Transaktsioonide analüüs. E. Berne Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme.
teovõimeline liige interaktsiooni käigus. Kasvamine on kasvatuse objekt ja eesmärk Kasvatustegevus on kasvatustingimuste teadlik tekitamine Kasvamise ja kasvatuse mõisted on osaliselt kattuvad Mõtisklemiseks Inimlik kasvamine on oma olemuselt eesmärgipärane protsess. Kasvamise eesmärk kõigile inimestele ühise liigiolemuse saavutamine; - mõnele inimesele omaste isikupäraste joonte saavutamine. Käitumine vastavalt lapse eale jonnimine kolme aastaselt ja jonnimine üheksa aastaselt Tooge näiteid! Küpsemine tähendab ka sisemiste jõudude arendamist, mis võimaldavad meil valitseda oma emotsioone. Küps või ebaküps käitumine Kognitiivne areng mõtlemine, tajumine, probleemide lahendamine Sotsiaalne areng koostöö teistega, suhted Emotsionaalne areng (afektiivne areng) tunded ja hoiakud Füüsiline areng muutused füüsilises seisundis, mis on kõikidele märgatav ning mõõdetav. Arenemine
Ergutamise tähtsus · Ergutamine julgustab teda ennast ja ümbritsevat maailma avastama nii, et temast saab arukas maimik. Rivaalitsemisest. · Väldi maimiku võrdlemst uue titaga · Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima · Ütle maimikule, et ta noorem õde või vend armastab teda · Kohtle lapsi kui erinevaid isiksusi · Kui tekib rivaalitsemine tegele sellega. Soolised erinevused · Last tuleb julgustada soost olenemata ja talle omasel moel arendada. Jonnimine · Kui on võimalik, enneta jonnihoogu · Jää rahulikuks · Julgusta teda · Räägi hiljem temaga · Sälita enesekindlus Söömisharjumused · Lase lapsel toit valida · Lõõgastu söögiajaks · Kaasa laps söögivalmistamisesse · Mitmekesista serveerimist · Kiida teda korraliku söömise eest Potilkäimine · Ära kiirusta umbes 90% kolmeaastastest lastest suudab päeval oma põit ja soolestikku kontrollida. 75% lastest võib
Muidugi alati ei tea laps, mis on õige ja mis on vale, seega vajab ta lapsevanema abi ja tuge. Ma usun, et igal inimesel tuleb arusaam vastutamisest erineval ajal, kellel tuleb see juba lapsena, kellel pole see selge veel täiskasvanunagi. Esimesed märgid ilmnevad juba siis, kui laps on korda saatnud midagi halba ja ta tunneb, et ta peab vabandama. See näitab, et ta mõistab oma väärtegu ja proovib asja parandada. Olgugi see kellegi pikali tõukamine või hoopis emaga jonnimine. See ei pea olema ilmtingimata midagi suurt. Mida suuremaks me kasvame, seda suuremaks meie mured lähevad. Mõni inimene jääbki lapseks ja ei hakkagi kunagi oma tegude eest vastutama. See olukord on juba keeruline. Ma ei kujutagi ette, kas sellisele inimesele on võimalik selgeks teha, et elu ei toimini nii. Nad on süüdimatud. Ilmselgelt ei saa me oletada, et kui inimene saab 18, on ta täiskasvanud. Osad noored on juba ammu enne seda küpsed ja teised on
kuulub ka õnneks inimene keda ma armastan ja tänu kellele tunnen ennast armastatuna. Väga olulisel kohal on sõbrad ja just need suure S-tähega sõbrad. 2. a) vastutusvanemlus: Indrekul on tuduaeg ja vanemad teevad selgeks et on aeg magama minna. Vanemate sõna peab kuulama ning seepärast tehakse ka Indrekule selgeks et on aeg mänguasjad ära panna ja magama minna. Isa natuke tutistas väikest tüdrukut et to veidikenegi saaks aru et isal on tõsi taga ja jonnimine ei aita. Väike tutistamine pole veel füüsiline vägivald ja kui muu ei aita siis kuidagi moodi peab ju lapsele selgeks tegema, et ta peab kinda kätte panema, isegi siis kui ta ei taha. - Ema ei hakka iga kord järele andma, Joosep on nii suur poiss küll, et oskab ise pissile minna, juua ja süüa võtta. Kuna väiksem sellega hakkama ei saa, siis on loogiline, et Joosep peab õppima sellega, et ta ei saa oma tahtmist alati. B) sõprusvanemlus:
keskkonna vastastikuse toimena. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevad tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? Skeemideks Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub Piaget’ järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? 1) Akommondatsioon (oma skeeme muudame joondudes teistele) 2) Assimilatsioon (vastupidine protsess- jonnimine) 3) Tasakaalustamine Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid skeeme) pigem mõtlemise väljendamise vahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemises? Piaget’ Kuidas nimetatakse operatsioonide- eelsel arenguastme alguses olevate laste egotsentrilist keelt, mis on suunatud põhiliselt oma tunnetele ja emotsioonidele
käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon.
kujuneb ta suhe hilisemas elus inimestega üldse. Vanemad on esimesed inimesed, kes lapse soove täidavad ja tema eest hoolitsevad. See paneb aluse lapse armastusele ja kiindumusele vanemaisse. Kasvatusraskused on aga tingitud kas lapse loomulikust arengust, kasvatusvigadest, ebasoodsast keskkonnast või kõige sagedamini kõigist kolmest korraga. Ebasoodus kasvukeskkond ja kasvatusvead võivad viia lapsi erinevate isiksuse häireteni nagu hirmud, valetamine, jonnimine jne. Oluline on, et kasvatuses tuleb lapses arendada kõiki positiivseks peetavaid algeid ning eriline tähtsus on kasvatusel varases lapsepõlves, kuna siis inimese areng on kõige kiirem ja sel ajal tajutud muljed jätavad kõige sügavamaid jälgi. Lapsepõlve kogemused panevad aluse lapse kogu edaspidisele kujunemisele, annavad ta arengule suuna, mida hiljem on raske muuta . Mida enam laps areneb, seda enam hakkab ta ise tegema vahet hea ja halva vahel ja ise endale piire panema
tugev; Tean kõike; - aitavad säilitada enda postisiooni,rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist.> Eric Berne transaktsioonianalüüs E. Berne nimetas kolm mina-tasandit, mis juhivad käitumist (suhtlemist): · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga
õrn; Olen tugev; Tean kõike; - aitavad säilitada enda postisiooni,rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist.> Eric Berne transaktsioonianalüüs E. Berne nimetas kolm mina-tasandit, mis juhivad käitumist (suhtlemist): · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada.
· Kaastundele rõhumine Transaktsioonide analüüs - Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: · lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme.
MIDA VANAL AJAL KLAASIKILDUDEGA TEHTI.vaadati läbi nende, kollane (rõõmus), punane ähvardav, sinine- nutt kippus peale, roheline-.ilus VEEL KILDUTEST JA ÜHEST VANAST LOOST NENDEGA SEOSED. taldrikute killud, äkki elas kunagi kuningatüdruk ja oli ka loss. VANA AJA PÕLLEDEST JA ERITI PÕLLETASKUTEST.-põlled olid tumedad ja pandi kleidi peale, et kleit mustaks ei läheks. ÜKS NÄIDE SELLEST, KUIDAS VANAL AJAL TÜLITSETI.-tüli hüppenööriga, leppimine JONNIMINE, KUIDAS, KUIDAS LÕPPES.-jonnis,et õue ei saa, sai poriseks, vanaema vaikis sellest. POODIDEST JA POES KÄIMISEST-olid leivapoed jne. MIDA LAPSED SUVEL TEGID- maal käisid LOOMADEST- KASSIST, NIMI PAMBU. Süsimust siidine karv, rinna eest valge vest ja jalas lumivalged sokid.kurgu all valge laiguke nagu kikilips. Tore kass, ükskord ei tulnud enam tagasi. KELDIVANAMEES, KES OLI KURI.jalad valutasid, sest elas keldris, lapsed rikkusid tema akna ees muru.
• Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus TRANSAKTSIOONIDE ANALÜÜS Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme.
Berne kirjeldas kolme mina-tasandit (ego state; Berne, 1964); mina-tasand kui psühholoogiline reaalsus; mina-tasandi määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: Mina-tasandid: · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostada.
hakkab cv-sid saatma, teine läheb ülemuse jutule). Vajadus->motiiv->pingutus Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib tekkida frustratsioon: Konstruktiivne reageerimine: 1) probleemi lahendamine 2) ümberstruktureerimine (täiendõpe nt- esmalt eemaldutakse eesmärgist. Minna enne tööd täiendõppele) Frustratsioon: 1) rünnak, agressioon (kes/mis ei lase eesmärki saavutada rünnatakse) 2) regressioon: tagasilangemine lapsikutele käitumisviisidele (nutt, jonnimine) 3) fiksatsioon: fikseerumine lahenduste juurde, mis tulemust ei anna (nt auto kasutu käivitamine) 4) eemaldumine: situatsioonist loobumine/põgenemine. Antakse alla (nt tööl puudumise/hilinemise suurenemine, töö vähene tegemine) Kui probleemi lahendamine on oluline, siis reageeritakse rohkem Sisemine ja väline motivatsioon: Sisemine: emotsioonid ja psühholoogiline rahulolu Väline: majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted Rahapsühholoogia:
10.11 Tiia Tulviste – Sotsiaalne ja isiksuse areng murdeeas murdeiga: ◦ lapse ja täiskasvanu vahepeal, ei tea, kumba rolli võtta ◦ Offer&Offer (1975) – ainult 15% teismelistest on käitumisprobleeme füüsilise arenguga on poistel vähem probleeme kui tüdrukutel ◦ tüdrukute puhul tekitab pigem probleeme liiga varane areng, poiste puhul liiga hiline areng ebaküpsus - lapsik käitumine (suhtlemine ema-isaga või endast noorematega, jonnimine, nutmine, võimetus üksi toime tulla), rumal käitumine (tembud), õel (liiga emotsionaalne) probleemid madala enesehinnangu, masendusega vanematepoolne käitumise kontroll - mida laps teeb, kus käib ja kellega, kehtestab erinevad piirangud, kui kaua tohib väljas olla, kui palju peab õppima jne psühholoogiline kontroll - vanemate käitumine, mis takistab lapse psühholoogilist arengut, sest ei vasta tema emotsionaalsetele vajadustele
16 MIS ON AGRESSIIVSUS? MIS ON AGRESSIIVSUS? 17 Tähele pannakse ainult segamist vaibus otsekohe. Edaspidi üritas Heike selliseid tülisid Õppinud järjest paremini liikuma (roomama, käima), soovis vältida. Melanie sai enamasti kõik, mida ta soovis. Nii jonnimine Melanie oma ümbrust tundma õppida. Nõnda tõmbas ta jäi ka jonnimist vähemaks, sest Heike ei suutnud on märk Mallid ükskord laudlinast tuge otsides laualt maha kõik klaasid ja lapsele kehtestada mingeid piiranguid ega reegleid. Et välja- e kujunevast
kutsutud. Kui Saara pidi siiski hakkama austama oma vanematekodu kooselu reegleid, koostati need üheskoos pärast vaevalisi tähenärimisi ja lõputuid arutelusid. Koolis käitub Saara samuti väga iseseisvalt. Paraku ei võimalda need iseseisvuse vahejuhtumid emal tütre üle uhke olla. Nimelt keeldub Saara tihti koduseid ülesandeid tegemast, samuti ei taha ta tema enda valitud viiulimängu tundidesse minna. Ema ei saa aru, millest tuleb selline jonnimine, ja on tütre käitumise pärast ahastuses. Tütar reageerib tulivihaselt ema korraldustele koduseid ülesandeid teha või viiulit harjutada. Ta karjub ema peale, läheb talle isegi kallale ja lööb teda käte-jalgadega. Tüdruk võib konfliktiolukorras loopida asju ja lõhkuda emale armsaid esemeid. Saara eirab kõiki ema katseid tema käitumist suunata. Harjutamine teeb meistriks Mõistame seda hästi, kui jutt käib spordist: ilma järjepideva harjutamiseta ei ole võimalik
annaabi.ee 
