimist. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse kondiitri- toodetele, hiina köögis ka liha- ja köögi- viljaroogadele. Maapähkli kui maailma toidutaime tähtsuses ei ole kahtlust. Õlitai- mena on ta sojaoa järel teisel kohal, kuulu- des seemnete väga kõrge õlisisalduse poo- lest ühte selliste kuulsustega nagu seesam ehk kunzuut, riitsinus ja õlipalm. Seejuures annab ta väga väärtuslikku õli, mis on parem soja- õlist ja jääb vaid pisut maha maailma parimast, õlipuu oliivõlist. Maapähkel kasvab tänapäeval kogu maailma subtroopilistes ja troopilistes piirkonda- des. Suurimad maapähkli kasvatajad on India ja Hiina, järgnevad Senegal, Ameerika Ühend- riigid, Nigeeria, Birma, Indonee- sia
ning tallamisetagajärjel[1].Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvillraps, õlipalm, maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jtMuud loomad
looduslikud: a)kliima- temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood (aeg, mil taimed kasvavad) b) muld- viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusreziim c)pinnamood- ''terrassid''. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi intensiivne põllumajandus toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või loomade arvu
Esmasektor · Esmasektor ehk hankivsektor tegeleb majandusharudega ,mis toetuvad oma toorainele. · Siina kuulub: 1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ...
Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuuritaimede mitmeksesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. 10. Ekvatoriaalne vööde On väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki, kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvatavate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.
Lähisekvatoriaalne vööde aastaringselt soe sademed langevad ebaühtlaselt sageli esineb ikaldusi põua tõttu hirss maapähkel sisal... puuvill riis tegeletakse veisekarjakasvatusega savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima peaaegu viljatud mullad õlipalm kautuk kohvipuu kakaopuu Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Agraarajastu korilus hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega kasutusele võeti sõnnik väetisena toidutagavarad mõisasüsteem teorent naturaalrent tänapäeval levinud arengumaades iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus toodab nii palju kui tarbib
Hiina, Tai *kohv ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima; Brasiilia, Vietnam, Kolumbia *kakao ekvatoriaalne kliima; Elevandiluurannik, Indoneesia, Ghana, Nigeeria *tee lähistroopiline kliima; Hiina, India, Sri Lanka *tubakas lähisekvatoriaalne kliima; Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Kiudkultuurid puuvill, lina, kanep, dzuut Õlikultuurid sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, kookospalm, õlipalm Mõnukultuurid kohv, kakao, tee, tubakas Mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat Teraviljakasvatus nisu, riis, mais 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamin Kemikaalide Üleväetamise e kandumine vette vältimine,
St kasvatatakse põuakindlamaid sorte nagu hirss, maapähkel, puuvili, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) lähisekvatoriaalne taimekasvatus aastaringselt, niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi 3 saaki. Kasvatatakse kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog. Ekvatoriaalne väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad ja rohumaid vähe, enimelvinud maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm. 3. Tegurid (looduslikud ja majanduslikud), mis mõjutavad põllumajanduslikku tootmist (4+4). Looduslikud: kliima (õhutemperatuur, niiskusolud, vegetatsiooniperioodi pikkus), pinnamood, mullastik (viljakus, põuakindlus, paksus). Majanduslikud: Põllumajanduspoliitika (toetused, tollid), turg, tasuvus, kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid). 4. Miks peab kaitsma maailma metsi (3)?
10. klassi geograafia III kursuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Selgita mõisted Ekstensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta. intensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab suur tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta; põhineb arenenud tehnoloogia ja arvukate äriteenuste kasutamisel. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, l...
* väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajanduse erinevust? Omatarbelises majanduses kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toimimiseks. Kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangut müüa. 4. Nimeta kiu-, õli-, sööda- ja mõnukultuure. Kiukultuur: puuvill, lina, kanep, sisal, dzut Õlikultuur: sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel Söödakultuur: juurviljad, põldhein Mõnukultuur: kohv, tee, koka, kakao. 5. Millised maailma piirkonnad on põlluharimiseks ebasobivad või täiesti sobimatud? Ebasobiv on troopilises vöötmes, lähispolaarkliima täiesti sobimatu: Ekvatorjaalses vöötmes, polaarkliimas 6. Milliseid peamisi kultuure kasvatatakse erinevates agraalkliimavöötmetes? Polaarkliima: - Jahe parasvööde: rukis, kartul Mõõdukas parasvööde: nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad
Talvel + 270C Ekvatioraalne 12 kuud Ferraliitmullad kakaopuu, 1000- kohvipuu, 2000mm/a kautsukipuu, õlipalm Maailma toidu-ja keskonnaprobleemid Praeguseks oleme me asustanud ligi 85% Maast, aga see ei tähenda, et ülejäänud 15% ei oleks inimesi. See näitab, et on koht, kus on tihe asustus ja kohti, kus on ka nõrki. Arengumaades on ligi 800 miljonit inimest inimest, kes on pidevalt näljas ja aastas sureb nälja umbes 40 miljonit aastat. Rohkem tuleneb see vaevusest. Kõige suurem probleemid on: Lõuna-Aasias Aafrikas Lõuna-Ameerikas Antide juures
haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. Kasutatud kirjandus: www.geo.ut.ee www.google.ee www.miksike.ee
hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84%. Kõige rohkem on metsade pindala vähenenud tiheda inimasustusega saartel (nt Jaava). Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad, 1500–3000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi. Puuliigid: õlipalm, kookos, apelsin, banaan, mango, kakao Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad, 1500–3000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi. Kasutamine: • Põletatakse metsi, et saada põllumaad • Metsaraie- puidutööstused • Puuviljasaagid • Tselluloosi- ja paberitööstus
Aafrika.) 40. Iseloomusta õlikultuure! (toiduõli, söödaõli, kosmeetikatööstuses; iseloomulik regionaalsus; tähtsal kohal kasvatamine ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe; kasututs suurenenud arenenud maades, sest seal asendab õli loomseid rasvu; õlikultuure on palju, kuid peamise osa toodangust annavad 6-7 taime) 41. Too välja vähemalt kolm õlikultuuri! (sojauba, maapähkel, õlipalm, oliivipuu.) 42. SOJAUBA - kust pärit, kus kasvab, mille jaoks, tootjad, importijad? (pärit Hiinast, saab kasvatada mõõduka soojusega alal; loomasööt nt; tootjad USA, Hiina, Brasiilia; importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa.) 43. MAAPÄHKEL e arahhis e hiina pähkel - pärit, kasvatajad? (pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt; kasvatatase Hiinas, Indias, Myanmaris, Senegalis, Usas.) 44. ÕLIPALM - pärit, milline välja näeb, kasvatus?
kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis - ekspordiartikkel sojauba - pärit Hiinast - terad sisaldavad 35-50% valku ja 13-24% õli - saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal - õli kogusaagilt maailmas esikohal - pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt õlipalm - kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia - 30 m puu, pärit Guinea vihmametsadest - Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid - valminud viljakobaras 3-50 kg vilju Maapähkel e. arahhis e. hiina pähkel - luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja purustamist väärtuslikku palmiõli, mida kasutatakse
1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laama...
9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis 10)Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad vähe, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, lohvi, ja kakaopuu. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. 3. Nimeta kõik põllumajanudsliku tootmise vormid ja iseloomusta neid. 1)Segatalud- esialgu säilis neis täielikult naturaalmajandus, aja jooksul muutusid segatalusd aina tootlikumaks ja müüsid suurem osa oma toodangust, saadud raha eest oli võimalik osata väetisi, tõuloomi või põllutööriistu. Põllumajandus, toiduainetööstus ja osutavad äriteenused põimusid ühtseks võrgustikuks
9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis 10)Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad vähe, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, lohvi, ja kakaopuu. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. 4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik 1)Segatalud- esialgu säilis neis täielikult naturaalmajandus, aja jooksul muutusid segatalusd aina tootlikumaks ja müüsid suurem osa oma toodangust, saadud raha eest oli võimalik osata väetisi, tõuloomi või põllutööriistu. Põllumajandus, toiduainetööstus ja osutavad äriteenused põimusid ühtseks võrgustikuks. Piiratud sissetulek
Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks 142 riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. 143 Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. 144 Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, 145 suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, 146 maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse 147 varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus 148 kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas 149 Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid 150 inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude 151 väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. 152 153 7. Keskkonnaprobleemid 154 Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt 155 vihmametsi
Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand Urbanization 2015), suurem osa elanikkonnast elab maal ning on otseses sõltuvuses põllumajanduse tootlikkusest. Nii omavad väga suurt mõju ka looduskatastroofid, ikaldused ja põuad, mis võivad tavapäraselt pikka vegetatsiooniperioodi lühendada. (The World Factbook 2015, Economy of Thailand. 2015) Tähtsaimad kasvatatavad põllukultuurid on riis, maniokk, kumm, mais, suhkruroog, kookospalm, sojaoad, ananass ja õlipalm. Kõige enam (98,4 miljonit tonni, maailmas 4. tootja) toodetakse suhkruroogu, sellele järgneb 37,5 miljoni tonniga aastas riis. Hoolimata suuremast tootmismahust, on riisi tootmine suhkruroo kasvatamisest ligi kolm korda tulusam (tulu umbes 9 miljardit dollarit aastas). Järgnevad maniokk (29,8 miljonit tonni), mais (4,9 miljonit tonni) ja kumm (3,6 miljonit tonni), puuviljadest mango, ananass ja banaan. Loomakasvatuses on juhtkohal sigade arv
Sedreel on suhteliselt kiire kasvuga ja kerge väärispuit. Vanasti kasutati seda palju laevaehituses. Seoses sigaritööstuse arenguga leidis sedreel hoopis uue kasutusala. Sellest hakati tegema sigarikarpe, sest sedreeli lõhn tugevdas sigarite aroomi ja annab lõhnabuketile omapärase varjundi. Makoree marjade luuseeme sisaldab dumoriõli, mida kasutatakse söögiks ning ka tehnilisteks otstarveteks. Makoreed kultiveeritakse kohtades, kus õlipalm ei kasva. Üks täiseas puu annab umbes 30 kg õli aastas. Kompvekipuud kultiveeritakse magusate viljaraagude tõttu. Viljaraod on magusad, neid süüakse puuviljana, pressitult ka maiustustena. Kasutatakse ka mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Persimonipuud kasvatatakse ilupuuna. See on väga viljakas. Viljad ei ole maitsvad, neid tuleb töödelda, kuid need on väga toitvad, sest sisaldavad palju suhkrut ja seetõttu kasvatatakse ka viljapuuna
põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid, · Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt pardid, haned jt · Söödakultuurid: juurviljad, põldhein · Karusloomad · Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt polaarrebased, naaritsad Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt jt · Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari · Muud loomad hobused,
png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, • Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Karusloomad • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt polaarrebased, naaritsad jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein
on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude väljaraiumine metsast, mõnel pool ka maavarade kaevandamine. Keskkonnaprobleemid Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi.
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
Lähistroopiline kliimavööde. Traditsiooniliselt karjakasvatus, rantsod. Karjakasvatus ka praegu tähtis, aga 2/3 põllumajandustoodangust tuleb põlluviljadest. Peamine tervevili on nisu, seejärel mais. Lisaks ka riis, puuvili, suhkrupeet, kartul, juurvili ja söödavili. Samuti kasvatatakse ka oliive, viinamarju, tubakat ja tsitrusvilju. Banjul lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne kliimavööde. Peamisteks saadusteks on kakaopuu, banaan, õlipalm, maniokk. Suur osakaal loomakasvatusel. Kuna on aastaläbi soe, siis paiknevad seal rantsod. 11.Otsusta, kas väited on tõesed või väärad. Põhjenda oma otsust. a. Tõene/väär Teravat toiduprobleemi mitmetes maailma piirkondades oleks võimalik leevendada suuremate alade põllustamise teel. TÕENE toiduprobleemi oleks võimalik leevendada, suuremate põllustatud alade pealt saaks ju ka rohkem saadusi ning teatud piirkondadele aitaks see juba arengus ka kaasa
mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2. Pika vihmaperioodiga savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapählit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ja peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks ebasobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse sageli ka mägedes. Kasvatatavad kultuurid sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja valdavate tuulte suhtes ning mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist. 4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Spetsialiseeritud suurtalud tekkisid talude liitumise tulemusena. Need on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, ka Jaapanis
o aastaringselt soe o sademed langevad ebaühtlaselt o sageli esineb ikaldusi põua tõttu o kasvatatakse hirss, maapähkel, puuvill, riis o tegeletakse veisekarjakasvatusega o savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt o niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki · Ekvatoriaalne vööde o väga niiske kliima o peaaegu viljatud mullad o kasvatatakse õlipalm, kautuk, kohvipuu, kakaopuu Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik o Agraarajastu o korilus o hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega o kasutusele võeti sõnnik väetisena o toidutagavarad o mõisasüsteem teorent naturaalrent o tänapäeval levinud arengumaades o iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus - toodab nii palju kui tarbib
Lähisekvato- Aastaringi Vahelduvad Keskmiselt 300 milj. on Bataat, riaalne v. üle 8000o kuiv ja niiske viljakad haritavat- ja sisal. aastaaeg 700 milj. rohumaad Ekvatoriaaln Aastaringi Väga niiske Väheviljakad 40 milj. Kakaopuu, e üle 8000o hektarit õlipalm, v. kookos- palm. Millistes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem põllumajanduslikku maad? Parasvööde ja lähisekvatoriaalne Millistes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem haritavat maad? Parasvööde, lähisekvatoriaalne ja troopiline. Millistes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem rohumaad. Lähisekvatoriaalses.
Maapähkel on troopika- ja subtroopikataim ja tema levikuala langeb mõneti kokku sojaoa omaga, ainult Aafrikas on ta rohkem levinud. 1986. aastal kasvatati sojauba Indias juba 7,8 miljonil hektaril ja Hiinas 3,4 miljonil hektaril. Maapähkli kui maailma toidutaime tähtsuses ei ole kahtlust. Õlitaimena on ta sojaoa järel teisel kohal, kuuludes seemnete väga kõrge õlisisalduse poolest ühte selliste kuulsustega nagu seesam ehk kunzuut, riitsinus ja õlipalm. Seejuures annab ta väga väärtuslikku õli, mis on parem sojaõlist ja jääb vaid pisut maha maailma parimast, õlipuu oliivõlist. 10 11
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade ...
suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes - aastaringi soe, sademed langevad ebaühtlaselt, savannides sageli põuatõttu ikaldus, põuakindlamaid kultuure kasvatatakse (hirss, maapähkel, sisal jms), niisutavatel aladel puuvilja või riisi. Ekvatoriaalses vöötmes - väga niiske kliima, viljatud mullad sitt pmseks. Peamiselt istandused, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Mägedes kasvatavate kultuuride ja loomatõugude valik oleneb õhutemp. Ning sademete hulgast, aastaajalisest jaotusest. Agraarajastu põllumajandus - minevikus elatuti korilusest, küttimisest ja kalapüügist, toiduks vaid loodusest leiduv. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid. Toiduvarusi ei kogutud, inimeste arv sõltus toidu saamisest. U
TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet,
lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör džuut Indas Bangladeshis poekotte, kartulikotte jne õlikultuurid riik näide päevalill Ukraina päevalilleõli maapähkel Hiina õli, halvaa sojauba USA sojapiim õlipalm Malaisia kosmeetika, biokütus 6. Kuidas mõjutavad põllumajanduse arengut riigis: a. Looduslikud tegurid – kliima, mullad, reljeef? Kliima: temperatuuri, vegetatsiooniperioodi, sademeid ja nende reziimi. Mullad: viljakust, Reljeef: põldude suurust, tehnika kasutamist, tasased alad soodsamad põllumajanduse arenguks. b
TÖÖSTUSLIKULT KASUTATAVAD KULTUURTAIMED vajavad töötlemist tooraine toiduainetele, kerge- või kosmeetikatööstusele. kasvatamine tööjõumahukas. - õlikultuurid (paljude asvatamine väga regionaalne o sojauba Hiina, Brasiilia, USA, Jaapan o maapähkel Hiina, India, Aafrika o päevalill USA, Ukraina, Ungari, Lääne-Euroopa o raps parasvööde o oliivipuu vahemereline. Itaalia, Kreeka o õlipalm Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika - suhkrukultuurid o suhkrupeet Euroopa (Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa), Põhja-Ameerika o suhkruroog India, Brasiilia, Kuuba - kiukultuurid (õlirikaste seemnetega) o puuvill troopiline agrokliimavööde, oaasikultuur. Sise-Aasia, Ladina-Ameerika, India, Hiina, USA o kanep o dzuut Lähisekvatoriaalne kliima. Aafrika o looduslik kautsuk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
