Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE
kõrvenõges (Urtica dioica) SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae) PEREKOND:kärnoblikas (Rumex) kärnoblikas (Rumex crispus) SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) PEREKOND:tulinelk (Lychnis) käokann (Lychnis flos-cuculi) PEREKOND:põisrohi (Silene) harilik põisrohi (Silene vulgaris) PEREKOND: nelk (Dianthus) habenelk (Dianthus barbatus) SUGUKOND: kukerpuulised (Berberidaceae) PEREKOND: mahoonia (Mahonia) läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium) SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae) PEREKOND: hiirekõrv (Capsella) hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) SUGUKOND: huulheinalised (Droseraceae) PEREKOND: huulhein (Drosera) ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) SUGUKOND: sõstralised (Grossulariaceae) PEREKOND: sõstar (Ribes) mage sõstar (Ribes alpinum)
karvased. Õitseb juuniseptember. Õied tumepunased või roosad. Viljad kerajad, kuni 4 cm läbimõõdus, ere või oranzpunased, valmivad augustist oktoobrini. Juurestik hästi arenenud, võib moodustada suuri põõsastikke. Paljuneb vegetatiivselt. Küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Valgusnõudlik. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Sugukond: kukerpuulised (Berberidaceae) Rohkesti hargnevate okstega 25m Paljuneb seemnetega ja kõrgune lehtpõõsas. kännuvõsust. Vanemad oksad hallikad, noored võrsed Kasutatakse haljastuses. Vilju kollakad. kasutatakse toiduainetetööstuses. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Õitseb maijuuni. Õied kollased. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik mari 23 seemnega, valmib septokt. Külma ja põuakindel. Mulla
Juniperus sabina sabiina kadakas ( kahte sorti , üks on okkaline (teeb haiget) , teine pehme, hästi tugeva lõhnaga, mürgine Juniperus communis harilik kadakas ( hästi torikv, kole, nagu nutsakas, kole roheline) Taxaceae- Jugapuulised Taxus baccata harilik jugapuu (lõhna pole, mürgine, tumeroheline, võrse heledam roheline, alt on okkad heledad, meenutavad lehti, banaanikujulised lehed) Lehtpuude ja põõsaste lehed Berberidaceae- kukerpuulised Berberis vulgaris harilik kukerpuu(lehed ovaalsed, peenoglise servaga) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu (hästi pisike leht, punakas-kollakas) Hydrangeaceae- hortensialised Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin (terava tipuga, kui on varisenud siis on kollane, muidu roheline, allküljel on karvad) Grossulariaceae- sõstralised Ribes nigrum must sõstar (kodumaine, kõige suurem leht sõstralistest, leht on südaja alusega, lehe allküljel
III tunnustab plaatanilisi siiski iseseisva sugukonnana Põhjapoolkera levikuga Selts tulikalaadsed – Ranunculales rohttaimed, sisaldavad mürgiseid alkaloide (berberiin) liht- ja liitlehed, lehed sageli lõhestunud Õieosasid varieeruv arv, asetsevad spiraalselt. Tolmukaid palju, viljalehti mitu, seemnes väike embrüo ja rohkesti toitekudet Päriskaheiduleheliste basaalseim rühm Peamised sugukonnad on tulikalised - Ranunculaceae magunalised - Papaveraceae kukerpuulised - Berberidaceae ja mõned pisikesed sugukonnad Levinud peamiselt põhjapoolkeral Sugukond magunalised – Papaveraceae 700 liiki, levinud põhjapoolkeral Suurimad perekonnad – lõokannus (Corydalis) ja magun (Papaver), unimagun on oopiumi allikas Rohttaimed alkaloide sisaldava piimmahla (piimasooned) või vesise sekreediga Lehed vahelduvad lihtlehed, enamasti tugevalt jagunenud ja hambulised Õiekate: kaks tupplehte ja 2+2 kroonlehte Tolmukaid 4, mitmes perekonnas on need lõhestunud
plaadid) 39. Seltsid: tulikalaadsed, prootealaadsed, nelgilaadsed, kivirikulaadsed ja nende sugukonnad Selts tulikalaadsed – Ranunculales rohttaimed, sisaldavad mürgiseid alkaloide (berberiin) liht ja liitlehed, lehed sageli lõhestunud Õieosasid varieeruv arv, asetsevad spiraalselt.Tolmukaid palju, viljalehti mitu, seemnes väike embrüo ja rohkesti toitekudet.Päriskaheiduleheliste basaalseim rühm. Peamised sugukonnad on tulikalised Ranunculaceae magunalised Papaveraceae kukerpuulised Berberidaceae ja mõned pisikesed sugukonnad Levinud peamiselt põhjapoolkeral Selts prootealaadsed ( Proteales ) Seltsi põhilised sugukonnad, prootealised ja lootoselised, on morfoloogiliselt väga erinevad, molekulaartunnused aga panevad nad ühte seltsi. Problemaatilise asetusega on sug. plaatanilised Sugukond lootoselised ( Nelumbonaceae ) Lootose ( Nelumbo ) perekond kuulus varem vesiroosiliste hulka, aga molekulaartunnused ja tolmutera ehitus (kolmeavaline lootosel ja üheavaline vesiroosil)
annaabi.ee 
