1 Tervisekäitumine II loeng 2017 Moodle (0)

Tervisekäitumine , 2
Tervisekasvatus noorsootöös
PSP6034.LT
Kevadsemester   2017
Sirje Vaask, MPH, PhD
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Õppeaine hindamine
1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel 
läbitud test ( valikvastustega ). Viimase  seminari  
eelnevalt  - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19-
20
2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus
3) Arvestuse saamise eelduseks  on iseseisvate tööde 
esitamine ja ühise projektitöö esitamine, 
tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti 
ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral.
Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 
60%:  hindeline
Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid
Tervis
Tervise edendamine
Haigus
Elukvaliteet
Tervisekaitse
Ebavõrdsus tervises
Tervisekasvatus
Enesetõhusus
Rahvatervis
Paikkond
Haiguste ennetamine
Haigestumus, suremus
Võimestumine
Levimus
Sotsiaalne  kapital
Epidemioloogia
Eluviis, riskikäitumine
Ekspositsioon
Salutogenees
Riskiindikaatorid
Patogenees
Epidemioloogia  indikaatorid
Haiguste esinemise võrdlusnäitajad
Relatiivne  risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist 
eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste 
esinemisnäitajate suhet
Šansisuhe e. Riskisuhe ( odds   ratio  OR) eksponeeritute suhe
juhtude hulgas võrreldes eksponeeritute suhtega kontrollide
hulgas
Tulemi mõõtmine
Haiged ( juhud ) Mittehaiged (kontroll)
Eksponeeritud
a
b
Mitteeksponeeritud
c
d
Juhtkontrolluuring – sansside suhe on ad/bc
Kohortuuring – relatiivne risk (a/a+b) / (c/c+d)
Tulemi mõõtmine
 Juhtkontrolluuring:
šansside suhe (odds ratio OR) – eksponeeritute suhe juhtude
hulgas võrreldes eksponeeritute suhtega kontrollide hulgas
OR = (a/c)/(b/d) = ad
bc
 Kohortuuring: 
suhteline risk (relative risk RR) – haigusjuhtude arv eksponeeritute
hulgas võrreldes haigusjuhtude arvuga eksponeerimata isikute
hulgas
RR= a/(a+b)
c/(c+d)
RR > 1.0  eksponeeritute risk suurem
RR 
>Süstemaatilised teaduskirjanduse ülevaated >
>Analüüsidokumendid – tavaliselt ülikoolide poolt 
otsusetegijatele >
>Ravijuhendid/toitumissoovitused >
>Populaarteaduslikud artiklid >
Patsiendijuhendid: brošüürid, voldikud jne- nt  toidusoovitused
RIIKLIKUD SOOVITUSED- teadusuuringutel 
põhinev standard, mille vastu on võimalik 
tegelikku  olukorda võrrelda
Toitumissoovitused 1995/2006/2015
1995.a. toitumissoovitused -eesmärgiks peamiselt 
toitainete defitsiidi ennetamine
2006, riiklik südamestrateegia 
Aluseks NNR 2004
Täiskasvanutele ja lastele alates 2 a.
Situatsiooni kirjeldus
Toitumissoovitused
Toidusoovitused
Toidu ohutus
Kehalise aktiivsuse soovitused
Laste toitumine lasteaias ja koolis
Peatükid-kõrge vererõhuga ja kõrge 
vere lipiidisisaldusega riskirühmadele
Toitumise ja tervise vahelised seosed
Surm (erijuhtudel)
Toksiline  mõju 
tervisele
el
Ravitoimeline 
e
si
toitaine  
vr
manustamine
te
Suurim 
 
Optimaalne toitaine 
uj
Vähim 
aktsepteeritav 
saamine
õ
M
aktsepteeritav 
toitaine saamine
toitaine saamine
Sügav  puue
Surm
Toitaine saamine
Põhjamaade toitumissoovitused, 2012
NNR5 -uuendamisel, alustati 2010, põhiseisukohad avaldati 
2012, raamat (629 lk) avaldati 2014
Euroopa Toiduohutusamet, 2010 
„Scientific Opinion on establishing 
Food-Based Dietary Guidelines“,
EFSA aruanded ja soovitused
Tartu Ülikool, Haigekassa 2011
„Eesti ravijuhendite koostamise
käsiraamat “ 
Saksamaa, Austria ja Šveitsi  ühisseisukohad
D-A-CH
Toitumissoovituste tõendusmaterjal
1000 aastat-100 aastat –peamiselt vaatlustel  ja anatoomial 
põhinevad tõendid
100 aastat – 10 aastat -molekulaarsel tasandil saadud tõendid, raku-
uuringud, kliinilised katsed, sekkumisuuringud
Viimased 20 aastat – üha täpsemad andmekogumismeetodid –
molekulaar  – ja isotoopuuringud,  tehislikud organid 
katsekeskkondadena,  katseruumid tasakaalu-uuringute jaoks
Informatsiooni  paljusus   süstemaatilised ülevaated: 
Cochrane ülevaated, EFSA, NNR ülevaated (Food and Nutrition Research)
Üha enam  soovitakse tõendust, mis põhineb tervikliku 
toitumise uuringutel, mitte vaid üksikkomponentide vaatel
Reaalsesse ellu integreeritud 
sekkumisuurimused
Põhjamaade soovituste põhimõtted
 Rahvastiku tasandil, tervele, mõõdukalt aktiivsele
 Pikaajalise tarbimise perspektiiv , fookuses kogu 
toiduvalik
 Soovituste jälgimine on eelduseks tervisele (ei ole  garantii )
 Süstemaatilised ülevaated (avaldatud Food and Nutrition Research)
Erinevad  rasvad  ja  süsivesikud ,  valgud , vit D, folaadid ,Ca, Fe, 
jood,  toidurühmad  (piim, liha, täisteraviljad,  kartulid ,  marjad ) ja 
toitumismustrid,  ülekaalulisus  ja kaalu  ohje
 Individuaalsel nõustamisel peab kasutama kaalutletult
 Ei sobi haiguste raviks ega erivajaduste korral
 Keskkonna jätkusuutlikkus
Eesti soovituste uuendamine, 2012-
▪ Piiratud ressurss alusmaterjalide koondamiseks
▪ Huvide deklaratsioonid
▪ Eesti sotsiaalmajandusliku kontekstiga  arvestamine
Lisateemad: toiduohutus, uni-puhkus-öötöö, enesepiiratud 
toitumine,  alkohol  ja  kofeiin , jätkusuutlik tarbimine
Koosolekute protokollid ja otsused on kättesaadavad 
www.  terviseinfo .ee
338 lehekülge - spetsialistidele
 Avalik arutelu-  2016 , publitseerimine 
◦ Normatiivide muutmiseks, s.h institutsionaalseks 
toitlustamiseks (lasteaiad, koolid,  haiglad )
◦ Defitsiidi, liia hindamine uuringutes
◦ Elanikkonna teavitamiseks 
Eesti toitumis - ja liikumissoovitused 2015
Mõisted
Koostamise protsess
Olukord Eestis
Liikumissoovitused
Toitumissoovitused
Toiduenergia vajadus
Makrotoitained - valgud, rasvad süsivesikud
Vesi
Mikrotoitained –  vitamiinid  ja  mineraalained
Alkohol, kofeiin
Toidusoovitused
Toiduohutus
Uni, puhkus, biorütmid
Jätkusuutlik tootmine ja tarbimine
Toitainete tarbimine ja tervisemõju
Põhiainevahetuse energiakulu (2006)
Energiatarve  rahuolekus  on ligilähedaselt  hinnatav  vanust, sugu
ja
kehaehitust
arvestava
Harris -
Benedict ’i valemiga
(publitseeritud 1919)
MEHED
66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)=
kcal /ööpäevas
NAISED
655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)=
kcal/ööpäevas
Põhineb kliinilisel vaatlusel
Energiakulu,  Henry  (2005) valemid, MJ päevas, baseerub kas 
kehamassil või kehamassil ja pikkusel
Põhiainevahetuse energiakulu
Harris- Benedict’i valemiga
40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva naise PAV on  1340  kcal
40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva mehe PAV on  1450  kcal
Henry, 2005 valemiga
40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva naise PAV on  1313  kcal
40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva mehe PAV on 1443 kcal
Kahekordselt märgistatud vee (KMV) tehnika, stabiilseid isotoope (2H ja 18O) 
manustatakse suu kaudu. Isotoobid elimineeruvad kehast järk-järgult, 2H läbi 
vee ning 18O läbi vee ja CO . 2H ja 18O eraldumise kiiruse erinevus on seotud 
2
CO tootmisega ja seeläbi energiakulutusega. 
2
Faktoriaalmeetod  üldistamiseks .
Kehalise aktiivsuse tasemest tulenev suhe 
põhiainevahetuse energiakulusse (PAL)
PAL 1,1-1,2 –  lamav  haige,  teadvusel
PAL 1,2-1,3  vaid  istuv /ratastool vms
Väga vähene kehaline koormus.  
PAL 1,4–1,5 
Istuv töö, mis ei sisalda liikumist ning väga vähene või puuduv  vaba aja 
kehaline aktiivsus 
Vähene kehaline koormus.  
PAL 1,6–1,7 
Istuv töö koos mõningase vajadusega liikuda ja vähene vaba aja kehaline 
aktiivsus 
Keskmine kehaline koormus.  
PAL 1,8–1,9 
Töö, mis sisaldab nii seismist kui ringi liikumist  
Kõrge kehaline koormus.  
PAL 2,0–2,2 
Suurt kehalist aktiivsust nõudev töö või igapäevane võistlusspordiks vajalik 
kehaline treening  
 
Liikumissoovitused toitumissoovituste  osana
REGULAARNE LIIKUMINE:
Tugevdab nii vaimset kui füüsilist tervist
Aitab toime tulla psüühilise pingega
Aitab kehakaalu, sh veresuhkrut kontrolli all hoida
Aitab ennetada paljusid  enamlevinud  haigusi
Parandab kehalist  võimekust
PROBLEEMKOHAD:
15-64- aastaste  hulgas vastab liikumissoovitustele ainult 35% 
2-10-aastastest lastest vastab liikumissoovitustele ainult 20% 
11-15-aastastest  noortest  vastab liikumissoovitustele ainult 14%
Samas 
ülekaalulisi täiskasvanuid on ca 50%
ning ülekaalulisi lapsi 15%
Soovitatavad kehalise aktiivsuse vormid:
• Vastupidavustreening
• vajalik heaks  ainevahetuseks
• südame- veresoonkonna arenguks 
• kogu organismi  verevarustuse parandamiseks
• Jõuharjutused ehk lihastreening
• säilitab ja parandab lihasjõudu 
• arendab rühti
• parandab tasakaalu ja tugevdab luid
• Venitusharjutused
• sidekoe elastsuse taastamiseks
• vigastuste ennetamiseks
• lihaste ainevahetuse parandamiseks
• Tasakaalutreening
• närvi-lihaskoostöö parandamiseks
• kukkumiste ennetamiseks
• vigastuste vältimiseks
LIIKUMISSOOVITUSED:
1.
Liikuda regulaarselt – vähemalt 150 minutit nädalas (kuni 300 min.)
• 3-5 x nädalas mõõduka intensiivsusega kokku 150 min, tugeva intensiivsusega 75 min
* Lapsed: igapäev 60 min mõõduka ja tugeva intensiivsuse juures
• Tegevused peaksid olema võimalikult  mitmekesised  ja last köitvad
* Vajaliku liikumishulga  võib kokku koguda ka 10 minutit järjepanu kestvate 
tegevustena
2. Teha jõu- ja tasakaaluharjutusi 2-3 korda nädalas
3. Teha regulaarselt venitusharjutusi 
4. Viibida värskes õhus nii palju kui võimalik
5. Viia miinimumini igapäevane istumisaeg ja ekraaniaeg – lähtuda 
vajadusest, mitte võimalusest
Mõõdukas intensiivsus:  higistamine ja hingeldamine, 
kuid üle selle on võimalik  vestelda .
Tugev intensiivsus: kehalise tegevuse ajal on rääkida raske.
Makrotoitainete soovitused
Soovitatav makrotoitainete  tarbimine baseerub olemasoleval tõendusel  nende 
mõjul tervisele. Vaadeldi randomiseeritud uurimusi, prospektiivseid 
kohortuuringuid ja epidemioloogilisi  uuringuid .
Otsene põhjuslik seos uuringutest ei tulene, toitainete omavaheline tasakaal 
ja koosmõju, rasva % osas olulisem rasvhapete osakaal
Soovitus
NNR2012
Eesti 2015
Rasva osakaal, E%
25-40
25-35
Küllastatud   rasvhappeid , E%
Monoküllastumata, %E
10-20
10-20
Polüküllastumata, %E
5-10
5-10
Valgud, %E
10-20
10-20
Süsivesikud, %E
50-60
50-60
Saharoos , %E
>10
>10
Kiudained, g
25-35 g/p
25-35 g/p
Makrotoitained - valgud
Soovituslik vahemik 10-20% toiduenergiast
Toiduenergia alla 1900 kcal peab valkude % toiduenergiast 
suurenema
Valguvajadus eakatel (>65-aastased): 15-20 % toiduenergiast
Valkude bioväärtus - toidu asendamatute aminohapete  rohkus  ja nende 
inimkeha  valkudele võimalikult  lähedane   vahekord  
Loomset päritolu valgud (kala, muna, piim, liha) -kõrgem bioväärtusega, 
hea seeditavus. Loomseid päritolu toidud sisaldavad ka B-grupi 
vitamiine, K. P ja hästi omastuvat Fe. Piim sisaldab ka Ca, Mg ja 
letsitiini.
Taimset päritolu valgud (teraviljavalgud,  kaunviljad ) – halvem seeditavus –
madalama bioväärtusega- organismis sünteesitavate aminohapete saamine 
võtab enam ainevahetuslikku energiat
Toidurasvad
Eestis rasvade  osakaalu  vahemikuks 25%-35% 
toiduenergiast- füsioloogiline vajadus, ainevahetus, Eesti 
ülekaalulisuse osakaal.  Põhjamaad- kuni 40%. Kui toiduenergia saamine 
vastab vajadusele ja rasvhappeline koostis on tasakaalus, ei oma kõrgem 
rasva osakaal toidus tervisemõju
o Küllastunud rasvhappeid kuni  10% 
o Monoküllastumata rasvhappeid 10-20% 
o  Polüküllastamata  rasvhappeid 5-10% (vähemalt 1 % 
toiduenergiast oomega-3-rasvhappeid),
o  Transrasvhapped  - nii vähe kui võimalik.
Eesti soovitustes kolesterool- 300 mg/ päevas
Parimad oma rasvhappelise koostise poolest on rasvased  kalad , 
rapsi-, linaseemne- ja oliiviõli.
Makrotoitained - süsivesikud
Soovitavalt peaks süsivesikud olema toidus 50-60%
o Lisatavad suhkrud  kuni 10% toiduenergiast
Kiudained täiskasvanutel minimaalselt 25-35 g (ca 13 g 1000 kcal 
kohta) 
1 kuni 7-aastaste lastele kiudaineid 8-13 g 1000 kcal kohta. 
Ligikaudselt saab lastel kiudaineid arvestada valemiga vanus +7.
Kiudained aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru
taseme liiga kiiret tõusu, kasu ülekaalulisuse ennetamiseks ja 
optimaalse kehakaalu säilitamiseks
Suhkru tarbimise seos krooniliste  haigustega
Sonestedt et al. Food Nutr Res. 2012; 56.
Does high sugar  consumption  exacerbate cardiometabolic risk factors 
and  increase  the risk of type 2  diabetes  and cardiovascular disease?
2743 abstrakti >20-aastaseid- ei erinenud.
Arseen  toidus
Arseeni  leidub erinevates teraviljatoodetes ja ka joogivees
(risk haigestuda naha-, põie- ja kopsuvähki ning südamehaigustesse)
Rootsi toiduamet  analüüsis  arseenisisaldust aastal 2015. Kõige kõrgem oli 
arseenisisaldus  riisigalettides - keskmiselt 152 µg/kg (maks 322 µg/kg) ja
täisterariis keskmiselt 117 µg/kg (maks 177 µg/kg)
Lisaks riisijoogid,  hommikuhelbed, gluteenivabad pastad ja leivad
Tava- ja mahetoodete arseenisisaldus ei erinenud.
Arseeni liiga suure saadavuse võib põhjustada riisijookide ja -galettide liiga 
suur tarbimine käsikäes ühekülgse toiduvalikuga. 
Väikelapsed : riisijoogid eraldi toidukorrana või joogiks toidu kõrvale ei ole hea 
valik ning samuti tasuks riisigalettidele eelistada muid tooteid.
EU määrus –  piirnormid  arseernile riisitoodetes
Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet
Jätkusuutlik tarbimine
2006→2015
Toitumissoovitused leiad:
www.terviseinfo.ee/et/toitumissoovitused
www.toitumine.ee
Iseseisvad tööd
2 arvutusülesannet RR ja OR väljaarvestamiseks
Soovitatav: Arvutada välja oma individuaalne päevane 
toiduenergiavajadus arvestades sugu, vanust, pikkust, kaalu ja 
liikumisaktiivsust
Jälgida iseenda maiustuste ja/või liha söömise sagedust, võrrelda 
toitumissoovitustega
Alustada  projektiidee  mõtestamisega, rühma komplekteerimisega.
Järgmise loengu II osas  rühmatöö  – tegemist ei ole vaid loengu, 
vaid loeng- seminariga