Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

11. klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks. (0)

1 Hindamata
Punktid




Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr  a. Minoiline tsivilisatsioon
b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr
3. Arhailine periood u 800-500 eKr
4. Klassikaline periood u 500-338 eKr
5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas  kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos
● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B
● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta
● Loss = suur majapidamiskeskus
● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare
● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid)
● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale)
● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed ja vaimulikud pärit aristokraatide seast
○ Ühised pidusöögid ehk sümpoosionid ● Orjanduslik ühiskond ○ Võõrsilt sisse ostetud ● Patriarhaalne ühiskond (naistel polnud kodanikuõigusi, mehe eeskoste all)
● Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi
● Antropomorfsed jumalad ○ Zeus = taeva-, tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja
○ Hera = Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja
○ Poseidon = Zeusi vend, merejumal
○ Hades = Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja
○ Demeter = Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna,  põllutööde kaitsja ○ Ares = Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal
○ Hephaistos = Hera ja Zeusi poeg, tulejumal, jumalate sepp
○ Athena = Zeusi tütar, sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade ja  tsivilisatsiooni kaitsja ○ Apollon = luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja
○ Artemis = Apolloni kaksikõde, jahijumalanna, elava looduse kaitsja
○ Hermes = teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailmas
○ Aphrodite = ilu, armastuse, viljakuse ja seksuaalsuse jumalanna
○ Dionysus = veini ja viinamarjakasvatuse jumal ● Jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude
● Jumalate elupaik Olümpose mägi
● Pühame keskpunkt altar


● Templisse sisenesid vaid preestrid
● Vereohver
● Usupidustused
● Delfi oraakel
● Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki
● Spordiväljak koos puhke- ja olmeruumidega = gymnasion ○ Hakati pidama loenguid ja vestlusi -- hariduskeskused ● Olümpiamängud ○ Iga 4a tagant Zeusi pühamus
○ Naistele pääs keelatud
○ Kiirjooks, maadlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus, hobukaarikute  võidusõit ○ Ka luule ettekandmine ja võistulaulmine ● Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemine = filosoofia
● Thales - kõige aluseks vesi
● Demokritos - maailm koosneb aatomitest
● Sofistid hakkasid juurdlema inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle
● Filosoofiast hakkas eralduma teadus ○ Esimesena eraldus matemaatika (Pythagoras) ● Linnaühiskond
● Linnriigid ehk polised
● Kodanikud osalesid linna valitsemises ja sõjaväes ○ Rahvakoosolekud
○ Nõukogu ● Tihti kehtestati türannia ○ Hakati seadusi täpsemalt üles kirjutama Sparta ● Lakoonika maakonnas
● Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda
● Koosnes neljast suurest kindlustamata külast
● Spartiaadid = Sparta kodanikkond (Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud)
● Perioigid = Sparta ümbruses elavad ○ Isiklikult vabad 
○ Spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud ● Heloodid = spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ○ Kõige arvukam grupp ● Kaks kuningat
● Geruusia = vanemate nõukogu
● Viis efoori ○ Kuningate ja riigiametnike tegevuse kontroll ● Kõigi spartiaatide koosolekud
● Kasvatussüsteem Ateena ● Atika maakonnas
● Kodanikkond = kõik vabad meessoost põliselanikud


● Demokraatia ○ Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekutele
○ Kõik kodanikud seaduse ees võrdsed
○ Aristokraatial polnud eesõigusi ● Esimene Ateena mereliit
● Poisid saadeti 7-aastaselt kooli ○ Lugemine, kirjutamine, muusika, luuleteosed
○ Rikkamad kasutasid pedagooge https://docs.google.com/document/d/108rRqjRjKZh2DAAByBn0TFfEjpiw3x8qZuKmL4_upkc/
edit
Vana-Rooma 1. Kuningate aeg Roomas 753-509 eKr
2. Varane vabariik 509-265 eKr
3. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr
4. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr
5. Varane keisririik 30 eKr - 235 pKr ● Valdavalt talupojaühiskond
● Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke
● Rikkad roomlased ratsaväes, keskmised ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad ilma maata -- sõjaväeteenistusest vabad ●  Vaesed kodanikud = proletariaadid
● Patrooni ja kliendi vahekord
● Partriitsid ja plebeid ○ Partriitsidel kõik kodanikuõigused, pääsesid riigi- ja preestriametisse
○ Rahvatribuunid (plebeid)
○ Keelati võlaorjus
○ Tühistati nendevahelise abielu keeld
○ Plebeidel võimaldati pääs riigiametisse ● 12 tahvli seadused
● Religioon ja õigus:  https://docs.google.com/document/d/1VkMxLUAACOK2oh8tizCfQKCOzfDlr76cA8t1
mrcraNg/edit?usp=sharing
● Rooma vabariik ● Res publica (kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa)
● Kõik roomlased moodustasid Rooma rahva
● Aristokraatlik riigikord
● Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ○ 2 konsulit
○ 8 preetorit
○ Tsensorid


○ (Diktaator)
○ 10 rahvatribuuni ● Vanemate nõukogu senat
● Riiki juhtis kitsas perekondade ring nobliteet
● Ka rahvakoosolekud
● Kodusõjad erinevate väepealike vahel ○ Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada ● Palgasõdurid
● 30 eKr kehtestas Octavianus keisrivõimu Rooma keisririik ● Loobuti rahvakoosolekutest
● Riigi tegelik valitsemine keisri käes
● Keisrid hakkasid senaatoriteks tõstma provintside aristokraatia esindajaid ○ Suurenesid ülikkonna võimalused riigi juhtimises ● Kodakondsuse eelised kadusid
● Võidetud rahvastega seoti eraldi kokkulepped ○ Ei sekkutud riigikorraldusse (usku, õigusesse, keelt) ● Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus LÄÄNEPROVINTSID IDAPROVINTSID Varem tsivilisatsiooni tekke staadiumis Kõrge kultuur juba varem Algusest peale roomalikud Eksportisid käsitööd, luksuskaupu Põllumajanduslik üldilme Kreeka keel Ladina keel Makedoonia, Früügia, Kürenaika, Egiptus, 
Süüria, Foiniikia, Traakia, Araabia Jäi idale alla Hispaania, Gallia, Pannoonia, Numiidia, 
Illüüria, Dalmaatsia, Britannia ● Ehitisi kaunistati kreekapäraste sammaste ja poolsammastega
● Kolmnurksed katuseviilid (frontoon)
● Foorum, kapitoolium
● Lubjamört
● Linnaplaneerimise algus
● Kanalisatsioonisüsteem
● Korruselamud
● Akveduktid ○ Veevarustus ● Põrandaalune küttesüsteem
● Altarid templite ees
● Templid ehitati seinte peale
● Kaared, võlvid, kuplid


● Basiilika
● Termid
● Teedeehitus
● Mausoleumid
● Rooma jumalad samastati kreeklaste omadega ○ Mõeldi uued nimed ● Tähtis roll ennustamisel ○ Sibüllid
○ Põhines loodusnähtustel ● Panteon
● Austati loodusjõude ja -vaime ○ Majade kaitsevaimud ● Keisrite jumalikustamine
● Tähtis osa vaimsel haridusel ○ Õpiti kreeka keelt ja kultuuri
○ Ka rooma kirjandust ja ajalugu ● Nii poegade kui tütarte kasvatamine perekonna teha
● Kreeka eeskujud rahvapärastes naljamängudes
● Kreeka komöödia
● Likvideeriti koor
● Näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega ○ Näitlejad ka naised ja orjad ● Pärimuste üleskirjutamine Ristiusu teke ● Teke Palestiinas
● 5 peapiiskopkonda ○ Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol ● Kristlaste tagakiusamine
● 313 kuulutati ristiusk vabaks
● 381 kuulutatakse ristiusk riigiususks ○ Võeti vastu, et teha karjääri riigimehena ● Peetrus ja Paulus Lääne-Rooma ● Rooma impeerium nii suur, et ei tasunud majanduslikult ära ○ Inflatsioon
○ Tõsteti makse
○ Kaubad kallinesid
○ Suurem kihistumine, rohkem vaeseid, koliti maale
○ Epideemiad ● Linnad kergesti haavatavad
● Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati 476 ● Hilise keisririigi ajal hakati rohkem germaanlaseid palkama sõjaväkke


○ Germaani väepealikest said Rooma ohvitserid ● Rahvasterände ajal tungisid germaanlaste hõimud keisririigi aladele ○ Tunnustati liitlasteks Ida-Rooma ● VI sajandil püüdis Justinianus taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust ja  läänepoolsete alade vallutamisega riiki ühildada, kuid ebaõnnestus ● Süstematiseeriti seadused
● Ristisõjad
● Keiser piiramatu võimuga valitseja ○ Ka kiriku valitsej ● Aristokraatlik senat, kes võis keisrile nõu anda
● Enamik elanikkonnast maaharijad
● Sõjaväe nõrgenemine
● Konstantinoopol püsis suurlinnana
● Kaupmehed ja käsitöölised kogunesid kolleegiumitesse
● Hariduse eeskuju antiikajast
● Langes 1483 osmanite läbi
● Bütsants:  https://docs.google.com/document/d/1bF31j2Mo9SpGuHL9WYkneLVMWOHR1nBph
Rm6ulgTkA4/edit?usp=sharing
Keskaeg 1. Varakeskaeg V-X sajand
2. Kõrgkeskaeg XI-XIII sajand
3. Hiliskeskaeg XIV-XV sajand Frangi riik ● Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid Gallia
● 495 ristis Chlodovech end koos kaaskonnaga
● VI kuni VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus, kuningate võim nõrgenes ○ Vennatapusõjad
○ Võim majordoomuste kätte ● 732 Poitiersi lahingu võit araablaste vastu (Karl Martell) ○ Frangi riigi tugevnemine ● Karl Suure valitsusajal Frangi riigi võimu haripunkt
● 800 krooniti Karl Suur paavsti poolt keisriks 1. Kliimasoojenemine a. Põllud andsid rohkem vilja, inimesed toitusid paremini
b. Võeti kasutusele hõlmader
c. Kolmeväljasüsteem


2. Naturaalmajandus a. Sepad ja käsitöölised hakkasid kogunema linnadesse, linnade taasteke
b. Linnade taastekkele aitas kaasa ka rahvastiku kasv, kõige linnastatumateks  piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad c. Euroopa arenemine:  https://docs.google.com/document/d/1BAp1B2Z8e_gV6OIeM0-
cqQ0N5IGFFmQaqLr5aXkU3Ac/edit?usp=sharing
d. ● Linnade langusega kaasnes kaubanduse allakäik
● Feood ehk lään - vasallile laenuks antud maatükk koos talupoegadega
● Feodaal ehk läänimees - laenuks antud maatüki valdaja
● Feodaalne hierarhia - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi
● Feodaalne killustatus - feodaalid ei hoolinud kuninga käskudest, olid oma maa  peremehed ● Pärisorjus - talupojad, kes olid sunnismaised, allusid täielikult suurmaavaldajatele ja  maksid makse ● Vaimulikud - palvetasid kõigi eest
● Sõjamehed - kaitsesid kõiki
● Töötegijad - pidasid kõiki ülal
● Paavstivõimu tõus
● Kirikulõhe tõttu jaguneskreeka- ja roomakatoliku kirikuks
● Rooma paavst ja Konstantinoopol panid üksteist kirikuvande alla
● Kloostrite teke
● Püha bendictuse kloostrireeglid ○ Õpetasid alandlikkust ja distsipliini ● Monte Cassino klooster
● Gregorius Suure tulemusena pöörati suuremat rõhku jumalateenistusele ja palvetele
● Karolingide renessanss - Karl Suure tegevusest ajendatud kultuuri elavnemine  Euroopas, mille käigus süvenes huvi vaimuelu ja antiikkultuuri vastu ○ Insulaarne kirjaviis
○ Koolide juurde rajamine ● Islami vastuvõtu tulemusena muutusid hõimudevahelised röövretked taunitavateks ○ Araablased laienesid väljapoole
○ Islam: https://docs.google.com/document/d/1BAp1B2Z8e_gV6OIeM0- cqQ0N5IGFFmQaqLr5aXkU3Ac/edit?usp=sharing ○ ● Viikingite loodusolud ei suutnud neid ära toita, maapuudus ○ Rüüstasid kerge saagiga paiku madala süvisega laevadega Ristisõjad ● Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus
● Sooviti vabastada Püha Haua kirikut moslemite käest
● Ajendiks Bütsantsi keisri palve moslemite vastu võitlemises appi tulla
● Ristisõjad ei olnud edukad ○ Andsid võimaluse oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada
○ Õpetasid piiramis- ja sõjalisi strateegiaid
○ Aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas
○ Eurooplaste silmaring laienes
○ Juutide tagakiusamine


● Rüütliseisusest kujunes päritav seisus - aadel
● Rüütlieetika ○ Ustavus (kogukondlik, feodaalne, poliitiline)
○ Heldekäelisus
○ Vahvus ● Tulevane sõdur alustas 7-aastaselt teenistust paažina
● 15-aastaselt sai kannupoisiks
● 20-aastaselt löödi rüütliks
● Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid ○ Ühiskonna suhtumine vastakas
○ Kirik suhtus taunivalt, kuna õhutas edevust ● Kangelaseeposed (“Rolandi laul”, “Nibelungide laul”)
● Rüütliromaanid (kuningas Artur ja 12 ümarlauarüütlit)
● Armastusluule
● Rajati Pühal Maal kättevõidetud maade kaitseks rüütliordusid
● Liikmed andsid mungatõotuse
● Johanniitide ordu
● Templiordu
● Saksa ordu ● Kerjusmungaordud nõudsid ranget kinnipidamikst Benedictuse reeglitest
● Cluny klooster
● Tsistertslaste ordu
● Kloostritest said suured majanduskeskused
● Tegutsesid keset linnu
● Frantsisklaste ordu
● Dominiiklaste ordu Ülikoolid: https://docs.google.com/document/d/1wN7xg4SDRF4991Fbwd6hOj-
6OIcA1Zodapa2A7-38gY/edit?usp=sharing
Hiliskeskaeg ● Must surm = katkuepideemia 1347-1349
● Taud pärit Kesk-Aasiast, mille tõid kaupmehed
● Taudi levitasid rotid ja kandusid inimestele kirpudega
● Euroopas suri ⅓ elanikkonnast
● Paljud nägid jumalikku karistust ja märki viimse kohtupäeva saabumisest
● Elanikkonna arvukus hakkas XIV sajandil tõusma, eriti Itaalias
● Tekkisid kapitalistlikud ettevõtted
● Vasallidest koosnevale sõjaväele hakati eelistama palgasõjaväge, kuna nemad ei  jaksanud sõjateenistust tasuga asendada ning olid ustavamad ● Jalavägi täiustus
● Vibukütid
● Tulirelvad XIV sajandil
● Võit 100-aastases sõjas tugevdas kuningavõimu Prantsusmaal


● Inglismaal algas kodusõda kuningatrooni nimel
● Henry VIII Tudor sai trooni

Vasakule Paremale
11-klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks #1 11-klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks #2 11-klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks #3 11-klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks #4 11-klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks #5 11-klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks #6 11-klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks #7 11-klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks #8 11-klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor littlebig Õppematerjali autor
11. klassi ajalookursuse konspekt kordamiseks.

Sarnased õppematerjalid

Vana-kreeka perioodid
10
rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõ

Ajalugu
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähteko

Ajalugu
Kreeka ajalugu
16
docx

Kreeka ajalugu

Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pär

Ajalugu
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
Vana-Kreeka-konspekt
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon

Ajalugu
10 -klassi ajalugu-üldajalugu
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun