c. frustreerivat tasumatust Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Tähelepanu liigid on: Vali üks: a. tahtelisjärgne tähelepanu b. motoorne tähelepanu c. jagatud tähelepanu d. kõik variandid on õiged ÕIGE!! Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: Vali üks: a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c
suuremateks ühikuteks, mis võimaldavad efektiivsemat teadmistega manipuleerimist; materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu. 3. Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada: negatiivset kinnitamist. 4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu. 5. Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: kujund, mõisted, stsenaariumid. 6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: semantiline, protseduuriline, episoodiline. 8. Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Nt suureneb inimesele virguse aste ja tähelepanu valivus. tõene 9
1. Positiivne mina-pilt kujuneb inimesel juhul, kui olulised inimesed esitavad meile nn väärtoleku tingimusi, mida me täita ei suuda. V: VÄÄR 2. Normaalsuse/ebanormaalsuse määratlemisel lähtutakse mitmetest alustest. Milline norm võtab normaalse/ebanormaalse hindamisel aluseks mitu tunnust, milles spetsialistid on kokku leppinud tuginedes erialastele tähelepanekutele ja uruimustööle? V: KLIINILINE NORM 3. Teadusliku psühholoogia sündi dateeritakse esimese eksperimentaalpsühholoogia labori rajamisega Leipzigis. Millal (aasta) see labor avati? V: 1879 4. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia ühek...
14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad
iseloomulikult teeme, kuidas oma vihale reageerime ja sellele vastame, kuidas seda talitseme ning samuti seda, kuidas püüame aidata teistel nende viha talitseda. Kuid selline mõtestamine on vaevalt võimalik sündmuste emotsionaalses tulipunktis. (Rogers 2011: 153) Kui õpetaja suudab ise oma viha talitseda ja seda ka klassi ees, kus on näiteks EKR- õpilased, kel sellega raskusi, annab see neile eeskuju ja on justkui mudelõpe, kuidas peaks vihasena olles käituma. See näitab, et viha on võimalik kontrollida ja alati ei pea endast välja minema, karjuma hakkama ega agressiivselt käituma. Kui õpilased pole näinud, kuidas on võimalik viha teistmoodi (rahulikult) väljendada, siis ei tasu loota, et nad oskavad adekvaatselt vihastada . Nad teevad nii, kuidas nad on näinud teisi seda tegevat. Seepärast on õpetajatel oluline roll, sest õpilased võtavad teadlikult või alateadlikult neid
) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures. Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel. Lapsevanema aktiivse abita ei ole peaaegu võimalikki last ravida. Lapsed vajavad lihtsalt piisavalt häid ja turvalisi vanemaid, et õppida hirmudega toime tulema ja neid ületama. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena.
inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse). Vali üks: Tõene Väär 2 mooduli töö Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Mälu protsesside hulka kuulub: Vali üks: a. kodeerimine b. säilitamine c. reprodutseerimine d. kõik vastused on õiged Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Tähelepanu liigid on: Vali üks: a. tahtelisjärgne tähelepanu b. motoorne tähelepanu c. jagatud tähelepanu d. kõik variandid on õiged Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a
) kaudu, leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures. Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel. Lapsevanema aktiivse abita ei ole peaaegu võimalikki last ravida. Lapsed vajavad lihtsalt piisavalt häid ja turvalisi vanemaid, et õppida hirmudega toime tulema ja neid ületama. Üldiselt on tulemuslikuks peetud Kognitiiv-Käitumuslikku Teraapiameetodit (kasutatakse ka lühendit KKT)
kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel Erinevad lähenemised õppimisele Primitiivne õppimine · Harjumine e habituatsioon · Sensitisatsioon Assotsiatiivne õppimine · Käitumuslik lähenemine Klassikaline tingimine Operantne tingimine Kognitiivne lähenemine · Teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon Mudelõpe (A. Bandura) · Märkamine · Meeldejätmine · Reprodutseerimine · Motivatsioon · Bobo nuku eksperiment Konstruktivistlik lähenemine Lev Võgotski (1869-1934) · Sotsiaalse arengu teooria · Sotsiaalsed kontaktid · Õpetaja · Lähima arengu tsoon John Dewey (1859-1952) · Aktiivõpe · Probleemipõhine õpe Humanism · Kasvu- ja arengupotentsiaal · Õppijakesksus · Koostöö · Toetamine · Kogemuslik õppimine
peamiselt enesekinnitus (enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi). Inimest motiveerib ka tegevuse tulemuslikkus (kui tagajärjed vastavad ootustele ja nõudmistele, siis on see omakorda tugevaks enesekinnituseks). (3: 93-94) Albert Bandura: inimesed eelistavad korrastatud keskkonda ehk kus on seos käitumise ja hüvituse vahel. (8) Albert Bandura uuris eksperimentaalselt 1963. aastal, kuidas mõjutab mudelõpe vägivaldset käitumist. Lastele näidati multifilmi, kus peksti ja sõimati nukke. Hiljem oli samasugune nukk toa nurgas. See rühm, kes vaatas filmi, suhtusid nukku palju agressiivsemalt kui see rühm, kellele filmi ei näidatud. Paljud uuringud küll näitavad, et vägivaldset käitumist põhjustab rohkem tegeliku vägivalla pealt nägemine või isegi selle ohvriks olemine, andis see tõuke vägivalda esitavate filmide, saadete jms kahjuliku mõju edasisele uurimisele. (3: 94)
Käitumuslik lähenemine- klassikaline tingimine (õppimise vorm, mis ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul; operantne tingimine (selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil). Kognitiivne lähenemine- teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon (kuidas meelde jätame, kuidas infot kasutame). Mudelõpe (A. Bandura)- märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine, motivatsioon; Bobo nuku eksperiment- Eksperimendi eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo-nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine. Konstruktivistlik lähenemine (Lev Võgotski)- rõhutab, et õpilane ja õppimine on aktiivne, sotsiaalse arengu teooria (keeleomandamine, keeleareng, teistega
Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). Õppimise kognitiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. ARENG
- Hirmutavaid olukordi välditakse või talutakse tundes tugevat ärevust või piina - Vältimine, ärev ootus või hirm tekitab elus takistusi või kannatusi Sagedasemad: - keskkonnaga seotud kõrgus, vesi, ilm - loomafoobiad - veri/vaktsineerimine/traumad - olukordadega seotud (tunnelid, sillad, klaustrofoobia, lendamine) Kuidas kujuneb? - õppimisteooriad - Klassikaline tingimine - Operantne tingimine - Mudelõpe õpitakse teiste pealt - Info teistest allikatest Agorafoobia - Peab esinema vähemalt 2 erinevas situatsioonis: rahvahulgad, avalik koht, väljak, tänav, kodunt väljumine, üksinda liikumine - Esineb ärevussituatsioonide vältimine ja/või neist põgenemine - Psüühilised ja vegetatiivsed ärevuse sümptomid peavad olema primaarsed, mitte reaktsioon luulule või sundmõttele Sotsiaalfoobia
osaks langevat. Mudeli kohta on eksperimentaalselt tõestatud, et õppimine on tõhusam, kui mudel on õppijale ligitõmbav, temast natuke prestiizhikam, et jäljendama kutsuda, aga piisavalt sarnane, et jäljendamist soodustada. Soovitavat käitumist on kasulik mudeldada vaid natuke paremini õppija tasemest ning siis esituse täiuslikkust vähehaaval tõsta. Ise-ennast- kommenteeriva mudeli pealt on kergem õppida kui vaikivalt mudelilt. On selgunud, et mudelõpe annab oma osa mitmesuguste foobiate kujunemisele, sageli kardavad tütred sedasama, mis emad. Veel suurem on mudelõppe osa häirete ravimisel, eriti lastel. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete, lapseea käitumishäirete ja hirmude korral on ise-ennast- kommenteeriv järk-järgult-täiustuv ja lapsele võimalikult sarnane mudel osutunud üheks tõhusamaks ravimeetodiks. Mudelõpe sobib sotsiaalsete vilumuste treeninguks kõikidele vanuseastmetele.
Tulem sõltub sellisel juhul kasutatavast programmist. Tegelt ei saagi seetõttu jälgida, kuidas toimub keele omandamise protsess. Ei ole mõõteriista, mis mõõdaks tulemusi ajus, näitaks, mis seal tegelikult toimub. Alates neljandast eluaastast suudavad lapsed kasutada sõnu vastavalt sellele, kellega nad suhtlevad. Asjad, mis saavad positiivse kinnistuse on alati tugevama mingi asja. Kiinitusmudel tagab positiivse käitumise. Skinner. Bandura mudelõpe. Inimene käitub sellisena, nagu ta näeb teisi käitumas. Kui näeb, et selline käitumine toob edu, siis hakkab ka ise nii käituma aga kui ei too edu, siis ei hakka nii käituma. Noorukiiga, murdeiga Biopsühhosotsiaalne mudel sellisena peaks noorukiea ps olema kirjeldatud. Toimub bioloogilisel ja psühholoogilisel tasandil 3-aastase kordus ehk hüppeline kasv. See on tingitud hormoonidest.
Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude(mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). Õppimise kognitiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. 10. Isiksuse erinevad käsitlused. Erinevad intelligentsusteooriad. Isiksus
Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). · jälgimine · kujundi talletumine (üldine olukord, käitumisviis, käituja emotsionaalne seisund) · eneseefektiivsus sooritusvõime tajumine; hiljutine edu · jäljendamine · enda tasustamine ja karistamine Õppimise kognitiivsed ja konsntruktiivsed käsitlused.
läheduse küsimise oskus jne. Aidata tal arendada keerulisemaid oskusi nõustamise käigus, näiteks konfliktidega toimetulekut või emotsionaalset lähedust Võtta ette kliendi isiksuse baasiliste aspektide modifitseerimine, näiteks nagu kiindumusstiil või interpersionaalsed skeemid. (Teraapia tase) isiksuslik modifitseerimine, stiili ümberkujundamine, baasiliste veendumuste ümbermodifitseerimine. Mudelõpe, suhtlemise õpetamine. Nõustamissuhete komponendid. Pärinevad taas psühhoanalüüsist. 9 Koostöötav alliants - nõustaja ja kliendi vaheline kokkulepe eesmärkide ja tegevusplaanide osas. ülekanne - nõustamisel üleskerkinud tunded ja mõtted, mis pole seotud otseselt nõustamiskontekstiga, mis on seotud inimese jaoks olulise konfliktiga minevikust nt tunned ära kui
· Seotusele vanematega Lapsed muutuvad iseseisvamaks ning loodavad rohkem iseendale Lapsed on sotsiaalsemad ja järjekindlamad (Clarke-Stewart, 1989, 1993) · Oluline on see, millises lasteaias laps käib Sotsialiseerimine Õppimine · Klassikaline ja operantne tingimine Pavlov ja koerad Thorndike´i kassid Skinner ja kinnituse erinevad kavad Kiitus ja karistus · Sotsiaalse õppimise teooriad Mudelõpe, jäljendamine · Kognitiivne arenguteooria Piaget, Kohlberg Mõistmine, kognitiivne skeem Võgotski rõhutas sotsiaalse interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine) Sotsialiseerimine lapsepõlves · Ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine · Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) Sõltuvad nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakavatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalühiskond)
▪ tuvi suudab eristada kahte sõna „peck“ ja „turn“, sest on niimoodi toiduga õpetatud ehk premeerimine võimaldab käitumist kinnitada, paremini aitab kinnitada vahelduv kinnitus ehk premeerida erineva sagedusega (algul ühe korra eest, pärast mitme korra tagant alles), võimaldab nt „tere“-ütlemist lapsele õpetada ▪ seni, kuni laps käitub halvasti, tuleks ignoreerida, õiget käitumist kohe premeerida ◦ mudelõpe – jäljendamine ◦ kognitiivne arenguteooria – keel aitab mõista oma käitumist, õppimiseks on vajalik mõista oma käitumist (nt laps räägib kõva häälega, mida järgmiseks teeb) ◦ mängu kaudu õppimine – kui on ka suuremaid lapsi väiksema kõrval, siis väiksemate mängu areng toimib palju kiiremini, sest teised õpetavad mänguoskusi ▪ paralleelne mäng – kaks last mängivad kõrvuti, kuid mitte omavahel (1-2-a seas)
tagajärjed. - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine. Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus. - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine. Sotsiaalne õppimine Sotsiaalne õppimine; mudelõpe (A. Bandura) - elus kõige sagedamini esinev õppimise ilming. Omandame võime funktsioneerida ühiskonnaliikmena. Kasutatakse ka termineid vaatlusõpe, mallõpe, modelleerimine, imiteerimine, sest lapsed kopeerivad teiste, neile mudeliks olevate inimeste käitumist. Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, sõltub suhetest õpilase ja mudeli vahel. Bandura defineerib – sotsiaalne õppimine on kognitiivsete, käitumuslike ja keskkonna elementide pideva vastastikuse toime resultaat
motoorsete soorituste uurimisele. inimese saavutusvõime sõltub tema käitumise, isiklike omaduste (mõtted, uskumused) ning keskkonna tegurite koosmõjust. Samas mõjutavad ka tegevused ja keskkonna tingimused inimese enesetõhusust. In saavutusvõime= käitumine + isiklikud omadused+keskkonna tegurid Definitsioon. Enesetõhusus on defineeritud kui inimese hinnang oma võimetele organiseerida või sooritada teatud tegevusi mis nõuavad kindlat tüüpi suutlikkust. Bandura mudelõpe. Inimene käitub sellisena, nagu ta näeb teisi käitumas. Kui näeb, et selline käitumine toob edu, siis hakkab ka ise nii käituma aga kui ei too edu, siis ei hakka nii käituma. Jean Piaget (1896-1980) Tema teemaks oli lapse mõtlemise areng. Areng kulgeb järjestikest üksteisest eristuvatest staadiumitest. Alguse saab kaasa sündinud motoorsetest refleksidest edasi liigub keele ja loogilise mõtlemise omandamiseni. Liikumine läbi erinevate staadiumite sõltub stimuleerivast
peab keerama). Objektipüsivus- 9 elukuul. Hakkab tekkima põhjus-tagajärg-seos- 4-5 elukuu. Kaheksandal kuul oskab kooskõlastada erinevaid toiminguid, et jõuda eesmärgini (paneb klotsid ämbrisse ja võtab välja). 12elukuul hakkab tähelepanu keskenduma toimingutelt eesmärgini- huvitab see, kuidas iga hinna seest saada klots sisse. Kui klots on ämbris, on ta rahul. Kõne areng- Õppimisteooriad- kinnituse mudel. Laps räägib seda, mida on kinnitatud, ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik teooria- inimesed on bioloogiliselt programmeeritud keelt omandama. Kõige kehtivam on interatsionalistlik- keele areng on seotud bioloogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõjuna. Keele omadused- loov, struktrueeritud, tähenduslik, viitav (keel viitab ja kirjeldab reaalse maailma asju ja sündmusi), interpersonaalne ehk kommunikatiivne (sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid samal ajal).
keskkonnatingimused on muutunud selliseks, kus tal oleks võimalik 27 28 ebameeldivust vältida. Sealjuures on õpitud abituse kujunemisel olulisem keskkonnatingimuste kontroll, mitte ebameeldivuse määr. Õpitud abituse teooria kohaselt võib kliiniline depressioon tuleneda tajutud kontrolli puudumisest keskkonna üle. (Wikipedia) Sotsiaalne õppimine Mudelõpe A.Bandura- tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, teraapia ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ja mõjuka Bobo-nuku eksperimendi korraldaja. (Wikipedia) Märkamine Meeldejätmine Reprodutseerimine Motivatsioon
Uued teadmised seostatakse eneseteadvusega ja metatunnetusega. Õppimine on uue lisamine, olemasoleva reorganiseerimine ja struktureerimine ja uute seoste tekkimine. Uue omandamisel on takistuseks paus; seda tuleb teha järjepidevalt eelduseks ümberstruktureerimisele. Oskused ja teadmised on eraldiseisvad. Keele omandamise käsitlused: Õppimisteooria, nt B. Skinner kinnituse mudel; laps räägib seda, mida on kinnitatud, korratud; ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik lähenemine, nt N. Chomsky keele omandamine põhineb bioloogilisel dispositisioonil; meil on eriline keeleorgan, mis võkmaldab meil ringi käia keelemärkidega; aju areng on keele omandamise baasiks, kuid keeleorgani aktiveerumiseks on vajalik keelekeskkond; keele areng on võimalik ainult kindlatel perioodidel Interatsionistlik lähenemine püüab tuua sisse õppimisteooria,
Tunnusjoonte teooriad (trait theories · NEO PI-R (NEO Personality Inventory Revised) · McRae ja Costa 1996 · Seadumused: Pole vahetult jälgitavad Püsivus Avaldumine pole piiratud Avaldumine sobivas olukorras NEO PI-R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 · Neurootilisus · Ekstravertsus · Avatus · Sotsiaalsus · Meelekindlus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · Sotsiaalne õppimine / Mudelõpe (A. Bandura) Bobo nuku eksperiment · Märkamine · Meeldejätmine · Reprodutseerimine · Motivatsioon Õpitud abitus · Martin Seligman 1975 · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · A. Bandura (s. 1925) enesetõhusus (self-efficacy) Isiksuse uurimine · Kaudsed meetodid Projektiivtestid · Otsene mõõtmine Enesehinnangutestid Projektiivtestid · Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921
31 enam loomuliku stiimult esitada, sest kunstlik stiimul kutsub esile reaktsiooni. Oluline on just ajaline järgnevus. Tingitud refleks koer hakkab ilastama juba enne kui kuuleb kausside kolinat. Sedasi toimub õppimine. Thorndike'i kassid Lisaks on ka sotsiaalse õppimise teooriad. Inimene ei õpi ainult tasust ja karistusest, vaid kui ta näeb, kuidas teiseid inimesed käituvad mudelõpe, jäljendamine. Siin all ka kõiksugused tehniliste oskuste omandamised. Kognitiivne arenguteooria (Piaget, Kohlberg) oluline on õppimise juures ka arusaamine ja arusaamisevõime omandamine. Mõistmine, kognitiivne skeem. Võgotski rõhutas sotsiaalse interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine) Sotsialiseerumine lapsepõlves. Tehakse lapsele selgeks, milline on sobilik käitumine meie
Tunnetusprotsessid on nendest skeemidest sisuliselt välja jäänud. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 46 11. ÕPPIMINE II. ÕPPIMISE KÕRGEMAD VORMID 1. Sotsiaalne õppimine Laiemalt on tuntud seletav- tõlgendava õppimisviisi (vaata allpool) sotsiaalne aspekt, nn. vaatlusõppimine ehk mudelõpe (ka mallõpe), mida on laialdaselt populariseerinud sotsiaalpsühholoog Albert Bandura. Inimühiskonnas toimub väga suur osa õppimisest iseenesest, ilma sunnita, teisi jäljendades ehk imiteerides. Täpseimaks nimeks sellele õppimisviisile peetakse terminit sotsiaalne õpe, kuna õppimine toimub sotsiaalsetes suhetes õpilase ja modelli vahel. Samas on saanud selgeks, et ainult modelli jäljendamise oskus pole veel õppimise täisväärtuslik tulemus. Sotsiaalne õppimine on
annaabi.ee 
