1. Molekulaar kineetika põhialused on a)koosneb molekulidest b) molekulid on pidevas kaootilises liikumises c)molekulide vahel on vastastikmõju. 2. Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. 3. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. 4. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Browni liikumist on võimalik jälgida ka palja silmaga. Liikumine toimub kuna kaootiliselt liikuvad vedeliku või gaasi molekulid põrkavad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle kiirust ja suunda. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult molekulaarkineetilise teoor...
Molekulaarbioloogia praktikumi aruanne YAGB41 Kevad 2014 Vlada Šiposa Molekulaarbioloogia praktikumi aruanne 1. Praktikum – pipepteerimine. Töötasime erineva suuruse pipettiga: 1000, 200, 20 ning 10 µl. Igale pipettile sobib oma suurusega otsik. Otsikud on steriilsed ja neid ei tohi neid näpuga katsuda. Pärast kasutamist tuleb otsikud ära visata spetsiaalsele konteinerisse. Otsik peab istuma tihkelt, kuna kui istub liiga lõdvelt, siis sissetõmbav kogus on tegelikult vähem, kui oodetud (tõmmatakse sisse ka õhk). Otsiku ei tohi panna liiga sügavalt lahusesse, kuna jallegi sissetõmmatav kogus võib erineda oodatavatest. Liiga külma või kuuma lahuse pipeteerimise käigus tekitavad vead, sellega, kui on võimalus, tuleb lahus kas soendada/jahtuda toatemperatuureni. Pipetteeriv vedelik peab olema homogeene: enne pipepteerimist tuleb kas fuugida, et saada kondensati kätte või vortexiga...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum Aruanne Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Pipeteerimine Harjutus 1 1 ml pipetti kasutades pipeteerisin 15-ml falconisse 1,65 ml detergenti, 3,85 ml vett (kokku 5,5 ml 30% lahust). Detergendi pipeteerimiseks kasutasin pahupidi tehnikat.
PEROKSÜSOOMID JA MITOKONDRID Carol Tamm Integreeritud loodusteadused Peroksüsoomid Nendeks on D-aminohapete oksüdaas, Peroksüsoomid on väikesed (ca 0.2-1 uraatoksüdaas ja lutsiferaas. Erinevates µm läbimõõdus), ühekordse kudedes võib peroksüsoomide membraaniga ümbritsetud organellid, ensüümkomplekt erineda, kuid kindlasti mis esinevad kõikides loomsetes sisaldavad peroksüsoomid katalaasi, rakkudes (v.a. erütrotsüüdid) ja paljudes mis lagundab tekkivat taimerakkudes. vesinikperoksiidi. Pikka aega peeti neid lüsosoomideks. Peroksüsoomides olevad ensüümid Kuid peroksüsoomid sisaldavad võivad olla nii kõrges ensüüme, mis erinevad lüsosomalsest kontsentratsioonis, et osa neist esineb ensüümkomplektist, nimelt leidub seal isegi kristallidena, m...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum YTM0012 MOLEKULAARBIOLOOGIA PRAKTIKUM Pipeteerimine Automaatpipetiga pipeteerimise põhitõed Pipeteerimisel on kõige olulisem võtta õige suurusega pipett Pipeteeritav vedelik peab olema homogeenne. Seintelt ja korgi küljest tuleks tilgad ja kondensaat põhja fuugida Enne pipeteeritavasse lahusesse viimist vajuta kolb esimese astmeni alla. Pipeti
Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum ARUANNE Ave Tüür 155356 YAGB41 Kevadsemester 2017 Tallinna Tehnikaülikool Pipeteerimine 8. veebruar I HARJUTUS Eesmärk: Õppida õigesti pipeteerima. Materjalid: Arvutused: Pesuvahendi kontsentraat Pesuvahendit on vaja: 5,5 ×30 Vesi 100 = 1,65ml Pipetid ja otsikud 5,5−2 ×1,55=2,4 ( ml ) 15ml falkon tuub 2,4 ÷ 0,2=12 1,5 ml tuubid PCR plaadi tükk Töö käik: Teen 15-ml falkon tuubi 5,5ml 30% homogeenset pesuvahendilahust Võtan kaks 1,5ml- tuubi ning pipeteerin mõl...
TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukle...
Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibioo...
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA KT2 2020 Mõisted: • Kromosoom on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). • Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu. • Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille ats...
Molekulaar füüsilne teooria : Kuna molekul on tohutult väike osake, siis kasutatakse tema kirjeldamiseks mudelit. Sellel mudelil on kolm alust : Aine koosneb osakestest(molekulid, aatomid). Tõestus: On võimalik pildistada ülisuuri molekule. Need osakesed liiguvad pidevalt ja korrapäratult. Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku. Vedel Molekulid asuvad korrapäratult, aga lähestikku, liikumis kiir...
1 MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 | 08/10/10 TRANSKRIPTSIOON JA GEENI REGULATSIOON 1. Missuguseid geneetilise infovahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transformatsioon on geneetilise info ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Transkriptsioon ehk RNA süntees on DNA ühe ahela (matriitsahel) alusel komplementaarse RNA ahela süntees. Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela süntees. 2. Võrdle transkriptsiooni initsiatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüootidel. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsioon...
Praktiline töö I Rakkude külmutamine/sulatamine 1. Milleks on söötmesse lisatud antibiootikumid? Et bakterid vohama ei hakkaks 2. Milleks on söötmesse lisatud pH indikaator? Enamus rakuliine vajab kasvamiseks temperatuuri 37°C ja pH-d vahemikus 7,2-7,4. pH indikaatorina kasutatakse fenoolpunast. pH muutumisel happelisemaks muutub indikaator kollaseks ja pH muutumisel aluselisemaks muutub indikaator lillamaks. Rakud taluvad happelist keskkonda paremini kui aluselist. 3. Nimeta sagedasemaid rakukultuuri saastajaid. Pärm, bakterid, mükoplasma, viirused, teised rakuliinid 4. Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest need erinevad? primaarsed kultuurid koest eraldatud, paljunevad piiratud arv kordi (meie majas kasutatakse näiteks roti neuroneid) rakuliinid surematud st. paljunevad piiramatu arv kordi, kuid peab siiski arvestama asjaoluga, et aja jooksul rakud siiski muutuvad. Pärinevad reeglina embrüonaalsetest või kasva...
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side pep...
Molekulaar-ja rakubioloogia YTM0011 KTIII kordamisküsimused, 2020 Sirjo Spuul Mõisted: Kotranslatoorne translokatsioon – valk liigub otse ribosoomidelt läbi Eri membraani – sekretoorsed valgud (kuigi mitte kõiki ei kereteerita).
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefekt...
valge šokolaadist. Nagu selgub, on need tooted sisaldavad sarnaseid amiinid ja kergesti segunevad. 2005. aastal Reimsil (Prantsusmaa) pühitseti maitse, gastronoomia ja kulinaaria kunsti suunaga instituut, (Institute for Advanced Studies on Flavour, Gastronomy and the Culinary Arts), ühendas juhtivaid peakokad maailmas. Meie toidus kõik koosneb peamiselt veest, olgu taimerakke või loomade kudedega, nii vee ja vesilahuste omadusi - üks tähtsamaist küsimust molekulaar kulinaarias. Toiduvalmistamiseks kohaldatakse kõik füüsika ja keemia seadused. Keemia silma pidava punktist, ei ole midagi imelikku selles, et alkohol on koaguleeritab valku, aga kui liigutada neid teadmisi kulinaaria valdkonda selgub, et toor muna saab valmistatuks, kui paigutada see teadmatud aja jooksul (umbes kuu aega) alkoholi või alkoholi sisaldavate jooke. Esimene edukas molekulaarse kulinaaria road nimetatud kuulsa teadlaste nimeks.
elemendid) Teised ioniseeritud gaasid Taust: Orioni udukogu Orioni udukogu Tähtede teke udukogus Udukogu aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud · ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad Piisava massi koondumisel tekib uus täht Tähe tekkest ülejäänud ainest moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad Tähtede teket soodustavad tegurid Läheduses toimunud supernoova plahvatused Molekulaar gaasipilvede kokkupõrge Taust: Cassiopeia A udukogu - supernoova plahvatuse jäänused Molekulaar gaasipilvede kokkupõrge Tähtede teke supernoova plahvatuse abil 1.Massiivne täht sureb e muutub supernoovaks 2.Tekkiv lööklaine tabab ümbritsevaid gaasi- ja tolmupilvi 3.Lööklaine surub gaasi ja tolmu kokku, gravitatsioon võtab võimu 4.Sünnivad uued tähed * Kogu protsessile kulub miljoneid aastaid Uute tähtede teke
Cappimine- Kui RNAPolII on jõudnud sünteesida uuest transkriptist 25-30 nukleotiidi, siis 7metüülguanosiin ja teised 5'cap komponendid on juba mRNAde 5' otsa küljes. Seda algset staadiumi RNA protsessingus katalüüsib dimeerne capping ensüüm, mis seostub RNAPolII fosforüülitud CTDgaPolI- sünteesib ribosomaalset RNAd. CTD saba polII´l karboksüterminaalne domään, PolII- võib reguleerida väikesi tuuma RNAsid.PolII omab forforüleerivat karboksüterminaalset domääni.Osaleb lühikeste RNAde sünteesis( U6, 7s) Poly(A) saidid- elemendid ( konkreetsed järjestused) mille peale istub RNA sünteesi lõpetav/termineeriv kompleks lisatakse u 200bp adeniini saba. Pre-mRNA- 5'müts, eksonid, intronid, kaitsev 3' saba millel Poly(A) järjestus. Pre-mRNA allutatakse splaissingule-tekib küps mRNA mille tunnuseks on 5' cap ja 3' saba. RNProteins tunnevad ja detekteerivad RNAd tekib RNParticle. AG reegel- Ülavoolu: Int...
ultrafiltreerimisel, ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti, on nähtavad ultramikroskoobiga Molekulaar(ioon)- >109 <10-9 Ei ole eraldatavad dispersne filtreerimisel, ei sedimenteeru, dialüüsuvad ja difundeeruvad hästi,
· Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. · Pärandumine- geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosi ja meioosi teel · Geen- pärilikkuse elementaarüksus, üks DNA lõik, mis annab edasi ühe või mitu tunnust · Genoom- geenide kogum · Genotüüp- geenide kogu organismide sees · Fenotüüp- tunnuste kogu(väliste) Pärilikkuse molekulaar geneetilised alused Molekulaar geneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Jaguneb 3 protsessi: 1) Replikatsioon ehk DNA süntees 2) transkripsioon ehk RNA süntees 3) Transulatsioon ehk valgu süntees REPLIKATSIOON Ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleoliitse järjestusega DNA molekuli On Vaja: organismi rakke, ensüüme, DNA lõiku, toimumiskohta(rakutuum) Tekib kaks ühesuguse nukleotiidse koostisega DNA molekuli. A=T C=G TRANSKRIPISOON
isiklik ettekujutus ümbritsevast loodusest makromaailm Koolifüüsika Mehaanika Soojusõpetus Elektro magnetism Füüsika Optika Aine struktuur Universumi õpetus Mehaanika Mehaanika Kinemaatika Dünaamika Staatika Soojusõpetus Soojusõpetus Molekulaarfüüsika Molekulaar- Termo- kineetiline Aine ehitus dünaamika teooria Elektromagnetism Elektromagnetism Elektro magnet Elekter Magnetism võnkumised ja lained Optika Optika Geomeetriline Laineoptika Kvantoptika optika Aine struktuur
Ainehulk Õp: 91 Molekulide mõõtmed · Molekulaar-atomistliku teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest · Molekulid koosnevad aatomitest · Molekulide mõõtmed ja mass sõltuvad sellest, kui palju ja missuguseid aatomeid molekul sisaldab · Suurtest molekulidest koosnevaid aineid, mille molekulid on tekkinud väikeste molekulide omavahelisel liitumisel, nimetatakse polümeerideks · Keemiliste ainete osakeste hulga mõõtmiseks kasutusele võetud eriline ühik mool. · Üks mool sisaldab alati teatud kindla
Isomeeria nähtus, kus ainetel on ühesuguneelement, koostis ja molekuli mass, kuid erinev struktuur ning seetõttu erinevad omadused molekulaar valem näitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomeid on molekulis klassikaline struktuur valem näitab, millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. lihtsustatud struktuur valem näitab, millised aatomi rühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud süsinik on nelja valentne 1 neli üksiksidet 2 kaks üksiksidet ja üks kaksikside 3 üksikside ja kolmikside või kaks kaksiksidet
Pärmi tootmine Getter Marii Kalvik & Fred-Georg Pääro 2015 Pagaripärm Kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik Kasutatakse käärimises, küpsetamises ja veinitööstuses Kasutatakse ka eukarüootide mudelorganismina molekulaar- ja rakubioloogias Pagaripärmi rakud on ümmargused, diameetriga 5-10 mikromeetrit Paljunemise viisiks on pungumine Paljud inimese bioloogias olulised valgud avastati nende pärmides asuvate homoloogide uurimisel Saccharomyces cerevisiae Saccharomyces tähendab kreeka keeles „suhkruseeni“ Saccharo- suhkur Myces- seen Cerevisiae tähendab ladina keeles „õllest tulenev“ Haploidse raku elutsükkel
Eluslooduse organiseeritus Molekulaarne tasand: sahhariidid, lipiidid, proteiinid (molekulaar bioloogia) Rakuline tasand: eukarütoone rakk-tuumaga, prokarütoone rakk-tuumata (Tsütoloogia) Kude: närvi, sidekude, epiteelkude, lihaskude (Histoloogia) Neutraalne regulatsioon- närvisüsteem Humoraalne regulatsioon- Hormoonid Uuri kodus 1. Elutunnused 2. teadus harud 3. organiseerituse tasemed 4. uurimus meetodid Organismide koostis Makroelemendid: C; H; O; P; S Mesoelemedid: Na; K; Mg; Ca; Cl
Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao vaid võib muunduda ühest liigist teise Molekulaar kineetilise teooria põhialused: o Gaas koosneb molekulidest o Molekulid on pidevas kaootilises liikumises o Molekulide vahel on vastastikmõju Mikroparameetrid: -molekulide kiirus V (m/s) -molekulide mass M0 (g) -tihedus roo=mass/ruumala (kg/m3) Makroparameetrid: - ruumala V (m3) - rõhk p (Pa) - T kraad ° Olekuparameetrid on mikro- ja makroparameetrid Ideaalne gaas on:
Raua leviv heli on keskeltläbi 4900 m/s Soojusõpetus 1. Mikrobarameetrid- füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nt: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli mõõtmed. 2. Makrobarameetrid-füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine koguse kui terviku kirjeldamisel. Rõhk, ruumala, temperatuur 3. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria ja termodünaamika abil. 4. Molekulide liikumise õpetus- molekulaar kineetiline teooria. 5. Termodünaamika- Temperatuuri muutus. 6. Molekuraalkineetiline teooria põhineb kolmel väitel: aine koosneb molekulidest, osakesed on pidevad liikumises, osakesed mõjutavad üksteist tõmbe ja tõukejõuduega. 7. Kaootiline liikumine- korrapäratu liikumine. Agregaatolekud: Tihke, gaasiline, vedel, plasma. 1. Gaasiline- Ei püsi koos, hõljub ringi, molekulide vahel palju vaba ruumi, selle tõttu ei ole
Teise võimaluse nimi on termodünaamiline meetod. Selle meetodi idee on selles, et aine omadusi saab uurida ilma aine ehitusse tungimata. Soojusnähtusi on võimalik kirjeldada niisuguste füüsikaliste suuruste abil nagu ruumala, rõhk ja temperatuur. Neid suurusi on võimalik registreerida mõõteriistadega nagu termomeeter, manomeeter jne. Kogu termodünaamika olemus seisneb seadustes, mida nimetatakse termodünaamika seadusteks. Molekulaarfüüsika aluse moodustab gaaside molekulaar-kineetiline teooria. See teooria selgitab makroskoopilistes kehades toimuvaid soojusnähtusi ja kehade sisemisi omadusi tuginedes sellele, et kõik kehad, tahked, vedelad ja gaasilised koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest mis on teineteisega pidevas vastastikmõjus. Küsimused. 1. Millisel viisil saab kirjeldada süsteemi molekulaarfüüsikas? 2. Kuidas avastati termodünaamika seadused?
23. Millise valemi järgi saab arvutada võimalike genotüüpide arvu populatsioonis iga geeni kohta ? K(k+1)/2 24. Millise eelise annab suguline palj. mittesugulise palj. ees ? Sugulisel pajunemisel on isendite geneetiline varieeruvus suurem, et uute liikide tekkeks ja keskkonnaga kohastumiseks 25. Oskad nim. mutatsioonilise muutlikkuse kolme peamist tüüpi, tead nende põhimõtet ja mida nad põhjustada võivad . Geenmutatsioon - muuutatused geeni molekulaar struktuuris Koromosoommutatsoon – kromosoomi struktuuri muutus Genoommutatsioon – kromosoomistiku arvuline muutus 26. 27. LIIGITEKE JA MAKROEVOLUTSIOON 28. Millised kaks võimalust on liigi defineerimisel ? Bioloogiline def. – võimeline saama viljakaid järglasi Morfoloogiline def. – anatooniliste tunnuste erinevus 29. Geograafilise isolatsiooni tüübid+näited. Geograafiline barjäär (mägi, ookean) 30. Bioloogilise isolatsiooni tüübid+näited.
Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi Kohtunikud Heli Lukner Tartu ülikooli, füüsikalise optika vanemteadur; Max Plancki valgusteaduse instituudi järeldoktorant. Aigar Vaigu EttevõtteTeadusmosaiik juhataja, ,,Rakett 69" teadustoimetuse liige ning ülesannete koostaja. Riin Tamm Doktorant, Tartu Ülikooli Molekulaar ja Rakubioloogia Instituut Teadur, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. Mart Noormaa Tartu Ülikool füüsika instituudi dotsent, loodus ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja; Tartu observatooriumi vanemteadur ja kosmosetehnoloogia osakonna juhataja. Reeglid Kandideerida võivad põhikooli haridusega noored alates 15. eluaastast, gümnaasiumiõpilased või ülikoolis õppivad tudengid.
KEEMIA PÕHIMÕISTED! 1. Keemia aine- keemia on teadus, mis käsitleb ainete koostist, ehitust, omadusi ja muundumist. Keemia uurib keemilisi elemente ja nende ühendeid. 2. Molekulaar-atomistlik teooria- selle teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest, molekulid omakorda aga aatomitest. 3.Puhas aine- aine, mis ei sisalda lisandina teisi aineid (puhas vesi, puhas NaCl jt) Füüsikalised omadused: keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, värvus, lahustuvus vees Keemilised omadused: reageerimine lihtainetega (hapnik, vesinik jt), keemiliste ühendite moodustamine. 5. Segu- koosneb mitmest ainest (õhk koosneb hapnikust, lämmastikust ja süsihappegaasist) 5
Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest.
organismi tase- populatsioon(nt: hall jänese populatsioon saaremaal)-liik(nt: tark inimine, jääkaru)-kooslus(nt: seened niidul)- ökosüsteem(nt:jõgi)-biosfäär populatsioon-ühe liigi isendid, kes annavad viljakaid järglasi, teatud asukoht liigi levilas. liik-moodustavad sarnased organismid, kelle vahel on vaba ristumine, annavad viljakaid järglasi, kindel liigi levila. histoloogia-teadus hulkraksete organismide kudedest. tsütoloogia-uurib rakkude ehitust ja talitust. molekulaar bioloogia-uurib elu molekulaarsel tasemel. füsioloogia- käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni. anatoomia- õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundi asendist ja kujust. etoloogia-loomade käitumist uuriv teadus. ökoloogia-ökosüsteemi uuriv teadus. biogeensed elemendid : CHNOPS / C,H,O -orgaaniliste ainete koostises; N-valgud; P-luud,DNA,RNA,fosfolipiidid; S-valk mikrokehade tähtsus: Kaltsium(Ca) - luude tugevus; Naatrium ja Kaalium (Na ja K) -
Otsene tõestus selle kohta, et aine koosneb molekulidest ja aatomitest saadi eelmise sajandi lõpus. Hüpotees aine atomaarsest ehitusest esines esmakordselt 5. saj. e. Kr. Vana-Kreeka filosoofide töödes. Aatom tähendab kreeka keeles jagamatut. Molekuliks nim. aineosakest, mis osaleb molekulaar- ehk soojusliikumises. Aatomi kohta kasutatakse üldnimetust molekul. Enamiku molekulide suurused on järgus 10 astmes -10 m. Gaas on kõige lihtsamini kirjeldatav aine agregaatolek. Molekulaarkineetiline teooria seletab ainete omadusi, lähtudes sellest, et gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning molekulide vahel on vastastikmõju. Makroskoopiliseks e. makrokäsitluseks nimetatakse käsitlust, kus füüsikalised omadused (makroparameetrid)
· . · 5. Boltzmanni jaotus. Baromeetriline valem. · Molekulide jaotus nende asukoha järgi soojusliku tasakaalu korral (T=const) sõltub nende potentsiaalsest energiast ja on leitav Boltzmann'i jaotusfunktsiooni abil: , kus p on molekuli potentsiaalne energia. · Baromeetriline valem: . · 6. Molekuli keskmine kineetiline energia. Vabadusastmete arv. · Ideaalse gaasi rõhk on molekulaar-kineetilise teooria põhiseose kohaselt seotud ta molekulide keskmise kineetilise energiaga , kus n on gaasi kontsentratsioon. · Igal molekulil on kindel arv vabadusastmeid, mis on sõltumatuteks energia salvestamise kanaliteks. Iga sellise vabadusastmega on seotud energia molekuli kohta või mooli kohta. · Vabadusastmete arvuks nim. sõltumatute koordinaatide arvu, mis on vajalik süsteemi täpse asendi määramiseks ruumis. · 7. Temperatuur.
siis nende temperatuurid võrdsed. Kui temperatuurid on võrdsed on ka kehade kulgliikumise kineetilised energiad võrdsed. näitab kui suur osa molekuli kineetilisest energiast vastab ühele kraadile. 1°=1/100 puhta vee sulamis- ja keemistemperatuuride vahe atmosfääri rõhu juures. Ühes moolis olevate gaasi molekulide summaarne energia, mis vastab 1° : universaalne gaasi konstant. Absoluutse nulli juures osakeste energia ei ole null vaid omab nullenergiat. 21. Molekulaar-kineetilise teooria põhiseos. gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende energiaga ruumalaühikus.
valge sokolaadist. Nagu selgub, on need tooted sisaldavad sarnaseid amiinid ja kergesti segunevad. 2005. aastal Reimsil (Prantsusmaa) pühitseti maitse, gastronoomia ja kulinaaria kunsti suunaga instituut, (Institute for Advanced Studies on Flavour, Gastronomy and the Culinary Arts), ühendas juhtivaid peakokad maailmas. Meie toidus kõik koosneb peamiselt veest, olgu taimerakke või loomade kudedega, nii vee ja vesilahuste omadusi - üks tähtsamaist küsimust molekulaar kulinaarias. Toiduvalmistamiseks kohaldatakse kõik füüsika ja keemia seadused. Keemia silma pidava punktist, ei ole midagi imelikku selles, et alkohol on koaguleeritab valku, aga kui liigutada neid teadmisi kulinaaria valdkonda selgub, et toor muna saab valmistatuks, kui paigutada see teadmatud aja jooksul (umbes kuu aega) alkoholi või alkoholi sisaldavate jooke. Esimene edukas molekulaarse kulinaaria road nimetatud kuulsa teadlaste nimeks.
Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. · Jean-Joseph Lenoir e. Étienne Lenoir oli belgia leiutaja. Teda loetakse süüteküünla leiutajaks. Konstrueeris oma esimese sisepõlemismootori 1860 .a. · Johann Gregor Mendel oli saksa päritolu tsehhi vaimulik ja leiutaja. Pani aluse geneetikale ja avastas pärandumisseadused. Teadusliku geneetika rajaja. Teda peetakse "geneetika isaks". · John Dalton - oli inglise keemik ja füüsik. On üks nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. Tema järgi on nimetatud daltonism ehk värvipimedus ja Daltoni mudel. · John Joseph Thomson - oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Avastas 1897. aastal katoodkiiri uurides elektroni. Töötas välja Thomsoni aatomimudeli. · Karl Benz - oli saksa leiutaja. Lõi esimese bensiinimootoriga auto. Automark Mercedes-Benz
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825
Bakterite koloonia kuju, värvus ja suurus on erinevad. 19sj lõpus kasvab mikrobioloogiast välja uus teadusharu IMMUNOLOOGIA. Asvastati, et mikroobide poolt eritavate mürkide toimet on võimalik neutraliseerida antitoksiinide abil. Ilja Metsnikov avastas valgetel vererakkudel võime õgida baktereid (fagotsütoos) Rakuline immuunsus. Humoraalne immuunsus - P. Ehrilich ( vere immuunsus ) A. Fleming (1929) I antibiootium ( penitsiliin ), ravi alustati 1940. IV MOLEKULAAR PERIOOD 1953 - Watson ja Greek selgitasid DNA struktuuri bakteril. 1970 Töötati välja DNA vaktsiin B-hepatiidi vastu ( geenitehnoloogid ) · Insuliini tootmine bakterite abiga 20sj lõpust pärinevad mõisted: · Antibiootikum · Vaksineerimine ( !! ) · Aseptika ja antiseptika MIKROOBIDE omadused : · Mikroorganismid põhjustavad haigusi 1. Tõelised nakkushaigused kindel tekitaja, iseloomulikud tunnused. NT.
Eukarüootsetel rakkudel on oma rakutsükkel, mis määrab raku kasvu ja jagunemise faasid. Raku jagunemist kontrollitakse kontrollpunktidega. Rakud võivad väljuda rakutsüklist ja diferentseeruda spetsiaalseid funktsioone täitvateks rakkudeks. Rakkudel esineb programmeeritud raku surm, vajalik arengu käigus kudede morfoloogia tekkeks. Peamised makromolekulid on nukleiinhapped ja valgud. DNA on elu alus. Matriitssüntees- geneetilise informatsiooni edasi kandmine. Molekulaar-bioloogia klassikaline seisukohta: DNA -˃ DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon) DNA -˃ RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon) RNA -˃ valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on struktuursetes ühikutes- geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks. DNA ja RNA on nukleotiidide polümeerid. DNA lämmastikalused (desoksüribonukleotiid): A adeniin (adenosiin)
klassi bioloogia õpiku või siis mõne teatmeteose ühe ahela adeniini vastas on teises ahelas alati tümiin ja guaniini vastas tsütosiin vahendusel, lühike selgitus on toodud ka ajakirja "Eesti Loodus" 2000. a. (A-T, G-C, T-A, C-G). Järelikult, teades ühe ahela nukleotiidset järjestust ehk aprillikuu numbris (vt. linki joonise 1 all) ja üksikasjalik õpetus Tartu Ülikooli primaarstruktuuri, saame määrata ka teise ahela nukleotiidse järjestuse. DNA Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi rakubioloogiakursuse loengute molekuli sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kahe ahela konspektis, autor Rein Sikut keerdumisel biheeliksisse (vt. joonised 2a ja 2b). DNA on kromosoomide olulisim (http://tamm.ebc.ee/~rsikut/rakubio.html). ehitusvahend. DNA täpsus seisneb päriliku informatsiooni säilitamises ja selle
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi
MOLEKULAAR-ATOMISTLIK TEOORIA Põhiseisukohad: · molekul on aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused · molekulid koosnevad aatomitest · keemilistes reaktsioonides aatomid väiksemateks osakesteks ei lagune · keemiliste reaktsioonide käigus toimub aatomite ümberjaotumine lähtainete molekulidest reaktsioonisaaduste molekulidesse FÜÜSIKALISED NÄHTUSED aine olek või keha kuju muutub KEEMILISED NÄHTUSED üks aine muutub teiseks PUHAS AINE aine ei sisalda lisandina teisi aineid (nt puhas H2O) SEGU koosneb mitmetest ainetest (nt õhk) FÜÜSIKALISED OMADUSED: KEEMILISED OMADUSED: · keemis- ja sulamistemperatuur reageerimine lihtainetega · tihedus (nt O2, H2, C, halogeenidega jt, · värvus põlemisvõime) · lahustuvus vees ...
MÕISTED Antibiootikum- peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. Asendusema- emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. Biomeditsiin- bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar- ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks.
1. antibiootikumid - peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikume. 2. antiseerum - immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. 3. biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar- ja raku-bioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. 4. bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. 5. biotehnoloogia - bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia
roheliselt mõtlev peremees, ei pea kaugelt otsima. Hakatuseks on hea vaadata enda sisse. Just sel sekundil sünnib miljonites rakkudes teie kehas eeskujulik jäätmekäitlus: raku osised võetakse pilbasteks, sorditakse ja pakendatakse põhimõtteliselt prügikottidesse. Tegelikult võiks kirjeldatud toimingut nimetada ka ökomatuseks, sest see on raku planeeritud surma ehk apoptoosi lõppfaas. ,,Iga päev sureb meie kehas ära 10 astmes 11 rakku," loendab Toivo Maimets, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor. ,,Ma ikka ütlen naisele, et rakkude surma statistika järgi on inimene viie aasta pärast täiesti uus, ega vastuta oma vanade pattude eest." Laias laastus on rakkudel koolmiseks kaks teed: nekroos ehk kärbumine ja apoptoos. Nekroos on organismile ootamatu ja valus. Näiteks on lugu läinud füüsiliseks: rakk on lõigutud toore jõuga ribadeks või siis põletatud tulise rauaga lombakaks. Samas võib
eksemplari, populatsiooni, liigi või ka kõrgema taksoni piires. Selle uurimistöö käigus uuritakse reeglina tuhandeid eksemplare, mille tulemusena tekivad mahukad andmebaasid. Milleks see vajalik on? Kõigepealt muidugi taksonite eristamiseks ja kirjeldamiseks. Korrektsed kirjeldused omakorda võimaldavad teistel teadlastel neid taksoneid edukalt määrata või määrata nende tunnuste abil taksonite vahelist sugulust. Mis on molekulaar- ja morfoloogiline süstemaatika? Kas molekulaarsed ja morfoloogilised tunnused on kuidagi vastuolus? Organismi tasemel ilmselt mitte, sest fenotüüp baseerub genotüübil. Identse genotüübi korral on organismid ka morfoloogiliselt identsed. Vastuolud võivad tekkida kui me hakkame organisme rühmitama. Kui morfoloogiliste tunnuste põhjal eristatud takson(id) ei lange kokku molekulaarsete tunnuste baasil saadud rühmadega, siis ei ole probleem mitte
annaabi.ee 
