Niiskus- Valgus- Päikesepaistelises kasvukohas Haljastusväärtus- Lääne-Euroopas väga populaarsed kuna nad on vähenõudlikud Puu võra- põõsad Lehed- karedad, hambulise servaga Õied- valged kuni purpurjad, kännastes, kobarates või pöörises Viljad- viljad jäävad tihti talveks põõsastele, kerajas kupar rohkete väikeste seemnetega HORTENSIA Hydrangea Mullastik- Viljakat happelise reaktsiooniga Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse laialdaselt Puu võra- Ümar Lehed- vastakud, hambulise servaga Õied- valkjad, rohekad, punakad või sinakad. Kännasjad või kuprjad Viljad- kupar, paljude seemnetega SÕSTAR Ribes Mullastik- viljakat, hea drenaaziga mulda, Niiskus- parasniisket Valgus- Talub varju Haljastusväärtus- Kuldsõstar on väga dekoratiivne sellest perekonnast, eriti sügisvärvuses Puu võra- Lehed- Vahelduvad, sõrmroodsed Õied- pikad rippuvad kobarad või 1-3 kaupa kimbus Viljad- lihakas, paljasseemne mari Kolme liiki: mage, must ja karvane sõstar
ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu vastakud kolme iseloomuli liitlehed, kuni 20 hõlmaga, umbes 15 hõlmaga, 6-12 cm hõlmadeta või hõlmaga kud cm pikad. cm läbimõõdus, läbimõõdus, südaja kolme nõrga lihtlehed.
Tüvekoor noores eas sile, oliivpruun, hiljem Koor hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga Tüvekoor sile, hallikas. Vanemas eas tumeneb, madalarõmelise korbaga. Saar (Sa) Pihlakas (Pi) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vastakud paaritusulgjad liitlehed Vahelduvad Kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed Kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad.
Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste
Päevalill Iseloomustus • Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast • Perekonda kuulub 70-80 liiki • Valguslembene põuakindel lühipäevataim Välimus • Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud • Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied • Lehed suured ja südajad • Õisiku läbimõõt kuni 40cm • Vili on lapik puitunud kestaga seemnis • Kõrgus 40cm kuni 4-5m Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm Kasvutingimused • Eelistab keskmise raskusega vett läbilaskvat toitaineterikast mulda
Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili
Sordid Marjades rohkesti P-vitamiini Märkused HARILIK KIKKAPUU Euroopa, Väike-Aasia Päritolu kuni 7 m Kõrgus püstine põõsas või madal puu Kasvukuju võrsed neljakandilised või silinderjad, sageli korkjate liistakutega, noored võrsed pruunikasrohelised või punakaspruunid Võrsed lamemunajad, 0,4-0,6 cm pikad, võrsest pisut eemale hoiduvad Pungad vastakud lihtlehed, äraspidimunajad või piklikelliptilised, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, 4- Lehed 10 cm pikad. Alumiselt küljelt karvased. Leheroots kuni 1cm pikk õied väikesed, rohekasvalkjad, umbes 1 cm läbimõõdus, 3-5 kaupa lehtede kaenlas sarikates Õied viljaks on kupar, valminult punane, avaneb septembri lõpul Viljad õitseb mais Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus
Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk. Gnetophyta – vastaklehiktaimed Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid. Lehed vastakud, mitmesuguse suurusega Juhtkoes trahheiidid ja trahheed Vaigukäigud puuduvad Spermiumid pole liikuvad Esineb tolmutoru Emas- ja isaskäbid tihedad, eri taimedel Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed Hmk. Okaspuutaimed – Coniferophyta Umbes 600 liiki Paljasseemnetaimede suurim, ökoloogiliselt ja majanduslikult olulisim rühm. Enamus suured puud, mis moodustavad ulatuslikke metsi
Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond Korvõieliste sugukonnast Ladinakeelne nimi tuleneb sõnadest helios "päike" ja anthus "lill„ Perekonda kuulub 52 liiki Looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika Tuntuimat esindajat, harilikku päevalille ja maapirni kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena KIRJELDUS Perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad suured kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied Noored õisikud pöörduvad päeva jooksul vastavalt päikese asendile Tugevasti hargnenud sammasjuur võib tungida mitme meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks Eestis kasvatatakse harilikku päevalille ja tema sorte enamasti ilutaimena
Kroonleht on kollane, alahuulel oranzikate laikudega, peenikese putkeosaga, ripsmelise servaga, kuni 2.1 cm pikk, välisküljelt karvane. Õitseb maist juulini. Koldnõges on putuktolmleja. Vili Äraspidimunajad Kolmekandilised Mustjaspruunid pähklid Pikkus 2.5...4 mm ja laius 1.2...2 mm Valmivad alates juunikuust Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud liitlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp ümardunud, ogarteravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1...5 cm ja laius 1...4 cm, rootsu pikkus 1...3 cm. Ülemised lehed on kitsamad, teravama pikemalt teritunud tipuga ja saagja servaga. Vars ja maaalune osa Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul.
on tal peaaegu paljas, enamasti neljakandiline, harunenud. Roomav juurestik närviotste tundlikkust, s.t. võtab ära valu, mistõttu kuulub mentool moodustab võsusid, mis omakorda võtavad juured alla ja nendest võsudest saab validooli ja südametilkade kooslusesse taime paljundada. Seemneid piparmünt ei moodusta. o kuna omab antiseptilisi omadusi, siis kasutatakse teda Piparmündi lehed on vastakud, piklikud või desinfitseerimiseks süstjad, saagja servaga, karvased ja iseloomuliku · rahvamedistiinis piparmündilõhnaga. o seedehäirete ravimiseks ta mõjub krampe leevendavalt, Väikesed ebakorrapärased roosad õied
Siia kuuluvad: amuuri sirel, jaapani sirel, pekingi sirel. Hübriidsed liigid. Eksisteerib ka hübriidseid liike, mis on tekkinud liikide ristumise tulemusena looduslikes tingimustes või saadud sordiaretuse teel. Siia kuuluvad: hüatsintsirel sortidest `Lamartine`, ´Assessippi´jt; pärsia sirel, ruaani sirel, erilehine sirel, Henry sirel jt. LEHED Lehed on vastakud, lihtsad, südaja või sirge aluse ja teritunud tipuga, terved, harva lõhestunud või paaritusulgjad, teravelliptilised kuni munajad teravaservalised. Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind harilikult tumeroheline, alumine heledam, paljas või noorelt peenekarvane. Pea- ja kõrvalrood on silmapaistvad, teise ja järgmiste astmete rood on vaevalt märgatavad. Lehtede värvus varieerub sõltuvalt sordist
Harilik saar Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda, saare perekonda, kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Tüvi on sirge ja hästi laasuv. Koor on algul sile ja rohekashall, hiljem sügavate peente pragudega korp. Oksad paiknevad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 meetrit.Pungad on väikesed, sametjad, süsimustad. Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.Lehed on pealt tume- ja alt helerohelised. Saare õied on nii emas-, isas- kui ka mõlemasugulised. Õied on lihtsad ja asuvad 4-12 sentimeetri pikkustes lillakates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Saare perekonna on taimesüstemaatikud paigutanud õlipuuliste sugukonda. Peale saare
Veel on salumetsade põõsarindes esindatud mage sõstar, harilik kuslapuu, harilik türnpuu, paakspuu ja harilik lodjapuu. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Koldnõges näiteks on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, mille kõrgus on 15 kuni 50 cm. Õied asuvad enamasti 6-kaupa männases ülemiste lehtede kaenlas. Lehed on munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud lihtlehed. Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Maa alune osa on koldnõgesel risoom, mis on tal nöörjas ja harunenud. Koldnõges õitseb maist juulini ja on putuktolmleja. Salumetsades on rohurindesse kuuluvad taimed veel sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk.
kergesti nimetatutega segamini. Väga mürgine ka kuivatatult. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Kasvukoht: Mudas veekogude kallastel. Naistepuna Kirjeldus: Sügavajuureline püstpüsik, lehed vastakud, varred kahe kandiga, õied kahekaupa lehekaenlais. Vili on kuivanult pakatav kupar, milles on suur hulk seemneid. Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi. Seejuures sageli avaldub mürk alles siis, kui heledale nahale paistab päikesevalgus. Seega muutub inimene või loom valguse suhtes ülitundlikuks. Õnnetumatel juhtudel võib naistepuna mürgistus viia ka krampide ja ajukahjustuseni. Kasvukoht: niitudel, puisniitudel, teeservades.
Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju.Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Suurteks piparmündisõpradeks on inglased. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad
rahusti. Aroomitaimena on piparmündist saadava eeterliku õli kasutusala väga lai, seda kasutatakse palju nii ravimi- kui ka kosmeetikatööstuses. Ilutaimena ei sobi piparmünt püsilillepeenrasse, kuna kipub kiiresti võsuma, küll aga sobib hästi varjulisse aianurka. Faktid piparmündist: Iseloomustus: mitmeaastane rohttaim, vars oksaline, püstine, neljakandiline, kõrgus kuni 1m. Lehed vastakud, munajassüstja kujuga, servast teavsaagjad, värvus tumeroheline. Õied ülalehtede kaenlas, väikesed, punakad või lillaka varjundiga Kasvukoht: koduaiad, peenramaad. Eestis metsikult ei kasva. Õitsemise aeg: juuli-september Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa: lehed Kogumine: õitsemise ajal Droog: kuivatatud tumerohelised lehed ja taime ladvaosa Säilitamine: kuivatatult; kuivatatkse kuivas õhurikkas ruumis, niiskust kuni 14 %
(Amaranthaceae), kaktuselised (Cactaceae) ning kirburohulised ehk tatralised (Polygonaceae). Sug. Amarantaceae rebasheinalised o Chenopodium quinoa kinoa (tsiili hanemalts) o Beta vulgaris harilik peet Punane pigment betaiin o Spinacea oleracea aedspinat o Atriplex patula h. malts o Chenopodium album hanemalts Sug Caryophyllaceae nelgilased o rohttaimed Lehed: vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad Õied: sigimik ülemine (hüpogüünne), sageli ebasarikõisikutes (tsümoossed) Õiekate: 5-tine (pentameerne) Kroon: vabadest kroonlehtedest, aktinomorfne Tolmukad: 5 või 10; Viljalehti: 2-5 Sigimik: sünkarpne, aksillaarne (keskne) või basaalne (alumine) platsentatsioon; Vili: kupar o Umbrohud: p. kadakkaer (Cerastium) ja p. tähthein (Stellaria) o P
· Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või võrsed: hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed: vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, viljad: koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas
läbilaskvat jahedal vihmasel suvel jääb saak mulda. avamaal peaegu olematuks. Aed-piparrohi Üheaastane rohkesti haruneva varrega huulõieline Eelistab Paljundatakse seemnetega(idanevus Terveid lehti sobib taim, 30cm kõrgune. Lehed kitsad, vastakud, päikeselist säilib ainult ühe aasta).Seemned võib kasutada kõigi soolaste noorelt hallikasrohelised, hiljem kasvukohta, külvata otse kasvupaigale või taimed toitude ja hoidiste punakasrohelised. Õied väikesed, roosakad, mulla suhtes ei kasvuhoones ette kasvatada, maitsestamisel. tähkjas liitõisikus. Õitseb VII-IX. Taim tugeva ole nõudlik. külvisügavusega 0,5cm
Kuna haavapuidul ei ole kõrvalmaitset, siis tehti just temast ka puunõusid. Kui aga muud ei saa, siis küttepuud annab haab ikka. Harilik Saar (fraxinus exelsoir) SA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa. 2. Suurus: 35-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra noorelt kitsas, vanemas eas laiuv, azuurne. Puistus hästi laasuv. Tüvekoor sile, rohekas, hiljem helehall, pikirõmeline. Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. 4. Lehed ja pungad: vastakud paaritusulgjad liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest tunduvalt suurem. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist, mai keskel. Õied paiknevad lühikestes tumepruunides või violetsetes pööristes või kimpudes. Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun
· Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss · Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine · Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed · Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed Lehed rööproodsed, vastakud või männases Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar · Tulp · Kirju liilia · Kirju püvilill · Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht o Selts asparilaadsed · Sugukond võhumõõgalised Klass üheidulehelised Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga Lehed vahelduvad, rööproodsed, ühekülgsed Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar
Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed Lehed rööproodsed, vastakud või männases Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar Tulp Kirju liilia Kirju püvilill Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht o Selts asparilaadsed Sugukond võhumõõgalised Klass üheidulehelised Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga Lehed vahelduvad, rööproodsed, ühekülgsed Lihtne õiekate, kolmetine
võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied kolmetised, narmasjuurestik, rohttaimed, juhtkimbud hajusalt, primaarne kambium puudub, lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed. Lehed: rööproodsed, männases v. vastakud. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3), aktinomorfne, sigimik ülemine. Vili: kupar, seemned lapikud. N: sügislill, kuldtäht, tulp, kirju püvilill, kirju liilia. Sk. Võhumõõgalised - Rohttaimed risoomi v. mugulsibulaga. Lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, aktino- v. sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised. Vili: kupar. N: kollane võhumõõk, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk
arenguga - palju umbrohtusid, sisaldavad sinepiõli, vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili; Kapsas, redis, kaalikas, rõigas. maavitsalised - rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised, lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole, õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine, tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt, vili: kuiv kupar v. lihakas mari; kartul, tomat, paprika mailaselised rohttaimed, lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed, õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2, esineb poolparasiite ja parasiite, vili: paljuseemneline kupar. sarikalised Rohttaimed vars õõnes, vaoline, sõlmine, lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega, õied viietised, väikesed, õisikus (tavalisim liitsarikas), katis ja osakatis, vili: kaksikseemnis; mürkputk, surmaputk, vesiputk.
küpressiliste sugukonnast. Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas. Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad. Harilik kadakas (Juniperus communis) Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta Klass: Okaspuud Pinopsida Selts: Okaspuulaadsed Pinales Sugukond: Küpressilised Cupressaceae Perekond: Kadakas Juniperus L. Levik Kasvab peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. Kasv Kadakad on valguselembelised ja põuakindlad. Nad kasvavad enamasti 1-3 meetri
kibedaks. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena, toiduks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti, ravimteena aga ürti. Usutakse ,et meliss pikendab noorust. 2.4 PIPARMÜNT Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju.Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Suurteks piparmündisõpradeks on inglased. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad
52. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk- ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits, tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi, har härjasilm, lõhnav kummel, har puju) Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2 *esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane, külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi) Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine
Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk- ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits, tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi, har härjasilm, lõhnav kummel, har puju) Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2 *esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane, külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi) Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine *tolmukapead
talvituda ka Eestis (kütteta kasvuhoonetes või kaetuna välistingimustes). Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad. Tuntuim viinamarjakasvataja Eestis on J. Kivistik Räpinas, kelle käest on võimalik hankida ka paljundusmaterjali. Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Perekond kuslapuu - Lonicera 4) Lonicera caprifolium -lõhnav kuslapuu Tõuseb mööda sõrestikku 3...5 meetri kõrgusele. Vastakud lehed on veidi sinaka varjundiga ning võrse tipuosas alusel kokku kasvanud, moodustades ümber võrse justkui "kraesid". Et õied asetsevad võrsete tipuosas ning väljuvad tegelikult alusel ringiks kokkukasvanud lehtede kaenlast, paiknevad ka õied tegelikkuses ringjalt ümber võrse. Hiljem paiknevad samamoodi ringjalt ümber võrse ka oranzid, umbes poolesentimeetrise läbimõõduga viljad. Seega võiks lõhnava kuslapuu äratundmise hõlbustamiseks kasutada tunnussõnu "kraed ja kaelakeed"
Vahtra võra on tihti väga korrapärane: suure puu välimisi oksi oleks nagu kärbitud ja pöetud, niivõrd selgepiiriline võib see taeva taustal paista. Vaher on üks kõige elegantsema üldilmega puid. Puu tüvi on tumehall, peenerõmelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, läikivad. Vahtra pungad on üsna suured ja läbi talve punakana piimašokolaadi värvi okste otsas. Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed on vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad, ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla. Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranž ja punane. Sammasjuurestik hästi arenenud. Peajuur ei tungi sügavale, kuid külgjuured on tugevad ja hästi harunenud.
Perekond sõstar Ribes kõrguste põõsaste perekond. Võrsed ruljad, osadel ogad. Kõrgus 2-3m, püstine põõsas. Noored võrsed Liik harilik Philadelphus pruunid, vanadel ketendab koor; Pungad ebajasmiin coronarius vastakud; Liik Karvane ehk Kõrgus 3-5m; püstine põõsas. Noored võrsed laialehine Philadelphus pubscens kahvatupruunid, vanemad hallikaspruunid; ei ebajasmiin kestenda; OKASPUUD Okkad Iga Paljunemine Puit Kasvukoht
6. Korvõielised on nt. koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi, ilutaimedest nt. aster, daalia, krüsanteem, prahitaimedest nt. ohakas, takjas. Ravimtaimena kasutatakse näiteks harilikku raudrohtu, kassikäppa, kollast karikakart, koirohtu ja paljusi teisi. SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, nelgilaadsete seltsi. 2.Maailmas u 2000 liiki, Eestis u 50 liiki 3.Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega. Enamikul vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud. Vili kupar, pähklike või kuiv mari. 4.Ebasarikõisik on lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega 5.Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. Levinud põhjaparasvöötmes, lähistroopilises vahemerelises kliimavöötmes ja troopilistel mägede aladel. Lõunapoolkeral esineb nelgiliste perekondi suhteliselt vähe, sellele vaatamata kasvab seal
Areaal Valge mänd Pinus strobus Valge mänd Pinus strobus Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum AREAAL Balkani poolsaar SUURUS 25-30 m , tüve läbimõõt kuni 2 m.a VÕRA Kerajas või laimunajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes.
aiasober.ee/liigikirjeldused/266 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke. Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte. Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav, meenutab pipra lõhna. Liigi eritunnused: mürgine nii loomadele kui ka inimestele. Kasvab aeglaselt.
Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud.Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu.Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud.Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk . Gnetophyta – vastaklehiktaimed Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid. Lehed vastakud, mitmesuguse suurusega .Juhtkoes trahheiidid ja trahheed.Vaigukäigud puuduvad.Spermiumid pole liikuvad .Esineb tolmutoru Emas ja isaskäbid tihedad, eri taimedel Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed Hmk. Okaspuutaimed – Coniferophyta Umbes 600 liiki Selts Coniferales Okaspuud Paljasseemnetaimede suurim, ökoloogiliselt ja majanduslikult olulisim rühm.
HARILIK SIREL Iseloomustus Hariliku sireli (Syringa vulgaris ) (joonis 6) kasvu areaaliks on harilikul sirelil Kagu Euroopa. Kasvab 5 8 m kõrguseks, tüve läbimõõt kuni 20 cm, esineb kas kõrge püstise põõsana või madal puuna. Koor hallikaspruun. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Joonis 6. Harilik sirel (Syringa vulgaris ). (http://www.tihemetsa.ee/dendro/oied/Har_sirel1.jpg) Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris
korjata (Pedaste et al 2005). 4.2. Buxus semervines Harilik pukspuu 4.2.1. Kirjeldus Joonis 6. Harilik pukspuu (http://eol.org/pages/487476/media) Areaal: Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. Suurus: 6-10 m kõrgune, Eestis kuni 1 m. Võra: kõrge põõsas või madal puu. Koor, võrsed: hallikas, peenerõmeline. Võrsed neljakandilised, oliivrohelised ja karvased. Lehed: igihaljas, lehed vastakud, terveservalised, nahkjad, ovaalsed või elliptilised, 1-3 cm pikad. Pealt tumerohelised ja läikivad, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb aprillis-mais. Emasõied suurtes peades võrsete tipus, isasõied väikestes peades emasõisiku alusel. Õied kollakasrohelised, silmapaistmatud. Viljad munajas-kerajad, valmivad sügisel hilja Kasvutingimused: soojalembene
Deutsiad kuuluvad hortensialiste sugukonda ja neid on Aasia parasvöötmes ja troopilises Aasias 60 liiki. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides kasvatatakse 60 sorti deutsiaid. Meil on üks populaarsemaid sorte täidisõieline roosade õitega „Plena“ (Laansoo 2009). Kare deutsia on 1,5 m kõrgune Hiinast ja Jaapanist pärinev põõsas (Sarapuu 2000). Õitseb teisel- kolmandal aastal pärast istutamist. Tegemist on püstiste võrsetega munaja põõsaga (Iluaianduse käsiraamat 2000). Vastakud piklikmunajad lehed on kuni 8 cm pikad, tumerohelised, hallikad, karedad. Tiheda lehestikuga, mis juunis või juulis kattub rippuvate (Sarapuu 2000), umbes 10 cm pikkuste õiekobaratega (Laane 2005). Õied on valged, veidi roosakad, asuvad püstistes õisikutes (Sarapuu 2000). Kuna põõsas õitseb sama aasta kasvudel, puhkevad hilisemad külgvõrsed ladva omadest hiljem ja uusi õitsevaid oksi ilmub paari nädala vältel (Laane 2005). Sobib vabakujuliseks hekiks (Sarapuu 2000)
cm sügavustesse ja 50 cm laiadesse istutuskraavidesse [2]. HARILIK PUKSPUU (Buxus sempervirens) Joonis 11. Harilik pukspuu. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/oied/pukspuuvorm.jpg Iseloomustus Areaal: Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. Suurus: 6-10 m, meil kuni 1 m. Võra: kõrge põõsas või madal puu. Koor, võrsed: hallikas, peenerõmeline. Võrsed neljatahulised, rohelised. Lehed: igihaljas, lehed vastakud, terveservalised, nahkjad, ovaalsed või elliptilised, 1-3 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb mais. Emasõied suurtes peades võrsete tipus, isasõied väikestes peades emasõisiku alusel. Õied kollakasrohelised. Kasvutingimused: soojalembene. Väga varjutaluv, eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi. Aeglase kasvuga, elab kuni 700 aastat. Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel. Väga levinud haljastuses, talub hästi kärpimist.
) [átser] Acer on vanade roomlaste nimetus vahtrate tähistamiseks [ladina keeles acer terav, kõva, hõlmiste teravatipuliste lehtede või kõva puidu tõttu, millest roomlased valmistasid nooleotsi]. Perekonda kuuluvad vastakute saagjaservaliste lihtlehtedega, sõrmjate liht- või sõrmjate- kuni 16 sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8,
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588. 04.08.2013. 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) (joon. 5, joon.6) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke. Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte. Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav, meenutab pipra lõhna. Liigi eritunnused: mürgine nii loomadele kui ka inimestele. Kasvab aeglaselt.
Nime päritolu: hyper peal, erekon kanarbik või kanarbikutaoline taim. Maculatum laiguline. Sugukond naistepunalised. Kasvukoht: metsaservadel ja hõredamates metsades, niitudel, põõsastikes, teeper- vedel. Eelistab kergemat kuivemat pinnast. Püstpüsik. Taimel on laiuv võsundiline risoom, mis annab steriilseid võsusid. Vars püstine, õõnes, neljakandiline, sageli alumises osas punakas, 30-70 cm kõrge. Varrelehed rootsuta, vastakud, elliptilised kuni 4 cm pikad, lehtedel näha musti näärmetäppe. Õied on hõredates pööris- õisikutes, kroonlehed (5 tk.) kuldkollased, rohkete mustade punkti- ja kriipsu- taoliste näärmetega. Tolmukaid palju, kolmes kimbus; need on peamine sööt tolmeldajatele, sest nektarit ei ole. Õitseb juuni lõpust augusti lõpuni. Viljaks on kupar, puist- ja loomlevi, ka sipelglevi. Kasutamine: on kasutatud värvi-, parkaine- ja ravimtaimena. Tugevatoimeline
seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kõrvenõges Urtica dioica Kõrvenõges kasvab umbrohuna kõikjal: elamute ümbruses, aedades, teede ääres, karjatavates metsades, karjamaadel ja metsasihtidel. See on mitmeaastane 30-150 cm kõrguseks kasvav rohttaim. Vars on püstine, lihtne, neljakandiline ja ülaosas harunev. Lehed on vastakud, munajad või piklikud, tumerohelised, leherootsud lehelabadest lühemad. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade sipelghapet sisaldavate kõrvekarvadega. Kõrvenõges on kahekojaline, isasõisikud on püstised ja paiknevad pöörisjalt lühikeste külgokstena, emasõisikud aga pikemate külgokstena. Kõrvenõges õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse lehti. Neid kogutakse õitsemise ajal, kindas käega lehti varrelt, alates ladvast maha roobitsedes
enam korda kroonlehtede arvust suurem. Rohtsete roosiõieliste, nagu tulikalistegi hulgas peaaegu ei esine söödataimi, kuid mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus. Tupp koosneb viiest alusel kokkukasvanud tupplehest, kroon – viiest vabast kroonlehest. Tolmukkond koosneb suurest hulgast vabadest tolmukatest. Emakkond apokarpne, emakaid enamasti viis. Ülemine sigimik sisaldab vähemalt kaks seemnealget. Vili on kogukukkurvili, harvem kupar, mis moodustub emakate kokkukasvamisel. Siia kuulub perekond enelas. Alamsugukond kibuvitsalised- Rosoideae. Liikide üldarv umbes 800
asetseva tolmukatega, mille arv on 2, 4 või enam korda kroonlehtede arvust suurem. Rohtsete roosiõieliste, nagu tulikalistegi hulgas peaaegu ei esine söödataimi, kuid mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus. Tupp koosneb viiest alusel kokkukasvanud tupplehest, kroon viiest vabast kroonlehest. Tolmukkond koosneb suurest hulgast vabadest tolmukatest. Emakkond apokarpne, emakaid enamasti viis. Ülemine sigimik sisaldab vähemalt kaks seemnealget. Vili on kogukukkurvili, harvem kupar, mis moodustub emakate kokkukasvamisel. Siia kuulub perekond enelas. Alamsugukond kibuvitsalised- Rosoideae. Liikide üldarv umbes 800. peamised
kuslapuud (L. caerulea). Eestisse toodud u. 35 liigist on aedades sagedasemad roosade õite ja oranzpunaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica), kollakate lõhnavate õite ja oranzikate viljade ning väänduva tüvega lõhnav kuslapuu (L. caprifolium), magushapude tumesiniste piklike söödavate viljadega söödav kuslapuu (L. caerulea var. edulis), mustade viljadega must kuslapuu (L. nigra) ning kokkukasvanud kahvatupunaste viljadega alpi kuslapuu (L. alpigena). · Vastakud, lühirootsulised, terveservalised lihtlehed võivad mõnel liigil olla aluselt kokkukasvanud. · Lehtede kaenlas paariti asetsevad nektaririkkad valged, kollased, roosad, violetsed või punased õied lõhnavad mõnel liigil tugevasti. · Viljad (marjad) on punased oranzid, kollased, sinakad või mustad ning vähestel liikidel ka söödavad. · Enamik perekonna liike, nende hübriide ja aedvorme omavad suurt dekoratiivset
ning mägedes ulatuslike metsi, vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlike õli, vaike, palsameid; neist toodetakse näit tärpentiini, okaste kuju ja suurus on väga varieeruv, näit kuuse okka pikus on 1-2 cm, aga mõnedel eksootilistel mändidel aga 30-40 cm, okaspuukäbid on ühesugulised, taimed ühe-, harvem kahekojalised). (Botaanika II, lk 423) HK VASTASLEHIKTAIMED ehk EBAOKASPUUD Vaigukäigud puuduvad, lehed vastakud, trahheede esinemine teispuidus, 12. PALJAS SEEME JA KAETUD SEEME. PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE ÜLDISED ERINEVUSED. KATTESEEMNETAIMED PALJASSEEMNETAIMED 1. Puud, põõsad, rohttaimed (ühe-, Sporo- 1. Puud, harva põõsad. kahe-, mitmeaastased). füüt 2. Vegetatiivsed elundid koosnevad 2. Vegetatiivsed elundid koosnevad vähem mitmekesistest kudedest,
Aurea'; 'Standishii'; 18. Perekond vaher ja harilik vaher Perekond vaher (Acer L.) [átser]Acer on vanade roomlaste nimetus vahtrate tähistamiseks [ladina keeles acer terav, kõva, hõlmiste teravatipuliste lehtede või kõva puidu tõttu, millest roomlased valmistasid nooleotsi]. Perekonda kuuluvad vastakute saagjaservaliste lihtlehtedega, sõrmjate liht- või sõrmjate- kuni sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Lehtede ja ka viljade sügisvärvus väga pilkupüüdev, värvudes enne lehtede varisemist kollakates, roosades ja punastes toonides, vaid mõnedel liikidel jäävad lehed kuni varisemiseni rohelisteks. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste
asetseva tolmukatega, mille arv on 2, 4 või enam korda kroonlehtede arvust suurem. Rohtsete roosiõieliste, nagu tulikalistegi hulgas peaaegu ei esine söödataimi, kuid mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus. Tupp koosneb viiest alusel kokkukasvanud tupplehest, kroon viiest vabast kroonlehest. Tolmukkond koosneb suurest hulgast vabadest tolmukatest. Emakkond apokarpne, emakaid enamasti viis. Ülemine sigimik sisaldab vähemalt kaks seemnealget. Vili on kogukukkurvili, harvem kupar, mis moodustub emakate kokkukasvamisel. Siia kuulub perekond enelas. Alamsugukond kibuvitsalised- Rosoideae. Liikide üldarv umbes 800. peamised
annaabi.ee 
