hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadused Vask on punakaspruun metall. Puhtal kujul on vask väga pehme. Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus vask ei muutu, niiskes õhus kattub roheka paatinakihiga. Korrosioonikindel. Kasutusalad Umbes 50% toodetavast vasest tarbivad elektritööstus (elektrijuhtmed ja- kaablid). Umbes 40% kulub vasesulamite tootmiseks. Valmistatakse torusid ja münte. Hea soojusjuhtivuse pärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamiseks (nt: radiaator). Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamiseks, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Kasutatakse juveelide valmistamiseks, nt lisatakse vaske kullale, et kuld oleks vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Erinevad vasesulamid
kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said inimesed aru, et ühe vaadi eest kaks kirvest või väikese pärli eest suur härg ei ole just kõige otstarbekam vahetus. Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta
Kui hinnad tõusevad, siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad. Kuid miks siiski eelistavad inimesed kogu maailmas oma vara hoida kõige enam rahas? 1.2. Eesti raha ajalugu Iidsetel aegadel kasutati Eestis nagu mujalgi rahana igasuguseid kaupu (ehteid, loomanahku, relvi jne). Esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265. aastast. Tõenäoliselt vermiti münte aga juba 1250ndatel aastatel. Ajaloomuuseumi numismaatikakogus säilitatakse münte, medaleid, zhetoone, paberraha ja väärtpabereid. Esiletõstmist väärivad viikingiaegsed hõbeaarded Maidlast ja Koselt (11.–12. sajandist), mis sisaldavad unikaalseid ja äärmiselt haruldasi münte Saksamaalt, Inglismaalt, Skandinaaviast, Venemaalt. 13. sajandi alguse Kumna leius on kaks Eesti esimest, Tallinnas Taani kuninga Valdemar II käsul löödud raha.
Vanalinna Hariduskolleegium KESKAEGNE KAUBANDUS NING MÜNTIDE VERMIMINE Referaat Koostaja: Mai Moon Tallinn 2018 Keskaja ning müntimise algus Vana-Liivimaal Saksa ja Taani vallutustega algas Eestis ja Lätis keskaeg. Kehtima hakanud võimusüsteem andis enda alluvuses olevatele riikidele õiguse raha vermimiseks ning määras kindlaks ka selle väärtuse. Münte võisid vermida kuningad, piiskopid ja ordumeistrid. Raha valmistati linnale kuulunud rahapajas. Liivimaa esimesed mündid vermiti 1210. aastatel Riias. Algul vermiti Liivimaal ainult ühte nimiväärtust, penni, ja alati ühepoolse õhukese brakteaadi. Nii Riia kui ka Tallinna esimesi münte löödi vähe ja neile järgnes lühem või pikem vaheaeg. Riias jätkas müntimist 1230.–1250. aastatel piiskop Nikolaus, kes vermis kuusirbikujulist mitrat kandva piiskopi kujutisega münte. kujul
Kroonid, mis on inimeste käes ja pangakontodel konverteeritakse eurodesse ametliku vahetuskursiga (1 euro = 15,6466 krooni) ja kõik pangatehingud tehakse eurodes. Eurole üleminek algas alates 1. juulist 2010 kõik müüjad peavad näitama hindu nii kroonides kui ka eurodes. Sellele järgnes 13. juuli 2010 rahandusministrid vastu võetud Euroopa Liidu ametlik poliitika üleminekul kroon euro suhtes, mis on võrdne 15,6466 1 euro kohta. Alates oktoobrist 2010 hakkas kampaania koguda münte, mis igaühel on võimalus meelitada pankade ja panna see konto maksab senti teenuste kroonid ja münte. Kuni 30. juunini 2011 kauplejad peavad näitama hinda, nii kroonides ja eurodes. Mina arvan, et eurole üleminek on tehtud nii lihtsaks, et kõik peaks sellega hakkama saama. Mina arvan, et eurole üleminek on hea, kuna siis on Eestil kindlam valuuta. Me oleme jõudnud eurotsooni, me ei saa seal olla kõige vaesemad - pigem vastupidi, nüüd on Eestis üks eliit euroalaga
valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab,
Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks.See pidi olema kõva,elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga valgevask ehk messing on heade mehaaniliste omadustega.See on ühtlasi ka hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm.Vask on hea elektrijuht.Temast paremini juhib elektrit ainult hõbe.Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis. 1-, 2-, 3- ja 5-kopikalisi münte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist, ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist.Iseloomulik
hobune ja kiivriga naisepea. Hobune ilmus sajandi algul ning esines nii vaasidel kui müntidel, naisepea ilmus sajandi lõpul ning esines ainult müntidel, kuna vaasimaal oli selleks ajaks tasapisi välja suremas. kujundite kasutus viitab asjaolule, et need olid Korintose sümboleiks. Arvatavasti kasutati neid muuhulgas ka poliitilistel eesmärkidel. Kiiverdatud naisepea motiiv on arvatavasti laenatud ateenlastelt, kes kasutasid Pallas Athena kujutisega münte. Ent miks? Athena ei olnud Korintose kaitsejumaluste seas. Võimalik, et mündil kujutatu on hoopis Aphrodite, Korintose peamine kaitsejumalanna. Kas tiivuline hobu on identifitseeritav Pegasosena? Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud kujundite sümbollik kasutamine oli tolle aja Korintoses loogiline ning kas ülalmainitud motiivil oli Korintose jaoks sümboolne tähendus
Plaatina on ainus väärismetall, mis on allergiat leevendava toimega ja ehetes kasutatakse seda väga puhtalt. Plaatina kasutamises on toimunud suuri muutusi . Alguses piirasid selle kasutust tema kõvadus ja sulamistemperatuur. Plaatinat oli väga raske siis töödelda .Pariisi kauplusevitriinidesse ilmusid plaatinaehted aastal 1776. 19.sajandil olid venemaal käibel 3-, 6-, ja 12- rublased plaatinamündid .Prantsusmaal tehti plaatinast 20- frangilisi münte ja Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis kullati üle. Moskva olümpiamängude puhuks tehti 150- rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka ordenite valmistamisel. Plaatina kuumakindlus ja püsivus teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadete materjaliks. J.Liebig ütles, et ilma plaatinanõude ja sulatamisanumateta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on ikka veel asendamatud, aga plaatina serviisid on muuseumites. Plaatinast valmistati olulisi ehteid 19. sajandi lõpul ja 20
sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga valgevask ehk messing on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm.Vask on hea elektrijuht. Elektrijuhtivuselt ületab teda ainult hõbe.Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis. 1-, 2-, 3- ja 5-kopikalisi münte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist, ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist. Iseloomulik on,
Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. Tegemist on Monaco vürstiga 2005.aastast valitsemas San Marino euromündid 2-eurosel mündil kujutatud valitsushoonet. Palee asub Kesk-Itaalias alustati 1297.aastal ja ehitati valitsusele 1-eurosel mündil kujutatakse Monaco vabariigi ametlikku vappi Vapil loorberi- ja tammeoksad La Guaita, La Cesta ja La Montele Vatikani Linnriigi euromündid Vatikani Linnriigis on käibel kolm erinevat seeriat münte. 2002-2005 aasta müntidel kujutatakse Johannes Paulus II Alates 2005. on käibel teine seeria münte, millel on Vatikani Linnriigi ajutine juhatus kardinalide nõukogu vapp. 2006. aasta aprillis välja lastud kolmandal seerial müntidel kujutatakse Tema Pühadust paavst Benedictus XVI Küpros 1- ja 2-eurosel mündil on kujutatud vaseajast pärinevat ristikujulist jumalat. See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti .
kirjutuslaud, suuremõõtmeline hiina vaas ja sajandivahetuse kristall-lühter delfiinidega. Tartu Ülikooli Kunstimuuseum avati 1803. aastal ning on Eesti vanim muuseum. Muuseum rajati, et arendada üliõplaste kunstimaitset ning ilustada loenguid. Muuseumi esimene direktor oli Karl Morgenstern, kes komplekteeris muuseumisse kogusid võimalikult laiahaardeliselt. Kollektsioneeriti antiikkunsti originaale ning nende kipsist jäljendeid, gravüüre, maale, joonistusi, münte, gemme ja gemmitõmmiseid. 19. sajandi keskpaigast muudeti muuseum Klassikalise Muinasteaduse Muuseumiks ning kogudesse lisandus ohtralt antiikkeraamikat ja skulptuuride kipsvalandeid. 1862. aastal sai muuseum avatuks kõigile nong omandas suurema tähenduse, kuna ei olnud enam mõeldud vaid akadeemilistele ringkondadele. Praegusel ajal asub muuseum ülikooli vasakus tiivas, kuhu asus 1868. aastal. Alates 1998. aastast kannab muuseum taas oma esialgset nime- Tartu Ülikooli Kunstimuuseum
kuud, eelmised aga sünni kuupäeva. 20. Milline on kõigi kahekohaliste paaritute arvude korrutise viimane number? 21. Läbi nelja lõiguga kõik 9 punkti pliiatsit paberilt tõstmata. 22. Mis on kujutatud järgmisel joonisel? 23. Prügi on tikkudest moodustatud kühvlis. Paiguta 2 tikku ümber nii, et prügi jääks kühvlist väljapoole. 24. Kumb on kallim, kas kilogramm kümnesendiseid münte või pool kilogrammi kahekümnesendiseid münte? 25. Milline arv jagub kõigi arvudega (jäägita)?
Kesk-Itaalias ning selle ehitust alustati 1297.aastal. Ehitati see siis vabariigi valitsusele. 1-eurosel mündil kujutatakse Monacoa vabariigi ametlikku vappi. Vapil kujutatud tammeoks ja loorberioks sümboliseerivad Monaco stabiilsust ja tugevust. Keskel asetseb sinine kilp, millelt peegeldub kolm rohedlist mäge ja nende tippudes on kolm hõbelossi (La Guaita, La Cesta ja La Montale). Vatikani Linnriik Vatikani Linnriigis on käibel kolm erinevat seeriat münte. 16 Vatikani Linnriigis tuli esimene seeria münte käibele 2002–2005 ja sellel kujutatakse Johannes Paulus II portreed. Tegemist on siis ainsa slaavipäritolu paavstiga. Paulus II on külastanud ka Eestit. Alates 2005. on käibel teine seeria münte, millel on Vatikani Linnriigi ajutine juhatus – kardinalide nõukogu – vapp. Viimase kohal on kujutatud paavsti kuuriat. (Paavsti kuuria on paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist)
KÄSITÖÖLISE PÄEV KESKAJAL Ärkan hommikul päikese tõusuga ja alustan töödega juba kohe peale ärkamist: perele on vaja raha teenida.Esimese asjana lähen pesema ja pärast seda lähen tööle.Mu töökoht asub mu majast umbes 2 kilomeetri kaugusel. Ma olen kullassepa meister ja õpetan õpipoisse.Ise oli õpipoiss 7 aastat,kannupoiss olin 2 aastat, selle ajaga sain palju selgeks. Mu töö ehete valmistamine, sammuti vermin ma ka münte Töö lõpeb alles päikese loojangul, siis jooksen koju pere juurde. Kodus on juba soe toit laual. Aga nüüd pean lõpetama, sest pean magama minema, et homme hommikul vara ärgata.
3. Rikutud, praak ja võltsitud raha Rikutud raha Rikutud on pangatäht siis, kui see on kulunud või raharingluses viga saanud. Nt kas raha on põlenud, läbipestud, määrdunud, puruks rebitud või ära soditud. Rikutud raha kõrvaldatakse ringlusest. Mida teha rikutud pangatähega? Kui mul on rikutud raha, siis pean pöörduma selle ümbervaheamiseks kommertspanga e mistahes panga kontorisse. Vastavalt Eesti Vabariigi rahaseadusele võtavad vigastatud ja rikutud Eesti rahatähti ja münte vastu ja asendavad uutega kõik Eesti kommertspangad tingimusel, et rahatähest on säilunud üle poole, kuid selle seeria ja number on tervikuna loetavad. Mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermmise aeg. Kui need tingimused ei ole täidetud, et ole pangad kohustatud rikutud rahatähte või münti vastu võtma ega asendama. Praakraha Nõuetele mittevastav pangatäht ehk selline pangatäht, millel on mõni turvaelement
Kasvõi näiteks Prantsusmaa internetipoest endale midagi tellides. Huvitav on see, et Eestis hakkab rahaga arveldades kohtama ka teiste riikide eurosid. Päris lahe on Eesti euroga poes makstes vastu saada näiteks portugalist pärit sente. Kui küsida inimestelt, mis nad eurost arvavad, siis saab tihti vastuseks, et "Peab suurema rahakoti ja suuremad taskud muretsema". Tõsi on, et igapäevane arveldamine toimub summades, mida Eurodes saab maksta ainult müntide ja sentidega. Münte on aga tülikas kaasa vedada. See võib esmapilgul tunduda halb, aga on võimalik, et pikemas perspektiivis teeb see ainult head. Näiteks hakatakse rohkem kaardiga maksma. Samuti pööratakse (tänu Euroga kaasnevale sendi- ja mündimajandusele) suuremat tähelepanu tehnoloogia arendamisele, mis laseb sul poes maksta nii, et tõstad oma mobiiltelefoni korraks makseterminali juurde. Siis pole enam seda probleemi, et rahakott on maha jäänud ja ei pea ka nii palju asju korraga kaasas vedama.
Aafrikas soola jne. Kaugemas minevikus täitsid raha funktsiooni ehted, karusnahad, relvad, kariloomad jne. Sellist kaubalises vormis esinenud raha, millel on peale maksevahendi funktsiooni ka omaenese väärtus nimetatakse kauprahaks. Mündid ja paberraha Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 a. eKr. Ees-Aasias. Kui turumaht kasvas ja tekkis vajadus suurema rahamassi järele, hakati tootma odavamast väärismetallist münte, mis olid vastupidavamad ja odavamad emiteerimiseks. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Sularaha operatsioonid müntidega muutusid kaubanduse arenedes tülikaks. Võeti kasutusele tsekid ning võlakirjad, seejärel arenesid paberrahad ehk kupüürid. Tangi ja Songi dünastiate aegses Hiinas võeti paberraha kasutusele alates 7. sajandist, Euroopasse jõudis see 14. sajandil. Tänapäevasel kujul võeti paberist raha kasutusele 17. sajandil
· 20 krooni · 50 krooni · 100 krooni Mündid 10-sendine münt aastast 1931 Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: · 1 sent · 2 senti · 5 senti · 10 senti · 20 senti · 25 senti · 50 senti · 1 kroon · 2 krooni Seejuures 1 ja 2 kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt. Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 Ostjad Müüjad USA dollar 3,72 3,73 Suurbritannia naelsterling 18,16 18,21 100 Saksa riigimarka 88,80 89,40 100 Soome marka 9,36 9,40 100 Rootsi krooni 100,30 100,90 100 Taani krooni 99,75 100,35
2 0,278 0,556 1,111 3 0,119 0,357 1,071 4 0,040 0,159 0,635 5 0,008 0,040 0,198 1,000 1,7 3,571 0,8 2 3 4 5 6 X(võtmiste arv) 1.rahakotis on 9 münti 5 kahekümnesendilist ja 4 viiekümnesendilist.rahakotist võeti münte esimese 50 sendise sa Saadud rahasumma on juhuslik suurus(x). Leida juh. Suuruse jaotustabel ja keskväärtus. võimalikud variandid P x1 50 50 0,44 x3 70 20+50 0,28 x4 90 20+20+50 0,16 x5 110 20+20+20+50 0,08
Generaalstaadid: ülesanded, koosseis- muutuste ja maksude kinnitamine, tähtsate otsuste vastuvõtmine. 300 aadlikku, 300 vaimulikku ja 600 kolmanda seisuse esindajat. Karolingide renessanss- Rooma kultuuri taaselustamine, eesmärk saavutada Antiik- Rooma tase-teadmised ja oskused. Majandusliku tähtsusega, suur kloostrite tähtsus, hakati tootma kohalike münte, põllutööriistad. Absolutismi tunnused: riigivõim jagamatu, valitseja on võimu saanud jumalalt ja ei pea rahvale aru andma, pürgimine ühtsuse poole. Merkatelism- majanduspoliitika. Eesmärgiks suurendada rahvuslikust. Inimeste ja ja kodanike õiguste deklaratsioon. Rikkus tulenes väärismetallide rohkusest. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 : Põhjused : valgustusideede levik, Ameerika iseseisvussõja mõju, kriis majanduses, poldud rahul riigi juhtimisega
Hakati kasutama u 10 000 aastat tagasi Üks esimesi inimkonna poolt kasutatud metalle (vask + tina = pronks) Relvad, ehted, raha jne Hea soojus- ja elektrijuht Vask + mangaan + nikkel = elektritakistid reostaatidele Tsink 4 stabiilset isotoopi Tihedus 7,14 g/cm³ Sulamistemperatuur 419°C Keemistemperatuur 907°C Värvus sinakashall Tuhmub niiske õhu käes Põleb õhus ereda sinakasrohelise leegiga Kasutatakse terase galvaniseerimiseks Tehakse münte See leidub enamikes vitamiinides, kaitseb nahka ja lihaseid enneaegse vananemise eest Kasutatud allikad https://www.slideshare.net/merleke/siirdemetallid https://et.m.wikipedia.org/wiki/Vask https://et.m.wikipedia.org/wiki/Tsink Aitäh!
4 0,039683 0,15873 5 0,007937 0,039683 Keskväärtus: 1,666667 Koostada tabamuste arvu kui juhusliku suuruse jaotustabel. Leida vaadeldava juhusliku suuruse dispersioon. 0,7 0,63 0,5 0,75 0,4 0,72 lised. Rahakotist võeti münte esimese viiekümnesendise saamiseni. Saadud rahasumma on juhuslik suurus. Leida 4 kahekümnelist 3 kahekümnelist 5 viiekümnelist 6 viiekümnelist V: 1,666667 V: uuruse dispersioon. n juhuslik suurus. Leida juhusliku suuruse jaotustabel ja keskväärtus.
Leiabki. o A-B püsivusviga (ümberõppimine ei toimi) Operatsioonide-eelne periood o Laps lähtub ühest perspektiivist. Videos kallatakse sama palju vett mõlemasse klaasi. Siis üks klaasitäis kallatakse piklikumasse klaasi, kuid laps arvab, et seal on seetõttu rohkem vett. Siis eraldatakse mündid üksteisest ning laps arvab, et see rida, kus on mündid üksteisest kaugemal, et seal on rohkem münte, kuigi tegelikult on münte sama palju. Konkreetsete operatsioonide periood
vastupidavad. Need esimesed mündid sisaldasid teatud hulgal kindla väärtusega metalle. See muutis mündid vastupidavamaks ja nende väljalaskmise odavamaks. Mündid olid käepärased, kuna neid ei pidanud kaaluma, vaid võis üle lugeda. Müntide valmistamine oli kuningate ja valitsuse range kontrolli all. Vanas Roomas valmistati münte Juno Moneta templis. Sealt tuleneb ka raha inglise keelne nimetus “money”. Hetkel, kui Euroopas hakkasid tekkima rahvused, võtsid riigid kontrolli müntide valmistamisel enda kanda. Just nendelt Euroopa rahvastelt olemegi pärinud kunagi kasutusel olnud rahad ja vääringud. 4 2.3 Ühisrahad ajaloo vältel
ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga valgevask ehk messing on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm. Vask on hea elektrijuht. Elektrijuhtivuselt ületab teda ainult hõbe. Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis. 1-, 2-, 3- ja 5-kopikalisi münte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist, ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist. Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on
Veel käskis neitsi tal igal korral, kui tal laps sünnib, ühe kivi allikasse visata. Nii siis naine tegi. Ilmus siis neitsi järvest välja ja pani lapsele mähkmete sisse hõberubla ja käskis selle lapse mehele minnes kirstu panna. Nii iga lapsega, kui lõpuks oli neid terve tosin. Kui esimene laps mehele läks, pandigi kirstu see hõberubla ja mõned hilbud, aga suur oli imestus, kui pärast seda uuesti avades see väärtuslikke esemeid ja münte täis oli. Ka nii oli iga lapsega. Üks väimees läks aga ahneks ja tahtis vabadikult rohkem kulda saada. Kui vabadik ausalt üles tunnistas, kuidas lood tegelikult olid, kaebas väimees ta kohtusse. Niisiis asusidki kohtuvanemad vabadiku poole teele, varsti nägid nad logudiku maja asemel ilusat samahästi kui klaasist maja, mis oli rikkusega ehitud. Kohtuhärra kutsuti sisse ja talle seletati kõik ära. Seejärel kutsuti sisse ka ahne väimees ja ta pandi kuldmäkke vangi.
Pronksiaeg kesti Eestis U 1800-500a eKr Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Kuigi Eestis pronksi ei leitud kasutati kivi tööristu edasi. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg kestis Eesis U 500a eKr-1227a pKr Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Elavnes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Kasutatud materjal Vikipeedia Muinasaeg Eestis Vanaaeg 1osa
1.jaan 2008- eelarve oli puudujäägis Ühisraha head omadused ● Jääb ära vahetuskulu ● Heaolu kasv- SKP suurenemine ● Tugevdab ELi positsiooni maailmas ● Aitab edendada Euroopa majandust Väljaspool eurotsooni ● Käibib ka Monacos ● Vatikanis ● San marinos ● Andorra ● Monaco, Vatikan ja San Marino annavad välja ka oma kujundusega münte Kasutatud materjal ● http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/inde x_et.htm ● www.eurohouse.ee/eu/presskit_est/Eesti%20ja %20Euroopa%20Liit.ppt ● muuseum.eestipank.ee/et/euroopa-liit-ja- uhisraha ● et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit Aitäh kuulamast!
kaubanduslikult populaarne, kuid sobib sellest hoolimata mündikastme valmistamiseks. Veel mündiliike: Sidrunmünt (odekolonnimünt) (pipreta var. Citrata): Kasutatakse lõhnakomponendina ja meejookides). Maitse pole sobiv mündikastme vms valmistamiseks. Väärismünt (mentha gentilis). 5 Mündi kasvatamine Maitsetaimede nurgas või peenral münte kasvatades tuleb valida poolvarjuline koht, sest terav päike ja kuumus neile eriti ei sobi. Valesti valitud paigas võivad taimi rünnata mitmed haigused nagu jahukaste ja rooste. Müntide kasvuala tuleb piirata, sest nende juured liiguvad kiirelt kõikjale, ka sinna kuhu nad ei peaks minema. Pinnase suhtes on münt vähenõudlik, kuid enne istutamist tuleb kasvukohale lisada rohkelt aiakomposti. Need taimed ei vaja erilist hoolitsust ja nad paljunevad juurevõsunditega
30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Kasutamine Vaske kasutatakse peenraha vermimisel, sest need peavad siis kaua vastu ja on tugevad. Vask on tuntuim ja levinuim värviline metall, millest tehakse ka elektrijuhtmeid ja münte. Kööginõusid ja ornamente jne. Vase valmistamine Vase maak kaevandatakse ja seejärel jahvatatakse terakesteks. Maak segatakse veega ja jahvatatakse kuulveskis väikesi osakesi sisaldavaks lobriks. Lobrit kuumutatakse ahjus, et saada sellest jämedat metallilist vaske. Seejärel vask puhastatakse elektrolüüsi abil nii, et saadakse üle 99,9 %-ne puhtus. Vase tootmise viimane järk koosneb vase sulatamisest ja valamisest
Vask on punakat värvi metall, mis on väga hea elektri-ja soojusjuhtivusega. Elektrijuhtivusega jääb see alla ainult hõbedale. Selle omaduse tõttu kasutatakse seda enamasti elektrijuhtmetes. Vasel on palju sulameid. Vase sulamitest on kõige tuntum messing (mis on värvuselt valge ja oksüdeerub palju aeglasemalt kui puhas vask) ja pronks. Pronksiajal valmistati pronksist relvi ja tööriistu, samuti ka ehteid. Hiljem valmistati pronksist münte. Vask on hea töödeldavusega ning seepärast kasutatakse seda mahutite valmistamiseks. See metall on pehme, seega hästi graveeritav. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste raviks. Vasesoolasid kasutatakse põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks. Õhu käes tekib vase pinnale oksiidikiht. See on rohekat värvi. Sellest saab hõlpsasti lahti hõõrudes pinda nuuskpiiritusega. Kuid hapukate toiduainete hoidmine vasenõudes pole
Temperatuuril 100°C kuni 210°C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. (Olles kuumutatud üle 210°C muutub tsink rabedaks ja pulbristub vormimisel kergesti). Tsink on enimkasutatavatest metallidest neljandal kohal (temast ees vaid raud, alumiinium ja vask). Tsingil on palju rakendusalasid näiteks tsinki kasutatakse terase graveerimiseks, et korrosiooni ära hoida, tsingist on vermitud münte (alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist), tsinki kasutatakse oreliehituses plii/tina sulamite asendamiseks, kuna see on peaaegu eristamatu plii/tinast (samuti on see praktilisem kokkuhoidlikkuse mõttes ning kergema massiga), tsinkkloriidi kasutatakse deodorandina ning puidu säilitusvahendina, tsinki kasutatakse enamustes vitamiinides. Arvatakse, et sellel on antioksüdandi omadused, mis kaitsevad naha ja lihaste vananemise eest. Fakte:
Kasutamine Vaske kasutatakse elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks sest see on hea soojus- ja elektrijuht Vase sulamitest tuntumad on messing ja pronks Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Kasutamine Pehme metallina on vaske võimalik graveerida Vase ja tina sulamist messingist valmistatakse tarbeesemeid, medaleid, münte jne. Vaseaurude baasil töötab VaskBroomiumlaser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement Vask täidab lühijalgsete organismis sama ülesannet, mis inimese organismis raudki. Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus
sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink kergesti vormitav. Üle 210 °C kuumutatuna muutub metall rabedaks ning vormimisel pulbristub kergesti. Magnetilisi omadusi tsingil pole. Tsingi rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tsingist on vermitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses Tsinki kasutatakse anoodina patareides Tsinkkloriidi kasutatakse deodorandina ning isegi puidu säilitusvahendina Tsinksulfiidi kasutatakse luminestsentsi värvainena kellaosutitel ja muudel esemetel, mis pimedas helendavad Tsink sisaldub enamustes vitamiinides. Arvatakse, et sellel on antioksüdandi omadused, mis kaitsevad
Vase baasil sulamid on madalama sulamistemperatuuriga kui teras või raud. Pronksid on pehmemad ja nõrgemad kui teras. Pronks on vastupidavam roostetuse vastu kui teras ja on ka parem soojus- ja elektrijuht kui enamus teraseid. Kasutusalad Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Pronks on tavaliselt 88% vask ja 12% tina, kuid on ka teisi pronksisulameid, milles on koostisosade sisaldused erinevad ning mis sisaldavad ka teisi koostisosi. Pronks oli eriti sobiv metall laevades ja paatides, kuna on sitke ja vastupidav soolase vee suhtes. Pronksist tehakse tavaliselt laevade sõukruvisid ja sukeldumislaagreid. Pronks on kõige populaarsem metall, millest tehakse kellasid(muusikaline instrument)
Metalle leidub sageli koos teiste kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist eraldada, peab seda kõrgahjus kuumutama. Seda protsessi nimetatakse sulatamiseks. Kuna kuld on puhta metallina pehme, siis lisatakse talle teisi metalle, et kuld oleks vastupidavam ja tugevam. Kõige sagedamini kasutatakse lisanditena hõbedat (Ag), vaske (Cu), plaatinat (Pt), pallaadiumi (Pd) ja niklit (Ni). Kulla sulamitest valmistatakse ehteid, medaleid, münte, hambaproteese ja laboratooriumi seadeid. Sulami või sellest valmistatud eseme kullasisaldust väljendab proov, see on arv tema pinnal. Kullaproovid on 375o, 585o ja 750o . Huvitav on see, et kulda on ka inimese organismis ultramikrometallina, seda leidub luudes ja vere koostises. Kullaühendeid kasutatakse ka ravimitena (näiteks haavade paranemise kiirendamiseks). Kadi Uustalu
näiteks 17. sajandil kasutati edukalt musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Tuhandeid aastaid tagasi tegelesid meie Euroopa esivanemad jahipidamise ja põlluharimisega. Metallid olid veel avastamata, niisiis pidasid nad jahti ja harisid põldu kivist tööriistadega seda ajastut nimetatakse kiviajaks. Kiviaja inimestel polnud kasutada tänapäevaseid rahatähti ega münte. Selle asemel vahetasid nad üksteisega kaupu: näiteks võis jahimees vahetada põlluharijaga vilja vastu loomanahku või vahetas kalur ilusad merekarbid jahimehe lihvitud kivikirve vastu. Sellist vahetust nimetatakse barteriks. Barterit iseloomustav oluline tunnus on, et vahetatakse kaupu, millel on väärtus. Kui meie esivanemad õppisid metalle töötlema, muutus asjade vahetamine lihtsamaks. Seda seetõttu, et metallid, nagu kuld, hõbe, tina ja raud olid kõigi jaoks väärtuslikud.
RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil...
Plogspot19.11.2015 HÕBE • Hõbe on kõige levinum väärismetall • Maakoores on ta keemiliste elementide levimuselt 65. kohal. • Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. • Hõbedast vermitakse münte tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid. Plogspot19.11.2015 KULD • Pildil on kulla kangid. • Kuld on pehme ja läikiv väärismetall.
007937 Rahakotis on 9 münti - 3 kahekümnesendilist ja ülejäänud on viiekümnesendilise Keskväärtus on: Oskab keegi? Minul ei tule üldse välja, mingi põhimõtteline viga 3*20 6*50 xi pi 50 50 0.666667 70 20+50 0.25 90 20+20+50 0.107143 110 20+20+20+50 0.011905 ndilised. Rahakotist võeti münte esimese viiekümnesendise saamiseni. Saadud rahasumma on juhuslik suurus. Xi*Pi Xi^2*Pi 22.22222 1111.111 19.44444 1361.111 14.28571 1285.714 8.730159 960.3175 4.126984 536.5079 1.190476 178.5714 70 5433.333 dispersioon 533.3333 ndilised. Rahakotist võeti münte esimese viiekümnesendise saamiseni. Saadud rahasumma on juhuslik suurus.
4. Kas meene- ja mälestusmüntidega saab kauba eest poes maksta? Meenemündid ei ole mõeldud ringlusse laskmiseks ja need kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes mündi emiteerinud riigis. Väärismetallist meenemüntide müügihind on enamasti kõrgem mündi nimiväärtusest. 5. Kui kaua ja kus saab eesti kroone eurodeks ümber vahetada? Eesti krooni pangatähti ja münte saab Eesti Panga muuseumipoes vahetada eurodeks tähtajatult ja ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 kroon 6. Kes olid kujutatud 5, 25, 50 ja 500 eesti kroonisel rahatähel? 5-Paul Keres, Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinnu linnustega 25- Anton Hansen Tammsaare,Vargamäe talu 50- Rudolf tobias, Estonia teater 50- Carl Robert Jakobson, Suitsupääsuke 7. Kuidas nimetatakse seadust, mille alusel tegutseb Eesti Pank? Eesti pank tegutesb Eesti Panga seaduse alusel
kulub katalüsaatorite valmistamisele. Nikli peamiseks kasutasalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikaliste-keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Nikkeldimetüülglüooksitiivi kasutatakse värvainena huulepulkades. NiSO4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena. Niklist valmistatakse ka münte. 2. Mangaan(Mn) on keemiline element järjenumbriga 25.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55.Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab
muna. · Külalised toovad pulma kaasa kausitäie jahu või kruupe, kausiservadele aga laotakse paaritul arvul tooreid kanamune. · Austria: Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks. · Armeenia: Pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. · Pruut riietub punasesse siidi ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Belgia: Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. · Böömimaa: Peigmees kingib pruudile roosikrantsi, palveraamatu, paela kolme võtmega tema vooruslikkuse valvamiseks, karusnahkse mütsi ja hõbesõrmuse. · Pruut kingib peigmehele kuldniitidega tikitud särgi ja sõrmuse.Enne tseremooniat mässib isamees peigmehe
Rauast on väga palju asju tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega. TSINK keskmise reageerimisvõimega: 1) Hapetega reageerib kergesti 2) Niiskes õhus hävineb aeglaselt, tugeval kuumutamisel õhus põleb 3) Reageerib leelistega (eraldub H2) Tsinki kasutatakse sellistes sulamites nagu messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning samuti ka trükimasina metallina ja tinutamisel. Sellest on vermitud münte, nt USA 1-sendiste müntide südamik tsingist. Tsinki kasutatakse ka patareides anoodina ja kaitsetoimelise anoodina paatidel ja laevadel, millel kasutatakse katoodilist pihustamist, et vältida korrosiooni. Tsinki kasutatakse tänapäevases oreliehituses tavapärase plii/tina sulamite asendamiseks, kuna see on tonaalselt peaaegu eristamatu pliist/tinast. Samuti on see praktilisem kokkuhoidlikkuse mõistes ning kergema massiga. VASK keskmise reageerimisvõimega: 1) Reageerib mittemetalliga
-3 9. Äriregistri B kartoteegis on OÜ, AS, tulundusühistu(teises küsiti A kartoteeki) 10. Kes võib olla prokuura inimene ja FIE KES VÕIB OLLA PROKURISTIKS? - füüsiline isik 11. Avalik õiguslikud asutused Riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu juriidiline isik loodud avaliku huvides 12. Millal jõustub seadus? 10 päeva peale RT avaldamist, päeval mis seaduses kirjas(teises oli määruse jõustumise kohta) 13. Kui palju peab münte vastu võtma 20kr 14. Millal peab AS koosolekuid notariaalselt tõestama? kui juhatus, nõukogu v aktsionärid seda nõuavad; Kui kutsutakse tagasi, nimetatakse nõukogu liikmeid, kui nõukogu sätestus põhikirjas muutub (teises küsiti aktsionäride üldkoosoleku notariaalset tõestamist) 15. Valed firma nimed 16. Kes on tsiviilõiguse järgi isikud füüsiline isik, juriidilised isikud, avalik- õihuslikud isikud 17. Kellele pank aru annab? - Riigikogule 18
4)Paljassaare aardeleid Tallinna piiridesse jääva Paljassaare loodetipust leitud hõbeaare. Algne peidukoht paiknes ranna lähedal vee all. Peidukoha märgistamiseks oli merepõhja löödud kaks puuvaia. Algselt sisaldas aare 8 araabia, 2 bütsantsi, 19 anglosaksi, 1 skandinaavia ja 97 saksa päritolu münti. See leid näitab kaubanduse arengut ja rikastumist tallinnas keskajal. Selle põhjuseks oli just peamiselt soodne asupaik. Ebatavaline on see, kui palju münte korraga leiti. See on kindlasti tähtis leid ka linnamuuseumi jaoks. 2.Linnamuuseumis olid esindatud keskaeg, uusaeg ja lähiaeg. 3. Mulle jäi meelde suur ahi keset muuseumit, kust sai üles vaadata. See oli väga hirmutav aga ühteaegu ka hea idee. Veel jäi mulle meelde Tallinna linna makett, mis oli tehtud 1825-nda aasta kohta. Mind üllatas, kuidas teadsid ajaloolased linna ehitust nii täpselt ja kui sarnane see tegelikult praegusele vanalinnale on
reisides ei pea enam raha vahetama hakkama. See teeb reisimise palju mugavamaks ja ka pisut odavamaks. Alguses on kindlasti üpris keeruline arvestada ümber euro väärtust eesti krooni või aru saada, kui suur on mingi eseme väärtus. Kuid arvan, et sellega harjub päris kiiresti ära, sest Eestil ei ole esimene kord rahatähte vahetada. Pisut pahameelt võib veel valmistada see, et rahakotis ei ole enam nii palju paberraha vaid hulganisti münte. Kindlasti on võõras ka see, et kuupalga numbrid on tunduvamalt väiksemad ja pangaarve ei näita enam nii suuri summasid. Ning sellist rahasummat nagu 500 eurot oma kätevahel hoida, tundub pisut ebareaalne. Kuid arvan siiski, et Eesti rahvas suudab rahavahetusega hakkama saada ja loodetavasti parandab eurole üleminek majandust märgatavalt. Tubli ja areneva riigina peame oskama muudatustega kohaneda ja nendega hakkama saada.
kaugeltki kõrge vanus hallhülge jaoks, kuid loom suri just külastajate tegevuse tagajärjel. Aastaid ja järjekindlalt pildus keegi basseini mulda ja rohtu täis topitud plekist joogipurke ja ükskord tabas purk Ambra silma. Mõne aja pärast sai kellegi viskest vigastada ka tema teine silm. Tulemuseks oli kae, mis nõrgestas Ambra nägemist. Paljudel inimestel on komme visata basseinidesse ja purskkaevudesse münte. Arvatavasti on see komme kunagise vetevaimudele ohverdamise tava rudiment. Arusaadav, vetevaimud on tõsised müütilised tegelased ja alateadlik soov mõnd punast krossikest annetades ennast nende vastu kaitsta, ei kujuta iseenesest midagi halba. Välja arvatud olukorrad, kus münte või ükskõik mis muid esemeid visatakse veekokku, mis on kellegi püsikodu. Mündid kujutavad endast vase, tsingi ja nikli sulamit. Need metallid satuvad vette ja oma
Tsingi kristallvõre Tsingil on heksagonaalne kristallvõre struktuur ABABAB mustriga. Kristallvõre Kasutusalad Tsink on kõige enam kasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida. Tsinki kasutatakse sellistes sulamites nagu messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning trükimasinate metallina ja tinutamisel. Tsingist on vermitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist. Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses. Tsinki kasutatakse anoodina patareides. Tsinki kasutatakse kaitsetoimelise anoodina paatidel ja laevadel, millel kasutatakse katoodilist pihustamist, et vältida korrosiooni. Tsinki kasutatakse tänapäevases oreliehituses tavapäraste plii/tinasulamite asendamiseks, kuna see on tonaalselt pliist/tinast peaaegu eristamatu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
