Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Ehitus Versailles' loss ehitati 16611710. See ehitati Louis XIV valitsusajal Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitamist juhtis Louis Le Vau, hiljem Jules Hardouin Mansart. Maalija ja sisekujundaja oli Charles Le Bruni, kes rajas Versailles' lossi peegligalerii mis oli 72 m pikk. Maastikuarhitektiks oli André Le Nôtre. Prantsuse kuningas Louis XIII kasutas hoonet jahimõisana, Louis XIV muutis selle aga hiilgavaks paleeks ning tõi sinna ka oma õukonna. Lossi luksusliku siseviimistlusega ruume kaunistasid skulptuurid, maalid ja peen mööbel. Peaaegu iga päev toimus kuninga ja tema õukonna lõbustamiseks mõni meelelahutusüritus.
– Guido Reni Piibel – 66 raamatut, 29 Vana/27 Uut. Vana räägib iisraeli rahva ajaloost, Uus on Jeesus Kristuse lugu Pühak – Püha isik, legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse. (Katariina , Kyrillois,). Tähendus pole alati märteriga sama. Madonna – Jeesuse ema, Maarja. Tunnused (Pühaki kuldne ketas, pea viltu, sinine mantel, punane kleit). Näide: „Madonna with Child“ – Feodor Bruni. Madonna ja laps seisavad, näod tõsised. Vana-Liivimaa pühitseti Jeesus Kristuse emale. Mütoloogiaainelised maalid – Sandro Botticelli „Primavera“, „Venusse sünd“ Maal „Kevad“ – Ingel, 7 inimest, tume kogu, õhukesed riided, viljapuud. Botticelli töötas Venna Antonio juures Skulptorid – Donatello Arhidektid – Albertti, Brunelli
naudingutest. · Eitas kiriklikke arusaamasid. HUMANISM kirjanduses · Kirjanikud ja kunstnikud olid esimesed väljendajad. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia"- kristlik kujutlus põrgust ja põrgutulest, aga kirjutab inimlikult, kirega, kaasahaaravalt. · Luuletaja Franscesco Petrarca kirjutab armastusest ja kodumaast · Kirjanik Giovanni Bocaccio ,,Dekameron" pilkab kiriklikku liiderlikust, jaatab naudinguid. TEADUS · Leonardo Bruni uuris ajalugu. Uuris antiikfilosoofide elulugu, Firenze ajalugu. Rõhutab ka naiste koolitamist. · Lorenzo Valla ajalooallikate kriitika rajaja. Kirjutas traktaadi(!?) üriku ,,Constantinuse kingitus" kohta. See oli mingi tähtis ürik tänu millele oli saanud paavst võimu üle terve Lääne-Rooma riigi üle. Ühesõnaga tõestas, et see ürik on võltsing 8.sajandist, tänu millele võeti paavstilt õigustamatu võim.Ütles, et teoloogia ja
Lähiminevikus on Versaille loss saanud tunnustust kohana, kus sõlmiti Versaille rahuleping. 28. juunil 1919. aastal tehti seda liitlasriikide Saksamaa ja Prantsusmaa vahel kuulsas Versaille lossi Peeglisaalis. Tänapäevalgi on Peeglisaal olnud suureks tähelepanu tõmbajaks oma suursugususega. Saalis on 357 peeglit, mis katavad ruumi 72 meetri pikkuses ning peegeldavad valgust 17 suurest, maast laeni ulatuvast aknast. Uhke ruumi rajajaks oli Charles Le Bruni. Versailles’ oli suurejooneline barokiajastu loss, mis on tänapäevaks muutunud kogu maailmas tuntud tsivilisatsiooni, ohjeldamatute lõbustuste ja võimutäiuse sümboliks. Loss on külastajate arvult teine turismiobjekt Prantsusmaal Louvre’i järel. Igal aastal käib siin umbes neli miljonit külalist. Tänapäeval toimib Versailles’ nii muuseumi kui riikliku paleena. Nüüdseks on loss olnud 30 aastat UNESCO maailmapärandite nimekirjas.
Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on
sama – väljendada maastiku erinevaid kasutamise võimalusi ja lähenemisi. Leian, et maastik meie elus on tähtis olnud läbi aegade, see on meie koduks, töökeskkonnaks ja paljudeks teisteks keskkondadeks. KASUTATUD KIRJANDUS • Bergerona, J., Paquetteb, S., Poullaouec-Gonidecb, P. (2014). Uncovering landscape values and micro-geographies of meanings with the go-along method.- Landscape and Urban Planning. Väljaanne nr. 122. lk 108-121 • Bruni, D. (2016). Landscape Quality and Sustainability Indicators.- Agriculture and Agricultural Science Procedia. Väljaanne nr. 8. lk 698-705 • Cormont, A. (2016). Landscape complexity and farmland biodiversity: Evaluating the CAP target on natural elements.- Journal for Nature Conservation. Väljaanne nr. 30. lk 19-26 • Kokovkin, T. (2001). Viis mõtet maastikust. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastiku käsitlusi Eestis. /Toim. H. Palang, H. Sooväli
teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi 19.sajandil hakati Louis-Philippi eestvedamisel lossi restaureerima, kuid põhjalikumaid taastamistõid alustati peale II maailmasõda AJALUGU Põhiplaani koostas 17.saj arhitekt Louis Le Vau J. Hardouin-Mansart rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust, osales sisekujunduse loomises Le Bruni lossi siseruumide kujundus Lossil oli veel palju arhitekte, sisekujundajaid ja skulptoreid; iga uus valitseja muutis kujundust või tõi lossi uusi elemente sisse; ruumid vahetusid iga valitsejaga Andre Le Nôtre pargi kujundaja 1680a plaan Versaille' lossist ja lossipargist KUNSTIKOGU Üle 6000nde maali, 1500 joonistust, üle 2000nde skulptuuri ja üle 15000nde gravüüri Üheks tuntumaks vaatamisväärsuseks on Peegligalerii Lossipargis asuvad mütoloogiliste tegelaste
-1663. aastal lõunatiiva pikendamise, sealhulgas kahe uue paviljoni loomise ühe idaotsa, mis oli sümmeetriline renessanssi Kuninga paviljoniga ja teise keskele. 1668. aastal kahekordistas Le Vau palee laiust ja lasi ehitada uue fassaadi vaatega Seini jõele. Keskaegse Louvre'i viimased jäänused lammutati. 6. veebruaril 1661. aastal laastas tuli Petite galerii ülemise korruse. Samal ajal, kui Le Vau oli ülevaatajaks ehitustöödele, volitas Päikese kuningas Louis XIV Charles Le Bruni läbi viima maalimistöid, mis kujutaksid Rooma päikesejumalat Apollot. Kaunistus jäi lõpetamata, kuid hõlmab sellegipoolest kolme Le Bruni poolt loodud laepaneeli ja mitut suuremõõtmelist skulptuuri. 1665. aastal kutsus Päikese kuningas itaalia skulptori ja arhitekti Bernini idatiiva Cour Carree kallal töötama, mis plaaniti ehitada kuningapalee uueks suurejooneliseks sissekäiguks.Bernini võttis ette kaks projekti, kuid Louis peatas ehitustööd ning mõlemad jäid lõpetama.
maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu,
sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. Oli palju inimohvreid -
Selline põhiplaan sai eeskujuks kogu Euroopa hilisemale palee- ehitusstiilile. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt. Veidi ebaühtlasemaks jääb linnapoolne fassaad, mida on 18. ja 19. sajandil ümberehituste käigus muudetud. ● Sisekaunistused on teostatud tüüpilises Louis XIV stiilis (toretsev ja pompöösne) Le Bruni juhtimisel. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune Peegligalerii, mille kummaski otsas asuvad Rahusalong ja Sõjasalong. Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, kuid ta käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole. ● Versailles`lossi ilusamaid osi on lossikabel, mille ehitust alustas Hardouin-Mansart ja lõpetas Robert de Cotte. Selle
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Giordano bruno (15481600) Giordano Bruno oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist, kes on eelkõige tuntuks saanud heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega. Kosmoloogia kõrval kirjutas Bruni uurimusi ka mälu ning mnemotehnikate kohta. Teda peetakse uusaegse teadusliku mõtlemise märtriks, kuna inkvisitsioon põletas ta elusalt ketserluses süüdistatuna, sest Bruno ei olnud valmis oma aadetest loobuma. Ehkki Brunot on hiljem nähtud teaduslik materialistliku maailmavaate eestvõitlejana, ei olnud ta kindlasti ateist, vaid pigem okultismi kalduv panteist Giordano bruno Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Oma teoses ,,Dekameron" pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos ,,Jumalik komöödia" järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus ka naiste koolitamine Lorenzo Valla Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana
lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul
aastast muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks. Peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes sai maalikunstnik Charles Le Brun (1619- 1690), kes oli tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Maaliskunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust- Le Bruni arvates eristab just joonistusoskus kunstniku maalrist- käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed, mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Prantsuse kunst hakkas 17. sajandi lõpul eriti Versailles' kujunduse kaudu omandama üle- euroopalist autoriteeti, kuid Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas on Itaalias, sealsetes antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides. Nendesse süvenemise
25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad...
saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat. · Taaselustasid antiikkultuuri. Tõlkijate ja ümberkirjutajate poolt moonutatud tekstide algupärane taastamine. Nende roll oluline Firenzes.
2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid on sellis e d. 3. Absoluutne e. piiramatu mon arhia on riik , kui kogu võim kuulub ühele valitsejale.H etk el levinud Islami maad e s ( Bruni e ,Kuveit,Sau di Araabia). Konstitutsiooniline e, piiratud mon arhia. Leidub palju Euroop a s (N orra,R o otsi,S u urbritannia).Nen d e s riikides jagab mon arh v õimu rahva poolt valitava parlam e n dig a ning teguts e b põhis e a d u s e raam e s . 4. Vabariik Páritav võim as e n d atak s e valitava võimu g a. Riigipe ak s on pre sid e nt,k e s valitaks e tavalis elt 4 5 aastaks. 5
· Kuna teos oli kirjutatud Toscana murdes sai, sai see itaalia kirjakeele aluseks · esimeste humanistide hulka kuulub ka Francesco Petrarca, kes oli koos Dante ja Giovanni Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. · Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu ja muret kodumaa pärast. · G. Boccaccio põhiteos on 100 novellist koosnev ,,Dekameron", milles ta pilkab asketismi ja vaimulike liiderlikkust, kuid jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Leonardo Bruni · Itaalia renessansi teadlane, kes oli pärit vaesest perekonnast, kuis suutis andekuse ja visa õppimise toel tõusta silmapaistavatele ametikohtadele ja oli tuntud ka väljaspool Itaaliat. · Kirjutas mitme antiikfilosoofi (Aristotelese, Cicero jt) ning oma eelkäijate (Dante, Petrarca, Boccaccio) eluloo ja Firenze ajaloo. · Püüdis hinnata allikaid kriitiliselt ja kasutada ainult usaldusväärseid.
Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimesele loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Naeruvääristati skolastikat, keskaja kunsti, rõhutati inimese väärtust vastandades seda seisuslikule päritolule. Kirjandus. Dante Alighieri. 14. saj. ,,Jumalik komöödia." Fransesco Petrarca koos Dante ja Giovanni Boccaccioga(,,Dekameron") itaalia kirjakeele rajaja. Leonardo Bruni Kirjutas Dante, Petrarca, Boccaccio, Aristotelese, Cicero elulood ja Firenze ajaloo. Lorenzo Valla Ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" kohe kirjutas traktaadi. Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile valitsusvõime Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas
Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks. Oma teoses „Dekameron“ pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos „Jumalik komöödia“ järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni – Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus – ka naiste koolitamine Lorenzo Valla – Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana
alternatiivse) otsingud, antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega. 36. Mis on palimpsest? Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 37. Nimetage barokkkirjanduse iseloomulikke jooni. Barokkkirjandus armastas allegooriaid ja metafoore. Iseloomulik oli mingisuguse ime otsing, eriti marinismis. Kasutati palju vastandeid ja kontraste. 38. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid. Petrarca, Boccaccio, Bruni, da Vinci, Machiavelli 39. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. 40. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed
renessanss: tema järeltulijad Ludwig Vergiliuse avastaja Vaga, Karl ,,Jumalik komöödia" Paljaspea): eelkõige kirjakultuur Ottode renessanss e. 10. sajandi Itaalia renessanss renessanss e. III Francesco Petrarca (14. s) Karolingide renessanss (Otto IIII): Giovanni Boccaccio (14. s) eelkõige Coluccio Salutati (14.15. s) kunst ja arhitektuur Leonardo Bruni (14.15. s) 12. sajandi renessanss: tõlkimine Poggio Bracciolini (14.15. s) ladina keelde Lorenzo Valla (15. s) (janu uue info järele) Angelo Poliziano (15. s) Francesco Petrarca (13041374) RENESSANSS pr. renaissance, it. rinascimento autorid: Vergilius, Cicero < lad. re- `taas' + nasci `sündima' (avastaja) 14. saj Itaalias tekstikriitiline 15.16
Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme. Protestiliikumine kirjatähe ortodoksliku kultuse vastu kujunes Saksa müstikast. Johann Calvin ilmutas augustinismi oma mõtlemises järjekindlamalt kui Luther. Üheks radikaalseimaks ortodoksluse vastaseks ja müstiliste taotluste toonitajaks oli Sebastian Franck. Tuntud renessansiaja filosoofe * Francesco Petrarca (13041374) * Leonardo Bruni (13741444) * Nicolaus Cusanus (1401 1464) * Lorenzo Valla (14051457) * Marsilio Ficino (14331499) * Pietro Pomponazzi (14621525) * Pico della Mirandola (14631494) * Erasmus Rotterdamist (14661536) * Niccolò Machiavelli (14691527) * Mikolaj Kopernik (14731543) * Thomas More (14781535) * Francisco de Vitoria (c.14801546) * Martin Luther (14831546) * Huldrych Zwingli (14841531) * Juan Luis Vives (14921540) * William Tyndale (1494 1536)
Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme. Protestiliikumine kirjatähe ortodoksliku kultuse vastu kujunes Saksa müstikast. Johann Calvin ilmutas augustinismi oma mõtlemises järjekindlamalt kui Luther. Üheks radikaalseimaks ortodoksluse vastaseks ja müstiliste taotluste toonitajaks oli Sebastian Franck. Tuntud renessansiaja filosoofe Francesco Petrarca (1304–1374) Martin Luther (1483–1546) Leonardo Bruni (1374–1444) Huldrych Zwingli (1484–1531) Nicolaus Cusanus (1401 – 1464) Juan Luis Vives (1492–1540) Lorenzo Valla (1405–1457) William Tyndale (1494 – 1536) Marsilio Ficino (1433–1499) Franciscus Patricius (1529–1597) Pietro Pomponazzi (1462–1525) Michel de Montaigne (1533–1592)
puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt
puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt
Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. · Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas. Oli kaks korda paavsti kuuria(nõukogu) sekretär ja Firenze vabariigi kantsler · Kirjutas antiikfilosoofide ja oma eelkäijate elulood ja Firenze ajaloo. Hindas allikaid kriitiliselt, käsitledes moraali, kasvatus(vaime ja füüsiline) ning haridust. LORENZO VALLA 1407-1457 · Ajalooallikate kriitika rajajaks, sündinud 1407. aastal Roomas, pärines mõjukast perekonnast.
2.veebruar 1988 Tartu - võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruaril 1988 ● Rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada 1-2.aprill 1988 loominguliste liitude pleenum ● Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pleenumi otsused ● Pleenumil põõrati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle ● Avaldati usaladamatust Karl Vaino ja Bruni Sauli suhtes Rahvarinde loomise ettepanek ● 13.aprillil 1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinde Perestroika toetuseks Tartu muinsuskaitsepäevad ● aprilli keskel toimusid Tartus muinsuskaitsepäevad, kus avalikkuse ette toodi rahvusvärvid Tartu muusikapäevad 1988 ● Esitamisele tulid A.Mattiiseni 5 isamaalist laulu. ● Tartu muusikapäevi peetakse laulva revolutsiooni alguseks 16.juuni 1988
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
