Sotsioloogia eksami konspekt (0)

Maasotsioloogia eksami konspekt  Töö koosneb kahest osast:  •  Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse 
•  Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile  Kahte sorti uurimised:  •  Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik 
•  Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse  Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium?  •  Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline 
•  Andmete kogumise meetod  Uurimisprogramm koosneb:  1.  Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena)  a.  Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus  i.  Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast”  ii.  Soovitav situatsioon – “noored ei lahkuks Värskast”  b.  Teaduslik probleem – sotsiaalsete faktide kogumine ning nende omavaheliste seoste  otsimine  c.  Uuringu eesmärgi nõuded:  i.  Konkreetne  ii.  Sõnastatud ühe lausega  iii.  Sisult 100% sama, mis töö pealkiri  2.  Uurimisülesanded  a.  Tutvumine erinevate teooriatega 
b.  Andmete kogumine 
c.  Andmete töötlemine (kas rakendada kvalitatiivset või kvantitatiivset meetodit) 
d.  Intepreerimine  (seosed erinevate faktide vahel tuleb lahti seletada) 
e.  Ettepanekute tegemine (kas leiab sotsiaalsele probleemidele lahenduse)  3.  Hüpoteesi püstitus (oletus uurimiseesmärgi kohta).  Andmekogumise meetodid:  1.  Dokumentide analüüs 
2.  Test 
3.  Sotsiaalne eksperiment 
4.  Vaatlus 
5.  Küsitlus       


Dokumentide analüüs  Jagunevad:  •  Statistilised 
•  Sõnalised/kirjeldavad – ajaleheartiklid, kirjad 
•  Pildid, maalid 
•  heliteos  Millist infot sisaldavad dokumendid?  •  Ebapiisav sotsioloogilisteks uuringuteks 
•  Näitab ühiskonna kohta vähe 
•  Statistika kogumise alused muutuvad ajas 
•  Eri riikide statistika on erinev 
•  Ei peegelda tegelikkust, tekib vajaduspõhiselt 
•  Ühiskonna väärtushinnangud on pidevas muutumises  Sõnalised dokumendid:  •  Kontentanalüüs (sisuline) – kvantitatiivne 
•  Teooria -> Teoreetilised mõisted (elu)-> indikaatorid (hingamine, pulss)->muutujad(pulsi  sagedus)  •  Tekstist lähtudes võetakse tekstist indikaatorid ja muutujad.  Kriitika:  •  Võetakse aluseks ainult tekst, ei arvestata konteksti 
•  Sage kasutus ei tähenda olulisust  Kvantitatiivne tekstianalüüs:  •  Arvestatakse teksti tervikuna: struktuur ja kontekst 
•  Sisuliselt hüpoteeside kontrollimine  Empiiriapõhine teoorialoome:  •  Väikestelt ühikutelt minnakse suurele 
•  Teooriavabalt ei ole võimalik läheneda 
•  Triviaalsuse oht (lõppanalüüs =/= lühikokkuvõte) 
•  Peetakse õigeks ainult hierarhilist mõtlemist.  Test  •  Tahetakse saada isikuomadusi. Isikuomadused võivad olla suvalised 
•  Eksperimendi mõju hindamine 
•  Sotsiaalsete keskkondade mõju hindamine   


Sotsiaalne eksperiment  Eksperiment algab alati vaatlusega. Eksperiment on edukas, kui kõik tegurid on fikseeritud ning võtta üks 
muutuja ja hakata seda muutma ning vaatlema selle mõju.  Nõuded:  •  Kõik osalejad peavad teadma eksperimendil osalemist 
•  Kõik osalejad peavad andma oma nõusoleku 
•  Eksperimenti ei tohi jätta omapäi 
•  Eksperiment ei tohi kahjustada katsealuseid  Vaatlus  Vaatluse liigid:  1.  Kõrvalt vaatlus – vaatleja asub väljaspool sündmust 
2.  Osalusvaatlus – uurija muutub grupi liikmeks (vaatleja mõjutab gruppi) 
3.  Enesevaatlus – mingis situatsioonis vaadeldakse oma mõtteid, tundeid, kehaaistinguid  Usaldusväärsuse kriteeriumid:  1.  Püsivus – peab vaatlema mitmeid kordi 
2.  Koherentsus – mitme vaatleja andmed ühel ajahetkel on sarnased 
3.  Usaldusväärsus – mitme vaatleja andmed on erinevatel ajahetkedel sarnased 
4.  Andmete kohene ülesmärkimine  Küsitlus  Kasutus:  •  Kui ise ei saa vaadelda 
•  Huvitab, mis toimub inimese peas  Küsitluse puhul on tegemist uurija ja respondendi vahelise suhtlusega.  Liigid:  •  Vahetu – intervjuu 
•  Vahendatud – küsitlus  Massküsitlused on anonüümsed ja respondent ei tea eesmärki.  Ekspertküsitlused on nimelised ja respondent teab uurimise eesmärki (intervjuu)  Ankeetküsitluse esmamulje loob:  •  Enda tutvustamine ja nõusoleku küsimine 
•  Ankeedi sissejuhatus:täitmisjuhend, aeg 
•  Ankeedi enda struktuur 
•  Pikkus:täitmiseks kuluv aeg  Intervjuu esmamulje loob:  •  Tutvustus, nõusolek 
•  Motivatsiooni hoidmine:aktiivne kuulamine 
•  Intervjuu struktuur:  algul lihtsad küsimused, keskel rasked, delikaatsed, 
intervjuu lõpus lihtne küsimus   


Ankeedi kasutamine:  •  Inimesi palju 
•  Lihtsad üldised küsimused 
•  Huviks üldine ülevaade 
•  Uurija mõistab olukorda sarnaselt  + väike energiakulu          - teiste abi kasutamine 
+ palju inimesi                   - kontrollküsimused ei tööta 
+ statistika töötab             - tagasilaekumine halb 
+ anonüümne  Intervjuu kasutamine  •  Inimesi vähe 
•  Keerulised teemad 
•  Huvitavad detailed, seosed 
•  Uurija ootab uusi vastuseid  + kontroll töötab                - energiakulukas 
+ tagasilaekumine hea      - inimesi vähe 
                                               -pole anonüümne 
                                               -statsistika ei tööta    Avatust tuleb suurendada:  1.  Probleemide avastamine 
2.  Tundmatud valdkonnad 
3.  Uued fenomenid 
4.  Pilootuuringud    Intervjuu liigid:  Klassikaline intervjuu  Kava:  Ilma kavata:  •  unustate ära teatud teemasid 
•  struktureerimine ilma kavata raske 
•  enesekindlus    1.  10  abiteemat  a.  Suhted vanematega 
b.  Sõpruskond 
c.  Tuleviku unistused 
d.  Jms...  2.  Täpsustavad küsimused  a.  Suhted vanematega  i.  1 või 2 vanemat? 


ii.  Lähedus?  iii.  Vanemate sissetulek 
iv.  Vanemate haridus  3.  Faktiküsimused 
4.  Tõlgendavad küsimused  a.  Nt ei saanud aru „lähedus“ – küsimus: „kas lähedus on viimasel ajal vähenenud“  Läbiviimine:                Transkribeerimine:  1. Faktiteave- uurija teeb märkmeid          →Kokkuvõte  2. Diskursused/hoiakud/argumendid-lindistatakse; teine kirjutab  →Kokkuvõte+ sõnasõnaline  3. Emotsioonid- lindistatakse            →Sõnasõnaline+erimärgid  4. Suhted, kommunikatsioon- filmitakse                      →Sõnasõnaline+erimärgid    Erimärkidega kirjeldatakse intervjueeritava käitumist ja tundeid. (paus, pöörab pilgu ära, rõhutab sõnu, 
ütleb neid valjemalt).  Analüüsitakse alati transkribeeritud teksti.  Personaalne intervjuu  Millistel juhtudel intervjuud tehakse?  •  Inimeste kui ekspertide arvamused 
•  Unikaalsed kogemused 
•  Tabuteemad 
•  Tundlikud teemad 
•  Kõrge sotsiaalne staatus – tähtsad inimesed  Piirangud:  •  Tähtsad inimesed valivad ise aja ja koha intervjuuks 
•  Tabuteemad/tundlikud  teemad  –  intervjueerija  peab  enda  staatust  alandama  (muidu  ei  ole  küsitletav nii tähtis)  o  Koha valik 
o  Keerate pilgu esimesena ära 
o  Intervjueerija võiks tuua analoogseid näiteid enda elust 
o  Tuuakse juurde 3-s inimene  Laiendatud intervjuu  Tuleb vähendada intervjueerija staatust  Küsitleja ei tunne ise teemat, tahab teemaga kurssi viia, tuuakse 3.inimene 


Fookusgrupp  •  Inimeste arv min 3, optimaalne 5-7, max 8 
•  Aeg max 2h 
•  Moderator 
•  Lisaliige  Millal kasutada fookusgruppi?  •  Faktiteabe kvaliteet 
•  Levinud diskursused/hoiakud 
•  Kommunikatsioon  Ajurünnak  •  Ümarlaud 
•  Pole juhti 
•  Ainult üks teema 
•  Mitteformaalne (söögid, joogid) 
•  Kõik räägivad, lubatud absurdsus 
•  Max 5-6 liiget  Komisjon  Kasutatakse keerukate protsesside detailide jaoks.  (nt lennuk kukub alla – vaja uurida inimfaktorlike põhjuste osakaalu)  Küsitlejad ja küsitletav  Küsimustik  Valimid:  1.  Väikesed grupid – küsitletakse kõiki 
2.  Juhuvalim (esinduslikkus) 
3.  Mugavusvalim – küsitletakse kättesaadavaid 
4.  Suunatud valim  Kuidas viiakse läbi?  •  Koju minek – kõikjale ei jõuta 
•  Internet – kõikide vanusegruppideni ei jõuta 
•  Posti teel – inimesed jätavad vastamata  Ajaline:  •  Vahemikus 10:30-14:30 parim 
•  Ei küsitleta kiirel ajal, nädalavahetuseti ja pühade eel   


Nõuded küsimustikule  1.  Sissejuhatus (lühike)  a.  Kes küsimustiku koostas 
b.  Eesmärk 
c.  Täitmisjuhend 
d.  Aeg 
e.  Viisakus  2.  Struktureerimine  a.  Füüsiline keskkond 
b.  Palk 
c.  Kolleegid  3.  Psühholoogiline järjekord  a.  Kerged ees 
b.  Rasked keskel 
c.  Tundlikud lõpus 
d.  Üldandmed  4.  Lisatakse kontrollküsimused 
5.  Küsimus lihtsalt sõnastatud, vältida võõrsõnu 
6.  Üks küsimus korraga 
7.  Konkreetne, ühemõtteline 
8.  Ei tohi olla liialt eristav 
9.  Küsimus ei tohi kallutada vastajat 
10. Pretentsioonikatele küsimustele mitu varianti 
11. Küsimuse vastus peab olema jaotatud ühtlaselt:  a.  Jah, kindlasti 
b.  Pigem jah 
c.  Nii ja naa 
d.  Pigem ei 
e.  Kindlasti ei  12. Küsimused peavad olema nii + kui – poole pealt võrdsed  Nõuded vastusevariantidede:  1.  Üks vastus korraga 
2.  Vastusevariandid ei tohi kattuda 
3.  Kooskõla pealdisega 
4.  Ära tuua kõik vastusevariandid 
5.  50% algab +ga, 50% algab -ga 
6.  Skaalad ühtlaselt kasvavad/kahanevaad 
7.  Skaalad – sümmeetrilised, neutraalsed, stabiilselt ühtlased, ei sisalda absoluutseid  väljendeid (alati ->sageli, mitte kunagi -> harva)  8.  Ei tohi sisaldada mitmeti mõistetavaid väljendeid 
9.  Järjestamise kasutamine 
10. Peavad olema tõsiseltvõetavad 


Küsitluse kriitika:  •  Metodoloogiline individualism 
•  Küsitlus annab info kasutava, mitte küsitleja kohta 
•  Küsitlus näitab ühiskonda ühtlasemana, kui tegelikkus 
•  Arvud ei peegelda ühiskondlikku tasakaalu 
•  Teatud ühiskonnakihind ei ole esindatud (koore-ja põhjakiht)  Info moonutamine:  1.  Ankeedi tagastamine – negatiivselt meelestatud ei taha esitada, infomoone 
2.  Skaala alustamine – postitiivsega alustamisel peab arvestama infomoondega 
3.  Küsitakse nähtuse ühe poole pealt – küsimused on esitatud positiivselt 
4.  Ebasümmeetriline skaala  Jämedad vead:  •  Valimi moonutamine – vale aeg, ekstreemsed kohad (kaubanduskeskused) 
•  Ei anta kõiki variante 
•  Küsitakse nähtuse ühe poole pealt (nt positiivsed küsimused) 
•  Avatud küsimuste vältimine probleemsetel teemadel  Ajalugu  Kiviaeg  1.  Kunda kultuur 9000 e.m.a ja Narva kultuur 5000 e.m.a  a.  Sugukondadel 30-90 inimest 
b.  Poolrändav eluviis, 3-4 elupaika 
c.  Kaubandus – ehted, merevaik 
d.  Merel sõit – puust paadid 
e.  Nim. protoeurooplasteks, eestlastel palju nende geene – lääne kultuur  2.  Kammkeraamika kultuur 4000 e.m.a  a.  Protoeurooplase ida kultuur 
b.  Keraamilised potid (kala fermenteerimiseks) 
c.  Asustus paikne, 4,5 perega 100-200km2 
d.  Elasid vee ääres  3.  Nöörkeraamika kultuur 3200 e.m.a (e.vene kirve kultuur)  a.  Infogermaanid, idakultuurist vähe geene, võimalik vägivaldne vallutus 
b.  Maa 10-20km2 
c.  Karja- ja teraviljakasvatus (sead, kitsed, veised, lambad, nisu, kaer, oder, lina) 
d.  Vilju kasvatati õlleks 
e.  Inimeste arv suurenes, naised jäid 5cm, mehed 10cm lühemaks  2000 e.m.a inimesed kadusid, lokaalne katastroof Soomest Kreekani     


Suhted kiviajal:  •  Hõimu-/sugukonnasisesed  o  Ürgdemokraatia – võimuinstitutsioonid puuduvad, kõik ei ole võrdsed (saaki ei jagata  võrdselt)  o  Kärajad – tähtis probleem, mida peab arutama, otsust ei võeta enne vastu, kui kõik on  nõus.  •  Hõimudevahel  o  Veritasu 
o  Eksogaamia – naine võetakse teisest hõimust eesmärgiga häid suhteid hoida  Pronksiaeg  •  Vanem 1800-1100 e.m.a  o  Animism – maailm ei toimu iseenesest 
o  Kaali – oluline pühakoht, kivimüüriks 1600 hobuvankritäis kive  •  Noorem 1100-500 e.m.a  o  Soome-Ugri hõimud 
o  Majandus:  ▪  Põlispõllud 
▪  Kahevälja süsteem (viljakasvatus ja loomakasvatusalasid vahetati)  o  Hajaasustus  ▪  Esimesed väikesed kindlused (mittetootev töö ja ülejäägid) 
▪  Territoriaalne printsiip 
▪  Pronksitööstus  o  Meresõiduvõimekus 
o  Ühiskonna kihistumine  ▪  Kiviristkalmed – rikkamate inimeste hauad 
▪  Kihistumise eeldused – ülejäägid (eraomand), kaubandus, konfliktid (ressursside  puudus)  ▪  Kihistumise dimensioonid – vara, võim (mõjuvõim), elulaad  Rauaaeg  •  Eelrooma rauaaeg 500-0 e.m.a  o  Asustus muutus hõredamaks, vähe infot perioodi kohta, juhuleiud  •  Rooma rauaaeg 0-500 m.a.j  o  Üleminek põlispõllundusele, keld maaomandus (maalapid üksteise kõrval) 
o  Virumaa – tuumikala, asustati sealt Soomet ja Kesk-Eestit 
o  Reheelamud vilja kuivatamiseks (eestis ja lätis) 
o  Hajaasustus säilis, kindlused hüljati (pronksiäri polnud tulus, äritseti viljaga) 
o  Kaubandus – Visla jõe suue kauplemiskohaks Roomlastega  ▪  Kaubeldi – karusnahad, toornahk, merevaik, vili  o  Karjakasvatus, kalandus ja jahipidamine kõrvalised tegevused, viljakasvatus põhiline  Rauda hakati tootma 2000 e.m.a. Eestis oli sepp võrdväärne nõiaga (müstiline valmistaja). 


Rahvaste rännu aeg 5-6.sajand  Ilmuvad kindlused – Kagu-Eesti ja rannik  Peiteaarded – geograafiliselt eristatud kohad (matusepaigad)  Uus matusetüüp – kivivarekalme (kuningate hauakambrid) – hauapanus – vara, sh relvad  Majandus arenes vaikselt, kihistumine süvenes.  Eelviikingiaeg 6-8.sajand ja viikingiaeg 9-11.sajand  Rootsi, Norra, Taani, Saaremaa  •  Nooremad pojad sulasteks enda/venna majapidamisse 
•  Kes maad ei pärinud, hakkasid viikingiteks  Viikingid – röövlid, kaupmehed, käsitöölised, kolonistid (Gröönimaa, Ameerika)  Rootslased – Ida-Eesti, Läti, Leedu  Norrakad – Šotimaa, Island  Taanlased -Prantsusmaa, kuni Vahemereni  Saarlased – Rootsi (põletasid maha Sikstuna)  Vabadusvõitlus (1030-1060) – venelastega, tahtsid maad maksustadda, eestlased võitsid.  Vallutuseelne Eesti kuni 13.sajand  Majandus  •  Viljakasvatus:  o  Kolmeväljasüsteem (1/3 sööt, 2/3 toode) rukis taliviljana 
o  Hobuste ja rangide kasutamine, hharkader 
o  Vilja eksport  •  Karjakasvatus 
•  Käsitöö, rõivad, sepatöö 
•  Raud ja eksport 
•  Kalapüük, jahipidamine, küttimine – kõrvaltegevus 
•  Koloniseerimine on lõppenud, inimesi 150-200 tuhat 
•  13.saj oli kogu Eesti põllumajandusmaa üles haritud  Ühiskond  •  Vabad talupojad – suur osa elanikkonnast 
•  Sulased, teenijad 
•  Käsitöölised – väike osa 
•  Träälid e.orjad – sõjavangid (naised, lapsed, noored, mehed, vanad mehed tapeti) 
•  Vanemad/paremad/kuningad – Põhja-Eestis (Lõuna-Eestis hajaasustus) 


  Kas mehed ja naised olid võrdsed?  •  Mitmenaisepidamine – tõlgendus et naised olid madalamal 
•  Naise ja mehe hauapanused olid võrdsed 
•  Ehted olid võrdsed 
•  Naistel olid relvad 
•  Naised olid iseseisvad ja seksuaalselt vabameelsed 
•  Eesti keeles pole sugu  Naised olid üsna võrdsed meestega, roll muutus pärast vallutust.  Vallutamine 13.sajand  Miks vallutati?  •  Kliima 
•  Tehniline üleolek – sõja-ja piiramistehnika arenes 
•  Organiseerituse tase – Eestis väiksem, riiklikku eneseteadustust polnud 
•  Maa kurnati välja, rahvaarv 150-200 tuhat, pärast vallutust (Taani) ca 100 tuhat. 
•  Maksustatud 11.sajand  Hõimude paljusus – feodaalne killustatusus  •  Põhja-Eesti =Eestimaa – Taani kuningas 
•  Tartu piiskop 
•  Saare-Lääne piiskop 
•  Saksa ordu 
•  Linnad  Linn:  1.  Käsitöö ja kaubandus 
2.  Juhtorgan – raad 
3.  Koosneb – kirik/klooster, kindlus, kõrts ja majad  Linnade kiire kasvuaeg 14-15 sajand  Rahvastik:  •  Käsitöölised:  o  Kõrgem – sepad, rätsep, kääsler, lihunik, kullasepp (kõrgeim), kellasepp, pottsepp,  ehitaja  o  Madal – kandjad, voorimehed, pesunaised, köiekeerajad  •  Kaupmehed – tung Nouvgorogi turule 
•  Vaimulikud – sotsiaalne teostus   


Vallutusjärgne olukord Eestis:  1.  Ristitutel isikuvabadus 
2.  Säilis maaomand 
3.  Künnis viljas 5-10%, lisaks 1% kirikule 
4.  Trahvid 
5.  Kohtuõiguse piiramisest (1/3 mõissnikule, 2/3 kannatanule rahas) 
6.  Väliskaubandus läheb linnadele 
7.  Piiratakse pärimisõigust 
8.  Ehituskohustused 
9.  Teotöö 1-2 päeva aastas  Jüriöö järgne:  •  Saksa ordu tugevneb, Taani müüb Eesti Saksa ordule 
•  Suhted talupoegadega lepingulised 
•  Künnis tõusis 10%->20%->25% 
•  Linnadega seotud ehituskohustused -Sakslased pigem linnas 
•  Sunnismaisus, 16.sajand. Orjus, printsiipe rakendati seadusteta 
•  Müüa võis kaupu ainult mõisale 
•  Kohtuõigus  o  Trahvid tõusevad 
o  15.sajand vangistus 
o  16.sajand peksmine 
o  Kodukariõigus 
o  Õigus käe ja kaela üle  •  Teotöö tõuseb  o  14-15.sajand hooajalised tööt, orjad 
o  16.sajand orjad kaovad, talupojad teevad tööd  •  Made äravõtmine  Sõjad:  •  1558 – Liivi sõja algus 
•  1561 – Põhja-Eesti Rootsi all 
•  1629 – Mandriala Rootsi all 
•  1645 – Täielik Rootsi võim  Tagajärjed:  •  Rahvaarv kahanes (350-380tuh -> 80-120  tuhat)  •  1601-1602 – nälg 
•  Katkud 
•  Linnade allakäik, võim väheneb  Miks Rootsi aeg oli halb?  •  Väike jääaeg 1550-1850 
•  Transiidikaubandus taandus 
•  Orienteeriti viljakasvatusele (kliima soodustaks pigem loomakasvatust) 
•  Suitsetamine 1660-1680 
•  Viin  Rootsi aja lõpp – talude suurus langes, trantsiit ja linnad käisid alla, saagid väikesed, kõrtsimajandus, 
eluiga ca35a, veo- ja sõnnikuloomad, sunnismaisus, elanike enne suurt nälga 350tuhat. 


Vene aeg  •  1699 Vene, Taani, Poola nälja all 
•  1700 algab sõda, Seremetjevi genotsiid 
•  1708 Tartu hävitamine 
•  1708, 1709 ikaldused ja katk 
•  1710, 1712 katkud  Alles jäi 100-120 tuh inimest.  Tulemused:  •  Reduktsioon tühistatakse 
•  Kehtestub Balti aadli isevalitsus 
•  Kehtestatakse Balti erikord  o  Saksa keel, luteri usk, rootsi seadused, tollipiir  1739 Roseni deklaratsioon  Muutuste taustasüsteem  •  Reisimine 17-18.sajand  o  Läänes mõisnik rikas, talupoeg vaene 
o  Idas mõisnik vaene, talupoeg pärisori  •  Elustandardite tõus/orjatöö vähetootlik 
•  Levivad valgustusideed  - humanism ja romantist 
•  1750 Inglismaal tööstusrevolutsioon  1762-1796 aeg Katariina II ajal  Seadused:  •  1765 Browni määrused  o  Kinnitati õigus vallasvarale 
o  Õigus müüa ülejääke 
o  Peksule seati ülempiir 30 hoopi 
o  Koorimiste ülempiirid 
o  Linnakodanike õigused  •  1802-1804 – “igaüks”  o  Koorimised 
o  Peksul ülempiir 15 hoopi 
o  Vallakohtud  •  1816,1819 – pärisorjuse kaotamine  o  Maa mõisnike oma, talupojad rentisid 
o  Isikuvabadus – liikuda võis kubermangu piires 
o  Paljud talupojad hakkasid saunikeks 
o  Perekonnanimede panemine   


•  1849 – Liivis talude päriseks ostmine  o  Talupojad ei tahtnud, kuna pidasid maid juba enne enda omadeks 
o  50% maaproletariaadid  •  1863 Passiseadus  Majandus:  Muutused:  •  Mõisnike elatustaseme tõus, tekkis rahavajadus 
•  Ekstentsiivne tootmise laiendamine, 80%  külvipinnad 
•  Intentsiivne, mõisad kui talud 
•  Koormisi talupoegadele püütakse tõsta  o  Talud laostusid 
o  Talupoegade töömoraali allakäik 
o  Mõis ja talu ühtne tootmisüksus  •  Intentsiivistamine  o  Teravili 1766 mõisnikud Vene riigihankes 
o  Metsa 20%, üritatakse talupoegade eest sulgeda 
o  40%. Vene sõjaväe standard, 50-60%. Kõrtsides.  •  Lina 19.sajand – USA’s kriis, eksport Eestist 
•  Kartul 19.saj keskpaik 
•  Mitmeväljasüsteem 5-7 välja 
•  Väetamine 
•  Maaparandus 
•  Loomakasvatus  o  Vilja ületootmine 
o  Meriina lambad 
o  Piimatööstus  1870  •  Raudtee  rajamine Eestis (Tallinn -Peterburg) 
•  Tekstiilitööstus 
•  Paberitööstus (50% vajadusest toodeti Eestis Vene Tsaaririigile 
•  Masinatööstus 
•  Raudteetööstus  Siber:  •  Põlisrahvaste mahasurumine  o  Hävitamine – põlisrahvaste küttimine 
o  Integratsioon – omandatakse osa mõlemast kultuurist 
o  Assimileerimine – võetakse uus omaks, unustatakse vana 
o  Separatsioon – uut vastu ei võeta, säilitatakse vana 
o  Marginaliseerimine – uut vastu ei võeta, unustatakse vana  •  Asustuspoliitika 


o  Garnison 
o  Kolooniad, 1963 passiseadus  •  Väljasaadetud  o  Sunnitöölised 
o  Poliitilised  ja kahtlaste elukommetega  Rahvastik Rootsi ajal 
75% talupojad 
5% mõisnikud 
20% sulased, teenijad, saunikud  Rahvastik Vene ajal 
10% mõisnikud 
40% pererahvas 
30% sulased 
20% saunikud    Pingekolded 19.saj lõpp/20.saj algus  1.  Maanälg – inimeste arv suureneb, toidu kogus suureneb 
2.  Rahvuslikud mõtted 
3.  I maailmasõda – tööstus viiakse välja 
4.  1916 ikaldus, töötus maal 
5.  I ms – põgenikud  1917 – revolutsioon Eestis:  •  40% pererahvas, 60% proletariaadid (ei läinud kodusõjaga kaasa) 
•  Talupojad võitsid sõja, kuna lubati maad 
•  Bolševiskud asendasid egoism alturismiga ja omakassu koostööga  Majanduse ülesehitamine I Eesti Vabariigis  •  Venemaa maksab 15mln rubla 
•  Laenu võtmine, esimesena andis Soome 
•  Raha trükkimine – inflatsioon 
•  Eesti kulla transiidimaa, ostis Venemaalt, müüs edasi 
•  Läbi idapiiri salakaubandus (ei tõkestatud, kuna tõi palju sisse) 
•  1919 maareform, 96% mõisamaadest võeti ära  o  Mõjutas 2/3 elanikest  
o  Mõllumajandustoodang tõusis 
o  Maanälg kadus 
o  Eelisjrk said maad Vabadussõjas võitlevad talunikud 
o  Oli väga edukas  1923 majanduskriis  •  Venemaa ei vaja kullatransiiti 
•  Kehv laenupoliitika (laene anti liiga kergekäeliselt) 
•  Inflatsioon 
•  Vale orientatsioon   


Otto Standman  •  Põllumajandus 
•  Kehtestatakse kaitsetollid 
•  Piiratakse importi 
•  Soodustatakse eksporti 
•  Kärbitakse valitsuskulutusi 
•  Majanduskasv 6% aastas  Ülemaailmne majanduskriis 1923-1933  •  Eestisse jõudis vilja hinna langusega (sh põllumajandustoodang) 
•  Kapitalipuudus, kõik kuulus väliskapitalile (sh tollipiirid, ekspordisoodustus) 
•  Tulemuseks tootlus, kuid mitte nii hull kui Ameerikas  Pätsi riigipööre 1934 – majandusele aitas kaasa, kuid riigireetmine. Natsionaalsotsialism.  •  Kõik ettevõtted peavad kapitali riiki tooma, ka väljaviidu 
•  Keelatakse  teatud aladel ettevõtlusega alustamine 
•  Riik võtab endale osaluse kõigis suurimates ettevõtettes 
•  Ettevõtlussuund, kus kasutatakse kohalikku toorainet ja tööjõudu 
•  Põllumajandustoodangu hindade kaitsmine 
•  Seatakse sisse ekspordimonopolid  Tulemuseks oli 9% majanduskasv  I Eesti Vabariigi lõpp  •  50% põllumajandus, 50% tööstus 
•  Põllumajandus:  o  Väga vähe mehhaniseeritud võrreldes Läänega (va rehepeks) 
o  Tootmine ei ole intensiivne 
o  Püsib riigitoetustel 
o  Tööjõupuudus (urbaniseerumine , kuna maatöö on raske ja linnas on haridus) 
o  Talud on väikesed 
o  Vajalik uus põllumajandusreform 
o  Pärimisseadus  •  Maalähedane meelsus (sh linnarahva seas) 
•  Ühistuline meelsus:  o  Töötasid väga hästi 
o  Riik toetas ühistuid         


1.  Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus  mõõtmisteooriasse.  Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia 
huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest.  Uurimismeetodid:  a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda.  b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema 
küsimused ja vastusevariandid.  c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole 
valikuvariante ette antud.  Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine:  1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus  2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole 
mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks.    2.  Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused 
Indikaatoreid on 3 liiki – tegevused, teadmine ja hoiakud.  a) Tegevused – elatise hankimise viis, naturaalmajandus (kütid, algeline karjakasvatus), vähene 
kaubavahetus  b) Teadmised – teadmiste hulk looduses toimuva kohta  c) Hoiakud – sisaldab emotsioone. Uskumused, päritolumüüdid, hinge uskumused, vaimsidemed 
(inimese ja looma vahel).  Mida rohkem tegevus ja teadmised langevad seda enam hoiakud tõusevad.    3.  Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika  Tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid 
iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub 
maale ja et Maa on Ema. Maa usuti olevat kõigele sellele, mis tema peal kasvab ja liigub, algne 
läte-sünnitaja.   Tänapäeva inimene on tunduvalt vähem maaga seotud.  Inimeste ja ümbruse dünaamikat saab käsitleda nii:  a) suhted maaga, kogu loodusega,  b) suhted esivanematega,  c) suhted teiste inimestega. 


Tänapäeva inimesed on loodusest kaugenenud nii elulaadi kui suhtumise mõttes. Loodust ei 
peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi 
veetakse metsa).    4.  Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused  1)  austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 
2)  vanemate elutöö jätkamine 
3)  surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg),  matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel  4)  esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 
5)  rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute  haual söömine  6)  loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades    5.  Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika  Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid 
kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. 
Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks 
elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute 
kojukutsumine hingedepäeval).  Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on 
kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see 
kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi 
palgatöö.          6.  Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil 
Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, 
haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte 
(müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne).  Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati.  Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas.  Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd.    7.  Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste  suhete olulisemad indikaatortunnused 


Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja 
inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste 
rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel 
valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud 
tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva 
maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude 
lahutuste arvu kasvamine).   Mittekaubalised suhted: - teadmiste hulk teiste inimeste kohta  −  suhtumine võlgadesse – kõik on kõigile võlgu 
−  tasumise vorm – tasumisel ei kasutata raha 
−  koos töötamine, koos veedetud aeg 
−  enda huvi seadmine tahaplaanile 
−  perekonna ühtekuuluvuse suurendamine, kaitse ja tööde jaotus    8.  Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete dünaamika 
Üks inimene on teisele kaubaks ehk teise vajaduse rahuldaja. Inimesed töötasid varem kogu aeg 
üheskoos, aga tänapäeval on see harva esinev, sageli tuuakse üksi hakkama saamiseks ohvriks 
perekond. Ja tänu sellele on muutunud ka suhtumine, kus peetakse tähtsamaks eneseteostust, 
enese vajaduste rahuldamist ja ei arvestata teistega. Inimene on muutunud järjest rohkem 
üksildasemaks.  Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on 
teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. 
Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks 
suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond 
tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine).     9.  Üksinduse põhjused ja üksinduse kompenseerimine 
Inimestel pole enam aega pere ja sõprade jaoks. Pole huvisid. Inimesed võõrduvad üksteisest ja 
muutuvad üksikumateks. Koostöö asemel domineerib konkurents.  Inimesed tajuvad üha väiksemat osa oma ümbrusest hingestatuna, ka surma.    Kompenseerimine  −  inimene võtab naise/mehe - tekivad väikepered 
−  mõtlemine (erinevate tasandite vahel) – elu mõte jne (tähenduse otsimine).  Sümbolite maailm muutub üha olulisemaks võrreldes reaalse olendite-asjade 
maailmaga  −  kompenseerimine elutute asjadega (arvuti, tv, auto). Väärtuseks kujunevad  esemed. Suureneb eluta asjade olulisus  −  suhted näiteks lemmikloomadega asendavad puuduvaid inimsuhteid ehk  sotsiaalset suhet püütakse asendada tunnetusprotsessiga 
 


10. Maa- ja linnakultuuri võrdlus skaaladel individuaalne – kollektiivne, modernne –  traditsiooniline, ja linlik-looduslähedane  Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem, traditsioonilisem ja looduslähedasem. Erinevused maa ja 
linnakultuuri vahel on kiiresti vähenemas. Selget vahet pole, kas elad maal või linnas. Üha rohkem 
on linlikku elustiili, modernne. Linna ühiskond on individuaalne. Saadakse üksi hakkama (tehakse 
karjääri, mis on ohvriks perekonna eest), vähenenud inimeste kokkukuuluvus. Linnakultuur on 
modernne ja linlik.  1) individuaalne-kollektiivne – osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste 
vahel on kaubalised suhted.  2) modernne-traditsiooniline – puuduvad üldiselt abstraktselt kokkuvõtvad ideaalid, ettekujutused 
sellest, mida õigeks peetakse.  3) linlik-looduslähedane – looduslähedane, maa ühiskond kollektiivsem, looduslähedasem, 
traditsioonilisem.        11. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete  tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast  Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge 
seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning 
surematust.  Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma.  seotud kõigega              mina-kesksus  kõige tähenduslikkus                          üksindus  surma illusoorsus              mõttetus                    sekundaarne tähendus                    eksistentsi lõpp - surm    12. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel 
Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õiguslik 
eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka 
kausaaleetika mudelist.    13. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest) 
Inimväline absoluut on pigem eemalolev. 


Mõttekäik väljaspool hea ja kurja mõistet on neutraalne. Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Süüteole 
ei järgne karistus vaid tagajärg.   Ükski tegu ei jää tasumata. Iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning 
on mingi tulevase sündmuse osapõhjus.   Iseloomustab paljude loodusrahvaste, sealhulgas soomeugrilaste usundeid. Selles mudelis on 
kujutlus sellisest maailmaehitusest, kus iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast 
sündmusest ning on tulevase sündmuse osapõhjus.    14. Postuleeritud eetikamudel (põhierinevus teistest) 
Põhineb postulaatidel. Inimväline absoluut on aktiivne. Absoluut asub hea poolel.  Maailmas on hea ja kuri, valitseb üks ainujumal ja inimeste roll on püüelda jumala poole.  Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused.   Postuleeritud eetikamudel eeldab hea ja kurja polaarsust. Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb 
paradiisi.    15. Õiguslik eetikamudel 
Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. Selles mudelis on inimeste 
loodud ja muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis 
käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus.   Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti.    16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism,  materialism) alusel  Animatism – iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu 
puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. 
Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on.   Animism – hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. 
ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) 
üldhinged.  Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega.  Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, 
puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal.   Materialism – ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale 
surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus.   


                  17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) 
Ettekujutus inimesest – kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi 
jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne.  Surma puhul oli tegemist elava laibaga. Tunti hirmu elava laiba ees. Usuti, et nii kaua kuni luustik on 
säilinud, võib surnu üles tõusta (elav laip). Suure väega inimesed maeti massiivsetesse haudadesse ja 
pandi raske kivi haua peale, et surnu ei ärkaks ellu, kuid vägi säiliks.  Loodust tajutakse nii, et loodusel on vägi (näiteks jõge kujutatakse elusolendina).   Loodus – geograafiline ja subjektiivne. Geograafiline – kõrge mäetipp - palju väge, erilise kujuga kivi - 
palju väge, vähem tuntud loomad – palju väge. Väikesed kivid, puud, mäed – vähem väge. 
Subjektiivne – ilus vaade, väljanägemine.    18. Animism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) 
Ettekujutus inimesest – usuti hingedesse. Maailm jaguneb kaheks: 1) materiaalne e. ilmunud 
maailm; 2) vaimne e. ilmumata maailm. Mõlemad maailmad mõjutavad üksteist. Vaimne maailm on 
domineerivam.  Inimese keskseks vormiks, milles ta end tunneb, on tema keha. Oluline on elavate ja surnute 
vastasmõju. Usutakse, et inimesel on kehahing ja vabahing. Kui inimene sureb, siis kehahing 
laguneb, vabahing aga võib ringi rännata maailmas. Sel perioodil oli positiivne suhtumine 
surnutesse. Kujutelm elavate ja surnute kokkukuuluvusest. Usuti, et surmaga ei lahku surnu hing 
automaatselt elavate juurest (40 päeva elavate seas).   Surm puudub. Surnut ei jäetud kunagi üksi. Usuti, et surm elab hauas edasi või et surnu viibis 
vabahingena kas elavatega samas elueas, surnute linnas või vaimude linnas. Usuti hingedesse – 
kehahinged, vabahinged, lisahinged, üldhinged.  Loodus – usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt.   


19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) 
Ettekujutus inimesest – hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas 
taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse.  Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. 
Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud 
paradiisi.  Surm on negatiivselt märgistatud.  Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine – näiteks suremine pattudest 
puhastatult ja lepitatult.    20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) 
Ettekujutus inimesest – materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline 
segadus. Ei kardeta surnuid.   Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei 
saa olla ilma kehata.  Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas 
materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad, kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama.  Loodus tekkis suurest paugust. Loodusele ei pöörata enam suurt tähelepanu, pigem suureneb 
keskkonna reostus, prügi maha viskamine.    21. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus „uue” ja „vana” vahel kultuuris  −  Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine) 
−  unenägude sümboolika (millegi ettenägemine) 
−  kokkupuude traditsiooniliste rahvastega (aborigeenid) 
−  eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale) 
−  kriisiolukorrad 
−  pereliin (naised kodused, hoolitsesid pere eest; mehed teenisid leiba) 
−  looduslähedane elulaad (kägu kukkumine – õnne või õnnetust) 
−  nimetused (vanad väljendid – hunt hallivatimees) 
−  säilinud kombed, uskumused 
−  mängud (säilinud lastemängud, lastelaulud)  
−  väljarändajad 
−  rahvavalitsejad 
−  esoteerika – inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes