Lugemiskontroll - "Tasuja" 1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik
1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur Jaanuse tugev vanaisa. Tambet Jaanuse isa Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil?
Rein; Kuuno Rainthal; Maanus; Maanuse isa 1) 13. sajandi algul sattus eestlane isevärki naabrite keskele, kes omavahel tihti sõdisid 2) Vahuri põgenemine metsa, tema surm ja õpetussõnad oma pojale Tambetile, kes nendest kinni ei pidanud nendest pidas kinni hoopis tema poeg Jaanus 3) Jaanus ja Tambet läksid lossi, seal kohtas Jaanus kahte last Oodot ja Emmit ja ühte koera Tarapitat. Nendest said Jaanuse sõbrad 4) Oodo, Emmi ja Jaanus olid Prohveti- Pärdi koopasse teel, aga Oodo kukkus Jaanuse hobuse seljast maha 5) Prohveti Pärt istus oma koopasuu ees ja vaatas puulehtede liikumist ning meenutas mälestusi ja oma noorust 6) Oodo, Emmi ja Jaanus lähevad tülli ja Jaanus lõi Oodot; Prohveti Pärt pakub end Jaanust õpetama 7) Pidu Lodijärve lossis, mille Konrad oma laste Oodo ja Emiilia jaoks korraldas, seal jutustati kuulsatest inimestest
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Õpilase nimi ÄRIPLAAN Jaanuse Puhkemaja Juhendaja:................. Tartu 2005 Jaanuse puhkemaja äriplaan 2 1. Sisukord 1. Sisukord...........................................................................................................................2 2. Sissejuhatus......................................................................................................................3 3. Asukoht ...........................................................................................................................4 4. Konkurendid ...........
Põldu ta ei harinud, vaid elatus jahisaagist. Ta lunastas lossihärra käest hundinahkade eest ilusa tüdruku naiseks ja naisevenna sulaseks. Sulasel lasi ta tüki metsa põlluks muuta. Enne surma käskis Vahur Tambetil maja ümber kõrge müür ehitada , sulaseid osta, maad harida ja jõukust koguda. Varsti suri ka Vahuri naine ja hiljem Tambeti naine.Vastupidi Vahuri keelule hakkas Tambet saksa keelt õppima ja käis Lodijärve lossis kauplemas ning endale vajalikku kraami toomas . Oma poja Jaanuse pani ta Tallinna Mustamunga Kloostrisse õppima, et poeg kasvaks saksaks ja kirjatargaks. Kui Jaanus, kes on selle raamatu peategelane, oli kümneaastane, ratsutas ta esimest korda Lodijärve lossi. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtus Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga
Tasuja Eduard Bornhöhe Kuidas ja miks sai Jaanusest Mässaja/Tasuja? Jaanus oli Tambeti poeg. Ta oli väga tark kuna käis kloostris koolis ja luges palju. Jaanus oli hea mees. Ta hoolitses teiste eest ja ta oli salaja armunud Emmase. Kuigi Jaanus elas pealtnäha tavalist elu sai temast mässaja. See tõstatab küsimuse kas Jaanus oli tegelikult ka hea ja miks ta niimoodi muutus? Jaanuse muutumine ei toimunud ilmselt üleöö. Muutuste algusele andis tõuke hommik, mil rahulikult elava Jaanuse akna alla tuli talupoeg Maanus. Jaanus võttis Maanuse enda hoole alla ja hoolitses tema eest. Jaanus andis talle süüa ja vett, mis näitas, et Jaanus oli väga hooliv. Oodo (kes oli varasemast vaenlane) kuulis Maanusest ja läks kohale. Nad võitlesid pikalt. Samal ajal panid rüütlid maja põlema. Ka Jaanuse isa Tambet võeti vangi. Maanus kahjuks küll suri kuid Jaanus pääses eluga. Ja niimoodi sai alguse Jaanuse mässajaks muutmine.
E. Bornhöhe Jaanus oli prii talumees, kelle vanaisa oli end kunagi kavalusega priiks murdnud. Jaanusele kuulus üks metsatükk koos maja ja paari lisahoonega lisaks veel palju sulaseid. Jaanus oli kümeaastane, kui ta oma isaga esimest korda Lodijärve lossi jalutas. Seal kohtus ta rüütli lastega: Emmi ja Oodo. Neist said sõbrad. Kahjuks mindi aga tülli ja nad ei kohtunud pikka aega. 5. Aasta pärast sattus Emiilia Jaanuse koju sooviga Jaanusega endiselt sõber olla. Emiilia uus silmarõõm leidis ta Jaanuse õuelt ja viis koju. Nii on Jaanus endiselt üksik, kelle ainsateks sõpradeks on noor Maanus ja tema vanapapi. Ühel päeval Maanusele külla minnes avastab ta, et poiss on läbi pekstud. Tuleb välja, et seda tegi Lodijärve loss kubjas tänu sellele, et poiss oli koera solvanud. Taaskord Maanuse poole minnes otsustab Jaanus lossi juurest läbi käia. Seal selgub, et vana rüütel on surnud ja uus on Oodo
Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu Emmi jäi teistest maha ja läks metsa ja nägi maja kui Emmi lähemale läks nägi ta Jaanust puu all Jaanus ja Emmi rääkisid ja siis tuli rüütel kuuno ja nad hakkasid minema. Ühel üäeval kui Maanus Ennast jaanuse juurde peidis tulid rüütlid ja põletasid maja maha ja võtsid Tambeti vangi. Aastaid hiljem tuli Tasuja oma salgaga Lodijärve lossi vallutama
olnud ori. Tambeti poeg Jaanus läks ükskord oma isaga kaasa, kui see omi asju Lodijärve lossis ajas ning Jaanus kohtas lossiõuel Oodot ja Emmit, ehk Emiiliat ning nende koera Tarapitat. Jaanus sai nendega kähku sõbraks. Niimoodi hakkaski Jaanus Lodijärve lossi juures käima, nii isaga kui ka iseseisvalt. Mitme aasta pärast, kui sõbrad enam nii väga ei suhelnud, suri lossihärra ja noor Oodo sai juhtimisjärje endale. Ühel päeval, tulnud Jaanuse poole sõber külast, Maanus. Kuna Maanus oli lossihärra koerale halvasti öelnud, teda nuheldi ja ta kuna ta ei läinud tööle hakati teda otsima. Kahtlustati, et ta on Jaanuse juures- teati ju, et Maanus oli Jaanusega hästi läbi saanud. Sellest sündis suur tüli mis lõppes Jaanuse maja mahapõletamisega ja, oh õnnetust, vaene Maanus jäi majja ja põles sisse. Mitme aasta pärast otsustas Jaanus kätte kõige eest mis mõisnikud teinud olid ning seda ta
Tasuja Jaanus oli üks talupoeg, kelle isa nimi oli Tambet. Teda kutsuti metsa Tambetiks. Vahepeal käis Tambet lossihärral külas ja kord kutsus ta Jaanuse ka kaasa, sest seal olid ka kaks last : Emiilia ja Oodo. Jaanus oli veel päris väike kui nad esimest korda kohtusid. Nad mängisid koos terve päeva ja päeva lõpus küsis Jaanus, et kas ta tohib teine kord jälle isaga kaasa tulla. Muidugi lubas Tambet teda kaasa võtta. Jaanus, Emiilia ja Oodo mängisid koos väga palju. Vahepeal oli Jaanus juba viieteist aastaseks saanud ja ta sai endale sünnipäevaks suure hobuse. Jaanus läks
paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta- munga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja
V: Kui Vahur metsa põgenes, tahtis piiskopp teda tappa, aga järsku tuli metsast karu ja piiskopp palus Vahuril see tappa ning lubas vastutasuks maid anda. Vahur tappiski karu. 5) Kes oli Tasuja? V: Tasuja oli Jaanus. 6) Kes olid Oodo ja Emmi? V: Nad olid lossihärra lapsed, kes elasid Lodijärve lossis. 7) Miks peksti Maanust ja kes teda aitas? V: Maanust peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera tigedaks hundiks. Jaanus aitas teda. 8) Mis oli Jaanuse ja Emmi vahel? V: Nad olid armunud. 9) Mis sai Tambetist? V: Tambet suri. 10) Mis toimus kevadel aastal 1343? V: Jüriöö ülestõus. 11) Millega lõppes viimane lahing? V: Jaanuse ning enamike eestlaste surmaga. 12) Mis juhtus peale lahingut? V: Eestlaste õnn kadus ning Eesti müüdi Saksa ordule.
6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid kaklema, Oodo sai sedavõrd pahaseks, et tormas koju. 7. (Viie aasta pärast) Rüütel Kuuno armus Emiiliasse. Oodo ja Emiili isa korraldas lossis jahipeo. Sulased ajasid õues juttu. Kubjas rääkis välja, et Kuuno Rainthal tahab Emiilia südant võita. Kuunot kiideti igati. 8. (Hirve) Mindi jahiretkele. Emiila ja Kuuno nägid hirve. Mõlemad järgnesid hirvele erinevalt poolt. Emiilia jõudis Jaanuse majani. Ta läks aeda ja nägi vana tuttavat Jaanust. Emiilia ulatus Jaanusele õlgadeni. Jaanus luges ladina keelset raamatut: ,,Messeenisõda". Kuuno tuli Emiiliale järgi. 9. (Tige hunt e. Tarapita) Jaanus läks linna ja tegi vanade naistega nalja. Tal oli lõbus kuni ta jõudis väikse ja pimeda majani. Ta läks sisse ja nägi seal vanameest ja 15 aastast poissi Maanust, kes oli kupjalt peksa saanud. 10.Lossihärra oli surnud. Keskkool tuli. Maanus läks Jaanuse juurde
nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega
ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga.Nad veetid palju aegu kuni õnnetuseni Oodoga, mil ta kukkus hobuse seljast maha ja süüdistas kõiges Jaanust. 5 aastat hiljem, ühel päeval, sattus Jaanus külas olema ja sai teada, et lossikubjas oli väikese poisi Maanuse vaese omaks peksnud.Mõned päevad hiljem suri lossihärra ja uueks valitsejaks sai Oodo.Hiljem oli kubjas Maanuse leidnud ja Maanus põgenes Jaanuse juurde.Kui Jaanuse juurde tuldi Maanust otsima siis peksid jaanuse sulased kõik otsijad oimetuks.Seejärel läks kubjas lossihärrale kohe kaebama ja Oodo tuli koos rüütlite ja sulastega Jaanust tapma.Jaanuse sulased ei pidanud vastu ja Jaanus põgenes läbi salatunneli.Tema isa Tambet võeti vangi ja maja põletati maha. 1343. aasta kevadel hukkasid ja põletasid enamus eestlasi saksa kindlustamatta mõisaid.Varsti oli aeg käes Tallinn võita, kuid enne tuli Loodjärve loss hävitada.Mitu päeva läks mööda enne kui lõpuks müürist sisse saadi
nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega
Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt ppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta-munga kloostrisse ppima. Jaanus oli kmme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijrve lossi ratsutas. Selleaegne lossihrra, rtel Konrad Raupen, oli mistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nuksimise prast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo ksteisega lbi ja otsustasid, et lhevad lossi aeda kaklema, sest uel ju ei saanud
Tal oli vanaisa, Vahur, kes oli karuga võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita, kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse, kui koeral selline nimi on. Kuid mõisahärral oli ka tütar Emiilia, keda kutsuti ka Emmiks. Ta lepitas poisid ja neist kolmest said head sõbrad
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas
Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse Jaanuse oma. Alguses oli Jaanus selle vastu, aga natukese aja pärast oli Oodo teda oma jonnimisega võitnud. Kui nad olid juba tükk aega sammu sõitnud, ratsutas Oodo neist ette, ja kui ta hobune üle augu hüppas, siis nägid Emmi ja Jaanus, et nüüd jookseb täkk ilma koormata, ehk ilma Oodota. Kui noored sündmuspaiga juurde jõudsid, nägid nad, et Oodo lamab maas. Jaanus kuulas ta südant, ja ütles, et ta on ainult minestanud. Jaan võttis ta sülle, ja nad hakkasid koos kahe
1. Ülevaade vallutajatest. 2. Vahuri talusaamise lugu. Jaanus läheb Tallinna kooli. 3. Jaanus kohtub esmakordselt Oodo ja Emmiga. 4. Emmi ja Oodo ratsustavad võidu. Oodo ja Jaanus vahetavad hobused, Oodo kukub. 5. Prohveti-Pärdi elulugu. 6. Oodo ja Jaanus tülitsevad (Oodol on häbi, et hobune ta seljast maha viskas) 7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põletatakse maha. 13. Jüriöö ülestõus. Jaanus pole nõus Lodijärve lossi röövima. 14. Piiratakse Tallinna. Nõupidamine
Tasuja Autor:Eduard Bornhöhe Tegelased:Jaanus,Oodo,Emiilia(Emmi) Tambet,Vahur,kubjas. Vahur oli oma jõu abil saanud vabaks talumeheks. Kui Vahur suri võttis talu ohjad üle tema poeg Tambet. Talu oli päris rikkas. Tambetil oli poeg Jaanus kes kümne aastaselt hakkas talviti munkade juures õppimas käima. Talu lähedal oli Lodijärve loss .Tambet oli tark mees ja käis lossis nõu andmas ta võttis ka Jaanuse kaasa. Jaanus sai seal sõpradeks lossihärra lastega Ooda ja Emmiga. Nad läksid upsakuse pärast tülli. Õigemini Oodo ja Jaanas läksid, aga Emmi hoidis venna poole. Jaanus käis ühe targa endise rüütli juures õppimas Ladina keelt ja sõjakunste. Viie aasta pärast läks Emiilia tallu ja kohtas seal Jaanust. Jaanus läks külla ja läks ühte majja seal oli kubja poolt peksu saanud väike Maanus. Ta oli põgenenud. Jaanus aitas teda. Ühel õhtul tuli Maanus
viskas. Jaanus viis hingetu Oodo seljas Prohveti- Pärdi koopa juurde, kus vana eremiit noorhärrale elu sisse puhus. Kui Oodo üles ärkas ja talle meelde tuli, mis juhtunud oli, sai ta väga vihaseks ja hakkas teisi oma ebaõnnes süüdistama. Ta lubas Jaanusele piitsa lasta anda, kui viimane veel lossis nägu julgeb näidata. Ähvardused olid hirmsad ja mingil hetkel ei valitsenud Jaanus enam ennast ning Oodo sai korraliku lõuahaagi. Emmi karjatas, eremiit kiskus aga Jaanuse Oodost eemale. Ähvardades Oodo lahkus, Emmi tema järel aralt Jaanusega jumalaga jättes. Prohveti- Pärt noomis Jaanust, et see ennast meelega hukatusse saadab. Ta avaldas lootust, et õiglane Emmi isale räägib, mis metsas tegelikult juhtus, ning nii suurema õnnetuse ära hoiab. Sõprus noorte vahel oli aga selleks korraks lõppenud. Prohveti- Pärt nägi Jaanuses omadusi, mis talle väga meele järele olid, mistõttu ta võttis poissi õpetama hakata: erinevaid tarkusi ja vehklemiskunsti
Temale meeldis pigem metsas ringi rännata ja jahti pidada. See näitab tema ükskõiksust tuleviku suhtes. Vahur oli juba vanaks jäänud ning pärast tema surma hakkas talus ehitamine pihta. Vahuri poeg Tambet oli töökam ja võttis tallu ka sulaseid. Tambet tegutses teisiti kui ta isa. Vahur oli öelnud, et Tambet hoiaks sakstest eemal, kui seda ta ei teinud. Ta hakkas hoopis sõbrustama sakstega, nende keelt õppima, ning oma poja Jaanuse pani Tallinna Mustmunga kloostrisse õppima. Tambet sai sõbraks Lodijärve mõisa isanda Konrad Raupeniga. Vahur: ,,Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk kael, kitsad õlad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks. Sul on aga terane pea, vahest teed sina kavalusega, mis mina kangusega." (Bornhöhe, E. Tasuja.
,,Häbi sulle, Oodo!" manitses aulise tõsidusega väike preili. ,,Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?" ,,Ilus ja mehine! " kilkas Oodo. ,,Paras pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle lauahunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!" Sammuti oli näha Oodo uhket olekut noorte kokkusaamisel metsaservas. Kus Oodo otsustas, et ta ei taha enam enda märaga ei sõida, vaid proovib hoopiski Jaanuse täkku. Suure uhkeldamise ja teiste eest ära sõitmise tulemusel, kukkus aga noorsand erksa täku seljast ning kaotas teadvuse. Emmi ja Jaanus viisid poisi Prohveti-Pärdi juurde, kus Oodo toibus. Oodo vaatas uimaselt ringi ja kui pilt juba selgem oli kukkus ta Jaanust sõimama. Lõik katkendist: ,,Mis sa, loll, mind vahid? Talumats, koeranahk! Sinu see häbemata täkk oli, ja kui ma teda kätte ei saa, siis lasen sinule piitsa anda
Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases. Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi. 4.Esimeses tantsus loeb masinist Jakob oma poja Elmari kirja ette, kes viibib sõjas. Ta kirj sellest, kui jube elu neil rindel on. 5.Esimesena tuleb viljakuivatisse Vilma. Ta on Jaanusest sisse võetud ning ta lubab teda õhtul külastada.Peale Vilma tuleb sinna veel taaveti poeg Edgar, kes on Jaanuse kunagine koolivend ja sõber. Nad mõlemad said mobilisatsiooni kutse ning Edgar võttis pudeli puskarit ja läks Jaanuse juurde vanu aegu meenutama, kartes, et ta ei tule õsjast elusana tagasi. Viljakuivatisse tuleb veel mustlane. Tema tuli hirmutundest ja lootusest, et Jaanus saab teda aidata. Nimelt mustlane on tagaotsitav. Hiljem tulevad ka sinna külamehed, kes on määratud mustlast otsima. 6.Iga tantsu ajal juhtub midagi. Küll Jüri mobiliseeritakse sõtta, kus ta surma saab
See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta katla tuhast ja hakkas otsima tulehakkatust. Ta võttis oma toidumoona ümbert paberi ning murdis paar pehkinud aialippi. Kui katlas juba tuli all oli tuli Nurme Vilma. Mõne aja pärast tuli ka Arvo puukoormaga tagasi. Ta oli koolipuud laenuks
sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta katla tuhast ja hakkas otsima tulehakkatust. Ta võttis oma toidumoona ümbert paberi ning murdis paar pehkinud aialippi. Kui katlas juba tuli all oli tuli Nurme Vilma. Mõne aja pärast tuli ka Arvo puukoormaga tagasi
hulgas vga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Miste- vaba mees oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu tiesti mtlematu asi, sest tol ajal olid kik talupojad misnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sbrad. Tema sbrad olid krgest soost: Lodijrve lossi noorhrra Oodo ja tema de Emilia. Sbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju koos. Nad tlitsesid vga vhe ja kui sedagi siis leppisid ka kohe ra, aga kui Oodo suureks sai siis hakkas teda hirima Jaanuse vabadus ning nad astusid omavahel sjajalale. Jri lestusul mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all surma. Kui eestlased olid Jri lestusu kaotanud ms Taani kuningas Eesti 19000 hbeda marga eest maha Saksa ordule. Rohkem Eesti orjade poolt ei tulnud kuna nad kartsid selle eest karistada saad
vaba mehe poeg. Mõiste `vaba mees' oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu täiesti mõtlematu asi, sest tol ajal olid kõik talupojad mõisnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sõbrad. Tema sõbrad olid kõrgest soost: Lodijärve lossi noorhärra Oodo ja tema õde Emilia. Sõbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju. Nad tülitsesid väga vähe ja kui sedagi, siis leppisid ka kohe ära, aga kui Oodo suureks sai, siis hakkas teda häirima Jaanuse vabadus ning nad asusid omavahel sõjajalale. Jüriöö ülestõusul, mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all surma. Kui eestlased olid Jüriöö ülestõusu kaotanud, müüs Taani kuningas Eesti 19000 hõbemarga eest maha Saksa ordule. Rohkem Eesti orjade poolt vastuhakke ei tulnud, kuna nad kartsid selle eest karistada saada.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Aivo Põldur E-08 PRAKTIKAARUANNE Ettevõte: FIE Andres Jaanus Ettevõttepoolne juhendaja: Andres Jaanus Koolipoolne juhendaja: Kristi Kuusk Pärnu 2011 1. Praktikaettevõtte üldiseloomustus Ettevõtte tegevusalad, tooted, teenused Olin praktikal 12.04-13.05.2011 FIE Andres Jaanuse juures, kelle tegevusalad on korstnapühkimine ja pottsepatööd. Ettevõtte struktuur ning praktikandi asend selles Minu asend ettevõttes oli praktikant-ehitustööline. 2. Praktikandi põhiliste praktikaülesannete kirjeldus Ülesannete loetelu: Lammutustööd, materjalivedu, betoneerimine, seguvalmistamine, müüritööd, pottsepatööd, kamina paigaldus, korstnakrohvimine, korstnasoojustus. Kasutatud seadmed ja tehnoloogia Segu valmistamisel kasutasin seguvispliga
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" jutustab eesti vabatalupoja järglase Jaanuse kujunemisest sakste-mõisnike vastase ülestõusu organiseerijaks ja juhiks. Vanaisa Vahuri surivoodil lausutud manitsussõnade, rahva kannatuste nägemise ja isiklike karmide kogemuste mõjul kokkupõrkes feodaalidega. Rõhujate julmust, ülbust ja närusust on otseselt täie eredusega näidatud Lodijärve noore feodaali Oodo von Raupeni kujus. Feodaali niinimetatud ,,rüütliomadused" avalduvad juba lapsepõlves, põhjustades ühtlasi riiu ja kokkupõrke ka Jaanusega.
meenub Timo ja ta ei taha.Gregor tunneb end eemale tugatuna ja hakkab rkima oma lapseplvest ja suhtest kasuvaematega.Tekib vike snelus ja Ann hakkab hirmu tundma.Gregor vabandab hle tstmise prast ja ajab lle ktt Anni klge.Ta hakkab rinnahoidjaid lahti tegema,kuid Ann ehmatab,tuseb psti ja lahkub.Jrgmisel peavl tunneb ta end halvasti ning lheb a loeb Ktlini meili.Ktlin kirjutas sellest,kuidas Jaanus(ema uus mees)li ta ema,sest Ktlin sigatseb(thjendab tuhatoosi Jaanuse taskusse,lasi koera jooksma jne.)Hiljem helistab Gregor Annile,palub vabandust ja kutsub vlja ning Ann nustub.Lepitakse ra,kuid jlle palub Gregor Annil autos(ikka see sama rendikas)olla,ise lheb kuskile,ei tea millele jrgi.Iga kord(4 korda)kui Gregor ra kib,helistab Marts ja tleb,et raha ei ole.Anni hakkab see huvitama ja aina enam uurib ta selle ri kohta.Ann rgib Silvaga ''rahulikust peost'' mis toimus ndalavahetusel(peale seda kui Gregor oli Annile ktt klge ajanud)
Kolmas Printsess Kerttu Rakke Tegelased Marilyn On 20.aastane. Iseloomult on ta ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Tema põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jaanuse sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu Raamat räägib ilusast 20-ne aastasest noorest naisest nimega Marilyn.Tema elu muutub täielikult peale seda kui ta osaleb missivalimistel.Tal on suur lootus,et saab missiks kuid seda ei juhtu.Tänu sellele läheb ta lahku enda rikkast peigmehest ning kaotab ka töö.
räägib, et tema ja Edgar said vallast Saksa mobilisatsioonikäsu sõjaväkke. Jaanus ja Vilma veedavad võib-olla oma viimased hetked koos, kuni kuulevad, et Käo Paul tuleb Taavetit paluma omakaitsele appi mustlast tabama, kes valla käsul on määratud vangikongi. Vilma läheb mustlast hoiatama ning mustlane põgeneb Aiaste lakka. Käo Paul koos omakaitse meestega loodavad mustlase Aiastelt leida, kuid võtavad kinni hoopis Lukisepa Jaanuse mustlane on pääsenud. · On alanud inimjahi ajastu, mis kestab veel kaua. · Jaanus ja Edgar meenutavad lapsepõlveseiklusi ning muretust, mis nüüd on asendunud hirmuga homse päeva ees. Jaanus meenutab, et tema vanem vend oli mobiliseeritud 41. Aastal Punaarmeesse ning kui Edgar sõtta läheb võib ta venda kohata, kuid kindlasti ei hakkaks ta teda tapma. Edgar tunneb huvi, kas Jaanusel on võimalik
Teeäärne Ameerika Lugesin raamatut ,,Teeäärne Ameerika". Selle loo on kirjutanud Jüri Ellen ja Aivar Jürgenson, kes kirjeldavad oma reisi Lõuna-Ameerikas. Nad elasid reisi jooksul läbi palju, kuid lõpuks täitsid oma eesmärgi sõita jalgratastega läbi tundmatu riigi ja müstiliste paikade. Kolme mehe kahe autori ja nende sõbra Jaanuse teekond sai alguse 2006. aasta jaanuaris, kui nad lendasid Argentiina pealinna Buenos Airesesse. Selles suures linnas nägid nad palju vaeva, et esmalt leida sobivad rattad, mis peaksid vastu pika teekonna kolme kuu vältel. Noormeeste plaan oli vändata Equadori pealinna Quitosse läbi viie täiesti omanäolise riigi. Jalgrattad valisid nad oma sõiduvahenditeks seepärast, et nii lootsid sõbrad avastada end kohtadest, kuhu bussi või lennukiga reisiv turist kunagi ei satu
Lugu sõprusest. Ühel suvisel päeval sõitis Jaanus oma uue BMW'ga Felixsisse tööle ja tema saamatu sõber Ergo saabus tööle aegunäinud rattaga. Kui nad parklas kokku said küsis Jaanus ( Kes on kõige tugevam, taibukam ning töökohas heas nimekirjas olev noormees ) : "No sõber , kuidas kaherattaline veereb?" Ergo ( Kes nägi välja nagu kondibukett , ei hiilgand oma taibukusega ja oli täiesti saamatu ) vastas tagasihoidlikult: "Oma vanusekohta sõidab väga hästi." "No davai, lähme siis tööle," ütles muiates Jaanus. Oli kätte jõudnud pärastlõuna ja Ergo ning Jaanus pidid rekkale tõstma tõstukiga kaupa, mis läks Smarteni lattu. "Kuule, Jaanus ma lähen tõstan ise kauba tõstukiga haagisesse, ma tõesti tahan midagi kasulikku teha, mitte moosipurke vedada." Jaanus nõustus Ergoga ja nii ta asuski asja kallale. Korraga käis kõva matakas. Jaanus jooksis Ergo juurde ja nägi mis oli juhtunud. Jaanus lõugas: " sa oled ikka...
Ahnus, mis sundis AidaOskarit hiigelsuurt kratti tegema oli veenev näide, et ei maksa liiale minna, sest ülepingutamine võib kõik meie vastu pöörata. Lollus, mis nagu hetkeks tõi külarahva mõistusele kadus seal samas hetk tuuleiiliga. Sümpaatne nimitegelane kaotas kahjuks lõpupoole oma sära. Alguses suurepäraselt hiilanud , kõike elust teadvat meest kehastunud rehepapp muutus lõpuks vanaks halliks ätiks. Jaanuse ja Liina kokkuviimise plaani luhtumine ning oma armastatud nõia Minna kaotus tõmbas elu näitemängulavalt tema silmis kardina. Rehepapp mõistis, et kõik on kaduv ja mingil hetkel ei jõua temagi oma kavalusega kõige vastu võidelda. Ükskord tuleb aeg, mil kõige eest peab tasuma. Armastusteema on Kivirähu teoses nagu helesinine unistus. Liina armunud kubjas Jaanusesse, kellele omakorda meeldib mõisapreili täiesti lootusetu armukolmnurk
Tiina rääkis Margusega, et kui ta temaga tuleb, paneb neid paari jumal. Kuid Margus ei läinud. Tiina jättis Margusega jumalaga. Viis aastat hiljem. Margusele on kasvanud habe ning Mari on nüüd tema naine. Vanaema on õige vanaks jäänud ja kokku langenud. Margus on tuisuga väljas. Kodus oodatakse teda, Margust ei tule ega tule. Jaanus arvab, et astus tee peal kõrtsist läbi ega saa tuttavatega sealt nii ruttu tulema. Mari kuuleb väljas mingeid hääli ning saadab Jaanuse vaatama. Kui Jaanus ukse lahti teeb lendab see ise lahti. Margus ukse taga, püss käes. Mari küsis, et ega hunte kallale ei tulnud, kuid Margus oli hundi maha lasknud ning Jaanus ulatas talle rätiku, et ta saaks oma püssi puhtaks teha. Nii, kui Mari Marguselt midagi küsis, sai ta alati karmi vastuse osaliseks. Mari läheb magama ära, vanaema tukub. Väljas on hundi ulgumist kuulda, Mari jookseb Marguse juurde, et ta läheks vaatama
Jaanus panigi Krati kõnniteele, liigutas pultil olevat kangi ja robot hakkaski liikuma. Ta tegi paar tiiru ning jooksin leiutisega tagasi garaazi, pihustas ta sinise värviga üle ja jättis ta pingile kuivama. Kui robot oli kuivanud, läks jaanus uuesti kõnnittele leiutist sõidutama. Ta proovis sõita aeglaselt ja kiiresti, paremale ja vasakule. Ta oli väga rõõmus oma õnnestumise üle. Ta ei märganudki, et seni, kui ta puldiga siia ja sinna liikus, ilums tema kõrvale veel lapsi, kes Jaanuse leiutist vaatama olid tulnud. Need olid naabrermajadest lapsed. Kõik tahtsin robotit juhtida. Kuigi Jaanus oli üksik laps peres, ei olnud ta kade. Jaanus andis kordamööda mõlemile poisile proovida, kuid palus olla ettevaatlik, kuna see oli alles valminud robot ning ta ei teadnud, kui vastupidav see on. Lõpuks hakkaski üks ratas roboti all logisema. Rohelise särgiga, Jaanusest natuke lühem poiss, pakkus end appi roboti ratast parandama. Ta tutvustas ennast ja ütles, et tema nimi on
Hakkas oksjon. Paul ostis Taaveti lambad ja hobureha ning tahtis need Taavetile "kinkida". Taavet on vastu võtmiseks liiga uhke, armuande pole vaja. III tants- Jaanus ootab viljakuivatis Vilmat(armastatu lubas tulla). Nahistavad maas naha peal, kuni Jaanus kuuleb alt juttu. Paul sai käsu mustlane vahistada ja ajas selleks mehi kokku. Taavetit asi ei huvitanud, tema ei läinud kuskile. Vilma läheb mustlast hoiatama(see töötas sulasena nende talus). Jaanuse juurde tuli Taaveti poeg Edgar(viin, lihavõileib kaasas). Mõlemad peavad sõtta minema. Edgar ei usu, et naaseb. Mustlane astub sisse, Jaanus peidab ta otsijate eest ära. Saabuvad "mustlase kütid", kes kuulsid, et mustlane jooksis Aiaste poole. Edgar ütleb, et pole teda näinud. Mehed leiavad "mustlase", kes osutub Jaanuseks.(Mustlaste üleüldine tagakiusamine.) IV tants- Kolhoosikeskuseks on Käo, esimeheks Arvo Saaremägi. Viljapeks algab see aasta hiljem. Katlale tehakse tuli alla
vaikne saab olla. Eedi kukus trumlisse ja viidi arstile. Pettai, kohtutäitur kes kohvriga tuli, pidas oksjonit. Maha said Käo Paulile müüdud lambad (alghinnaks 170.- ja lõpphind 175.-) ning hobureha (75.-). Kohtutäituri tegevus jälgis hoolega Taaveti poeg. Kuna Taavet oli suhteliselt vaene, tahtis Paul talle kogu kraami tagasi kinkida, kuid Taaveti uhkus ei lubanud neid vastu võtta. 3 Masinist Luisksepa noorim poeg Jaanus kuivatas viljakuivatis vilja ning külla tuli Jaanuse silmarõõm Vilma. Nad on omavahel kohmetud ja ei oska üksteisega korralikult rääkida. Jaanus avaldab talle armastust ja astuvad vahekorda. Paarike kuuleb pealt, kuidas Käo Paul räägib Taavetile, et vaja on mustlane kinni püüda, mis jutu peale Vilma kohkub. Mustlane oli sulane Vilma kodutalus ning neiu läks teda hoiatama. Kui Vilma lahkus, jätkas Jaanus vilja kuivatamisega. Varsti tuli Taaveti poeg Edgar viina ja toiduga ning hakkasid sõja teemal vestlema
ümber korraldada Egiptuse kalendri eeskujul. Selleks pidi saabuv aasta koosnema 432 päevast, et kaoks kahe kalendri 67-päevane vahe. Aasta keskmiseks pikkuseks määrati 365 ja üks neljandik päeva ning otsustati, et iga neljas aasta on 366-päevane ehk liigaasta. Caesari kehtestatud kalendrit kutsutakse tema eesnime järgi Juliuse ehk vanaks kalendriks. Julius Caesari nimi on antud ka ühele kalendrikuule juulile. Rooma ajast pärinevad ka teiste kuude nimed: jaanuar (jumal Jaanuse järgi), veebruar (puhastuspüha Februa järgi), märts (jumal Marsi järgi), mai (jumalanna Maia järgi), juuni (jumalanna Juno järgi), august (keiser Augustuse järgi). Juliuse kalendri vahetas välja alles 1582. aastal paavst Gregorius XIII, kelle nime järgi on toda kalendrit hakatud kutsuma Gregoriuse ehk uueks kalendriks. Gregoriuse kalender võeti kohe kasutusele Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ja veel mõnes riigis. Inglismaa läks üle uuele kalendrile alles 1752. ja Rootsi 1753
03.2020 kell 16.00 ● Varaühisuse varasuhe 6. Kaasus: Mari ja Jaanus Kaasuse autor: õppeassistent 2018-2019 Margaret Tupits Mari ja Jaanus abiellusid 12.08.2005. Abieluvararegistrist ei nähtu, et paar oleks seadusjärgsest varasuhtest erinevaid kokkuleppeid teinud. Enne Jaanusega abiellumist elas Mari oma Kakumäe korteris, mille pärandas talle tema vanaema Marju. Jaanuse kõige kallimaks varaks oli enne abielu soetatud vana Mustang (30 000 EUR). Mõnda aega enne abiellumist elas paarike Mari Kakumäe korteris, kuid otsustasid selle siis enne abiellumist maha müüa ning raha hiljem tulevaste laste nn ülikoolifondi panna –– nimelt tahtsid noored enda lapsed mainekatesse Inglismaa ülikoolidesse õppima saata ning Kakumäe korteri müügist saadud 130 000 eurot on tulevikus kindlasti suureks abiks
KOMAD Helistasin Jaanusele et teada saada mis meile emakeele kontrolltööks korrata oli antud. 2. Mul endal polnud midagi päevikusse märgitud sest olin tunni lõpus olnud hambaarsti juures ning pärast unustasin teiste käest küsida. 3. Telefon Jaanuse kodus kutsus küll aga keegi ei vastanud. 4. Seejärel lippasin Marguse juurde kes on meil oivik ja teab alati kõike kuid ka Margus oli välja läinud. 5. Nii mul polnudki kohta kust järele küsida. 6. Seepärast kardangi tänast päeva mil toimub meil selle õppeaasta viimane kontrolltöö. 7. Oleme vaid siis head töökaaslased kui oskame hinnata ka teiste tööd. 8. Kui märtsikuu tuuled hakkavad puhuma siis on talvel lõpp ja kevad alustab taas oma võidukäiku. 9.
oktoobi lõpus, katla jaoks pole puid ja kõikjal valitseb suur segadus. Kolhoosi esimees Arvo Saaremägi on Vilmast sissevõetud. Tänu vihmale jäetakse töötegemine pooleli. Kohale ilmub Martinsoni Aadam, kes pole veel kolhoosi astunud ning palub masinist Elmaril oma sületäie kaera ära teha. Vilma kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, kuna peab sõjaväkke minema. Neljas tants See toob Vilmale meelde Jaanuse, kes samuti sõjaväkke läks. Peale seda polnud naine temast midagi kuulnud. Taluõuele sõidab Eesner, kes saab teada, et Arvo lasi oma viljanatukese Elmaril ära teha ja ärritub. Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema, mille peale Elmar ärritub keegi peale tema ei tohi seda puutuda. Ta jookseb labidaga masina poole ning labidahoop, mis oli mõeldud Eesnerile, tabas hoopis Arvot. Peale ehmatusest toibumist kantakse esimees autosse.
Eedi kukkus trumlisse. Ta toimetati ruttu arstile, kuid samal ajal oli tallu saabunud portfelliga mees - oksjonipidaja, kohtutäitur Pettai. Oksjonil müüdi Taaveti lambad maha Käo Paulile, kes kõigi reheliste ees valjuhäälselt naabri vaesuse ja iseenda ülluse rõhutamiseks lambad tagasi Taavetile kinkida pakkus, kuid Taavet keeldus pakkumisest. Kolmanda tantsu tegevus toimus 1943. aastal. Tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud Jaanuse ja Vilma peagi puruneda ähvardav armastus. Kohe kui Vilma ära läks, tuli viljakuivatisse Edgar viina ja lihavõileibadega. Kaks koolivenda arutasid oma saatusest, mis üheski variandis head ei tõotanud. Järgmisel päeval ootas mõlemaid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad sõtta minema või mitte. Jutuajamise lõpetas mustlane, kelle poisid lahkelt sisse kutsusid ja põgenemisplaani rääkisid.
omane vastupanuvõime haigustele. Pikaaegse stressi korral vastupanuvõime tunduvalt alaneb. Organismi immuunsüsteemi ülesanne on "võõras" haigustekitaja organismist välja tõrjuda, aga kui immuunsüsteem on nõrgestatud, võib haigestumine kergemini teoks saada. 6.3 Stress ning südame -ja veresoonkonnahaigused Kõrgkooli prorektori ametit pidanud Jaanus oli 40-aastane sportlik mees. Tööd oli palju, kool vaevles majanduslikes raskustes ja probleemid tundusid üle pea kasvavat. Jaanuse argipäevaks kujunesid unustatud söögikorrad, pidev suitsetamine ja pingeliseks minevad suhted abikaasaga. Üha sagedamini tundis ta vasakul pool rinnus ängistavat pigistust. Ühel hommikul, kui sekretär ta kabinetti läks, oli Jaanuse pea töölauale vajunud ja ta süda enam ei löönud. Infarkt. Südame- ja veresoonkonna haigustest on kõige selgema stressogeense taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt. Stenokardia korral tunneb
) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
