Järve elustik Järve elustik HarilikHarilik konnarohi konnarohi ja konnaosi Harilik konnaleht Nimetused: vesilill, havirohi, mets resid, ojalill, koerakeelerohi. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. OnRahvapärased väga mürgine. nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi
PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus) PEREKOND: takjas (Arctium) villtakjas (Arctium tomentosum) PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum) PEREKOND: vesikanep (Eupatorium) harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: konnarohulised (Alismataceae) PEREKOND: konnarohi (Alisma) harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) SUGUKOND: penikeelelised (Potamogetonaceae) PEREKOND: penikeel (Potamogeton) ujuv penikeel (Potamogeton natans) SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) SUGUKOND: laugulised (Alliaceae) PEREKOND: lauk (Allium) murulauk(Allium schoenoprasum)
Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (tavaliselt alla 1,5 meetri) Suuri taimekogumikke leidub saarte varjus, eelkõige järve lõunapoolses osas. Taimestik on väga liigirikas. Suurtaimi on täheldatud 115 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille ja konnaosja Esinevad haruldased taimed nagu väike konnarohi, väike penikeel, vesinaaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel. Vetikaid üle 900 liigi. Zooplanktoneid on vähemalt 160 liiki. Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke Järves elab 37 liiki kalu. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint ja haug. 9 liiki kahepaikseid (nt. veekonn ja järvekonn) Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu (nt. laululuiged, rabahaned, suurlaukhaned)
- VALE 3) Kõdusoometsades on palju tuuleheidet, kuna puude juurestik on pindmine.- ÕIGE 4) Järvede toitelisus vahetub kiiresti looduslikult. - VALE 5) Vesi-lobeelia kasvab mineraalide- ja toitainetevaestes järvedes. ÕIGE 15. Nimeta 4 tegurit, mis mõjutavad vooluvee taimkonda: 1. Voolu kiirusest 2. Jõesängi ehitusest 3. Kalda ehitusest 4. Setetest 16. Märgi liik/liigid, mis ei sobi Eesti jõgedega seostuvate tüüpiliste taimeliikide hulka: konnarohi, harilik kukehari, mürkputk, luigelill, konnaosi, kollane vesikupp, rannikas, pilliroog. 17. Nimeta 4 Eesti looduses kasvavat söödavat taime: 1. Harilik sarapuu 2. Harilik jänesekapsas 3. Harilik pihlakas 4. Harilik jõhvikas 18. Miks just turvas on hea mineviku taimkatte uurimise materjal? Kuna turbakiht kasvab umbes 1 mm aastas, siis taimejäänused ei suuda liigniiskes keskkonnas
võib seal enamasti eristada vööndeid. Järve kaldaribal kasvavad kaldataimed, mis taluvad ajutist üleujutust. . Tavalise veeseisu korral nad vees ei ole, kuid kevadel lume sulamise ajal või tugevate vihmade tagajärjel tekkiv kõrgvesi võib nad üle ujutada. Peipsi järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, konnaosja, luigelille jne. Teiste taimede seas kasvab Peipsis ka hulk haruldasi veetaimi, nagu näiteks väike konnarohi, väike penikeel, vesi-naaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel, ahtalehine penikeel, muda-lahnarohi, ujuv-jõgitakjas jt. Linde on järvedel ja nende ääres mitmesuguseid. Samuti on ka Peipsi üsna linnurikas järv. Siin on nähtud üle 100 liigi vee- ja soolinde. Neist on pesitsejaid ligi 40 liiki, arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub enam naerukajakaid, sinikaleparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid
Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofüütide kõrval on teiseks suureks taimerühmaks need, kes kasvavad veepiirilähedal, alumise osaga vee sees, olles võimelised ka ajutiselt veest välja jääma või üleni vee all olema - KALDAVEETAIMED. Kolmandaks rühmaks on veepiirist kõrgemal kasvavad, liigniiskele pinnasele kohastunud HÜGROFÜÜDID e. niiskuselembesed taimed
· vili: mari(sisaldab parkainet, jahune) · rahvameditsiin: kõhulahtisus, palavik · Norras aetakse likööri · nikerdamiseks, vanasti tehti tööriistu, tekstiili värvi saamiseks, head korvivõrud · amügdalii (lõhnaaine, viljades)- loomad ei söö · VÕRGENDKOI! · viljad on c-vitamiini rikkad · Eestis aasta puu 2010 · Sugulasliigid: Ploomipuu, mandlipuu, kirsipuu · Õitsemisaeg on parim kartuli mahapanekuks, koitõrje Konnarohi · kolmnurkse läbilõikega · 15-30 cm lihtlehed · palju õisi (õisikus) 1 cm · juunist augustini · kasvukohad: mudas kui ka vee ääres kaldal · sisaldab primmahla (ärritav) · neerukivide, põiepõletiku, düsenteeria, epilepsia(langetõbi) raviks Jõgi-kõõlusleht · veepealsed, veesisesed lehed!!! veepealsed: mõõga kujulised, oda ots; veesisesed: pikad lindid · juunist augustini
toimub Narva jõe kaudu. Limnoloogiliselt on tegemist kihistumata rohketoitelise ehk eutroofse järvega (Haberman et al 2008). Peipsi liikuva liivaga põhjarannikul, Rannapungerja ja Kauksi piirkonnas, saavad veetaimed juurduda rannalompides ja harvadel kivivaredel. Pilliroogu (Phragmites australis) ei ole siin nii palju kui lõunarannikul, paiguti vaid luitejalamil. On alust arvata, et peale pilliroo kasvab Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus-penikeel, harilik konnarohi, kamm-penikeel, nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas
siberi võhumõõk (Iris sibirica) võhumõõk (Iris) võhumõõgalised (Iridaceae) laialehine neiuvaip (Epipactis neiuvaip (Epipactis) käpalised (Orchidaceae) helleborine) suur käopõll (Listera ovata) käopõll (Listera) käpalised (Orchidaceae) harilik kalmus (Acorus calmus) kalmus (Acorus) kalmuselised (Araceae) soovõhk (Calla palustris) võhk (Calla) võhalised (Araceae) harilik konnarohi (alisma konnarohi (Alisma) konnarohulised (Alismataceae) plantago-aquatica) rabakas (Scheuchzeria rabakas rabakalised palustris) (Scheuchzeria) (Scheuchzeriaceae) ujuv penikeel (Potamageton penikeel penikeelelised natans) (Potamogeton) (Potamogetonaceae) ahtalehine hundinui (Typha hundinui (Typha) hundinuialised (Typhaceae) angustifolia)
2) m.Keskjooksul on jõeoru laius 100-1200(keskm. 200) m ja sügavus 4-11 (keskm. 5) m.Alamjooksul on org väljakujunemata.Seal on jõe aasta keskmine vooluhulk 12,3 kuupmeetrit sekundis. Suurtaimestik.Põltsamaa jõe seitsmes uuritud lõigus registreeriti 1997. a. suvel 38 liiki sootaimi.Kõik jõelõigud olid liigirikkad.Kõigis seitsmeis lõigus esinesid kollane vesikupp,haruline jõgitakjas ja päideroog,Kuues lõigus kasvas vesikerss,viies lõigus harilik konnarohi,suur parthein ja järvkaisel.Samblaid esindas Rutikvere ja Väike-Kamari lõigus vesisammal ja vetikaid Väike-Kamari lõigus rohevetikad ja eriviburvetikas.Väike-Kamari lõik oli kõige vetikarikkam uurimislõik kogu jões.Ülemjooksul Kiltsis uuriti suurtaimestikku jõe süvendamata osas sillast ülesvoolu.Lõik oli väga taimestikurikas.Soontaimi leiti 11 liiki ja nende katvus oli 85%.Pilku püüdsid väga suured ja kaunid kollase võhumõõga õitsvad kogumikud
; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.; · harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica L.; Kaldaääri ääristasid paju ja sanglepa võsastikud. Esines ka karjamaid, kus paiknesid üksikud kased ja muud lehtpuud. Põhja kaldal domineerisid segametsad vaheldumisi elamutega. Tallinna maantee silla ääres esines ka ohtrasti okaspuid(kuusk, nulg, mänd), mis jõelõigule edasi liikudes enam ei esinenud. Imetajatest oli antul lõigul märgata kopra (Castor fiber) tegevust, seda arvukate
Jõeoru laius on keskjooksul 200-800 m ja alamjooksul 50-1500 m ja jõeoru sügavus keskjooksul 2-7 m ja alamjooksul 3-40 m. Taimestik. Taimestiku liigirikkus, hulk ja koosseis jõeosades erineb oluliselt. Kümnes uurimislõigus leiti kokku 32 liiki soontaimi. Ühes uurimislõigus varieerus soontaimeliikide arv vahemikus 5-15 ja soontaimede katvus alla 10% kuni 60%. Soontaimedest on jões sagedaim ja ohtraim liik järvkaisel. Levinud on ka harilik konnarohi, harilik kuuskhein, ussilill, kollane vesikupp, pilliroog jt. Paese põhjaga lõigus Jägala joast alamal kasvab soontaimi väga vähe, sest puuduvad sobivad paigad juurdumiseks. Jõe paest põhja vooderdavad peaaegu lausalise vaibana vetikad (katvus 90%). Põhjaloomastik. Põhjaloomastiku liigirikkus, hulk ja koosseis erineb jõeosades suuresti. Leidub rohkesti haruldasi liike. Erinevates jõeosades on levinud liikideks näiteks kirpvähiline, karp,
olnud 225 soontaimeliiki: praegu ei ole kaitsealuste seas enam kümmet neist, viis on tõenäoliselt hävinud. Kaitsealuste hulgast arvati peale hävinute (ida-kiviürt, leeder-sõrmkäpp ja mägi-seahernes) välja näsiniin, kelle seisund on sedavõrd hea, et ta on väljaspool ohtu, ning alpi litterhein kui ilmne tulnukliik. Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast Eestis hävinud - süstlehine konnarohi, vesiks Äärmiselt ohustatud - läänesõrmkäpp, laanekannike Ohustatud turvastarn, aasnelk Ohualdis - väike konnarohi, meripuju Ohulähedane koeraputk, karulauk Ohuväline harilik vaher, harilik raudrohi Loomad: Eestis hävinud Tundrasikk, valgevööt-päevakoer Äärmiselt ohustatud - suur-konnakotkas, ebapärlikarp, siniraag Ohustatud viigerhüljes, kõre Ohualdis kaljukotkas, karvasjalg-kakk Ohulähedane kanakull, põldvütt
kilbukalised meriheinalised võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Sugukond konnarohulised (Alismataceae) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled Õied väikesed ja koondunud tihedalt jämenenud õisikuteljele – tõlvik. Tõlvikut ümbritseb suur, värvunud kandeleht. Meelitavad tolmeldajad lõksu (hais)
eritamine taime välispinnale, heterofüllia, mehaaniliste kudede reduktsioon. Sgk Kuuluvad vees või niisketes kasvukohtades elavad veesiseste või konnarohulised ujulehtedega ja sarik- või ebasarikõisikuga, juurmise leherosettiga taimed. Viljaks enamasti seemnis, mis on varustatud õhurikka, ujumist soodustava koega. Tuntumateks soo-, ja kaldaveetaimedeks on jõgi-kõõlusleht ja harilik konnarohi. Sügiseks moodustuvad juurte külge söödavad mugulad (toorelt mürgised, praetult söödavad). Sgk Kuuluvad veesisesed või ujulehtedega veetaimed. Vili marjalaadne. Õisik kilbukalised (enamasti isasõied) või õis (emasõied on üksikult) on vees või ulatub veepinna kohale või ujub veepinnal. Tolmuterad ujuvad vees. Eestis konnakilbukas kraavides, tiikides ja soojärvedel. Taimed veekogu põhja ei
perekonnaga kalmus ( Acorus ) Konnarohulaadsed ( Alismatales ) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised,penikeelelised,kilbukalised,meriheinalised,võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse Sugukond konnarohulised ( Alismataceae ) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi ( Alisma ) 3 liiki ja kõõlusleht ( Sagittaria ) Selts Liilialaadsed õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed,Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad, Õiekate aktinomorfne, lihtne, kolmetine, lahklehine *P3+3 A 3+3 G (3) Vili kupar, seemneid palju, lapikud, üksteise peal. Umbes 400 liiki peamiselt
vee sügavusest ja põhja iseloomust, väikejõgede taimede arengut mõjutavad tugevasti valgusolud. Jõgede taimekooslused moodustavad kaks suurt rühma: 1)soontaimede ja mändvetikate rühm, 2) sammalde ja suurvetikate rühm. Mõlemaisse kuulub suur hulk kooslusetüüpe, millekeskkonnaolude erinevusi ei ole siiani Eestis üksikasjalikult uuritud. Esimese rühma kooslustes on sagedasemad liigid kollane vesikupp, konnaosi, sale tarn, järvkaisel, harilik konnarohi, jõgitakjad, harilik pilliroog, penikeeled ja mändvetikas. Teise rühma kooslustes valdavad harilik vesisammal, karevetikas, punavetikate hõimkonda kuuluva perekonna liigid ja eriviburvetikad. Mereveetaimkond Eesti taimkatte kasvukohatüpoloogia järgi on üks kõrgemaid klassifikatsiooniüksusi mereveetaimkond.Riimveelises Läänemeres sõltub taimede areng eelkõige veekihi paksusest ja sellest tulenevatest valgusoludest, põhja iseloomust ning kasvukoha avatusest
annaabi.ee 
