Autoriõigus. Autoriõigusel on kaks tähendust. See on: 1) iseseisev normistik Eesti 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose õigussüsteemis, millega kaitstakse autorile kuuluvate isiklike ja varaliste kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. õiguste kogum. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja teleorganisatsioonile ning raadiole. Mõned taolisediseseisvad õigused võivad kuuluda ka andmebaasi valmistajale, filmi esmasalvestise tootjale ja teistele. Ka need õigused tekivad koheselt. Tööstusomand on üldine mõiste, mis tähistab õigusi teenindus- ja kaubamärkidele,
otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. 2.Laenutamise mõiste. Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita. 3.Piraatkoopia mõiste. Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loal, kuid mida levitatakse või kavatsetakse
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi 23) muud teosed. (4) Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms.), kui need vastavad käesoleva paragrahvi 2.lõikes sätestatule. (5) Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.
TARKVARA PIRAATLUS Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on autoriõigusega kaitstud tarkvaraprogrammi loata reprodutseerimine või levitamine, mida saab teostada kopeerides, alla laadides, jagades, müües või installeerides arvukalt koopiaid isiklikesse- või tööarvutitesse. Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid mida levitatakse või kavatsetakse levitada Eestis ilma autori, tema õiguste
spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele; andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides; autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest
tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus;
nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. (2) Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus, kunsti ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; 2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus, kunsti ja teadusteostele ning nende õigused; 3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio ja televisiooniorganisatsioonidele (autoriõigusega kaasnevad õigused); 31) andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse; 32) filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused; 4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides; 5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Põhiline probleem ongi hetkel arvutimaailmas piraatlus, mis on autoriõiguse
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele
1. Mis on autoriõigus? V: Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 2. Kui kaua on autori looming autoriõigusega kaitstud?V: 70a. peale autori surma ja kui on kaks autorit siis teise autori surmani 3. Mis on piraatlus autoriõigusi silmas pidades?V: AUTORI ASJADE KASUTAMINE ILMA AUTORI NÕUSOLEKUTA 4. Mida tähendab plagieerimine?V: Millegi varastamine ja siis selle avalikustamine nt: laul 5. Millal tohib autoriõigusega teoseid ilma autori loata kasutada? Too vähemalt 2 näidet! nt: kui autorit ei huvita, AVALIKE TOESTE HULKA KUULUVAD
WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. Aastal (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile (Õunapuu 2008) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: - autoriõigus, - autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, - nn tööstusomand. 2.1 Autoriõigused Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi (Teder 2010). Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke
Ometi võivad ka siin eri riikides tagatud õigused üksteisest tunduvalt erineda. Erinevused eri liikmesriikide autorikaitses tingisid ka püüdluse seadusandluse ühtlustamisele Euroopa Liidus (edaspidi EL). Sekkumist nimetatud valdkonda hakati EL võimude poolt planeerima alles mõned aastad tagasi, mil võeti vastu kaks dokumenti: 1. roheline raamat autoriõiguse ja tehnoloogia väljakutse kohta; 2. valge raamat autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta. 1988. aastast pärinevas rohelises raamatus peatuti piraatluse, levitamisõiguse ning kopeerimise probleemidel. (Roheline raamat on komisjoni välja antud dokument, mis kajastab arutelu teatavas poliitikavaldkonnas. Eelkõige on need suunatud huvitatud pooltele, nii ettevõtjatele kui eraisikutele, keda kutsutakse üles osalema konsultatsioonides või mõttevahetuses. Teatavatel juhtudel võivad need arutelud viia õigusakti koostamiseni
1. Mida tähendab lühend EAÜ? Lühend EAÜ all on silmas peetud Eesti Autorite Ühingut. 2. Mida tähendab mõiste autoriõigus? Autoriõigus on teose looja ainuõigus enda teosele pärast selle ilmumist ja mille kasutamiseks peavad kõrvalised isikud selle kasutamise eest tasuma. 3. Kui kaua autoriõigus kehtib? Autoriõigus kehtib terve teose looja eluaja ning 70 aastat pärast tema surma. 4. Millisel puhul võib väga vana muusikateos olla autoriõigusega kaitstud? Väga vana muusikateos võib autoriõigusega kaitstud olla siis, kui teda on töödeldud või muudetud. 5. Milliselt internetilehelt leiate vastuseid küsimustele autoriõiguste kohta? Vastused autoriõiguse küsimustele leiab siit: https://www.eau.org/ 6. Mida tähendab lühend EFÜ? Lühend EFÜ all on mõeldud Eesti Fonogrammitootjate Ühingut. 7. Mis on fonogramm? Fonogramm on helisalvestis. 8. Kas pereringis muusika kuulamine on muusika avalik esitus?
infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: · ärivara on kaitstud autoriõigusega; · arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; · muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud; · arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud; · arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma
kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei 4 lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...". Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu. Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid mida
Autoriõigus kehitb kirjandus-, kunsti ning teadustoestele. Antud teose autoril on õigus saada enda teose eest raha, õigus lubada ning keelata enda teose kasutamist või esitamist. Autoriõiguse moodustavad nii isiklikud- kui ka varalised õigused antud teosele. 3. Kui kaua autoriõigus kehtib? Autoriõigus kehitb kogu autori eluaja ning 70 aastat pärast tema surma. Peale seda võib teost kasutada vabalt ning ilma tasu maksmata. 4. Millisel puhul võib väga vana muusikateos olla autoriõigusega kaitstud? Vana muusikateos võib olla autoriõigusega kaitsutud juhul, kui antud teost on uuesti töödeldud. 5. Milliselt interneti lehelt leiate vastuseid küsimustele autoriõiguste kohta? Vastuseid autoriõiguste kohta leiab EAÜ kodulehelt. (https://www.eau.org/see-on-eau/autorioigus/) 1. Mida tähendab lühend EFÜ? Lühend EFÜ tähendab Eesti Fonogrammitootjate Ühingut. 2. Mis on fonogramm? Fonogramm on helisalvestis, mis tekib helisalvestuse tulemusena ning see valmib
● ja kõiki teised õigused, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? ● Autoriõigus(copyright) on originaalteose autorile antud õiguste kogum. Tekib üldjuhul automaatselt (teose loomisega). Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega ● Autoriõigusega kaasnevad õigused on võrreldes autoriõigusega suhteliselt uued õigused, mille järele tekkis vajadus eelmise sajandi alguses seoses uute tehniliste meetodite kasutuselevõtuga ja tehnoloogia arenguga. Autoriõigusega kaasnevad õigused on tuletatud õigused, kuna autoriõigusega kaasneva õiguse ese eeldab
koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi, Liigitus 1. autoriõigus kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos 2. autoriõigusega kaasnevad õigused (teose) esitlus; helisalvestus ehk fonogramm; raadio ja televisioonisaade; andmebaas; filmiesmasalvestise tootja õigus; isiku õigus kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3. Tööstusomand kaubamärk; (patentne) leiutis; kasulik mudel; tööstusdisaini
tasude, tähtaegade jne) kehtestajana oma territooriumil (ja rahvusvahelise kommuniteedi liikmena ka laiemalt) ja rakendajana (kui õigusest ei peeta vabatahtlikult kinni), aga ka registripidajana juhul, kui seadus näeb ette õiguste kaitse registreerimise alusel; registripidaja võib teostada ka kontrolli, kui seadus selle ette näeb. ii. Õiguste kollisiooni korral eelistatakse varem õiguse omandanud isikut (senioriteet) Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse... Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal (AutÕS § 4 lg 6). Tööstusomandi esemete õiguskaitse puhul kehtib põhimõte First to file, mis tähendab, et õiguskaitse saab selle isiku objekt, kes esimesena esitas taotluse õiguskaitse saamiseks (USA-s First to invent). Nendele eeldustele vastupidist asjaolu tuleb tõendada. Seda saab teha alles siis, kui objekt
Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused...................................................................................... 5 5. Õiguskaitse kehtivuse tähtaeg autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste korral, tähtaja kulgemise algus............................................................................................................... 7 6
Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: • ärivara on kaitstud autoriõigusega; • arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; • muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud; • arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud;
(käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Millised teosed on kaitstud autoriõigustega ja millised ei ole. Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas. Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse tööstusomandit reguleerivate seadustega (patendiseadus, kasuliku mudeli seadus, tööstusdisaini kaitse seadus jt). Mida ei kaitsta autoriõigustega. Autoriõigusega ei kaitsta ideid, kujundeid, mõisteid, teooriaid, protsesse, kontseptsioone, printsiipe, avastisi, leiutisi, rahavaloominguteoseid, õigusakte, haldusdokumente, kohtulahendeid ja nende tõlkeid, päevauudiseid, fakte ja andmeid ja riigi ametlikke sümboleid. Milline on originaalne teos ja kuidas kaitstakse tuletatud teost. Teos peab olema autori enda loomingu tulemus. Algupärase teose ükskõik millises vormis muutmise tulemusel saadud uut teost nimetatakse tuletatud teoseks
Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus1. Käesolev referaat keskendub autoriõiguste rikkumisele internetis, kus vohab massiliselt piraattarkvara, heli- ja videosalvestisi. Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, mis on autoriõigused, kuidas on nad kaitstud nii siseriiklikult kui ka rahvusevaheliselt ning millised
Pankrotimenetluses on nõuded ettevõtte vastu jääva suurusega (kui pankrot on välja kuulutatud). Saneerimismenetluse käigus toimub nõuete ümberkujundamine, mille käigus võib muuhulgas pikendada nõude täitmise tähtaega, rakendada osamakseid nõude tasumiseks, vähendada võlasummat või asendada võlg ettevõtt eaktsiatega. Intellektuaalse omandiliigid: autoriõigus – autoriõigus oma loomingule ja selle kaitse; autoriõigusega kaasnevad õigused ja naaberõigused – autoriõiguse müümine, litsentsid; tööstusomand – kaitse patentidele, disainile, kaubanduslikele tähistele jms.
Kirjastusäri peab vastu viimse hingetõmbeni, aga nende kaitseliin on nõrgenenud. Juba arutatakse tõsiselt, kuidas harmoniseerida intellektuaalse omandi seadusi vaba teadmuse tulevikuga. Euroopas on juba kaks digiraamatukogu: Europeana ja Euroopa Raamatukogu portaal, rahvusraamatukogus avab eesti teadmust Digira. See kõik tähendab, et IO küsimused hakkavad olema rohkem aktuaalsed iga päev. 2. Autoriõigusega kaitstava teose eeldused - Teose õiguslik määratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava teose tunnused järgmised: 1) originaalsus (teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, seega tehnika valdkond on välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis.
- tööstusdisainilahendustega - kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega - kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu Intellektuaalne omand Ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 29 5.05.2016 Intellektuaalne omand - autoriõigus - autoriõigusega kaasnevad õigused - tööstusomand Autoriõigus Autoriõigus tekkib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõigus Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 30
teos Isikule, kellele autor autorilepingu alusel: Loovutab oma õigused Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents) Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 16. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega, kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida. Orbteose kasutamine § 272. Orbteos (1) Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte, mis avaldati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa
Kui selle teo on teinud juriidiline isik, karitatakse teda rahatrahviga milleks võib olla 3195 . Tuleb teha selget vahet autoriõiguse ja omandiõiguse kui asjaõiguse ühe liigi vahel.- Raamatu algne käsikiri, isiklik kiri, joonis või kaart võivad olla annetatud muuseumile. Muuseumil on küll omandiõigus, kuid mitte autoriõigus sellele teosele. Autoriõigust eristab omandiõigusest mitu fundamentaalset tunnust: · kaitse territoriaalne iseloom. Teoseid kaitstakse autoriõigusega ainult selles riigis kus teos tehti. Kaitse territooriumi saab laiendada rahvusvahelise lepinguga. · tähtajalisus. Autoriõigus kesta autori eluajal ning 70 aastat pärast tema surma, aga omandiõigus on tähtajatu. · õiguste erinev iseloom. Autoril on nii isikilud kui ka varalised õigused. Omanikul on õigus asja valvata, kasutada ja käsutada, isiklikud õigused puuduvad.
Autor on üldises tähenduses looja. Autoriks Eestis saab olla vaid füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on loonud teose. Autoriks võib lugeda fotograafi, muusikut, filmimeest, kunstniku, kirjanikku, ning palju teisi, kes loovad teoseid. Autoriõigus kaitseb kirjalikke teoseid, raamatuid, muusikateoseid , kunstiteoseid näidendeid, filmi- ja multimeediateoseid, arvutiprogramme ning avalikke teoseid, kuhu kuuluvad kõik autoriõigusega kaitsmata teosed. Teos saab olla ka ilma autorita näiteks rahvalooming (rahvaluule) või teadmata autor ehk anonüümne autor. Teose loomisest alates tekib autoril autoriõigus. Autoriõigus annab autorile õiguse otsustada oma loomingu üle. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Autori isiklike õiguste alla kuuluvad: õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele
Pärast teatud perioodi möödumist ei ole teose või leiutise autoril enam oma loometööle ainuõigust ning mõnede eranditega (isiklikud õigused) võivad seda ühtsetel alustel kasutada kõik. Intellektuaalse omandi puhul on alati olulise tähtsusega tekkimise ja avaldamise hetk, kusjuures sageli pole vahet, millises vormis seda tehakse. IO liigid 1. Autoriõigus Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. 2. Autoriõigusega kaasnevad õigused Esitajaõigused Muusikute, tantsijate, näitlejate jne õigus oma esitusele. Raadio- ja televisooniorganisatsiooni õigused Õigus saateid salvestada, kopeerida, levitada.
3 1. Autoriõigused Autoriõigus on üks intellektuaalse omani liike, mis oma normistikuga tagab loojatele nende õigused. Intellektuaalse omandi mõiste tähistab õigusi, mis tekivad loometöös, sh tehnoloogilise loometöö tulemuste suhtes ja sellisel varal on alati omanik. (Õunapuu 2014: 1) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1. autoriõigus; 2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; 3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud töös keskendun ma autoriõigusele ja Eesti Vabariigis reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste
autori nõusolekuta ja täiendavat tasu maksmata nii AutÕS §19 kui ka erijuhtudel. Vaba kasutamisega on ka hõlmatud nii internetis kättesaadavad kui ka nn tavalised 27 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 98-99 16 andmebaasid juhul kui andmebaasid on õiguspäraselt avalikustatud. 28 Isik kes õiguspäraselt kasutab autoriõigusega kaitstavat andmebaasi või selle koopiat siis võib autori nõusolekuta ja täiendavat tasu maksmata teha kõiki selliseid toiminguid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Isikul, kellel on õigus kasutada andmebaasi ainult osaliselt, saab seda vaba kasutamise klauslit realiseerida ainult andmebaasi või selle koopia vastavuse suhtes 29 Need sätted on mõeldud
ärimudel, mis on omakorda otseselt kasulik aktsionäridele, siis tooteinnovatsioonidega kaasneb klientide rahulolu kasv, seda aga teadus-ja arendustegevuse kulude kasvu riskiga, mis võib omakorda lühiajaliselt vähendada aktsionäride tulu. 12. Mis on intellektuaalne omand ja selle liigid? Intellektuaalne omand tähendab õigusi inimese loometöö tulemustele tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. Liigid: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad üigused, tööstusomand. 13. Kuidas saame kaitsta intellektuaalset omandid? Patendid, kaubamärgid, autoriõigusega kaitsemine. 14. Milles seisneb patendiomandi ainuõigus? Takistavab kolmandatel isikutel valmistada, kasutada või müüa teie leiutist teatava aja jooksul sõltuvalt leiutise liigist 15. Mis on loomemajandus ja mida see ühendab ning millele see baseerub? Loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel
ja teenida tulu. Haridus: Formaalharidus õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, ülikoolis Mitteformaalharidus täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted Sotsiaalkapital vastastikku toetavad suhted inimeste vahel, koostöövõime Innovatsioon uute ideede edukas ellurakendamine. (teadmised, loovus, motivatsioon) Intellektuaalsuse omand: Autoriõigus Autoriõigusega kaasnevad õigused Tööstusomand Intellektuaalse omandi kaitse: Põhiseadus Autoriõiguse seadus Patendiseadus Kaubamärgiseadsu Tööstusdisaini kaitse seadus Loomemajandus ühendab kultuuri ja ettevõtlust, mis teenib kasumit intellektuaalse omandi loomisel ning kasutamise kaudu. Tööturg kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine Tööhõive riigisisene näit töötajatest ja ülalpeetavatest Tööealine elanikkond:
Inimkapitali täiendab sotsiaalkapital inimestevahelised tihedad ja toetavad suhted. Teaduspõhine majandus põhineb innovatsioonil uute ideede leidmisel ja elluviimisel. Innovaatiline mõtlemine võimaldab ettevõtjatel teenida suurt raha. Innovatsioon on seotud intellektuaalse omandiga. Loometöö on isiklik tulemus,millele inimesel on ka juriidilised õigused. Intellektuaalse omandi liigid : 1)Autoriõigus kirjandus-,kunsti- ja teadusteos; 2)Autoriõigusega kaasnevad õigused teose esitus,fonogramm,tele- ja raadiosaade jne ; 3)Tööstusomand leiutis, tootearendus,kaubamärk. Intellektuaalset omandit kaitsevad: 1)Põhiseadus; 2)Autoriõiguse seadus; 3)Patendiseadus. TÖÖTURG Koht ,kus kohtuvad tööotsijad ja tööandjad.Tööturu aluseks on asjaolu,et elatise teenimiseks peavad inimesed müüma oskusi, kogemusi ja teadmisi. Tööealine ühiskond jaguneb : 1)Majanduslikult aktiivsed (tööjõud) Töötajad
ka innovatiivselt loovatele inimestele. 8.Missugused seadused reguleerivad ja kaitsevad intellektuaalset omandit? Põhisedus, autoriõiguse seadus, patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus. 9.Mis on loomemajandus? majanduse valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning. On võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. 10.Nimetage intellektuaalse omandi liigid. 1) autoriõigus 2) autoriõigusega kaasnevad õigused 3)tööstusomand 11.Miks on vaja intellektuaalset omandit kaitsta? Et kõrvalised inimesed ei kasutaks ära (levitaks, müüks või pakuks müügiks) teise poolt loodut. Et autoril säiliks oma loodu üle ainuõigus senikaua, kuni ta seda soovib. 12.Kuidas mõjutab tööturgu rahvastiku vananemine? Vananeva rahvastiku mõju tööturule on negatiivne. Tõuseb pensioniiga ning sellepärast peavad järjest vanemad inimesed jääma kauemaks tööturule
Viimase kahe aastaga on liikmeskond kasvanud 156 liikme (25,8%) võrra. 78% advokaatidest tegutseb Tallinnas. Võib eeldada, et vajadus advokaatide järele kasvab pidevalt. Seda tingivad aina keerulisemaks muutuvad õigus- ja majandussuhted, riigi haldussuutlikkuse kasv, aga ka elanikkonna maksevõime tõus. Sarnased ametid: erasektoris, riigi- või omavalitsusasutuses õigusteenust osutav jurist, notar, pankrotihaldur, patendi-, kaubamärgi- ja autoriõigusega tegelev jurist, varaloovust korraldav maakler, kindlustus- ja pangandusspetsialist, kes esitab nõudeid võlgnike vastu või nõustab kliente oma valdkonna õigusküsimustes. Viited Advokaate ühendav kutseliit on Eesti Advokatuur www.advokatuur.ee Eesti Advokatuuri ja advokaatide tegevusega seonduvat reguleerib advokatuuriseadus www.riigiteataja.ee Advokaaditegevust reguleerivad ka advokatuuri õigusaktid: eetikakoodeks, kodukord, sümboolika
· Satelliitide arv, millega seade ühendust saab 6. Seadke vastavusse satelliidid ja nende toodetava kujutise piksli tüüpiline/peamine suurus: · Ikonos 1m · GeoEye 0,42m · SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks): · Mullakaarti · Looduskaitsealuseid objekte · Ortofotosid · Kultuurimälestisi · Aadressandmetega tutvumist 10. Asukohapõhised teenused on kiiresti arenev geoinformaatika rakendus, kus kasutatakse GPS, kasutatakse mobiilpositsioneerimise tehnoloogiat sotsiaalseteks vajadusteks
- http://www.e-ope.ee/images/50000902/eneli_mag.pdf 3. Väljataga, T. Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid. Kaugkoolituse tehnloogia, 2007 - http://www.slideshare.net/terje1/piobjektid-metaandmed-repositooriumid 4. Lorents, M. Repositeeriumi juhend, 2009 - http://www.eope.ee/images/50001073/Repositooriumi_juhend_uus.pdf 5. Autoriõiguse seadus, http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246706 6. Metsar, S. Autoriõigusega kaasnevad õigused. Tallinna Ülikool 7. Autoriõiguse seadus,Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Autori %C3%B5iguse_seadus 8. Põldoja, H. Avatud sisulitsentsid, 2010 - http://lemill.net/content/webpages/avatud- sisulitsentsid 9. Sammas. TÜ teaduse infoleht, nr16, 2003 10. Kikkas, Kaido. Vabad litsentsid e-õppes, Slaidid, 2007.
· Satelliitide arv, millega seade ühendust saab 6. Seadke vastavusse satelliidid ja nende toodetava kujutise piksli tüüpiline/peamine suurus: · Ikonos 1m · GeoEye 0,42m · SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks): · Mullakaarti · Looduskaitsealuseid objekte · Ortofotosid · Kultuurimälestisi · Aadressandmetega tutvumist 10. Asukohapõhised teenused on kiiresti arenev geoinformaatika rakendus, kus kasutatakse GPS, kasutatakse mobiilpositsioneerimise tehnoloogiat sotsiaalseteks vajadusteks
Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning levitada. 54) Tasuta tarkvara vabavara (freeware)- on tasuta levitatav tarkvara. Selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid. 55) Avalik tarkvara (publik domain software)- autor on koopiaõiguse loovutanud. 56) Piraatlus- Kui me teadlikult ebaseaduslikult paljundame ja müüme autoriõigusega kaitstud teost (kirjandus-, kunsti või teadusteos) siis on tegemist piraatlusega. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videomängud, arvutitarkvara. Piraatlus on õigusvastane tegevus.
Tegelaskujude kasutamine müügi edendamisel (nimed ja kujutised mänguasjadel või T-särkidel ); õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke; õigus teost üldsusele näidata või edastada, näiteks laulu mängimine raadios või filmi näitamine televisioonis; õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks, näiteks üleslaadimine Internetti . Seega ilma autori loata ei tohi autoriõigusega kaitstud teoseid reprodutseerida, tõlkida, töödelda, avalikult esitada, eksponeerida, levitada, edastada või üldsusele kättesaadavaks teha. Seda mõtet kannab ka paljude teoste juures olev märge Kõik õigused kaitstud ( all rights reserved). Autori isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle. Autori isiklikke õiguseid ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised:
elektroonilisi andmebaase. Pakutav sisu saadakse teistelt, endi poolt pakutakse kasutuskeskkonda. 46. Mis on nähtamatu veeb? · Osa veebist, mis jääb otsivahenditele/otsirobotitele (Google, neti) nähtamatuks. · Arvatakse, et nähtamatu veebi suurus on 2 kuni 50 korda suurem kui nähtav veeb. 47. Mis on autoriõigus? · Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi. o Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused. o Autori õigustel on Eestis Põhiseaduslik alus. Põhiseaduse 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi." o Autoriõigus kaitseb originaalseid teoseid 48. Mis on plagiaat?
teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Otsing dokumenteeritakse Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 16. Mis on hülgvara ja mis võiksid olla alternatiivid tarkvara ,,hülgamisele". Põhjenda, kas pigem ,,hülgaksid" tarkvara või kasutaksid alternatiivseid variante tarkvara hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Üks orbteose konseptsioonist
õiguspärane salvestamine; 5. Andmebaasi tegija õigused. Andmebaasi tegijale kuulub õigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist ning saada kasutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu. Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud: 1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast; 2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Need õigused kuuluvad andmebaasi tegijale, olenemata sellest, kas andmebaasi ennast või tema sisu kaitstakse ka autoriõigusega või muude õigusaktide alusel. 6. Leiutise õiguskaiste, patent, kasulik mudel, õiguskaitse eeldused, arvutiprogramm kui leiutis. Leiutised: füüsilised asjad (nt seade, aine); meetod. Leiutise objekt ei ole: 1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod; 2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod; 3) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem; 4) tingmärk; 5) arvutialgoritm ja -programm; 6) disainilahendus; 7) info lihtne esitamine.
teos Isikule, kellele autor autorilepingu alusel: Loovutab oma õigused Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents) Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 16. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega, kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida. Orbteose kasutamine – alates AutÕS § 272 Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning
org - kontoritöö tarkvara pakett 3) VLC programm meediaesitlemiseks Postkaardi tarkvara näited: 1) JPEGView programm pildivaatluseks 2) Ancient Domains of Mystery - arvutimäng 3) Dual Module Player programm muusikaesitlemiseks Reklaamtarkvara näited: 1) DivX programm meediaesitlemiseks 2) Kazaa programm andmejagamiseks 3) Messenger Plus! Live programm suhtlemiseks Levinuimad vabavara põhimõtted: · vabavara on kaitstud autoriõigusega · programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel · vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks 1.6. Jaosvara Jaosvara (shareware) on üldjuhul programm, mis on piirangutega ning millel on ettenähtud kasutamise korrad või aeg. Mitmed jaosvara programmid töötavad ka pärast testperioodi, mistõttu kasutatakse seda sageli kurjasti ära
on kas 1) osalus kollektiivses töös 2) kompilatsioon 3) instruktsioon 4) atlas, siis kuulub autoriõigus tellijale, vastasel juhul mitte. · Maa-amet nt teeb põhikaardi lepingud nii, et töö teostajal ei jää isegi õigust säilitada koopiat selle kasutamiseks tuleb osta litsents. · Andmekogu puhul saab põhimõtteliselt kaitsta ka tehtud tööd andmekogude lõik on tõlgendatav · AÕS. Teosed, millele tekib autoriõigus. Autoriõigusega kaitstakse andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi. · Fakte ja andmeid autoriõigus ei kaitse Kes on kaardi autor? · See, kes midagi loob · Mis on looming kaardi juures? · Autoriks saab olla ainult isik, kellest reaalselt kaardi tegemise juures midagi sõltus, so kellele oli antud otsustamisõigus Kaardi sisu ja vorm
1. intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses (vmt) Teadmistepõhine majandus põhinebki intellektuaalsetel ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis. 3. mis on õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh
10 2012) 17 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.htm (15.10 2012) 18 19 veel raha ka. Üldjuhul on tegemist sulaselge arvutiostja petmisega, kus ostja osutub heauskseks piraattarkvara valdajaks, kellelt politsei tarkvara lihtsalt konfiskeerib. Üks juhtum Eestis : 9. veebruaril 1999 kuulutas Tallinna Halduskohus välja kohtuotsuse, millega mõisteti süüdi arvutifirma RComputers'i välissuhete juht ja arvutispetsialist, autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumises. R-Computers välissuhete juht ja programmid installeerinud arvutispetsialist said mõlemad trahvi 50 päevapalga ulatuses ehk siis 2 050.- krooni. Tuleb küll tunnistada, et antud juhul oli trahv üsna mannetu võrreldes kasumiga, mis seaduserikkumisest saadi, aga juba nädal hiljem jõustus seadus, mille järgi oleks RComputers pidanud maksma trahvi kuni 500 000.- krooni
annaabi.ee 
