eurot, selleks võttis ta endale Marile kuuluva furgoonauto, mille lubas Kalle maha müüa. Raha maksmise kohta koostas Kalle omakäelise võlakirja, milles kinnitas ta kahju summa tasumist. Võlakirja kohaselt pidi Kalle maksma Marile igakuuliste maksetena 308,40 eurot. Ainult juuni kuus maksis Kalle Marile 308,40 eurot. Mari pöördub teie poole abi saamiseks, millist nõu annaksite teie Marile? III Kaasus TÜ Madara ja AS Lasref sõlmisid 4. oktoobril 2002. a ostu-müügi eellepingu, mille järgi kohustus AS Lasref müüma TÜ Madarale 1 000 000 krooni eest Tallinnas Majaka põik 17a asuva kinnistu osa suurusega vähemalt 5000 m2 ja seal asuvad pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m 2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003
kiirendamiseks. • Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. • Paljudel liikidel nukk talvitub. • Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. Hall haavasuru Kimalas lottsuru Harilik (Hemaris fuciformis) lottsuru(Hemaris tityus) Joonsuru (Hyles Kassitapusuru (Agrius Madara vöötsuru(Hyles lineata) convolvuli) gallii) Männisuru (Hyloicus Oleandrisuru (Daphnis Piimalille vöötsuru (Hyles Punalaik haavasuru (Laothoe (Proserpinus proserpina) populi) Pärnasuru (Mimas tiliae) Silmiksuru (Smerinthus ocellatus) Sirelisuru (Sphinx ligustri) Päevasuru (Macroglossum stellatarum)
Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele. Taime lehtedega on pead pestud kõõmast vabanemiseks. Roomav madar (kare virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp) See taim haakub alati kõigi mööduvate loomade ja inimeste külge, isegi tema kõrval kasvavad taimed ei pääse tema haardest. Seepärast ka nimi- kiskjarohi. Tegelikult on olemas veel üks sarnane liik: põldmadar. Vanarahvas on neid ilmselt üheks pidanud. Roomava madara varred võivad olla kuni kaks korda pikemad põldmadara omadest (kuni 1,2 meetrit). Seega takerduvad inimesed kergemini just roomavasse madarasse. Teiseks ründab roomav madar inimest sageli salaja, paksu rohu sees mõnel aiateel, kui põldmadar kasvab enamasti lagedamal põllul nähtaval kohal, nii et inimene saab teda vältida. Võib-olla need kaks fakti ongi põhjuseks, et salakaval nimi "virn" on saanud just roomavale madarale. Roomava madara karedus on tingitud teda katvatest
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekava Referaat Surulased Evelyn Landing Tartu 2016 Sissejuhatus Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väiksemate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos), kelle siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle koh...
Sinna on talletatud arhiiviallikad alates omariikluse tekkest kuni tänase päevani, seega moodustab riigiarhiiv olulise osa Eesti rahvuslikust mälust. Riigiarhiiv alustas oma tööd 1. aprillil 1921. aastal ning aastakümnete jooksul on nende peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni. Aadressil Madara 24 säilitatakse materjale alates Eesti Vabariigi sünnist kuni aastani 1944. Arhiivihoones Tõnismägi 16 hoiame ENSV Siseministeeriumi, ENSV Riikliku Julgeolekukomitee, EKP ja sellega seotud organisatsioonide arhivaale. 1. AJALINE AJALUGU · 1918. a - Riigiarhiivi asutamine oli päevakorras aga lükkus edasi Vabadussõja tõttu · 1
46 000,00 55 000,00 44 000,00 48 000,00 33 000,00 35 000,00 39 000,00 40 000,00 35 000,00 35 000,00 50 333,33 53 000,00 SA Odav Kaups Sa Odav Kaup ARVE nr 231 Sa Odav Kaup Pank: Reg. Nr 90007123 Tolmu 16 Haapsalu 90502 telf: 4726420 Maksja: Võltsitud karud Madara 37-2 Tallinn 10613 Nimetus Ühik Kogus Kindad 105,2 34 Mütsid 350,6 15 Sussid 258,55 31 Summa kokku Käibemaks Summa ilma käibemaksuta Kuusteist tuhat kaheksasada viiskümmend
Kihnu Roosi õpetab kollase (kaselehe, putkõie, paakspuulehe) värvimist: "Lõng tuleb ennem hoida kollutuses öö läbi, siis välja puserdada ehk pigistada, kuid öösel tuleb ka lõnga kiigutada ehk ümber keerata, et maarjaga ühtlaselt läbi imbuks. Siis vesi patta ja kaselehed ehk teised, millest keegi kollast keedab, pajaga tulele ja lasta keeda mõnda aega, umbes 10-15 min. Seal võib siis seda lõnga segada, et mitte kirjuks ei läheks." Kihnu Roosi õpetab madara juurega punaseks värvimist: "Lõnga ettevalmistus sama, mis kollase keetmisel, kuid vähem aega keedetakse kollaseks, et kollotis välja ei keeks lõngast ennem punaseks keetmist. Nüüd paneme paja tulele taariga (õllega) koos peeneks raiutud madara juurega(umbes 2cm pikkused) ja keeta kuni on vedelik punakas, gaasipliidil umbes 10 minutit. Siis panna vedelikusse punaseks keetmise lõng ja keedad samuti 10-15 minutit selles madarapudrus. Iga üks keedab oma äranägemise
Kõrvitsalised - sgk-a kuulub kuni 110 perekonda (u.640 liiki) pms. troopiliste alade ronitaimi, neist viljeldakse rohkem kui 50 liiki nt. kurki, melonit, arbuusi, käsnkõrvitsat ja pudelkõrvitsat SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) Madaralised-Sugukonda kuulub 500 perekonda (u. 6000 liiki). Enamik on troopika puittaimed, rohtsaid liike kasvab parasvöötmes. Majanduslikult tähtsad on kohvipuu, kiinapuu, punavärvik, ilutaimena kasvatatakse gardeeniat. Eestis kasvavad mitmed madara liigid ja loometsades tavaline nt. värv-varjulill. SUGUKOND: vesihernelised (Lentibulariaceae) Vesihernelised-on putuktoiduliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub 3 perekonda.Sugukonna suurim perekond on vesihernes (Utricularia), kuhu kuulub ka Eestis kasvav harilik vesihernes. Perekonnad võipätakas ja vesihernes Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae)
Seega, C on õige. 26. Milles seisneb nn „poolsaare ja lahe efekt”? A. Taksonoomiline diversiteet väheneb lahesopi ja poolsaare otsa suunas; B. Lahed on üksteisest eraldatud poolsaartega; C. Ühe lahe liigiline koosseis sõltub teda piiravate poolsaare liigirikkusest. Lahesoppi ja poolsaare otsa saab immigratsioon toimuda vaid ühest suunast, seega on seal oodata väiksemat mitmekesisust. A on õige. 27. Kas Gause printsiip sõnastati: A. Madara perekonda kuuluvate taimede uurimisel? B. Lindude biogeograafia uuringute käigus? C. Metsades ja preerias toimuvate kooslusprotsesside uurimisel? D. Ainuraksetega tehtud laborikatsete tulemusel? D on õige, sest nii see oli. 28. Kas parasiidirünnaku tõkestamiseks tuleb: A. Immuniseerida pooled peremeespopulatsiooni liikmed? B. Immuniseerida selline protsent peremeespopulatsioonist, et parasiidi puhas kasvukiirus oleks võrdne ühega? C
kellega?millega?) o Lokativs (kur? kus?) o Vokativs (bez jautajuma(!)) · Omadussõnadel kahesugune lõpp · Tegusõnadel 3 pöördkonda: minevik, olevik, tulevik · Subject verb object NIMED · Üle 8000 9000 isikunime · Võõrsõnu ja nimesidlätistatakse · Janis, Karlis,Arturs, Liga, Anna, Madara (pop) 3) LÄTI AJALUGU LÄTI MAATUNDMINE MUINASAEG · U 3000 eKr soome-ugrilased jõuavad Balti mere äärde · U 2000 eKr jõuavad baltid, leedulaste ja lätlaste eelkäijad, Balti mere äärde LÄTI Zemgali ETNOGENEES · Mainitud 9.saj · 12.saj lõpuks tsentraliseeritud riik kahe kuniingaga Viestarts,
(3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu Karlo saab nõuda vitellilt kahju hüvitamist.Sest Vitell oleks pidanud seda ette nägema. Mis nõu annaksin karlole kui kahju on tekkinud, aga nõue on aegunud? Karlo saaks proovida, kas Vitell nõuet tunnustab. II Kaasus TÜ Madara ja AS Lasref sõlmisid 4. oktoobril 2002. a ostu-müügi eellepingu, mille järgi kohustus AS Lasref müüma TÜ Madarale 1 000 000 krooni eest Tallinnas Majaka põik 17a asuva kinnistu osa suurusega vähemalt 5000 m2 ja seal asuvad pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest....
4. KeskEuroopa a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b. Tsehhi Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a. Läti Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda b. Leedu Palanga, Merevaigumuuseum, Kura säär, Klaipeda, Ristimägi, Vilniuse vanalinn c. Ukraina Struve meridiaanikaar, Kiievi Sofia katedraal, Lvivi vanalinn d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
