Facebook Like

Kultuuriajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kultuuriajalugu
Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine
  • kolm „sündi”
  • Mõiste „kultuur” sünd ( Vico )
  • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder)
  • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt)

Mõiste „kultuur” sünd
  • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist
  • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine)
  • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge
  • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal
    • kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist
    • kultuursed inimese vs kultuuritud inimesed
  • arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olema sühedel rahvastel ja puudub teisel, sündis 17.saj Lääne-Euroopas, esmasjoones Prantsusmaal
    • kultuur tähendab käitumis- ja kõlbusnorme
    • kultuursed ehk tsiviliseeriud rahvad vs barbaarsed rahvad

Giambattista Vico (1668–1744)
  • Peamised seisukohad:
    • Verum ipsum factum-printsiip: tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi tehtud.
    • Tsükliline kultuuriarengute mudel (corsi– ricorsi): 1) jumalate aeg; 2) kangelaste aeg; 3) inimeste aeg.
    • Filosoofia ja filoloogia ühtsus: nende kahe liitmine paneb aluse “uuele teadusele” (mis jääb väljapoole teoloogiat).
    • Providentsi-printsiip: inimese eesmärgid ei teostu ajaloos kunagi otseselt, kuid sündmuste üldine kord on ratsionaalne ja eesmärgipärane.
Giambattista Vico
  • Kultuure on palju ja iga kultuur on iseloomult ainulaadne. (Vico ei kasuta küll eriti “kultuuri” terminit, rääkides pigem “vaimust”.)
  • Kultuur avaldub igasuguses vaimuloomingus, nii müütides kui filosoofias, nii keeles kui kunstis, nii tavades kui õiguses
  • Iga kultuur väljendab mingit kollektiivset kogemust, igal inimsoo arengu trepiastmel on omad, teistega võrdselt ehedad väljendusvahendid. Vico mälestusmärk Napolis kultuurikäsitlus
  • Ajalugu on kätketud vaimse kultuuri mälestusmärkidesse, jäädvustatud “hieroglüüfidena”, mida tuleb osata lugeda
Scienza Nuova (1725, viimane vlj. 1744)
  • “Inimühiskond on vaieldamatult inimkonna looming. Järelikult saab ja tulebki selle ühiskonna printsiibid tuletada inimvaimu muutustest.”
  • Kultuuriajaloo alusprintsiibi sõnastamine: Rõhk niisiis inimvaimu ehk kultuuri arengul, muutustel, mitte selle ajatul iseloomul.

Kultuuri “ajaloolisuse” sünd
  • Kuni 18. sajandini domineeris arusaam, et kõik kultuurid on ühe puu võrsed ja sirutuvad kõik ühes suunas. Kultuuri areng allus selles käsituses looduse ja/või Jumala seadustele . Varane “kultuuriajalugu” oli ennekõike keele ja kirjanduse uurimine ; arutati rahvakeele tähtsust kirjanduskeelena, ilmus ülevaateid rahvuse suurtest kirjanikest. Kultuuri arengust räägiti pigem allakäigu ja taassünni võtmes.
  • Saksa valgustuse rüpes sündis 18. sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati uurima konkreetsete kultuuride arengut.
  • Prantsuse valgustus (kõige ilmekamalt Voltaire) mõistis kultuuriajaloo all eeskätt “tsiviliseerumise ajalugu”, eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele. Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas

Johann Gottfried Herder
  • Üldised seisukohad:
    • Historismi-printsiip: oluline pole “puhta mõistuse” analüüs, vaid selle ajalooliste avalduste analüüs.
    • Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses.
    • Inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega
    • Europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda.
  • Herderi kultuurikäsitlus
    • Kultuuride mõistmiseks on vaja neid tunda nii nende ainulaadsuses kui ka ajaloolisuses.
    • Ükski ajastu ei ole teistest parem ning ükski kultuur pole pelk vahend teel teise kultuuri juurde. Herderi mälestusmärk Riias (1864)
    • Kultuuri kandjaks on rahvas. Igal rahvuskultuuril on suur väärtus. Kultuur väljendub (rahva)laulus- ja luules.
    • Möödunud kultuure tuleb mõista n-ö seestpoolt, tuleb suuta ennast nende sisse tagasi mõelda (Einfühlung).
    • Igal kultuuril on oma“raskuspunkt”, mida tabamata me ei suuda seda kultuuri mõista: “Igal rahvusel on tema õnne keskpunkt iseendas, nagu igal keral tema raskuspunkt.”
Kultuuri “ajaloolise uurimise” ehk kutselise kultuuriajaloo sünd
  • Üldine kontekst:
    • ajalooteaduse enesekehtestamine teadusdistsipliinina 19. sajandi teisel poolel.
    • Poliitilise ajaloo juhtpositsioon Saksa ajalooteaduses. Ajalooteaduse keskne uurimisobjekt on riik.
    • Kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal.
    • Kultuuriajalugu sünnib kriitilises dialoogis poliitilise ajalooga . Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist.
Kaks konkureerivat kultuurikäsitlust 19. sajandil
  • Kultuur – rahvakultuur , argielu, folkloor jne –Gustav Klemm, Allgemeine Cultur- Geschichte der Menscheit (10 kd., alates 1843)
  • Kultuur – kõrgkultuur , filosoofia, kirjandus, kunst jne – Jacob Burckhardt, Die Culture der Renaissence in Italien (1860)

Jacob Buckhardt
  • Üldised vaated ajaloole:
    • Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku , mis kõnetab olevikku ja tulevikku.
    • Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub.
    • Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne.
    • Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid.
    • Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat.

Jacob Burckhardti kultuuriajaloo käsitlus :
  • Tinglikult esimene kutseline kultuuriajaloolane. Kirjutab 1842. aastal üliõpilasena: “Tahan ennast täiesti pühendada kultuuriajaloole”.
  • Kultuuriajalugu on ennekõike ajastu sisemiste seoste otsimine, katse rekonstrueerida vaimset tervikpilti (Weltanschauung).
  • Inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu [Potenzen]: riik, religioon ja kultuur. Ükski neist ei eksisteeri iseseisvalt, vaid ainult kolmekesi koos ja seotuna.
  • Kui poliitiline ajalugu tegeleb pinnapealsega, siis kultuuriajalugu tegeleb sisulisega, sellega, mis hoiab kõike koos ja annab kõigele tähenduse

Kultuuriajaloo varane institutsionaalne areng
  • Vaatamata Jakob Burckhardti mõjule ja populaarsusele oli 19. sajandi lõpus–20. sajandi alguses domineeriv ajalookirjutuse vorm endiselt poliitiline ajalugu.
  • Kultuuriajalugu viljeleti eeskätt väljaspool ülikoolide ajalooteaduskondi: asjaarmastajatest ajaloolaste, ent samuti etnoloogide ja folkloristide seas.
  • Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel ja on seotud eeskätt Karl Lamprechti tegevusega.
Karl Lamprecht (1856–1915)
  • Üldine käsitlus ajalooteadusest:
    • Totaalse ajaloo-printsiip: ajaloolane peab haarama kõiki mineviku aspekte.
    • Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid.
    • Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida kõiki maailma kultuure, mitte ainult Lääne kultuuri.
    • Ajalooteaduse alus on psühholoogia : “ajalugu on rakenduslik psühholoogia”.
    • Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest.
    • “Ajalugu on esmajoones sotsiopsühholoogiline teadus. Konflikt uute ja vanade ajaloouurimise suundade vahel on seotud sotsiaal-psüühiliste ja individuaalpsüühiliste tegurite erineva hindamisega, ehk üldisemalt rääkides sellega, kas ajaloo liikumapaneva jõuna nähakse üldisi tingimusi või üksikuid kangelasi.”
  • Kultuuriajaloo käsitlus:
    • Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate “kultuuriajastutena” (Kulturzeitaltern), mida kujundab inimeste side (Bund) ümbritsevaga.
    • Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut:
      • Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr)
      • Tüpism (Typismus, 350–1050)
      • Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450)
      • Individualism (Individualismus, 1450–1700)
      • Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700)
    • Igal kultuuriajastul on oma “psüühiline raskuspunkt”, oma dominant.
  • Saksa kultuuriajastud on universaalsed : “Autori uurimistöö üleüldises ajaloos on jõudnud punkti, kus võib õigustatult väita, et vaimse arengu etapid, mis esialgu leidsid tuvastamist Saksa rahvuse arengus – sümboolne, tüüpiline, konventsionaalne, individuaalne ja subjektiivne ajastu –, kehtivad niisamuti kõikjal mujal ja korduvad eranditult iga meie planeedil elava rahva arengus.”
  • Mõju:
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kultuuriajalugu #1 Kultuuriajalugu #2 Kultuuriajalugu #3 Kultuuriajalugu #4 Kultuuriajalugu #5 Kultuuriajalugu #6 Kultuuriajalugu #7 Kultuuriajalugu #8 Kultuuriajalugu #9 Kultuuriajalugu #10 Kultuuriajalugu #11 Kultuuriajalugu #12 Kultuuriajalugu #13 Kultuuriajalugu #14 Kultuuriajalugu #15 Kultuuriajalugu #16 Kultuuriajalugu #17 Kultuuriajalugu #18 Kultuuriajalugu #19 Kultuuriajalugu #20 Kultuuriajalugu #21 Kultuuriajalugu #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anett_n Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

42
docx
Kultuuriajaloo eksami konspekt
78
docx
Kultuuriteooria kõik materjalid
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
93
doc
Kunsti ajalugu
26
docx
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud
72
docx
Euroopa ideede ajalugu
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun