Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita, kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse, kui koeral selline nimi on. Kuid mõisahärral oli ka tütar Emiilia, keda kutsuti ka Emmiks. Ta lepitas poisid ja neist kolmest said head sõbrad. Jaanus käis nüüd igapäev lossis, oma uutel sõpradel külas. Ühel ilusal suvepäeval ratsutas Jaanus oma uue täkuga metsas. Seal kohtas ta Emiiliat ja Oodot
Tasuja E. Bornhöhe Jaanus oli prii talumees, kelle vanaisa oli end kunagi kavalusega priiks murdnud. Jaanusele kuulus üks metsatükk koos maja ja paari lisahoonega lisaks veel palju sulaseid. Jaanus oli kümeaastane, kui ta oma isaga esimest korda Lodijärve lossi jalutas. Seal kohtus ta rüütli lastega: Emmi ja Oodo. Neist said sõbrad. Kahjuks mindi aga tülli ja nad ei kohtunud pikka aega. 5. Aasta pärast sattus Emiilia Jaanuse koju sooviga Jaanusega endiselt sõber olla. Emiilia uus silmarõõm leidis ta Jaanuse õuelt ja viis koju. Nii on Jaanus endiselt üksik, kelle
Ta elas küll suures Tallinna linnas, kuid tal ei olnud eriti palju sõpru. Ta oli rahulik, vaikne ja viisakas poiss. Ta oli peres ainuke laps. Peagi oli saabumas koolivaheaeg ning Jaanus kavatses oma suvevaheaja veeta vanaema ja vanaisa juures Tõrvas. Vanavanemad ei elanud korteris, vaid neil oli oma maja ja garaaz, kus Jaanus ikka midagi putitas. Vanaisa garaazis leidus alati mutreid ja polte ning erinevaid metallitükke. Jaanusele armastas koos vanaisaga ja ka üksi garaazis putitada. Jaanusele meeldis midagi ise välja mõelda ja meisterdada. Ta plaanis oma suvevaheajal midagi ise üksinda meistardada. Esmalt mõtles, et meisterdab mõne mootori või roboti. Kuna ta täpselt ei teadnud, mis see võiks olla, hakkas ta oma meisterdust kutsuma Kratiks. Ta oli seda meisterdamist juba ammu plaaninud ning meisterdamiseks isegi oma kahe aasta taskurahad kõrvale pannud. Jaanus pani kõrvale ka mõned oma mudellennuki puldid ja rattad ning mootoriosad, sest neid saaks kasutada meisterdamisel
Tallinnas munkade juures õppides ei unusta Jaanus kunagi, et on üks selle rõhutud rahva hulgast ja muretseb eestlaste edasise käekäigu pärast. Jaanus oli 10- aastane, kui isa ta esimest korda Lodijärve lossi kaasa võttis. Lossihärra, rüütel Konrad Raupen suhtus Tambetisse tema terasuse ja osavuse pärast hästi. Jaanus jäi lossiõuele ja kohtus lossihärra poja Oodo ja tütre Emiilia ehk Emmiga. Algul tekkis Jaanusel Oodoga tüli seoses lossilaste koer Tarapitaga. Eriti ei meeldinud Jaanusele, et see nimi on koerale eestlaste jumala Taara järgi pandud. Tema kutsus koera ikka koera vana nimega- Tölp. Kes teab, kuidas noormeeste tüli oleks võinud lõppeda, kui mitte hea haldjas Emmi poleks poisse ära lepitanud. Kui Oodo oli keerulise iseloomuga poiss, siis Emmi meeldis Jaanusele väga ja lapsed hakkasid tihti koos mängima ja said päris headeks sõpradeks. Umbes 5 aastat oli mööda läinud ja noortele meeldis ikka koos aega veeta. Sel korral otsustati koos ratsutama minna
vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et
vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et
Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai tema peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu
Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli ülbe ja ennasttäis.Lootes,et see mis tema ütleb,see ka nii on.Lõppus maksis see talle kätte. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid.Jaanus ja Emma oli loo alguses suured sõbrad.Aga nende sõprust lõhkus Oodo ülbus ja põikpäisus. 6
Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai tema peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu
Jaanus kkitas ta kohale ja rebis sdame lhedal olevad riided lahti ja kuulas krvaga sdant ja tles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus vttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Prdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde judis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Prt andis Oodole mingit lbipaistvat mrjukest juua. Lpuks rkas Oodo les ja vaatas uimaselt ringi. Oodo ksis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo simas Jaanust, kuid kaua ta juba simata ei saanud, sest Jaanuse ksivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Prt tles Emmile, et ta isale enne Oodot ttt rgiks. Prast Emmi lahkumist rkisid natuke aega Prohveti- Prt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Prdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta prast hel hilissuve hommikul korraldati Lodijrve lossis jahipidu.
Pille Hanni Ilmumisaasta 2008 "Ma armastasin kiskjat" on sarimõrvari naise avameelne elulugu. Jutustus räägib, kuidas ta elas koos oma mõrtsukast abikaasaga. Tänu oma abikaasale sai Pille 12 aastat vangistust. Tegevus toimub Tallinnas ning oli aeg, kus Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all. 11. klassis jäi Pille rasedaks ning ta jättis kooli pooleli. Ta abiellus ning sai lapse. Abikaasa nimi oli Jaanus ning lapse nimi oli Peep. Hiljem nad lahutasid ning laps jäi Jaanusele. Pille ei jäänud aga sugugi leseks. Ta abiellus uue mehega, kelle nimi oli Andreas. Andreas oli ilus, pikk ning mehelik. Pille armastas teda läbinisisti. Last nad kahjuks ei saanud, kuna Pille jäi peale sünnitamist viljatuks. Mul oli kahju, et Pille lapsi enam ei saanud. Paljud naised teevad aborte ning nendega ei juhtu mitte midagi. Aga elu ongi ebaõiglane. Kahjuks ei läinud ka uue abikaasaga hästi. Andreas pettis Pillet pidevalt ning pärast osutus ta ka mõrtsukaks
peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Jahile läksid rüütel Konrad, Emiilia ja nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne, tagaõue jõudnud, nägid ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas mida ta siin teeb. Kui nad olid tükk aega rääkinud saabus rüütel Kuuno. Emiilia tutvustad Jaanusele Kuunot. Kui Emiliilia ja Kuuno ära läksid otsustas Jaanus jalutama minna metsa. Metsast välja jõudes hakkas paistma küla. Jaanus hakkas kõndima ühe sauna poole. Kohale jõudes astus ta sinna sisse seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hääl, mis kutsus edasi. Ta nägi põrandal kahte õlgedest tehtud aset kus ühel oli üks vanamees ja teisel poiss. Jaanus märkas, et teda oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Poiss oli olnud lossiõuel ja
kaklema, Oodo sai sedavõrd pahaseks, et tormas koju. 7. (Viie aasta pärast) Rüütel Kuuno armus Emiiliasse. Oodo ja Emiili isa korraldas lossis jahipeo. Sulased ajasid õues juttu. Kubjas rääkis välja, et Kuuno Rainthal tahab Emiilia südant võita. Kuunot kiideti igati. 8. (Hirve) Mindi jahiretkele. Emiila ja Kuuno nägid hirve. Mõlemad järgnesid hirvele erinevalt poolt. Emiilia jõudis Jaanuse majani. Ta läks aeda ja nägi vana tuttavat Jaanust. Emiilia ulatus Jaanusele õlgadeni. Jaanus luges ladina keelset raamatut: ,,Messeenisõda". Kuuno tuli Emiiliale järgi. 9. (Tige hunt e. Tarapita) Jaanus läks linna ja tegi vanade naistega nalja. Tal oli lõbus kuni ta jõudis väikse ja pimeda majani. Ta läks sisse ja nägi seal vanameest ja 15 aastast poissi Maanust, kes oli kupjalt peksa saanud. 10.Lossihärra oli surnud. Keskkool tuli. Maanus läks Jaanuse juurde. Ta kartis koju minna, sest kubjas oli lubanud ta vaeseomaks peksta. Maanus oli
muutus to elu aina kurvemaks. Tema elust puudus see inimene kellele ta saab toetuda ja kellest ta saab hästi aru. Nimelt oli see sõber tema endine töökaaslane Jaanus. Ergo tundis Jaanusest tohutult puudusust. Pärast pikka mõtlemiseaega otsustas Ergo, et ta peab langetama raske otsuse ja oma suurest varandusest, mis ta tänu oma kolmele soovile sai, loobuma. Ergo andis oma varanduse vaestele ja läks hoopis Jaanusele külla. "Jaanus, ma tundsin sinust tohutult puudust, sinu vahepeal mõnitavad ütlemised küll riivasid mind, aga samas on see süda minu vastu ka nii hell , et ma ei suuda ilma sinu sõpruseta elada,"lausus Ergo. "Oi Ergo , ka mina tundsin sinust puudust. Nagu ma kuulsin olid sa saanud rikkaks ja endale uued sõbrad leidnud ja üliluksuslikku elu elanud, aga ka mina tundsin sinust puudust ja ma tahan, et sa andestaksid mulle mu halvad ütlemised ja teod," ütles pisarais Jaanus.
kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvat märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kuid kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima.
,,Tasuja" Eduard Bornhöhe Teos ,,Tasuja" räägib loo kolmest mehest: Vahurist, Tambetist ja Jaanusest. Teoses on igal mehel oma lugu rääkida. Vahur rõhutab vabadust, Tambet töökust ning Jaanus ei tea isegi täpselt, kuhu ta kuulub. Vahur rõhutab vabadust. Ta ei soovi kellelegi kuuluda, ta tahab olla tema ise. Oma vabaduse saavutas ta tänu oma julgusele. Ta päästis piiskopi elu, tappes karu, kes piiskoppi ründas. Piiskop oli ellujäämise nimel sunnitud Vahurile maalapi andma, kuna Vahur seda nõudis. Saades selle maalapi ei soovinud Vahur seal aga põldu harida. Temale meeldis pigem metsas ringi rännata ja jahti pidada. See näitab tema ükskõiksust tuleviku suhtes. Vahur oli juba vanaks jäänud ning pärast tema surma hakkas talus ehitamine pihta. Vahuri poeg Tambet oli töökam ja võttis tallu ka sulaseid. Tambet tegutses teisiti kui ta isa. Vahur oli öelnud, et Tambet h...
KOMAD Helistasin Jaanusele et teada saada mis meile emakeele kontrolltööks korrata oli antud. 2. Mul endal polnud midagi päevikusse märgitud sest olin tunni lõpus olnud hambaarsti juures ning pärast unustasin teiste käest küsida. 3. Telefon Jaanuse kodus kutsus küll aga keegi ei vastanud. 4. Seejärel lippasin Marguse juurde kes on meil oivik ja teab alati kõike kuid ka Margus oli välja läinud. 5. Nii mul polnudki kohta kust järele küsida. 6. Seepärast kardangi tänast päeva mil toimub meil selle õppeaasta viimane kontrolltöö. 7. Oleme vaid siis head töökaaslased kui oskame hinnata ka teiste tööd. 8. Kui märtsikuu tuuled hakkavad puhuma siis on talvel lõpp ja kevad alustab taas oma võidukäiku. 9. Ainult sellest noorest kes ei põlga tööd kasvab tubli inimene. 10. Juhan tahab saada arstiks kuigi ta teab et õppida tuleb palju. 11. Varane põllumees naerab aga hiline nutab. 12. Töö oli nii huvitav et poistel polnud aega süüa ega ka puhata. 13....
Margus ei tule ja Tiina lahkub pisarsilmi kodust. 5.vaatus Viis aastat hiljem. Rehetarus istub Mari ja ketrab, ahju nurgas konutab Jaanus, noor sulane Märt läheb tulevasele pruudile vastu. Vanaema, Jaanus ja Mari vaikselt räägivad omavahel. Mari läheb taha tuppa ja teised jäävad rääkima, kui õnnetu elu Maril ja Margusel on, igapäev ikka möeldakse Tiinast. Trükivariant - Margus jõuab koju, tusane ja ärritatud. Nähvab nii Marile kui ka Jaanusele. Huntide ulgumine, Margus läheb hirmutama püssiga, väljas käib pauk ja naisterahva äkiline karjatus. Mari ja vanaema on ehmunud, kui äkki Margus ja Jaanus roovad tuppa käte peal Tiina. Esialgne variant Margus jõuab koju, tusane ja ärritatud. Jutustab et tee peal tikkus vankrisse hunditaoline või miski, pimedas hästi ei näinud ja lasi kuuli kerre sellele loomale. Jaanus küsib, mis kiriku juures toimus, Mari pakub süüa, Margus nähvab mõlemale. Hundid vali ulgumine, Margus
Alates 1997 on kõik eel- mise sajandi algul ehitatud hooned muinsuskaitse all 3 8 Teksti ja piltide päritolu, kaastöölised ja litsentsid 8.1 Tekst • Lutheri vabrik Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Lutheri_vabrik?oldid=4234803 Kaastöölised: Taivo, Estopedist1, Kruusamägi, Av- joska, Mmh, Kanakukk, WooteleF, Adeliine, Jaanusele, Iifar, NOSSER, Improvisaator, Juhan121, Usinväikebotikene ja anonüümsed ka- sutajad: 1 8.2 Pildid • Pilt:A.M.Luther_Vineeri-_ja_Mööblivabriku_tootmishoone_uue_vabrikuhoone_hoovis,_1912._a.Vana-Lõuna39a.IMG_ 7664.jpg Allikas: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f3/A.M.Luther_Vineeri-_ja_M%C3%B6%C3%B6blivabriku_ tootmishoone_uue_vabrikuhoone_hoovis%2C_1912._a.Vana-L%C3%B5una39a.IMG_7664.jpg Litsents: CC BY-SA 3.0 ee Kaastöölised:
Ta otsis omale mõnda onni elamiseks ja palus tööd. Ta läks kõrtsi, kus palus oma viimaste asjade eest süüa ja juua midagi ning öömaja. Kõrtsmik andis süüa ja juua, kuid öömaja sealt ei saanud. Nipernaadi otsis omale tööd ja sai Jaanus Roogilt pakkumise. Ta leidis ka omale öömaja Siiman Vaa juures raha ja toidu eest. Siiman Vaa elas koos oma tütre Maretiga mereääres väikses onnis. Jaanus käis Maretit otsimas kodus ja kohtus seal Nipernaadiga. Jaanusele ei meeldinud et Nipernaadi elab seal, kuna Jaanus tahtsi Maretit omale naiseks. Maret sellest ei hoolinud ja unistas sellest kuidas ta leiab kaldalt pärleid ja saab väga rikkaks kunagi. Maret ja Nipernaadi rääkisid oma unistustest. Nipernaadi rääkis Maretile oma tädist Katarina Jeest, kes on väga rikkas. Maret muidugi ei uskunud Nipernaadi lugusid. Maret uskus rikka tädi juttu alles siis, kui ta paneb oma käe piiblipeale ja vannub, et see on tõsi. Jaanus tegi metsas tööd,
Ta soovib kõigest hingest head Eestile, mis on sama õnnetu ja väheste lootustega nagu ta ise. Ta armastab kodumaad nagu kiviaja inimene oma koobast.Kodumaa on tema jaoks lähedane, kallis inimne, kelle rõõmudele ja õnnetustele ta kaasa elab. Koolis kutsuti teda Koljatiks, sest ta oli suure kondiga ja tugev. Mobiliseeriti. Vilma- 18.a Sannakese popsi tütar, sihvaka keha, hallide silmadega tüdruk, pärit vaesest perest, kus leibagi on jaopärast.Meeldis Jaanusele, kes talle ka armastust avaldas. Edgar- Taaveti ja Roosi poeg, kes oli ärahellitatud. Ta pole sügavmõttelisteks järeldusteks küps. Ta on elanud koolipoisi elu, üht-teist lugenud, paari plikat musitanud, kuiva toidu kõrvale sahhariiniga maguskas tehtud teevett joonud ja suusatamas käinud. Koolis kutsuti teda Taavetiks. Ta oskas pilli mängida, oli selle ande isalt pärinud. Käis poisikesest peale
inseneriks hakata. Oksjon lk 80 Keegi ei tohi mõelda, et ta võib Aniluige üle naerda ja teda kerjuseks pidada. Siin elatakse iseseisvalt ja uhkusest pole ka puudu. KOLMAS TANTS Masinist Lusiksepa noorem poeg Jaanus, 18.a sihvakas, sügavsiniste silmadega, erineb oma isast nagu päev ööst. Huvitub Vilmast, Sannakese popsi tütrest (sihvakas keha, hallid silmad, vaesest perest). Jaanus on pika juhtmega, nagu ikka tüüpilisele Eesti mehele kombeks. Vilma võttis ilma ema nägemata Jaanusele ilusamaid ja paremaid õunu. Jaanus on liiga vähe raamatuid lugenud, et sealt mõnd ilusamat sõna meelde jätta, et oma tundeid Vilmale avaldada või midagi ilusat öelda. Ta tahaks armastusest rääkida, aga ei oska. Tunnevad äkki rõõmsalt, et on inimesed ja elavad elu jaoks, et seisavad hiirest mõõtmatult kõrgemal, et on noored ja karta pole esialgu midagi. Jaanus sosistab tüdrukule, et ta teda armastab. .Armastuseavaldus on tema meelest korraga
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. ...
Nendest 130 000€ Kakumäe korteri müügist saadud rahasumma, mis oli jäetud fondi jaoks. Ülejäänud 30 000€ on töötasust kõrvale pandud raha. Mari lotovõit (1 miljon eurot) Peale abielu lahutamist. 1. Anna Marile ja Jaanusele nõu, kuidas nad peaksid edasi käituma. Selgita, mida üks või teine pool saab nõuda ning mida mitte. Hüpotees: Mari ja Jaanus saavad nõuda ühisvara jagamist PKS § 37 lg 1 ja lg 3 ning AÕS § 77 lg 2 alusel. Mari nõuded: Jaanuse nõuded: 1. Jagada poolte vallasvara niimoodi, et 1. Jagada poolte vallasvara niimoodi, et Mustang jätta temale Mustang jätta temale
inimeste patud oma koeranaha peale pidi võtma. Esiti pidi täisealine ja suursugune Tarapita ühe lapse (Emmi) käest halbade eluviiside pärast läbitungiva noomituse vastu võtma. Teiseks pandi Tarapita võõra auks ja terve seltskonna' lõbusaks ajaviiteks kunsttükke tegema. Ta oli kõrgesti koolitatud koer ja mõistis säherdusi vigureid teha, et uued sõbrad endale pisted kõhtu naersid ja Tarapita loojat kütsid, kes teda nii tähtsate annetega oli ehtinud. Kuid tema nimi ei olnud sugugi Jaanusele meelepärane. Tema, kes veel Vahuri juttudest eestlaste vanade jumalate lugu mäletas, pidas seda nime õigusega taevataadi Taara teotamiseks ja päris aru, kes koera sedaviisi oli nimetanud. «Tarapita nimi oli enne Tölp,» seletas Oodo naerdes, «aga et ta nii osav ja tark oli, häbenesime teda nii hüüda ja tahtsime talle õige hiilgava nime panna. Et aga meie oma tarkus ei ulatunud, küsisime kupjalt nõu, ja tema ütles: «Ma mäletan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat
TÜ Madara esindaja küsib Teilt 1 veebruaril 2006 mida teha? 1. Võlasuhte olemasolu Poolte vahel sõlmiti eelleping, ning eelleping muudeti kapitalirendilepingu pinnalt. Lepingu sisu on mõlemal lepingul oma olemuselt suunatud kinnisasja võõrandamisele, ehk kinnisasja omandiõiguse üleandmisele. Aga kui hakkame rääkima võõrandamisest, siis on kindel vorminõue : notaraillne vorm. Vormi ei järgitud ja leping on tühine. III Kaasus OÜ Harrimann andis Jaanusele 29. augustil 2011. a sõlmitud laenulepingu nr 11 alusel laenu 12 500 eurot intressiga 10% kuus, laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 29. oktoober 2014. a. 27. oktoobril 2013. a sõlmisid OÜ Harrimann ja Jaanus täiendava kokkuleppe, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega 1. oktoobrini 2015. a. Laenu tagamiseks sõlmisid OÜ Harrimann ja Peep 29. augustil 2013. a kokkuleppe (garantiikiri), mille kohaselt Peep kohustus tagama kõigi OÜ Harrimann nõuete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
