Amerigo Vespucci sündis 9. Märtsil 1454 itaalia linnas firenzeses . Ta oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta töötas vendade Lorenzo ja Giovanni de medici juures, kes saatsid ta 1491 oma ettevõtte Sevilla osakonda. Vespucci tegi aastail 1497-1504 (toonaAragoni ja kastiilja) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorennzo de Pierfracesco) ja "Amerigo neli reisi" (Piero Soderinile),
hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue maailmajaoga, mitte Aasiaga, kuhu Christopher Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Vespucci järgi sai Ameerika maailmajagu oma nime. Fernao de Magalhaes 1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid. Teadmiste ja tehnika areng. Äärmiselt riskantne.
Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis lõppes missioon ebaõnnestumisega ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Lõuna-Hiina sadamalinna Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlsed G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom J. C. Horner ning junkur Otto von Kotzebue ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali Nuku Hiva saare polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nihvide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade, eluviisi kohta. Peale etnograafiliset kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti suur kollektsioon relvi, tööriistu, tarbeesemeid, ehteid jm. Suurt tähtsust omasid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ning tihedust, hoovusi jms
James cook Ma sündisin 27. oktoobril Yorkshire, Martonis. Olin tuntud meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. Minu isa oli Yorkshire põllutööline. Lapsepõlve veetsin ma maapoisina. Minu perekond oli suhteliselt vaene ja ma olin harjunud elama ka kitsastes tingimustes. Nägin merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki minu sünnikoht oli merest vaid kilomeetri kaugusel. Mul ei olnud juhendajaid, olin iseõppija. Mul olid head teadmised antronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast ja navigatsioonist. Minu teadmised polnud väga põhjalikud, sest
Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee
Atlasi võime liigitada kujutatud ala suuruse (maailma, riigi oblasti jne atlas), sisu (üldgeograafilised, komplekssed, eriatlased) ja otstarbe järgi (teatme-, kooli-, turismiatlased). Erinevaid sajandeid kartograafia ajaloos ilmestavad erineva sisu ja tähtsusega atlased, mis on koostatud väga erinevate isikute poolt. 3 Atlase Mõiste Atlase mõiste võttis kasutusele Madalmaade kartograaf Gerardus Mercator. Ta kasutab seda terminit 1595. aastal postuumselt ilmunud teoses ,,Atlas sive cosmographicae meditationes de fabrica mundi et fabricati figura". See oli viieosaline maailmaatlas, mida võib nimetada Mercatori elutööks. Laialt on levinud eksiarvamus, et "Atlas" tähendab siin Vana-Kreeka mütoloogia tegelaskuju. Tegelikult on tegemist hoopis mütoloogilise kuninga Atlasega, kelle kuningriik oli tänapäeva Liibüa aladel
külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule:
· Koraan, sunna, sariaat · Islami harud: sunniidid, siiidid · dzihaad 2.3. Islamimaade kultuur · Sulam araablastele allunud rahvaste kultuuripärandist islami usk ja araabia keel kui ühendavad tegurid talletati, arendati ja vahendati kultuuripärandit · Hariduse korraldus koolides Koraanil põhinev lugemine ja kirjutamine medresed · Teadusega tegelemine Ibn Sina (arst) Ibn Rusd (filosoof) Muhammad al-Idrisi (kartograaf) Tallinna esmamainimine Al Idrisi maailmakaart · Kirjandus ja tuntumad teosed "Tuhat üks ööd"
peavad võrduma nurkadega looduses. Nõuded merekaardile 2 Kartograafiline Projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil peavad võrduma nurkadega looduses. See lihtsustab looduses mõõdetud peilingute ja nurkade kandmist kaardile. Kaldajoonte ja saarte konfiguratsioon kaardil vastab nende konfiguratsioonile looduses. See teeb laeva asukoha äratundmise hõlpsamaks. Merkaatori projektsioon 2 Nime on saanud Hollandi kartograaf Gerhard Kremeri (Mercator) järgi , kes kohandas silindrilise projektsiooni meresõidukõlblikuks 1569. Aastal. Maakera puutb silindri sisepinnaga kokku ekvaatoril Vaatepunkt ühtib Maa keskpunktiga Meridiaanid on projekteeritud silindri sisepinnale ja õgvendatud paralleelseteks sirgeteks. Merkaatori projektsioon 3 Meridiaanide õgvendamisel venivad paralleelid välja võrdselt sec ja saavad ekvaatoriga ühepikkuseks. Mida lähemal poolusele , seda pikem on venitus.
Silindriline projektsioon 2. Kuidas on omavahel seotud ühtlase heksagonaalse jaotusega esinduspunktidest moodustuv tessolatsioon, millise kujuga on Thiessani polügoonid nende esinduspunktide ümber . Iseloomustage selle võre geomeetriat. Esinduspunktide ümber on kuusnurksed võred, mis on üksteisega külgnevuses. 3. Iseloomustage lühidalt erinevaid vaatenurki geoinformaatikale, iseloomustage nende nõudeid/ootusi GIS-le. Kartograafiline vaatenurk - Kartograaf ootab GISilt järgmist: suudab näidata raster ja vektorkujul kaarte, oskab valmistada trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, saab hakkama väga suurte andmemahtudega, kvaliteetseid fonte jne. Andmebaasiline vaatenurk - GISile peab olulisimaks andmebaasistruktuuri ning funktsioone, millega andmeid andmebaasist kätte saab. Tähtis on ka ruumiliste andmete integratsioon alfanumeerilistega, sageli on/oli tegu nn tavalise andmebaasi
a. Moskvast Buhhaarasse sõitis, koostas Moskva tsaaririigi kaardi ja andis selle 1562.a. Londonis välja. Nimetatud kaart säilinud ei ole, Andmed sellest on meieni jõudnud vaid tänu koopiatele, mis on Orteliuse ja de Jode atlastes. 7 Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand 1601.a. kogus Moskvas viibinud hollandi kaupmees Isaac Massa kohalikke kaarte, mis hiljem Hollandis trükki läksid. Veidi hiljem sattus Amsterdamist pärit kartograaf Hessel Gerritzi kätte tsaarevits Feodor Godunovi algupärane käsikirjas koostatud Venemaa kaart, mille Gerritz 1613.a. viimistletuna trükivormi valas. Samas oli sellel kaardil vähe seost vene algupäraste kaartidega, kui mitte mainida just paari venepärast nimetust, sest kaart koostati euroopa kartograafiale tuginedes. XVI. sajandi vene kartograafia tipuks oli "Suur joonis kogu Moskva riigile", mis oli koostatud, ilmselt, umbes 1600. aastal (1598
Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. Selle juht ei teadnud midagi hispaanlaste varasemast avastusest ja kuulutas uue maa Portugali valduseks. 1501 ühines Vespucci portugallaste järgmise Brasiilia ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nende ees on varem tundmatu manner ja nimetas selle Uueks Maailmaks. Sakslasest kartograaf hakkas kõige esimesena nimetama Lõuna- Ameerika idaosa Vespucci nime järgi Ameerikaks. Peagi laienes see nimi kogu kontinendile. Ameerikas kokku on üle 20 riigi: USA, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Belize, El Salvador, Honduras, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Venezuela, Colombia, Guyana, Suriname, Ecuador, Brasiilia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Tsiili, Argentiina. Magalhaesi väin
James Cook Jane Grandberg Elina Ild John Kuusk Elulugu James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal Oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja Lapsepõlve veetis ta maapoisina ning ta pere oli suhteliselt vaene Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks
4. paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi. 7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast).
4. paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi. 7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast).
Gerardus Mercator Koostas: Annika Birk Juhendas: Kiira Mõisja Tartu, 2010 Sissejuhatus Valisin teemaks G. Mercator ja tema kaardid, kuna pole varem kuulnud temast ja tema eluloost. Juttu tuleb nii Mercatori elust kui tööst kartograafina. G. Mercator 05.03 1512 02.12.1594 Click to edit Master text styles · Flaami kartograaf Second level Third level · Sündis Rupelmondes Flandria krahvkonnas. Fourth level Fifth level ·
4)Aasta pärast saabus ta tagasi kaks laeva kaotanud , vürstilaadungiga tagasi koju . Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti tohutuid kasumeid. 5)Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci , kes oli kaasas hispaanlaste uurimisretkel , uuris uut rannajoont üsna pikalt . Amerigo Vespucci oli kindel , et ta oli avastanud uue tundmatu mandri , sellep hakkas ta seda ka kutsuma Uueks maailmaks . Saksa kartograaf hakkas lõuna am idaosa kutsuma esimesena Amerigo nime järgi Ameerikaks . 6)Kui Hispaania Vallutaja Vasco Nunes De Balboa oli 1513 aastal panama maakitsust ületates avastanud Vaikse ookeani , muutus India läänetee leidmine Hispaaniale eriti oluliseks . 20 septembril 1519 aastal sõitis Hispaania sadamast välja viis laeva , pardal oli 253-liikmeline meeskond , mida juhtis portugali aadlik Fernando de magallanes. Pärast tohutuid raskusi ja suuri kaotusi saabus 1522 aasta septembris koju
teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. WILLEM JANZOON Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja. Ta õppis taani astronoomi Tycho Brahe (15461601) juures astronoomiat ja kartograafiat. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist samal perioodil Amsterdamis tegutsenud kartograafi Johannes Janssoniusega (15881664), lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu. JAMES COOK Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja.
Fourth level Fifth level Kolmas reis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Neljas reis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level amer igo vespucci Oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Kolumbus avastas Ameerika, kuid ta ise ei teadnud seda; Vespucci Ameerikat ei avastanud, kuid mõistis esimesena, et tegemist on uue mandriga. Martin Waldseemüller avaldas 1507 maailmakaardi, millel ta esimena nimetas äsjaavastatud piirkondi Atlandi ookeanist idas Ameerikaks. Vespucci reiside teekonnad Click to edit Master text styles Second level Third level
James Cook Maarjo Põder 10A James Cook isiklikult 7 November 1728 14 e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Feebruar 1779 ase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elukäik James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal Oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja Lapsepõlve veetis ta maapoisina ning ta pere oli suhteliselt vaene Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks
kaasnes: maaviljuse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse eden emine. Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 14. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed Maa-alused kalmistud Kangurkalmed Varased tarandkalmed 15. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinna 16. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused. 17. Missugused olid eestlaste suhted Vana-Vene riigiga 9.-11. saj? Kuni 11. sajandi alguseni olid Eesti ala ja Vana-Vene riigi suhted rahumeelsed. 18
Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema põhibaasiks. • 5. mai 1494 avastati Jamaica Kolmas reis: • 1498–1500 Kolumbus jõudis Trinidadile ja Lõuna-Ameerika põhjarannikule. Neljas reis: • 1502–1504 jõudis Kesk-Ameerika rannikule, kuid leidmata läbipääsu läände, pöördus tagasi Hispaaniasse, kuhu jõudis 7. novembril 1504. Amerigo Vespucci 9. märts 1454 Firenze – 22. veebruar 1512 Sevilla Itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja Taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud Tema järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu Aastatel 1497–1504 tegi Hispaania krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorenzo di Pierfrancesco de' Medicile) ja "Amerigo neli reisi" (Piero Soderinile), mis peatselt trükiti ning
tarandkalmeid. Varased tarandkalmed kivikalme, mis on nelinurkne, piklik ja madala kivimüüriga piiratud tarand. Pikkus tavaliselt kuni 60m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega. 11. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinnat. 12. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Tornlinnus, vasallilinnus, kastell-linnus, ordulinnus, puitlinnus. 13. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili. Euroopa turgudel oli see nõutud kaup.
Pani alguse demokraatiale Ateenas. Aitas soodustada vaestel poliitikas osalemist. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, tugev väejuht (palju vallutamisi ja edukad sõjaretked). Vana- Kreeka. Aquino Thomas - dominiiklasest pühak. Mõjukas skolastiline teoloog, filosoof ja jurist. Seletas, et mõistus ei peagi usku vaidlustama, vaid seletama. Alguses oldi tema arvamuste vastu, kuid peatselt võeti tema uskumused katoliku kiriku filosoofiliseks aluseks. Jumalatõestus. Al-Idrisi - Araabia kartograaf/geograaf. Koostas maailmakaardi (lõuna üleval, põhi all). Kuna ta kasutas allikatena teisi, ei olnud see kaart kõige täpsem. Caesar - Vana-Rooma väe- ja riigijuht. Mõnda aega oli ta Pompeiusega liitlane, siis tekkisid kodusõjad ja Caesar sai võimu (kroonis ennast eluagseks diktaatoriks). Aitas kaasa lihtrahva elu arendamisele. Mis hoogustas linnade arengut 10 sajandil? Linnade arendamisele aitas kaasa kaubateede arendamine ning kaubanduse hoogustumine. Kaubandusvõrgud
mundi- mungakaardid, mille keskmeks oli püha linn Jeruusalemm ning selle ümber suur ookean. Samal ajal aga hakkasid maadeavastajad ja meresõitjad kaugemalt pikkadelt reisidelt uut infot otsima. Rannikul navigeerimiseks kasutati keskaegseid merekaarte portolaane. Esimesed portolaanid joonistati 13. sajandil Hispaanias ja Itaalias lambanahale. 1529 toimus läbimurre, Hispaania kuninga kartograaf valmistas kaardi, mis näitas kui suur on Vaikse ookeani ulatus. Infot selle jaoks sai ta Magalhãesi ümbermaailmareisilt naasnute käest. Kartograafia õitsenguperiood algas 16. sajandi teisel poolel Mercatori eluajal, kui hakati koostama projektsiooniga lamekaarte. Tänu suurtele avastusretkedele oli maa kerakujulisus lõplikult tõestatud ja algas tihe laevaliiklus ning merekaartide reformatsioon. Mercator täitis kolm eeldust, mis tuleb esitada merekaardile: 1
ümber päikese + ümber oma telje. Peateos "Taevasfääride pöörlemisest" avaldati pärast surma. Galilei avaldas 1632 "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" . Kohtuprotsess, vangistus, koduarest. Arstiteadus taandarengus kirik keelas laipade lahkamise 16. Leonardo da Vinci anatoomiajoonistused 16. s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik 16. s inglise arst Harvey vereringe Al Indris Araabia kartograaf, kes koostas 1154 maailmakaardi 12. Renessanss. 13. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Antiikkultuuri taassünd 14.- 16. s pärast 1000-aastast seisakut Alguse sai Firenzest, Itaalias Hiliskeskaja lõpus (13 saj lõpp, 14 saj algus) Põhjused: · Senine areng ammendunud · Hirm katoliku kiriku ees vähenenud (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid Avignonis ja Roomas)
1496. aastal 10. märtsil pöördus Kolumbus tagasiteele. Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna- Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502. aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda. 8. Amerigo Vespucci sündis 9. märtsil 1454 Firenze`s ja suri 22. veebruaril 1512 Sevilla`s (pilt nr 2). Ta oli itaalia kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja. Ta on läinud ajalukku sellepärast, et ta avastas Uue Maailma, mille nimeks pandi hiljem Ameerikaks. Ta oli 30- aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaevu. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisika Uude maailma. 10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna-Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on
Tasandilistes projektsioonides ei saa ühel kaardil kujutada kogu maaellipsoidi. Tihti kasutatakse tasandilist normaalset projektsiooni poolust ümbritsevate alade kaardistamisel. Silindrilised projektsioonid Silindrilised projektsioonid võivad olla: normaalsed (püst-), kald- või põiksilindrilised. Silindrilisi projektsioone kasutatakse laialdaselt kogu maaellipsoidi kaardistamiseks. Püstsilindrilist projektsiooni nimetatakse Mercatori projektsiooniks (Flaami matemaatik, geograaf ja kartograaf Gerardus Mercator pani aluse 1569. aastal) Siirdepinnana kasutatakse püstsilindrit, mille telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Maakera on asetatud silindrisse, mis puudutab kera mööda ekvaatorit. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Ekvaatori ja selle lähedal olevad alad saab kaardil kujutada moonutusteta. Kaugenedes ekvaatorist pooluste suunas, moonutused suurenevad ja pooluse läheduses olevad alad on siiratud lõpmatusse ning need ei projekteerugi silindri pinnale.
diktatuuri · Adolf Hitler Natsionalistliku Saksa Tööpartei juht. 1923 mässukatse tõttu pandi vangi. 1933 kantsler, hiljem saksa diktaator · Vjatseslav Molotov - oli Nõukogude Liidu riigitegelane · Neville Chamberlain UK peaminister 1937-1940 · Joachim von Ribbentrop- Saksamaa poliitik, välisminister · Winston Churchill - oli Suurbritannia peaminister. · Carl Gustaf Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigimees ja kartograaf. · Hirohito - Jaapani keiser 19261989. · Erwin Rommel II maailmasõjas juhatas Aafrika korpuse vägesid Põhja-Aafrikas, · Harry Truman USA president (aastatel19451953). · Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa poliitik, Kristlik- Demokraatliku Liidu üks rajajatest. · Dwight Eisenhower - USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas.
1805. aasta detsembris taaskohtusid laevad Hiinas. 19. augustil 1806 – kolm aastat ja 12 päeva pärast ekspeditsiooni algust – jõudsid laevad tagasi Kroonlinna (Vikipeedia: “Adam Johann von Krusenstern” 03.04.2016). Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Korraldati mereuuringuid: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi
• Eckerti III projektsioon • Eckerti IV projektsioon • Eckerti V projektsioon • Eckerti VI projektsioon • Goode` projektsioon 7 • Robinsoni projektsioon jne. 9. MAAILMAS ENIM LEVINUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Püstsilindriline projektsioon ehk Mercatori projektsioon • Sellele pani 1569.a aluse Flaami matemaatik, geograaf, ja kartograaf Gerardus Mercator • Siirdepinnaks püstsilinder, mille telg ühtib maakera pöörlemisteljega • Maakera on asetatud silindrisse, mis puudutab kera mööda ekvaatorit • Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis • Ekvaatori ja selle lähedal olevad alad saab kaardil kujutada moonutusteta • Ekvaatorist pooluste suunas kaugenedes, moonutused suurenevad. Pooluse läheduses olevad alad on siiratud lõpmatusse ning need ei projekteerugi silindri pinnale
Christoph Kolumbus Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46- ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Vasco da Gama - oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Amerigo Vespucci - oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Fernao de Magalhaes - oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Tema 5-st laevast ja 253-liikmelisest meekonnast saabus koju vaid üks laev 18 inimesega. Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja (konkistadoor), kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus
retoorika-kõnekunst dialektika-arutluskunst Ülemaste e. nelik aritmeetika-arvutamisõpetus geomeetria-ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru astronoomia-täheteadus muusika-hõlmas ka kirjandust. 21. Keskaegne haridus olulisemad nimed: Aquino Thomas, Roger Bacon, Al Idrisi. Kes nad olid ja mida õpetasid. Aquino Thomas- üks tuntumaid skolastikuid (ülikoolist skolastika, mis erines kloostrikooli teoloogiast.) Roger Bacon Samuti tuntud skolastik Al Idrisi Araabia kartograaf, väidetavalt prohvet Muammadi järeltulija. 22. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad Monoteism usk ühte ainsasse jumalasse koraan islamiusuliste püharaamat Muhamed sündis Mekas. Meka on islamiusuliste pühamaa Kiusamiste tõttu kolis Muhamed Mekast põhjapoole asuvasse linna. Allah on islamiusuliste ainujumal. Islam- Araabiast pärit üks maailma levinuimaid uske
Christoph Kolumbus – Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46- ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Vasco da Gama - oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Amerigo Vespucci - oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Fernao de Magalhaes - oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Tema 5-st laevast ja 253-liikmelisest meekonnast saabus koju vaid üks laev 18 inimesega. Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja (konkistadoor), kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus
Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · James Cook`I eluloost lk 3 · Tahitil lk 4 · Uus-Meremaa ja Austraalia ida-rannik lk 5 · Uued katsumused lk 6 · Pikk teekond koju lk 6 · Cook`I viimased aastad lk 7 · Kasutatud allikad lk 9 Cook´i meeskonna laev 2 Sissejuhatus: James Cook oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus- Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor
Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna- Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502. aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda. 8 Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci sündis 9. märtsil 1454 Firenze`s ja suri 22. veebruaril 1512 Sevilla`s Ta oli itaalia kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja. Ta on läinud ajalukku sellepärast, et ta avastas Uue Maailma, mille nimeks pandi hiljem Ameerika. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaeva. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisiga Uude maailma. 10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna-Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad
õhtupoolikul hinnata nende argumenti-[1841]de maksvust ja kuidas võrrelda ja vastastikku siduda neid näiliselt vastupidiste või samalaadsete argumentide maksvusega. Siit järeldub esiteks, et mingi mõiste filosoofiline uurimine, näiteks Aja või Võimalikkuse või Vabatahtlikkuse oma, ei saa kunagi olla selle mõiste uurimine üksinda, vaid ainult selle uurimine vis-à-vis paljude naabermõistetega ja siis vis-à-vis ka nende arvutute naabritega. Isegi kartograaf ei saa valmistada kaarti üksikust veeribast või kivirahnust. Siit järeldub teiseks, et mingi mõiste filosoofilise uurimise protseduur on paratamatult argumenteeriv või kui soovite, dialektiline protseduur. Filosoof ei ole teinud midagi seni, kuni pole näidanud nende järeldusniitide suundi ja piirjooni, millega mõiste mõjutab väiteid, kus ta esineb; ja näitamaks seda peab ta nii-öelda sikutama niidid läbi nende lähikonnas olevate niitide, mida ta omakorda peab samaaegselt sikutama
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid Referaat Koostas: ************ Juhendas: Kiira Mõisja Tartu 2012 Sissejuhatus Antiikaja teadmised maailmast võttis kokku astronoom, geograaf ja kartograaf Klaudios Ptolemaios. Ta tegutses Aleksandrias, mis oli pärast Kreeka linnriikide kadumist Kreeka kultuuri- ja teabekeskus. Tema peateos ,,Almagest" (araablaste antud nimetus) oli kokkuvõte Kreeka teadlaste matemaatika- ja astronoomiatöödest. ,,Almagestis" põhjendas Ptolemaios geotsentrilist universumisüsteemi, mis oli üldtunnustatud, kuni Kopernik tõestast Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese.
3.augustil 1492 kolme karavelliga (Santa Maria, Niña, Pinta) teele asunud Kolumbus jõudis 12.oktoobril Bahama saarestiku Guanahani saarele, esialgu uskudes, et ta on jõudnudki Indiasse. Leidmata eest kõrgetasemelist ja rikast tsivilisatsiooni, tegi Kolumbes veel kolm mereretke ning jõudis lõpuks ka Ameerika mandrini. Selle, et tegu ei ole mitte Aasiaga, vaid uue senitundmatu mandriga, tegi kindlaks Hispaania lipu all sõitnud itaalia päritolu kartograaf ja maadeavastaja Amerigo Vespucci. Aastatel 1497 – 1504 tegi ta mitu uurimisretke Lõuna-Ameerika idarannikule ning nimetas selle Uueks Maailmaks. Meretee Indiasse avastas hoopis esimese eurooplasena portugallane Vasco da Gama, kes 1498 jõudis kolme laevaga Hea Lootuse neemelt lähtudes ja Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 6
Eksamiteemad Atlas on geograafiliste kaartide süstemaatiline kogu, mis on avaldatud raamatu, albumi või mapina. Atlasi saab liigitada (analoogia kaartide jaotamisega): 1) Kujutatava ala suuruse järgi (maailma, riigi, linna jms) 2) Sisu järgi (üldgeograafiline, erialaline (majanduslik jms)) 3) Otstarbe järgi (teatme-, kooli-, teede- jms) Mõiste võttis kasutusele Madalmaade kartograaf Mercator. Atlaste ja üldisemalt kaartide paljusus näitab otseselt majanduslikku ja kultuurilist arengutaset (esimene rahvuslik atlas Soomes 19. saj lõpp) Korralik tänapäevane atlas on väga infomahukas sisaldades lisaks kaardil kujutatud informatsioonile palju muid abiandmeid: graafikuid, tabeleid, tekstilisi kirjeldusi jms. Kosmosefotode põhjal tehakse satelliitatlaseid, mida saavad endale lubada siiski vähesed riigid
illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei tõusnudki enam, ta nägemine oli vilets ja teda piinas reuma. 7. novembril läks kuulus meresõitja Hispaanias maale. Ta viimased eluaastad möödusid viletsuses. Cristoph uskus elu lõpuni, et ta on leidnud meretee Aasiasse. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Amerigo Vespucci (9. märts 1454 Firenze 22. veebruar 1512 Sevilla) Amerigo Vespucci oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta töötas vendade Lorenzo ja Giovanni de' Medici juures, kes saatsid ta 1491 oma ettevõtte Sevilla osakonda. Vespucci tegi mitmeid avastusretki Aamerikasse. Aastal 1512. suri Amerigo Vespucci Sevillas. Amerigo Vespucci reisid: Kolumbuse järel suundusid Uue Maailma rannikule paljud Hispaania ja Portugali vallutusekspeditsioonid
tavamõtlemise probleemsete mõistete taandamist millelegi, mida antud filosoof pidas ontoloogiliselt mitteproblemaatiliseks.nt. Kolmas ning eelmistega seonduv oluline moment on eriline arusaam mõisteanalüüsist. Eesmärgiks ideaalse keele loomine, ning filosoofiliste probleemide lahendamine definitsioonide abil, mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks peetava osa. 16. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! tavamõistusele rõhuvat filosoofiat. filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. Filosoofi ülesandeks on Strawsoni järgi anda süstemaatiline ülevaade meie igapäevase mõtlemise üldisest mõistelisest struktuurist. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 17
Eesmärgiks peeti ideaalse keele loomist ning filosoofiliste probleemide lahendamist eksplikatsioonide või parafraaside abil – definitsioonide abil, mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks peetava osa. Näiteks „kala“- peeti ka algselt delfiine ja vaalu, aga teadlased selgitasid, et on imetajad ja sarnasemad maismaa loomadele-hakati kutsuma imetajad ja seniajani. 14. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. meie igapäevasele mõtlemisele iseloomulik teatud hulk mõisteid mis ei muutu ja on kõikidele inimestele ühised: näiteks samasus, reaalsus, tõde, teadmine, tähendus, taju, seletus, olemasolu, aeg, tegu, vastutus jne. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt
Kuidas valitsetud rahvastega käituti ? · Raamaturahvastel ( kristlased ja juudid ) lubati oma usk alles jätta. -Raamaturahvad olid need rahvad, kellel oli oma pühakiri : kristlastel Piibel, juutidel ainult Vana Testament · Kõik mittemoslemid maksustati. · Riigiametisse said ainult moslemid. Vallutus tõi kaasa selle, et levis islami usk ja araabia keel. Selle tõttu ka Põhja-Aafrika muutus araabiakeelseks. Kõik, mis oli pärit antiikajast, see kadus. Al Idrisi tuntuim kartograaf, elas ja töötas 12. sajandil, koostas teose, mille lühike pealkiri on "Geograafia". Selle raamatu juurde kuulus kaks tollaegse maailma kaarti. Üks kaart oli hõbeplaadil. Ta ei olnud ise nendes kõikides kohtades käinud, mida ta kirjeldas. Suur osa oli kellegi teise kirjeldused. Kaart oli joonistatud kirjelduste abil. See kaart valmis 1154. aastal. Araablased arendasid ka meditsiini. - Ibn Sina koostas "Arstiteaduse kaanoni", kus ta tõi välja selle, millest haigused
5. muinasjutud pärslaste kaudu Euroopale 6. paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass Hiina kaudu Euroopale 7. meditsiinis Ibn Sina teosed, koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 8. koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia (v.a põhja- ja kirdeosa)(otse araablastelt) tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu erinevate piirkondade kirjeldustest + 2 tolle aja maailmakaarti (1 paberile, 1 hõbekettale) 9. püssirohi Euroopasse (araablaste vahendusel Idamaadest) 10. Araabia kalifaat Araabia riik ehk kalifaat. Selle juhiks oli kaliif. Pärast Muhamedi surma hakkas kalifaat kiiresti laienema, sest: 1. minnes sõjaretkedele naabermaadesse, loodeti vabaneda kohalikest sõdadest 2
4. Paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. Meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas „Arstiteaduste kaanoni“, kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia – tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi. 7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast). Antiikajaga (Rooma ajaga) seotud ütlused, mida ka tänapäeval sageli kasutatakse: „Haned päästsid Rooma!“ – 387. a e Kr, kui gallid (rahvas, kes elas Apenniinide põhjaosas ja tänapäeva Prantsusmaa aladel) tungisid Rooma, õnnestus neil linn vallutada. Vabaks jäi vaid linna hästi kindlustatud osa – Kapitoolium
4. Paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. Meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi. 7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast). Antiikajaga (Rooma ajaga) seotud ütlused, mida ka tänapäeval sageli kasutatakse: ,,Haned päästsid Rooma!" 387. a e Kr, kui gallid (rahvas, kes elas Apenniinide põhjaosas ja tänapäeva Prantsusmaa aladel) tungisid Rooma, õnnestus neil linn vallutada. Vabaks jäi vaid linna hästi kindlustatud osa Kapitoolium. Ühel ööl üritasid galli sõjamehed
nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. Filosoof kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib?); filosoof kui grammatik/kartograaf = tähendusteooria ehk semantika (sõnade tähendused: mida väljendid meile tegelikult ütlevad?); filosoof kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib? Kas valetada tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi: Kuidas, miks on maailm tekkinud? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime teistele teha? Kas hing eksisteerib kehata? 3. LOENG: TÕDE 1. Tõde filosoofilise probleemina. „Tõeteooria” tähendused. Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt
2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidil on keerukas kuju, siis geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilse mudeli ellipsoidiga. Maa keskmine raadius ~6400km (Eesti jaoks ~6388km). 3. Geograafilised koordinaadid Kasutusele võttis kreeka astronoom ja kartograaf Hipparchos Geograafilised koordinaadid on mingi punkti nurkkoordinaadid. P-P' pöörlemistelg E-E' ekvaator B ja L geograafilised koordinaadid Punkti A läbiva maakera normaali R ehk vertikaalsirge ja ekvaatoritasandi vaheline
Sotsialism, millel poliitiline aspektis eri varjundid. Kuidas poliitikud nägid sotsialismi taotlemise teid. Sotsiaaldemokraatia 19. sajandi lõpul jõudis Venemaale ja Riiga, Tartu Ülikooli kaudu (üliõpilased) ja Tallinnas eliidi ja tööliskonna hulgas (Saksa-Austria variant, mis reformistlik, muudatused reformide teel). Andres Saal (1861-1931) kooliõpetaja ja fotograaf, populaarteaduslike jutustuste autor, kelle teosed olid antifeodaalse suunitlusega. Hollandi kolooniates (Jaaval) kartograaf. Klaas kirjutanud Saali kartograafi perioodist. Klaas õpetas Aafrika aineid, sellepärast oli Olav Klaas huvitunud Saali elukäigust. Ajalooteosed eesti talurahva olukorrast, oma tõlgendus sellele (antifeodaalne) ,,Päris ja prii. Eesti rahva pärisorjuse ajalugu" I ja II 1891-1893 ilmusid. I osas pärisorjuse kujunemine, rahva rõhumisest, pärisorjuse kadumisest. II osas kuidas talurahva elu kujunes peale pärisorjust. Saal püüdis anda ülevaatliku teavet. Saal
annaabi.ee 
