Põhjamaadega võrreldes pole Eestis düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Eesti koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Meie ühiskonnas peetakse lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004) 3 1. Kirjutamise- ja lugemise raskused kui spetsiifilised õpiraskused Spetsiifilised õpiraskused (SÕR) on lai mõiste, mis hõlmab endas väga mitmekesiseid tunnusterühmi ja millesse on kaasatud väga erinevad õppijaterühmad. Üldistades mitmete
2002). Mamen (2007) lähtub õpiraskuste selgituses pedagoogilisest vaatenurgast, rõhutades, et õpiraskus on konkreetse psühholoogilise protsessi, mis on tulemuslik õppimise aluseks, kõrvalekalde tagajärg ning sealjuures tuleb arvestada, et kognitiivse funktsioneerimise võtmevaldkonnad, milleks on mõtlemine ja arutlemine, on vähemalt keskmisel tasemel. Burkhardt, Obiakor ja Rotatori (2004) selgitavad, et õpiraskused on seotud raskestimõistetava seguga võimetest ja puudustest õpilane võib lugeda, kuid tema õigekiri on halb, ta võib suuliselt vastata, kuid ei oska sama vastust kirjutada, võib täita töölehe esimese poole veatult, kuid teha teisele poolel palju vigu jne. Kasutatud kirjandus Kõrgesaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu Ülikool. Mamen, M. 2007. Understanding Nonverbal learning disabilities. A common-sense guide for
õppida või lausa sellega seotud erialal tööd leida. (Autismist, 2014) Koolieelikuna võib autistliku lapse tähelepanu köita näiteks liikslusmärgid, veekraanid, reklaamid, telefoninumbrid jne. Osadel lastel võivad olla muusikaliselt väga andekad või oskavad hästi joonistada. Selles eas võivad esineda ka ebaadekvaatsed hirmud nagu näiteks kardetakse treppe, karusnahka jne. (Markov, 2006) Õpiraskused Autistlike inimeste õpiraskused ei piirdu ainult koolis õpitava omandamisega vaid need varieeruvad alates kooliõpingutest kuni enda eest hoolitsemiseni. Igal autistil on erinevad õpihäired ning seetõttu mõned autistlikud inimesed on suutelised iseseeisvaks eluks, kuid teised jällegi vajad pidevat abi. Autistlike laste puhul on väga tähtsal kohal nende keeleline areng. Autistid õpivad tavaliselt hiljem rääkima kui nende eakaaslased. Kui nende kõnevõime aga areneb, siis nad tihtipeale
vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga vanematel on alkoholilembus, vähe haridust. ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus, sünnipärased või omandatud puuded, õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse HEV sügavuse järgi; nende levist lähtudes; tekkepõhjustest ning avaldumise eripärast lähtudes. Hariduslike erivajaduste põhitüübid õpiraskused (ingl learning difficulties Suurbritannias, learning disabilities USAs) emotsionaal- ja käitumisraskused füüsilised puuded meelepuuded kuulmispuuded (ingl hearing impairment) nägemispuuded (ingl visual impairment) vaimupuuded kõnepuuded kogelemine, rütmiga probleeme, r või s vale hääldamine haigustest tingitud erivajadused KAASAV ÕPE Mis on kaasamine? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida
Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll
Mis on IÕK? Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane,kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks
SUHTLEMISRASKUSTEGA LAPS Suhtlemisraskused: · kaasnevad tihti teiste erivajaduslike häiretega · esinevad väga sageli ka iseseisvalt. Põhjused: · psüühiline või füüsiline trauma · kasvatusvead · senine kesine suhtlemiskogemus või traumaatiline suhtlusolukord · lapse iseloom kui selline. Laste suhtlemisraskusi võib liigitada iseloomulike tunnuse järgi: · Uje laps · Kiuslik laps · Taktitundetu laps · Ülitundlik laps · Kiusatav laps · Äkiline laps · Väike täiskasvanu · Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid · Õppenõustamiskes...
ainetes o kerge saavad hakkama siis kui õpetaja pakub abi, ei vaja lisaabi väljaspool õpetaja õpetamist o keskmise astme ÕR ei saa hakkama ainult tunnis, vajavad tunnivälist abi. o väljakujunenud astme ÕR intellekt alla normi - spetsiifilised raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises Spetsiifilised õpiraskused võivad välja näha nagu üldises, kui laps on hädas lugemisega ei saa hakkama ka teiste ainetega, kus on vaja lugeda. Üldised õpiraskused: Probleemsed on: - tunnetusprotsessid, eriti metavõimed. Infotöötlus on puudulik. - Motivatsioon kaob kui lapselt oodatakse rohkem kui ta suuteline on. - Emotsioonid kui õppimine käib ülejõu, tunneb laps ennast halvasti - Häiritud on õppimisprotsess tervikuna. - Probleemid ilmnevad eelkõige kokkupuutes uuega
Koostati ka tegevuskava (NAP) memorandumis püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Koostati sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne aastateks 20062008 ning 2008-2010. 2007. a allkirjastas president Ilves ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. 2 Erivajadusega õpilane , nende liigitamine ja nõustamiskomisjon Haridusliku erivajadusega õpilaste all mõeldakse meie seaduste põhjal õpilast, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeelu probleemid toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või klassi töökavas. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse järgmiselt: üld- ja eriandekus; õpiraskused (spetsiifilised, ajutised ja püsivad); meelepuuded (kuulmispuue; nägemispuue); liikumispuue; sotsio-emotsionaalsed ja käitumisprobleemid; kõnepuuded; intellekti- ja liitpuuded; soltuvushäired;
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga
arengu tempo; vaimne mahajäämus; pea, näo või käte-jalgade väärarengud(näiteks tavapärasest väiksem pea, pilusilmad, silmalau allavaje, lame näöokuju, kitsas ülahuul, suulõhe, probleemid skeletilihassüsteemiga) Tagajärjed ...tähelepanuhäired; hüperaktiivsus; rahutus või imikuea unehäired; mahajäämus psüühilises arengus; südame- või neeruprobleemid; nõrk imemisrefleks; halb koordinatsioon; käitumishäired ja õpiraskused. Alkoholi mõju lapse IQ-le • Avastati, et isegi mõõdukas alkoholi tarbimine raseduse esimeste kuude jooksul võib kahjustada sündimata lapse kognitiivset arengut. • Pittsburghi ja Washingtoni Ülikoolis läbiiviidud uurimuse põhjal selgus, et lastel, kelle emad tarvitasid raseduse ajal mõõdukalt alkoholi, oli madalam IQ kui lastel kelle emad alkoholi ei tarvitanud ja seda eriti raseduse esimese kolmandiku ajal. Loote alkoholisündroom
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Kristiina Kirves KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJA LANGEMIST? Referaat Juhendaja: Arne Rannikmäe Tallinn 2013 Kuidas ennetada koolist välja langemist? Õnneks on aastatega koolist välja langenud õpilasi vähem, mis tähendab seda, et asju on suudetud hoida rohkem kontolli all, kui õppaastatel 2006/2007. Kindlasti hoitakse iga aastaga rohkem koolist põhjuseta puudujatel silma peal, mis mängib väga suurt rolli. Abi on ka kindlasti sellest, et saab õppida individuaal õppekava järgi, on olemas eriklassid või saab koolidest individuaalset nõustamist. Kahjuks paljud vanemad on oma kodutöö tegemata jätnud ja kool on aastatega pidanud rohkem tööd tegema laste koduse kasvatamise puudujääkidega. Eesti Avatud Ühiskonna uuringus tuli välja et, ühed suuremad laste toetajateks o...
tähendab, et tal on eeldused tavakooli programmiga vähemalt rahuldavalt toime tulla. Vaimsed võimed võivad olla ka keskmisest madalamad ning laps peaks õppima lihtsustatud õppekava alusel. Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib aga olla eakohasest kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemise omandamisel, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul hüperaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte laspe laiskusest või vaimsete võimete vähesusest. (Roomeldi jt 2003:16) 2. Kõne ja keele areng Kõne ja keele areng võib olla aeglasem. Aeglane areng välejndub selles, et laps ei oska end eakohasel tasemel sõnaliselt välejdada või puudub kõne täiesti. Laps ei omanda õigeaegselt mõningaid või ka paljusid häälikuid. Lapse kõne arengu pärast tasub muret
Kaili Kaasik Olemus Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised ...
· Esialgne järgmise tunni vaatlus. Õpilastele tuleb öelda, mida ta vajab järgmiseks tunniks. · Kindlasti tuleb kontrollida ülesannete täitmist. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php). Hüperaktiivsusest tulenevate iseärasuste tõttu ei suuda lapsed tihti oma häid vaimseid võimed piisavalt kasutada. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemise omandamisel, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul üliaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte lapse laiskusest või vaimsete võimete vähesusest (Roomeldi jt 2003: 16, 17). Spetsiifilised õpiraskused võivad kaasneda hüperaktiivsusega, kuid ei pruugi. Sellekohased uurimused näitavad et enamusel on siiski spetsiifilised õpiraskused ja aktiivus- ja tähelepanuhäire. Näiteks, Halperin, Gittelman, Klein ja Ruddell (1984) leidsid, et 9 % lastest omavad spetsiifilisi õpiraskusi. Silver (1980) leidis, et antud probleem ilmneb 92 % lastest
distsiplineerida, seega ei ole Mart õpikeskkonnaga harjunud. See aga pärsib Mardil koolis kaasategemist ning samuti vajab ta tihti individuaalset lähenemist, et ta ikka tööle asuks ning ülesandest aru saaks; * Mardil esineb seni diagnoosimata arengu – või käitumishäire, mis segab tal keskendumast ning raskendab õpitavast arusaamist (varajane depressioon, ADHD, afaasia jne... ) (APA, 2013, Birmaher et. al, 1996); * Mardil esinevad üleüldised õpiraskused, mis pärsivad tal teistega samas tempos kaasategemist ning ülesannete üheselt mõistmist. Õpiraskused mõjutavad tema võimet kuulata, keskenduda ning samas ka kirjutada, lugeda, matemaatiliselt mõelda või põhjendada (Barnes, Fletcher & Fuchs, 2007). SPETSIIFILINE OSA 3. Psühholoogi tegevuskava Esmalt koostab psühholoog endale tegevuskava, mille abil on hea omada ülevaadet ning samuti jälgida protsessi kulgemist. Psühholoog püstitab õpetaja kirjelduse abil (ning kaasab
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevak...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Narkootikumid Referaat Koostaja: Jüri Pranstibel Tallinn 2009 Tänapäeva noorte üks suurimaid probleeme on narkomaania. Nagu Eestiski on narkomaania laialt levinud probleem ka mujal maailmas. Kõige rohkem on narkootikumid just levinud koolinoorte seas, kes arvatavasti ei tea narkootikumidest pea midagi. Mõned inimesed arvavad, et mis see üks kord ikka ära teeb, ega ma siis kohe narkootikumidest sõltuvusse ei jää. Tegelikult võib aga ainult üks kord saatuslikuks osutuda. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hil...
hulk. See vähendab verre jõudva hapniku hulka, seega loote kasv ja areng aeglustub. Kokaiini tarbimisel on suurem tõenäosus sünnitada enneaegne laps, samuti on kokaiini tarbimisega seostatud lootel tekkinud südamekahjustusi ja aju ebanormaalsust. Heroiiniga kokku puutunud loode võib hiljem kannatada hingamishäirete all ning tal võib olla probleeme unega. Samuti võib juba sündinud beebidel esineda uimasti võõrutusnähte. Kooliikka jõudes võivad tekkida õpiraskused ja tähelepanuhäired. Amfetamiin võib kahjustada lapse aju ja südant, kaasneda võib nurisünnitus. Kui ema tarbib uimasteid süstides, on oht lapsele edasi kanda mõni raske nakkus, näiteks HIV. Kasutatud kirjandus 1. http://www.amor.ee/17391 2. http://www.beebiweb.ee/?id=1263 3. http://www.noorema.ee/kasulik.php?grupp=Rase teismeline&kasulik=Uimastid ja rasedus
tavaline õppekava mida võidakse individualiseerida o Väljakujunenud astme ÕR intellekt alla normi, probleemid õppimisel, tavaelus nii väga ei ole. NB! Kasutatakse kerge vaimse alaarengu puhul ka terminit õpiraskus. o Spetsiifilised raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises. Selline eristus ei ole päris ühene. Praktikas võivad spetsiifilised õpiraskused välja näha nagu üldised õpiraskused, nt lugemisoskus kuna seda on vaja kõikides ainetes. Kui laps on hädas lugemisega, jääb hätta ka teistes ainetes kus vaja lugeda. Üldised õpiraskused Probleemsed on: o Tunnetusprotsessid, eriti metavõimed (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu). Jääb hätta infotöötluses ja sellele baseerub akadeemiline haridus. o Motivatsioon sõltub keskkonnast ja õpetamisest. Jõukohasel tegevusel motivatsioon ei kao
tugiisikut, kes autisti jälgiks ja vajadusel aitaks. Esimesed sümptomid autismist võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse ka need märgid autismi sümptomitena. Oluline on autisti jaoks stabiilne, samasugune keskkond, võõrast, uut situatsiooni ta ei talu. Tema huvide ring on äärmiselt väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega. Rutiini häirumisel võib autismiga last tabada raevuhoog. Silkontakti raske saada, õpiraskused, rutiinsus. Suhtlemispuudusest raske hinnata arengut. Kuid võib ka juhtuda, et mõnel kitsal alal, võib olla üsna edukas. Autist vajab erilist tähelepanu ja vastavat kohtlemist. Kõikidel inimestel leidub mõni sümptom, mis on atismiga sarnane. Inimesed on erinevad, ja autism on eriline. nbvjhvjhvkv KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.parents.com/health/autism/facts/types-of-autism/ (MEREDITH) 2. http://www.autism.ee/?page_id=56 (liit, 2011) 3. http://inimene
" Häired võivad olla päris erinevad, probleem võib väljenduda väga erineval moel. Olulised raskused kuulamisel, rääkimisel, kirjutamisel, arutlemisel või matemaatiliste oskuste omandamisel. Probleemid tulenevad inidiviidist ja on seotud KNS düsfunktsiooniga. Puudutab inimest kogu elu vältel. Lapse eneseregulatsioonis võib erisusi olla, sotsiaalses tajus ja suhtluses samuti kaasneda probleeme.Võivad ilmneda koos teiste probleemidega, aga teisest probleemist ei ole õpiraskused tingitud. Suurbritannia määratlus (NHS) Learning disabilities as difficulty to understanding new or complex information, learning new skills, and coping independently. Vaimne alaareng: Mild Moderate Severe Specific learning difficulties (spetsiaalsed õpiraskused): Dyslexia (spetsiifiline lugemishäire) Dysgraphia (spetsiifiline kirjutamishäire) Dyscalculia (spetsiifiline arvutamishäire)
lisatöö eest tasu! Ülekoormatud kooliprogrammid on kindlasti üks (ja oluline) põhikoolist väljalangemise põhjus. Mulle tundub, nagu oleksid õppekavade koostajad oma tööd tehes suure mere kaldal veteavarusi silmitsenud, mitte arenevaile lastele võimetekohaseid ülesandeid silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada. Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
Kuna vasakukäelisust on kogu maailmas ja ka Eestis suhteliselt vähe uuritud, on vaja teadvustada vasakukäeliste olemasolu, täiendada õpetajate teadmisi selles valdkonnas, et ennetada vasakukäeliste laste õpiraskusi ning tagada nende toimetulek igapäevaelus ja koolitöös. Vasakukäelisus ei takista igapäevaelus ja koolitöös hästi toime tulemist, kuid metoodiliselt õige õpetuse ja kasvatuseta võivad vasakukäelisel lapsel tekkida õpiraskused. Samal seisukohal on mitmed vasakukäeliste laste uurijad (Sovak 1968; Sattler 1998; Paul 2002). Eesti õpetajate tähelepanekutest lähtudes on vasakukäeliste õpilaste arv võrreldes 2030 aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud (Kula 2004, 44). Loomulikult ei ole see trend, vaid pigem indiviidi vabadus, mis annab võimaluse tegutseda vastavalt oma eelistusele, isikupärale ja kaasasündinud eripärale. Minevikku on jäänud paljude vasakukäeliste ebameeldivad läbielamised kooliajast
Sageli avastatakse need vigastused juhuslikult röntgenülesvõttel. Mida hilisem on diagnoos, seda halvem on lapse prognoos. RLSi ohvritest 1/3 sureb, 1/3 jääb püsiva puudega ning 1/3 taastub rahuldavalt. Lastest, kes arsti poole pöördudes on komatoosses seisundis, sureb kuni 60% . Sageli kujuneb raputamise järel püsiv nägemispuue, mis on enamasti seotud ajukahjustusega, vähem võrkkesta verevalumitega. RLS lapstel, kes on elama jäänud, on suure tõenäosusega hiljem probleemideks õpiraskused ja/või vaimne mahajäävus, käitumishäired. Esineb ka raskemaid tagajärgi: osaline või totaalne pimedaks jäämine, kuulmishäired, alaareng, kahjustatud intellekt, esineda võib probleeme rääkimise, mälu ja tähelepanuga. Eestis ei ole RLS hästi tuntud probleem, mistõttu vastava diagnoosi peale sageli ei mõelda. Tartu Ülikooli lastekliinikus diagnoositi esimene RLS kohe lapse haiglasse saabumisel alles 1999. aastal
meelelaad, raskused kohanemisel keskpärasusega või autoriteetide tingimusteta tunnistamisega. Lisaks on osa andekaid perfektsionistid- põhjus, miks andekad lapsed ei taha pingutada. Kuid kui andekad end ei realiseeri, on see lisaallikas emotsionaalsete probleemide tekkimisele. Sageli andekad ei õpi võimetel kohaselt. Üheks põhjuseks kool- mittestimuleeriv, loovust pärssiv, liiga struktureeritud õpe, kaaslaste surve, konfliktid õpetajatega, tuvastamata õpiraskused, suutmatus toime tulla ebaõnnestumisega; teiseks kodu- ülehoolitsus, lastevaheline võistlus peres, liigpalju või liiga vähe tähelepanu, liigne surve, kodu halb suhtumine kooli. On leitud, et andekate puhul väline surve kahjustab nende sisemist motivatsiooni märksa rohkem kui tavalaste puhul. Andekate laste puhul tasub õpetajal kriitiliselt üle vaadata oma aine õppekava ja see vastavalt lapse tasemele kokku panna, et anda õpilasele võimalus arenemiseks. Õpiraskustega õpilased
laps aru, et see on vajalik ning, et teda ümbritseks stabiilne ühiskond. Kindlasti mängib suurt rolli ka õpetaja isiksus. Tema empaatiavõimel ning oskusel laste vahelisi suhteid korraldada on väga oluline roll, sest õpetajast oleneb suurel määral kuidas suhtuvad terved lapsed erivajadusega kaaslasesse. Kas neid tõrjutakse ja narritakse või vastupidi pakutakse vajalikku tuge ja abi ning kaasatakse ühistegevustesse ja näiteks ka mängudesse. Üheks näiteks sooviksin võtta õpiraskused, sest neid on kõige lihtsam on märgata. Kui minu õpilasel oleks düsleksia, düsgraafia või düskalkuulia siis teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei paluks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema,sest see tekitab lapses ebamugavust ning piinlikust ning see ei
Andekusest ja andekatest lastest · Tavakooli õppekava ei stimuleeri piisavalt andekaid küllaldaselt. · Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud. · Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. · Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. · L...
· Laps on vaikne, korralik, teeb kõik, mida palutakse temaga on ju kõik korras! Abistamine · Oluline õpetajal jälgida kirjeldatud sümptome · Depressiivseid lapsi ei märgata! · Abistavad psühholoogid · Kognitiiv-käitumisteraapia · Töö negatiivsete skeemida ja atributsioonidega · Enesetunnetuse arendamine, enesehinnangu tõstmine · Sotsiaalsete oskuste arendamine Õpiraskustega lapsed Spetsiifilised õpiraskused · 6-tunni õpiraskused Kasvatuse-õpetuse osa Madalam SES Perekondlik taust ühiskonna "keskmisest" erinev Semiootiliselt vahendatud õppimine · Vajavad eriabi koolis, siis tulevad toime · Praegu: IQ-toimetuleku (üldvõimekus vs kooliedukus) mittevastavus pole defineerimisel piisav · Tuleb uurida võimete profiili · Palju erinevaid häireid, põhjused multidimensionaalsed · Kombinatsioon akadeemilistest, kognitiivsetest,
), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui vaja, lükata edasi esimesse klassi minekut. 56 aastane laps on koostöövõimeline, tehes võimalikuks detailsemate uuringute läbiviimise. Kõige sagedamini diagnoositakse häiret 810 eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega probleemid. PÕHJUSED Närvisüsteemiga seotud põhjused Sünnitraumad Sünniaegne hapnikupuudus Ümbritseva keskkonna mõjutused MUUD PROBLEEMID Spetsiifilised õpiraskused Kõne ja keele areng Psüühilised protsessid Motoorika Uni Meeleolu ja emotsioonid HÜPERAKTIIVNE LAPS KODUS Suhtlemine ja kooselu hüperaktiivse lapsega nõuab lähikondlastelt suurt energiat. Vanematel on vaja toime tulla nii lapse käitumisega kui ka selle käigus tekkivate iseenese tunnetega. Hüperaktiivsete laste vanemad tunnevad sageli, et ei suuda oma lapse käitumist ohjata ja tunnevad end seetõttu süüdi. NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE 1
Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt väljendada v puudub kõne täiesti. Räägitakse nn `pudikeeles` v väljendab end täiesti arusaamatult. Eakohase normiga võrreldes palju kehvemad tulemused. 3. Psüühilised protsessid 4. Motoorika: liigutused sageli kohmakad, kuid laps ise väga liikuv. Esinevad koordinatsioonihäired. Täpsed liigutused, käeline tegevus ei õnnestu. 5. Uni: unehäired esineb h
Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enese...
kuni väljaheitmiseni. Ta kukkus läbi kõigis eksamites, välja arvatud inglise keeles. Kõigele vaatamata ei lasknud poiss pead norgu, vaid läks seiklema suurlinna- New Yorki. Holden ei muretsenud kordagi oma ebaõnnestumiste pärast, kuna ta teadis, et saab ka teisti. Kusagil leidub õnne igaühele. Inimesed ise loovad muretu elu, kinnitades enda jaoks kindlad suunad, eesmärgid ja prioriteedid. Teoses kirjeldatakse minu arvates suhteliselt argipäevaseid noorte probleeme: õpiraskused, tujutsemine, pidutsemine ja omavahelised suheted. Niisugused mured peaksid tegelikkuses olema teisejärgulised ning puberteedieas laste jaoks vaid mõtlemisaine. Nagu eelpool mainitud, peaksid minuvanused noored inimesed mõtlema oma tulevikule isiklikust vaatenurgast ja jätma muretsemise tagaplaanile. Samasugune keeruline olukord valitseb tänapäeva perekonnas ning sõprusringkondades. Osa inimesi on minu arvates arrogandid, kes armastavad omada vaid ühte sõpra või sõbrannat.
) • Varem „arenguhäired“→ DSM-5 „neurodevelopmental disorders“ • Mental retardation → intellectual disability Kommunikatsioonihäired – häired nii verbaalses kui mitteverbaalses suhtluses Autismi spektri häired – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käitumismustrites Aktiivsus- ja tähelepanuhäire – tähelepanuprobleemid ja hüperaktiivsus - ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel, ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas. Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub? • Õpiraskusted - laps ei suuda omandada oskusi, mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis (nt lugemine, kirjutamine, arvutamine). • Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendatud saada, mõistlik kodune kk… • Vähemalt 10%-l lastest õpiraskused, nendest omakorda rasked 5% (ei sobi tavakooli)
valikuga pole piisavalt põhjalikult tegeldud ning otsustamise aluseks on vaid pealiskaudne või idealiseeritud nägemus oma tulevasest tööst või muudest võimalustest. Kui lisaks sellele enda võimeid valesti hinnata, --------------------------------------------------------------------- võivad tagajärjeks olla õpiraskused, kooli pooleli jätmine. Uute valikute tegemise vajadus on elu paratamatus ja neidki peab suutma teha. --------------------------------------------------------------------- Eesmärgitu suhtumise edasiõppimise kavandamisse, seda peamiselt just kutseõppes, võib kokku võtta sõnadega: " küll ma hiljem, õppimise ajal --------------------------------------------------------------------- välja mõtlen, mida oma eluga pärast kooli lõpetamist peale hakkan".
Neil on kalduvus rasvumisele ja esinevad rühihäired, s.h. kõverselgsus ehk skolioos. Nende keha ja jäsemed on pikad ning kehaehitus naiselik (näit: laiemad puusad, kitsad õlad). Samuti on iseloomulik rinnanäärmete suurenemine ehk günekomastia ning ka rinnavähki haigestumise risk on kordi suurem kui tervetel meestel (vt. lisa nr. 2). Psüühikahäiretest esinevad loidus, kurnatus, apaatsus ja antisotsiaalne käitumine. Tavalised on ka õpiraskused ja madal enesehinnang. Klinefelteri südroomi põdevad poisid võivad olla vähesel määral vaimselt alaarenenud, arengupeetusega ning madalama IQ-ga. Neil võib olla raskusi keskendumise ja koordinatsiooniga. Iseloomulik on ka depressioon, skisofreenia ja psühhoosid. Samuti on suurem tõenäosus kalduda alkoholismile või kuritegevusele. Haiguse variatsioonid Alguses mainisin ma, et kõige tavalisem Klinefelteri variant on see, kus haigel on
suurenemisele, et nad saaksid teha otsuseid ja valikuid oma laste hariduskäigu ja õppimisviiside osas. Mudelit on mõjutanud ka "ökoloogilise süsteemi" teooriad, mille järgi lapse arengu jälgimine ei tähenda ainult lapse vaatlemist, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka laste suhetele ümbritseva keskkonnaga. Mudeli kasutuselevõtust alates on SRC muutunud pädevamaks ning kasutab seda nüüd varajase sekkumise vahendina laste puhul, kellel on keelelised raskused või tõsised/komplekssed õpiraskused. Vanemad on alati oma lapse elu ja arenguga väga tihedalt seotud; samas on nad ka haavatavad. Neil on vaja kedagi, kellega jagada oma rõõme ja muresid, aga ka vastutust oma lapse arengu eest. SRC võrgustikurühmades töötavad spetsialistid, pered ja teised partnerid koos, et toetada lapse kõne ja keele arengut. Lapse keele arengut edendatakse suhtluses inimestega, kes täidavad erinevaid rolle: võrgustiku funktsioon on luua selleks võimalusi. Sekkumine toimub
Sissejuhatus: Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks me elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Kui varasemalt oli riigi poolt väga palju paika pandud lõpetad põhikooli ja lähed tööle, lõpetad keskkooli ja lähed tööle või lõpetad ülikooli ja sind suunatakse tööle. Anti töö-ja elukoht ning palju oligi juba sinu eest otsustatud. Välismaailmast hoiti inimesi eemal. Kui keegi külast käis näiteks Ameerikas, siis sellest näidati lausa kultuurimajas slaide ja räägiti lugusid, mis tundusid kaaslastele uskumatu muinasjutuna. Kas me aga ise ei ole muinaslugusid lugedes unistanud olla printsess või julge rüütel? Inimene ei saa oma loomu vastu, seega on vaja püüelda pidevalt paremuse suunas...
Kasvatusteadused muutuste ajateljel. 1. Ajalik ja ajatu kasvatus (T. Kuurme) Mida tähendab ajatu kasvatus? Kasvatus on tegemine olevikus tuleviku nimel. Siin väljendub nii altruism, et väikeste inimeste tulevik nõuab suurte hoolivat tähelepanu ning egoism et jätkuksid mina vaim, liha ja veri, meie kultuur, meie tõed, meie oskused ja suutmised, meie uskumused kõik, mida oleme harjunud omaks pidama ning millest end lahti sõlmida ei raatsi. Kes inimene on ja milliseks peab ta saama need ona ksvatuse kaks põhilist küsimust. Kasvatus on abistamine. See on kasvatuse ürgseim põhjus, mille on tinginud ilmaletulnu abitus selle maailmaga toime tulla. Kasvatus on suhe ja suhete loomine: kõigepealt on see suha kahe ebavõrdse olendi, kasvatatava ning kasvataja vahel ehk inimestevaheline mõjusuhe, mis tingib omalaadse eetika. Teisest küljest on kasvataja vahemees ning abistaja selle vähema mitmekesiste ilmasuh...
vanusele vastavat kõnet hinnata. Samuti jääb arstile teadmata lapse nägemine-kuulmine, kui lapse- vanem ise sellele ei osuta, sest kohustuslik kontroll puudub. Perearstidele on koolieelses eas laste profülaktiline läbivaatus soovituslik, ta ei ole vastutajaks lapse arenguhäirete märkamises. Mis saab lastest, kelle arengu puudujääke ei ole märganud ei vanemad ega perearst? Paljudel juhtudel ei avastatagi seda enne kooli, kui alles seal selgub, et lapsel on õpiraskused. Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia-
(Lukanenok, Kasper 2004) Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Oleme harjunud pidama lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004) Käesolev referaat käsitleb düsleksiat kahes osas. Esimene osa kirjeldab düsleksiat üldiselt, näitab, millest tuleneb düsleksia mõiste, millised on selle üldisemad definitsioonid ning kuidas võib düsleksia avalduda. Teine osa käsitleb düsleksia põhjuseid ning sealhulgas lähemalt ka pärilikkust. 3 1
6. Tegusõnade kasutamine(aktiivne) Nt. tõusta püsti ja küsida ,,Mida õpetaja teeb?" Vastus: ,,seisab". Ja siis järgnevad tegevused. Tunnustamine ja üldistamine. 8.Eneseteeninduslike tegevuste õpetamine ja harjutamine: mida, kuidas põhimõtteliselt on vaja osata. 9. Eriõppe koolisüsteem Eestis, haridustasemed: hariduse eesmärgid puudega lapse õpetamisel, spiraalõppekava olemus. Haridustasemed: 1. LÕK lihtsustatud õppekava kerge vaimupuudega, õpiraskused 2. TÕK toimetuleku õpe keskmine vaimupuue 3. hooldustaseme õpe sügav vaimupuue, liitpuue 4. üldharidus RÕK riiklik õppekava.
5.M. Veisson ,, Lapsevanemale erivajadustega lastest II ,, AS Atleks Tartu 2009 ( 61 lk ) Artiklite kogumik on suunatud erivajadustega laste vanematele, üliõpilastele, õpetajatele ja kõigile, kellel on huvi erivajadustega laste kasvatamise vastu. Raamtus annavad ülevaate: Marika Veisson: Laste liikumispuuded Räägitake Etoloogiast, Klassifikatsioonist ja sümtomatoloogiast, arendus ja taastusravist, Kadi Lukanenok :Spetiifilised õpiraskused Artikklis antakse ülevaade lugemisraskustest, kirjutamisraskutest. Aina Haljaste: Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Sisaldab Emotsionaalsete ja käitumisraskuste põhjuseid, seisukohti, äratundmist ja toimetulekut. Inga Jegorova ja Marika Veisson: Hüperaktiivne laps Artiklis antakse ülevaade hüperaktiivsuse terminoloogiast ja olemusest, tekke põhjustest, hüperaktiivsest lapsest ja tema arengu iseärasustest, õppetegevuse organiseerimisest,
Lastel, lapsevanematel ja õpetajatel on seega võimalus pöörduda abi saamiseks nii kooli kui ka nõustamiskeskusesse ning soovi korral valida eri spetsialistide vahel. Kuigi karjääri- ja õppenõustamine sisu poolest erinevad, on neil kokkupuutepunkte rohkesti. Noorte Infopunkt teeb tihedat koostööd koolipsühholoogide ja -sotsiaalnõustajatega, kes valdavad infot probleemidega õpilastest oma koolis. Noored, kellel on õpiraskused, probleemid käitumisega või koolist puudumisega vajavad sageli karjäärialast nõu. Tänu kiirele infovahetusele ja spetsialistide omavahelisele usaldusele on paljud kooliprobleemidega noored tulnud kohtuma karjäärinõustajaga. Karjääri- ja õppenõustamisteenuste hea kättesaadavus ning paindlik ja eesmärgistatud koostöö on loonud suurepäraseid võimalusi õpilaste koolist väljalangevuse ennetamiseks. Meie ühine eesmärk on kindlustada noorte
Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised teadmised jõukohased. Õpilased on erineva intelligentsuse tüübi, omandamisviisi, õppimisvõime, omandamise kiiruse, lugemisoskuse, huvide, motiivide ja kalduvustega. Sageli jääb õpetuse sisu lapsele elukaugeks ja on liialt akadeemiline. Kooli asub õppima üha sagedamini erinevate probleemidega õpilasi: tähelepanuhäire, hüperaktiivsus ja muud õpiraskused. Õpetatavat ja juba õpitut ei oska õpilane sageli seostada eluga, milleks üht või teist asja tal elus võiks vaja minna. Samas võib õpilasel tekkida ka küsimus, kas üldse läheb kõike praegu omandatavat elus vaja. On selgeks tehtud, et õpilane ei suuda pikemalt kui 15 minutit sooritada monotoonset ja ühetüübilist tegevust. Ta väsib, kaotab kontakti õpetajaga ja lülitab tahtmatult end õppetegevusest ja õppetööst välja
" Häired võivad olla päris erinevad, probleem võib väljenduda väga erineval moel. Olulised raskused kuulamisel, rääkimisel, kirjutamisel, arutlemisel või matemaatiliste oskuste omandamisel. Probleemid tulenevad inidiviidist ja on seotud KNS düsfunktsiooniga. Puudutab inimest kogu elu vältel. Lapse eneseregulatsioonis võib erisusi olla, sotsiaalses tajus ja suhtluses samuti kaasneda probleeme.Võivad ilmneda koos teiste proleemidega aga teisest probleemist ei ole õpiraskused tingitud. Suurbritannia määratlus (NHS) Learning disabilities as difficulty to understanding new or complex information, learning new skills, and coping independently. Vaimne alaareng: - Mild - Moderate - Severe Specific learning difficulties (spetsiaalsed õpiraskused) - Dyslexia - Dysgraphia - Dyscalculia
võimetus paigal püsida - Spetsiifilised õpirasksed – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel normaalses koolikeskkkonnas Neuroloogiliste arenguhäiretega seotud sümptomid - Hüperaktiivsus - Tunnetuslikud ja motoorsed puudujäägid - Emotsionaalne labiilsus - Üldised koordinatsioonihäired - Tähelepanuprobleemid - Impulsiivsus - Mälu ja mõtlemise häired - Spetsiifilised õpiraskused sh lugemise, arvutamise, kirjutamise ja õigekirjaga seotud - Kõne ja kuulmise häired - Neuroloogilised omapärad ja teistsugune EEG Õpiraskused – igasugune jama koolis? - Õpirasksed – laps ei suuda omandada oskusi mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis - Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendatud saada, mõistlik kodune kk - Vähemalt 10%l õpiraskused, 5% ei sobi tavakoli - Verbaalsed ja mitteverbaalsed õpiraskused
siis sellise tegevusega võtab ema beebilt ära võimaluse saada hapnikku. Perekooli interneti koduleheküljel avaldatud artiklis on öeldud, et kahe paki sigarettide tõmbamine vähendab sünnikaalu pool kilogrammi või rohkemgi. Alakaalaluliste beebide kopsud ei ole aga iseseisvaks töötamiseks valmis ja need lapsed on sageli ka vastuvõtlikumad astmale. Suitsetavate emade lastel võivad esineda õpiraskused ja käitumisprobleemid. Lord Lytton: ,,,,Piip, see suur tüünestaja, hea tuju ja rahu andja. Kogu masendus kaob tema kirka sõõmu ees. Ta selgitab mõtteid ja avab südame, ning inimene kes suitsetab piipu, mõtleb kui filosoof, ja käitub kui samariitlane.""(http://www.erm.ee/html/piibud/Piibud/Pipesmoking %20History.htm) Suitsetamine nõrgendab maitse- ja lõhnaaistinguid- mida rohkem suitsetad, seda vähem tunned lõhnu ja erinevaid maitseid
Mis on viinud noored nii kaugele, et loobutakse ja antakse alla nii õppimises kui ka muus? Väga palju on neid, kes on suurtes õpiraskustes ning neil ei ole raha, et palgata endale eraõpetajat või võtta lisatunde. Siin on koht, kus meie, noored inimesed, saame oma ligimest aidata. Mina olen selle poole juba ühe sammukese teinud. Astusin oma koolis tugiõpilaste gruppi. Meie grupi eesmärk on kaasõpilasi aidata. Olgu nende probleem milline tahes, kas õpiraskused, depressioon, stress, psüühilised probleemid või mis iganes - me toetame neid ja püüame anda endast parima, et leida probleemile lahendust. Loodame saavutada, et lõpptulemus oleks positiivne. Kui meie, noored, aitaksime üksteist, ei tekiks koolist väljalangevusi, haridustase oleks kõrgem ning loodetavasti oleks tulevikus garanteeritud ka parem töökoht. Peamiselt virisevad tänapäeva noored inimesed selle üle, et väga raske on saada
Aita kliendil saada iseseisvamaks. Julgusta teda tegema nii palju ise kui vähegi võimalik, aita vaid tarbe korral. Ära ole hooldaja, ole EDENDAJA. Näiteks: ei lase kliendil leiba lõigata - hooldav. Õpeta, kuidas lõigata - arengut edendav. Valid ise telefonil numbri - hooldav, või lased kliendil osaleda - edendav. Kerge vaimupuudega inimesed võivad elada suhteliselt iseseisvat elu, kui keegi neid toetab. Kerge astme vaimupuue, õpiraskused F70, ingl. k Mild. IQ testide tulemused vahemikus 50-69 · Keeleliste väljendite kasutamine on hilisema arenguga, kommunikatsioonitase hea. · Sõltumatuse saavutavad eneseteenindamisel, koduses tegevuses. · Arengutempo on aeglasem kui tavaarenguga lapsel. · Raskused koolis, õpivad abikooli õppekava järgi. Võimelised praktiliseks tööks · Iseoomustab emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus, mõjutatavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
