10.klassi ajalugu terve aasta peale (0)

AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM
I OSA
I VANA-KREEKA AJALUGU
Viited

• Kaardid lk 30 ja 33
  
• ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25)
  

Teemad
* polis ehk linnriik

• Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)-
  

MÜKEENE KULTUUR
MINOILINE KULTUUR

• 1600-1100 eKr
  
• Kreekas
  
• Losse ümbritsesid kükloopilised ehk hiiglaslikud müürid
  
• Mükeene Lõvivärav
  
• Võimu keskuseks kujunes loss, eelkõige Mükeene
  

• 2000-1400 eKr
  
• Kreetal
  
• ühiskond oli rahulik
  
• sõjalised kunstiteosed puudusid
  
• ühiskonna keskpunktiks olid lossid ( Knossos )
  

• Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel-
  

Keskuseks kujunesid linnriigid , mis olid üksteistest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta , Ateena , Korintos , Mileetos js Sürakuusa. Sel ajal kujunes aristokraatlik võim (ehk suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi ja Olümpia. Sel perioodil tihenesid ka kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeetfoiniikia tähestiku põhjal.

• Sparta linnriik ja Ateena linnriik (ühiskondlik struktuur ning ühiskond, ning lühike ülevaade valitsemisest)-
  

SPARTA ARISTOKRAATIA
ATEENA DEMOKRAATIA

• aristokraatlik
  
• sõjakas rahvas
  
• pidevalt konfliktides naabritega
  
• riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat
  
• elanikkond jagunes kolmeks (spartiaadid, periogid, heloodid)
  

• demokraatlik (kuigi alguses oli aristokraatlik)
  
• inimesed olid seaduste ees võrdsed
  
• võimutäius oli rahvakoosolekul
  
• valitseti otsese demokraatia põhimõtte alusel
  

• Lühikene ülevaade Kreeka jumalatest ja templitest. Olümpiamängud ja teised võistlusmängud (lk 24-25)-
  

Kreeka jumalad olid antropomorfsed, keda kujutati perekonnana. Hellenite (ehk kreeklaste) religiooni iseloomustab polüteism (religioon, kus on rohkem kui üks jumal), kus austati nii ülekreekalisi kui ka piirkondlikke jumalaid. Enamus pantheonist (ehk jumalkonnast) elas mütoloogia kohaselt Põhja-Kreekas Olümpose mäel. Pühamu koosnes templist ja/või altarist. Jumalate teenimise eest hoolitsesid preestrid ja preestrinnad, kes ei moodustanud omaette seisust (valitav või päritav amet). Tempel ehitati kolmeastemlisele alusele, ümber hoone kulges sammastik.
Kehalise ja vaimse harimisega tegutseti gümnaasionis (spordiväljak+pesemis- ning riietusruumid). Igas linnriigis toimusid igal aastal sportmängud (ohverdus jumalale - erinevus tänapäevaga). Ent tuntuimaks on jumal Zeusi auks toimunud võistlused Olümpia linnriigis. Spordimängude ajaks kehtestati rahu (ekeheiria, 1-3 kuud), et atleedid saaks turvaliselt tulla ja tagasi pöörduda. Osalesid ainult meessoost hellenid . 5.saj koostati olümpiavõtjate nimekiri, mis ulatus aastasse 776 eKr. Olümpiaalad: kettaheide, maadlus , jooks(auväärseim oli 42km-ne maraton), kaugushüpe ja kaarikusõit. Pierre De Coubertin taastas olümpiamängude traditsiooni, ‘’moodsate olümpiamängude isa’’. Esimesed nö modernsed olümpiamängud toimusid 1896. a Ateenas. Martin Klein oli esimene eestlane, kes sai olümpiamängudel medali (hõbe) Stockholmis 1912. a maadluses.

• Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed. Hellenistlikud suurriigid ja ühiskondlik korraldus (valitsemine, valitseja austamine, sõjavägi)-
  

4.sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla ( kreeklased ise mängisid trumbid kätte). Aastatel 336-323 eKr oli Makedoonia valitsejaks Aleksander Suur (võttis valitsemise üle kui oli 20 aastane). Ta oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike- Aasia , Süüria, Palestiina , Egiptus , Mesopotaamia , Iraan). Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades , mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine.Seda ajajärku nimetatakse HELLENISMIPERIOODIKS, mis kestis 4.-1.saj eKr. Pärast Aleksandri surma lagunes impeerium kolmeks:

Egiptus (Ptolemaios)

Seleukiidide riik

Makedoonia
Riik jagunes diadohhide (kr k järglaste) vahel, “Kõige väärikamate”. Aleksander suri Babüloni linnas. Hellenistlikke riike valitsesid monarhid (ainuvalitsejad), kes nõudsid jumalikku asustust. Sõjavägi ei koosnenud enam linnriigi kaitsevatest kodanikest, vaid palgasõduritest (kreeklased ja makedoonlased). Tähtsaimaks teaduskeskuseks väljaspool Kreekat Aleksandria linn Egiptuses, kus asus muusade tempel Museion , mille juures oli raamatukogu. Religiooni ilmusid muud jooned: vanad jumalad jäid alles, nende kõrval austati ka paljusid idamaiseid jumalaid (näiteks Egituses jumalanna Isis).
Ajaloolised isikud

• Perikles - demokraatliku Ateena kõrgaeg oli tema valitsusajal (5.saj)
  
• Zeus - peajumal
  
• Apollon - tema templis (Delfis) ´´tema käest´´ käisid inimesed end vaevavatele küsimustele vastust otsimas
  
• Athena - tarkuse- ja sõjajumalanna
  
• Aleksander Suur- oli Makedoonia (Kreeka linnriigid olid Makedoonia käes) valitseja aastatel 336-323 eKr (võttis valitsemise üle kui oli kõigest 20.aastane). Ta oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan).
  

Mõisted

• Minoiline tsivilisatsioon - ehk Kreeta kõrgkultuur. 2000-1400 eKr. 2000 eKr jõuti Kreetal tsivilisatsiooni tasemele , kuningas Minose ajal. Selle ilme kujundasid linnad ja eriti linnades esile kerkinud lossid (tähtsaim ja tuntuim oli Knossos), mis olid kindlustamata rahulikuks elamiseks
  
• Knossose loss- tähtsaim ja tuntuim loss, mis oli ühiskonna keskpunktiks. Samuti majandus-, usu-, kui ka poliitilise võimu keskuseks.
  
• Mükeene lõvivärav- teada, kui kõige võimsama/hiiglaslikuma müüriga loss Kreeka tsivilisatsioonis (sellepärast kutsutakse ka Kreeka tsivilisatsiooni Mükeene kultuuriks )
  
• hellen- ehk kreeklane . Hellenite poolt vallutatud alasid nimetati Helleaseks.
  
• barbar- olid Vana-Kreekas kreeklastele (hiljem ka roomlastele) võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt
  
• aristokraatia- valitsemisvorm /-kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele, vastandub monarhiale ja demokraatiale. Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta.
  
• alfabeet- tähestik
  
• akropol - oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol
  
• agoraa- turuplats
  
• täieõiguslik kodanik Kreekas- põliselanikust meessoost isik, kes oli kodanik, piisavalt jõukas, vaba ja täisealine
  
• rahvakoosolek- Ateena linnriigis olev valitsemis vorm, mis kogunes iga kümne päeva tagant agoraal, sinna kuulusid vabad täiskasvanud meessoost põliselanikud
  
• spartiaat - vähemus (15%) aristokraatlikus Sparta linnriigis, kuid täieõiguslikud kodanikud (mehed), nende käes oli võim ehk nende õigus: valitseda riiki ja kohustus: kaitsta riiki
  
• perioik- enamus (65%) aristokraatlikus Sparta linnriigis. Nad olid vabad, kuid poliitiliste õigusteta kodanikud, sõltusid spartiaatidest
  
• heloot - ori Spartas
  
• faalanks- jalaväe formatsioon. makedoonia omas polnud kodanikud, vaid palgasodurid. spartarastel olid oma kodanikud.makedoonlastel oli vaike kilp, polnud suurt vaja
  
• türannia- oli inimene, kes oli kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud siis oma ainuvalitsuse
  
• demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine
  
• Soloni reformid- ehk peale Soloni ümberkorraldustmuutus Ateena demokraatlikuks (oli aristokraatlik). 6 saj eKr. Ta kaotas võlaorjuse, muutis inimesed seaduste ees võrdseks ja lasi õigusaktid üles kirjutada(keegi ei tohtinud kedagi orjastada, rahvakoosolekud hakkasid tulema )
  
• 10 strateegi - ehk kõige tähtsamad riigiametnikud . Neid oli 10, sest võim pidi olema jaotatud.
  
• Ateena mereliit- see tekkis võitluses pärsia vastu, mis algul oli küll vabatahtlik, kuid peagi allutasid ateenalased tänu sellele liidule liitlased oma ülemvõimule, sõjaline liit, mida juhtis ateena miks, kelle vastu?
  
• Peloponnesose sõda- 431- 404 eKr, sõda, mis haaras tervet Kreekat, kuid kus ateenlased said valusalt lüüa spartalastelt
  
• Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse ja nende austamisse
  
• antropomorfne- jumalad, kes olid inimesetaolised nii välimuselt kui iseloomult. Kreeka religioonile iseloomulik.
  
• Olümpose mägi- sellel mäel Põhja-Kreekas elasid mütoloogia kohaselt jumalkond ehk pantheon ehk kreeklased arvasid, et seal elavad nendede jumalad
  
• altar - pühamu üks osa, kus ohverdatakse
  
• oraakel - ehk püütia ehk preestritar, kes vahendas jumala vastust
  
• püütia- ehk oraakel ehk preestritar, kes vahendas jumala vastust
  
• Hadese riik- kreeklaste arusaam surnute maailmast / siinpoolse elu lõpus mindi sinna ´´logelema´´
  
• aasta 776 eKr- sinna maani ulatusid olümpiavõitjate nimekiri, mis koostati 5.sajandil
  
• olümpiamängud- Pierre De Coubertin on oluline, sest tema taastas olümpiamängude traditsiooni ja teda kutsutakse moodsate olümpiamängude isaks. Esimesed nö modernsed olümpiamängud toimusid 1896.a Ateenas.
  
• Hellenismiperiood - 4.-1. saj eKr. ehk kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine
  
• Museion- vana aja kuulsaim raamatukogu, mustade muusade tempel.
  
• monarh- ainuvalitseja, kes nõudis jumalikku austust
  

Aleksander Suure maailmariik ja hellenistlikud riigid (täienda joonist peale väljaprintimist õp lk 31 abil)
II VANA- ROOMA AJALUGU
Viited

• Kaardid lk 34-37
  
• ,,Üldajalugu´´ ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56)
  

Teemad

• Itaalia geograafilised olud ja rahvastik (võrdlus Kreekaga). Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas-
  

Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik ja lõunas Sitsiilia saar (VÕRDLUS- Kreeka oli mägine ja sellepärast see riik ei olnud ühtne(seal olid linnriigid), aga Itaalias on vastupidi ehk ühtne riik). Erinevalt Kreekast on Itaalia pinnamood tasane ja põllumajanduseks sobiv. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane ehk oli rohkem kui üks rahvus (VÕRDLUS- Kreekas elasid kreeklased, aga Itaalias elasid lisaks roomlastele ka teised rahvad, kes ei pruukinud omavahel isegi mitte suguluses olla).
Rooma linn/asula kujunes Tiberi jõe ääres umbes 10.saj eKr ja asus Latiumi maakonnas ( latiinid ). Rooma linn asutati aastal 753 eKr. Usuti , et selle asutajateks olid Romulus ja Remus. Legendi järgi valitsesid linna seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid . Viimane oli Tonquinius Superbus (samas, esimene oli Romulus, kes oli latiin ). 4.saj eKr rajati linna ümber müür, kuid enne seda oli rajatud juba kapitoolium (vt mõistet) ja foorum (vt mõistet).

• Rooma vabariigi valitsemine. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine (vaata ka lisateksti lk 41) ning vallutussõdade tagajärjed ( orjad , talupoegade laostumine, elukutseline palgasõjavägi)-
  

Sealne kodanikkond jagunes kaheks- patriitsid (vt mõistet) ja plebleid (vt mõistet). Roomlased nimetasid oma riiki res publica ’ks (ehk vabariigiks), mis hakkas tähistama vabariiklikku riigikorda. Riiki juhisid magistraadid (300 tk) ja senat . Tähtsamad ametimehed olid konsulid .
Vabariigi periood möödus peaaegu lakkamatutes vallutussõdades. Edukas võitlus (gallide, samniidide, etruskide, kreeklaste vastu) kindlustas 264. a eKr Rooma ülemvõimu Itaalia üle. Võidetud linnad Itaalias said muniitsiumi staatuse (vallutatud alade elanikud said kodanikuõigused, sest siis hakkasid nt etruskid roomlasi usaldama ) või olid liitlased (ei maksnud makse, kuid täitsid sõjaväekohustust).
2.saj alistati lõplikult Kartaago (läbi Puunia sõdade, neid oli 3 tk), mille tulemusel kinnistati võim Sitsiilias ja Põhja-Aafrikas (Hannibal oli Kartaago sõjaväejuht).
Samal ajal laienes roomlaste võim ka idasuunas: Makedooniasse ja Väike- Aasiasse . Divide et impera !- Jaga ja valitse!
Roomlaste poolt vallutatud piirkonnad, mis asusid väljaspool Itaaliat ehk teisisõnu provintsid, neid valitsesid asehaldurid, kes kogusid makse, surusid maha ülestõuse ja kaitsesid välisvaenlaste eest (asehalduri (ehk senaatori ) töö eest palka ei makstud, sest kogutud maksudest võis pappi ka oma taskusse panna, kuid ei tohtinud ahneks minna). Roomlased jätsid puutumata vallutatud alade elukorralduse, usu, kombed ja keele, kuid neile oli oluline, et maksud laekuksid!
Vallutussõdadel oli ka negatiivne pool:

Talupojad laostusid (sest nad olid jalaväes)

Patriitside maavaldused suurenesid (sest nad ostsid talpojade maid)

Massiline orjade arvu kasvamine (sest patriitside maid oli vaja hooldada)
Probleemid ilmnesid ka riigi valitsemises, sest vabariiklik korraldus vastas ainult Rooma linnriigi vajadustele.
Mariuse sõjaväereform:

Proletaaride värbamine palgasõduriteks (väepealikult relvastus + maatükk)- ehk nad said pappi selle eest ja sellep taheti sinna saada NB: ennem olid siiski kohustuslikus sunnis talupojad, kes tegid seda tasuta

Senati ja magistraatide ignoreerimine

Väepealiku autoriteedi suurenemine
Sulla oli esimene riigimees, kes kehtestas (82 eKr) riigis ainuvõimu ( diktaator ; esimest korda oli Roomas diktaator).

• Kodusõjad ja nende põhjused ning Rooma keisririigi rajamine-
  

Esimesel sajandil algasid Rooma impeeriumis kodusõjad, mis lõppesid aastal 30 eKr keisririigi kehtestamisega. Osapoolteks olid vabariigi pooldajad (senat) ja väepealikud (kolm väepealikut ühendasid oma jõud, et võidelda senati vastu). Esimene triumviraadi (kolme mehe vaheline liit, mis võitleb senati vastu) moodustasid senati vastu Crassus , Pompeius ja Caesar , millest võitjana väljus viimane. Veni , Vidi , Vici !- Tulin, nägin, võitsin!
Senat alistatud, algas kodusõda väejuhtide vahel. Sellest tuli võiduga välja Caesar (pidas end eluaegseks diktaatoriks, konsuliks jne). Gaius Julius Caesar mõrvati!
Teine triumviraat senati vastu moodustati Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Sõda lõppes Octavianuse võiduga 30. a eKr- seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks.
Esimene Rooma keiser oli G.J. Caesar Octavianus (tunnusnimi Augustus; oli Caesari järeltulija, kuid keiser mitte nagu Caesar, kes oli diktaator). Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr).

• Erinevused Rooma riigi ida- ja lääne provintside vahel-
  

Idaprovintsid - kõrgelt arenenud, iidse kulturiga, suurte linnadega ja arenenud majandusega (kreeka keel), peamiseks toojouks olid pigem vabad talupojad
Lääneprovintsid- Gallia , Britannia, Hispaania - arengutase madalam, roomlased olid kultuuritoojad (ladina keel), peamine toojouks olid orjas

• Avalikud mängud Rooma impeeriumis (kaarikuvõidusõidud, gladiaatorite võitlused)-
  

Roomlased vajasid vaid ‘’leiba ja tsirkust’’. Avalike mängude hulka kuulusid teatrietendused , kaarikuvõidusõidud ja gladiaatorite võitlused. Etendused toimusid vabas õhus, näitlejateks võisid isegi olla orjad (alguses mehed, kuid hiljem ka naised)- oli mõeldud rahva lõbustamiseks. Circus Maximusel toimusid hoburakendite võidusõidud ehk kaarikuvõidusõidud. Gladiaatorite võitlused toimusid antiikaja suurimas amfiteatris Colosseum ’is, mis asus Rooma linnas. Gladiaator võis olla:

orjast sõjavang

vaba inimene, kes oli võlaorjuses

vabatahtlik (au ja kuulsuse nimel)
Selle traditsiooni (gladiaatorite võitluse) võtsid roomlased üle etruskidelt, mil matuserituaali käigus võitlesid orjad elu ja surma nimel.

• Hiline keisririik (valitsemine ja jagunemine) ning suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma riigi lõpp-
  

3. saj Rooma impeeriumi iseloomustasid sagedased riigipöörded, kus senatiaristokraatiast pärit keisrid asendusid sõdurkeisritega (nt korraga oli võimul 30 keisrit). Segatustele riigis tegi lõpu keiser Diocletianus (284-305) tema vanemad olid talupojad, kes lõi tava, et riiki valitsevad korraga kaks keisrit (vastavalt idas ja läänes). Tema järglaseks oli Constantinus Suur (306-337), kelle ajal toimus kaks olulist muudatust:

Legaliseeris ristiusu Rooma riigis (tema järglased olid peaaegu kõik kristlased )

Esimene ristiusku keiser

Rajas uue pealinna Konstantinoopoli
Lääne-Rooma riigi langemise põhjused:

4. saj algas suur rahvasterändamine, kui hunnid tungisid Euroopasse

Sõjaväkke võeti mitteroomlasi ehk barbareid, kes tegid seal karjääri
Aastal 476 kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser ning sellega langes impeeriumi lääneosa barberite võimu alla (lapsvalitseja Romulus Augustulus (viimane Lääne-Rooma keiser) VS Odaaker)
Sellega lõppes antiikaeg ja algas keskaeg !
Ajaloolised isikud

• Romulus- usuti, et just tema oma venna Remusega olid Rooma asutajateks, sõjajumal Marsi poeg. Tema nimi tuli Rooma linna nimest. Esimene Rooma kuningas
  
• Remus- usuti, et just tema oma venna Romulusega olid Rooma asutajateks, sõjajumal Marsi poeg
  
• Tarquinius Superbus- viimane Rooma kuningas (seitsmes), kes oli etrusk , ajati inimeste poolt minema, sest ta oli ülbe
  
• Gaius Julius Caesar- vallutaja, kes oli ühes Rooma kodusõjas esimeses triumviraadis, mis võitis senatit. Kui senat alistatud, algas kodusõda omakorda väejuhtide vahel (Caesar, Crassus ja Pompeius), millest võitjana väljus Caesar. Pidas end eluagseks diktaatoriks, konsuliks jne. Veni, Vidi, Vici!- Tulin, nägin, võitsin!- tema hüüdlause. G. J. Caesar mõrvati!
  
• Gaius Julius Caesar Octavianus ehk Augustus- mees, kes oli ühes Rooma kodusõjas (teises) triumviraadis, mis lõppes Octavianuse võiduga 30. a eKr- seda daatumit võib ka lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Ta oli ka esimene Rooma keiser, oli Caesari järeltulija, kuid keiser mitte nagu Caesar, kes oli diktaator
  
• Constantinus I Suur- mees(306-337), kelle ajal toimus kaks olulist muudatust:
  

Legaliseeris ristiusu Rooma riigis (tema järglased olid peaaegu kõik kristlased)

Esimene ristiusku keiser

Rajas uue pealinna Konstantinoopoli
Mõisted

• Etruskid- rooma põlisrahvus, kelle päritolu pole teada
  
• itaalikud - rahvus, kes saabus Rooma u 2000 a eKr, kellest olulisemad olid latiinid (ehk roomlased)
  
• Latiumi maakond- seal kujunes Rooma asula, kus elasid latiinid
  
• latiinid- ehk roomlaste esivanemad
  
• aasta 753 eKr- 21.aprill. Rooma linn asutati just sellel aastal. OLULISEIM DAATUM ROOMLASTE KOHTA!
  
• seitse kuningat- Legendi järgi valitsesid nad Rooma linna, kellest kolm viimast olid etruskid. Viimane oli Tonquinius Superbus (samas, esimene oli Romulus, kes oli latiin)
  
• foorum- turuplats
  
• Kapitoolium- kindlustatud kaljuküngas
  
• senat- vanemate nõukogu
  
• proletaar - kõige vaesemad, kel puudus isegi sõjaväekohustus, sest neil polnud raha varustust osta
  
• patroon- isik Vana-Roomas, kel oli teise suhtes kaitsja või hooldaja õigus
  
• klient- vaene, kes andis end patrooni kaitse alla
  
• patriits- ühiskonna eliit , kellel olid kõik kodanikuõigused (riigi- ja preestriametid, senaatorid)
  
• pleblei- ühiskonna enamus, kellest enamus olid vaesed talupojad. Nende õigused olid piiratud, kuid nad võisid osaleda rahvakoosolekul (kuid ei võinud kandideerida) ning moodustasid enamuse Rooma armeest (jalaväest).
  
• rahvatribuun - kõrged riigiametnikud, kes kaitsesid lihtrahva ehk plebleide huve (nende võismaim sõna oli ‘’ veto ’’ ehk ‘’mina keelan’’, seda nad kasutasid siis, kui patriitsid tahtsid uusi seadusi vastu võtta).
  
• magistraat - patriitsist riigiametnik , keda oli 300 tk riigi juhtimises
  
• konsul - tähtsamad ametimehed, neid oli 2, juhtisid sõjaväge
  
• diktaator- piiramatu ainuvõimuga isik
  
• koloonia- asula välismaal
  
• provints - roomlaste poolt vallutatud maa-ala väljaspool Itaaliat
  
• asehaldur - Roomlaste poolt vallutatud piirkonnade, mis asusid väljaspool Itaaliat ehk teisisõnu provintside valitsejad , kes kogusid makse, surusid maha ülestõuse ja kaitsesid välisvaenlaste eest (asehalduri (ehk senaatori) töö eest palka ei makstud, sest kogutud maksudest võis pappi ka oma taskusse panna, kuid ei tohtinud ahneks minna)
  
• imperaator- Rooma riigipea (nt G.J. Caesar Octavianus ehk Augustus)
  
• keiser- kõrgeim tiitel mõnes monarhistlikus riigis
  
• leegion - suur sõjaväeüksus
  
• Hadrianuse vall - 2.saj pKr ehitatud kindlustusvöönd, mis asus Britannias (iga nii u 10 km tagant olid väravad)
  
• gladiaator- kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel. Gladiaatorite võitlus.
  
• Circus Maximus - ehk suur ring on hipodroom , kus toimusid hoburakendite võidusõidud
  
• amfiteater - ringi- või ovaalikujuline areen , mis on piiratud vaatajate istmetega
  
• Panteon- tempel Roomas, mis oli pühendatud kõikidele jumalatele. EUROOPA VANIM KUPPELEHITIS!
  
• Colosseum- suurim amfiteater ehk areen Roomas
  
• akvedukt - veekanal, millega juhiti mägedest linnadesse vett
  
• Pompei linn- selle linna varemed annavad kõige parema ettekujutluse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist ja eluolust.
  
• Konstantinoopol- Constantinus Suure ajal rajati just sellest kohast uus pealinn
  
• suur rahvasterändamine- 4.saj Lääne-Euroopas, kui hunnid tungisid Euroopasse
  
• aasta 476 pKr- kõrvaldati Lääne-Rooma keiser ning sellega langes Rooma impeeriumi lääneosa barbarite võimu alla
  

III ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK. ARAABIAMAADE KULTUUR
Viited

• Kaart lk 43
  
• ,,Üldajalugu´´ ja peatükk 13
  

Teemad

• Islami usu tekkimine-
  

7.sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainujumala usku. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline jumal, kes on loonud maailma ja inimese ning kõik teised jumalad tuleb unustada. Allahi prohvetiks end kuulutanud Muhamedi õpetuse järgijad pääsevad pärast surma paradiisi, väitis ta, kuid mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed pidi Mekast lahkuma 622. aastal ning läks oma toetajatega Mediinasse. Aastatega võitis Muhamed nii palju toetajaid, et ta naasis Mekasse ning vallutas selle 630. aastal. Mekas asuv Kaaba pühamu määrati peamiseks usukeskuseks, mis keelas polüteismi ja ebajumalakummardamise. Aastal 632 suri Muhamed (ta oli ka ühendanud oma eluajal kõik Araabia poolsaarel olevad hõimud).

• religiooni põhisisu-
  

Religiooni põhisisu on alistumine Allahi tahtele, mis on ilmunud inimestele prohvetite kaudu. Islamiusu püharaamat on koraan , kus on kirja pandud tähtedes väljendunud Jumala sõna. Moslemid usuvad, et kõik inimesed alituksid Allahi tahtlele ning elaksid koraani kohaselt, nii tuleks rahu igaühele. Moslemite kogukonnaks on umma. Kogu kultuuri, mida ühendab islam ja araabia keel, nimetataksegi kokku araabia kultuuriks. Sümboliks on täht ja noorkuu . Teiseks tähtsaks islami sümboliks on šahada ehk islami usutunnistus. Islamiusulised palvetavad mošees.

• levimine ja jagunemine-
  

Islami usk levis kiiresti, sest araablased olid sõjaliselt tugevad ning vastased nõrgad ja killustunud. Rahvad, kes võtsid islami usu vastu vabatahtlikult, olid vabastatud maksude maksmisest. Islam on lõhenenud kaheks:

Sunniidid- umbes 90% moslemitest, kes järgivad Koraani (püharaamat islami usus) kõrval ka sunnat

Šiiidid- seltskond , kes ütleb, et Muhamedi järglane saab olla ainult tema sugulane
Ajaloolised isikud

• Muhamed- prohvet, kes sündis 6.sajandil (570) Araabia poolsaarel Meka linnas. Tuleb uskuda ainult uhte jumalat.
  

Mõisted

• Meka- Araabia poolsaarel asuv linn, kus sündis Muhamed
  
• Allah- tähendab jumalat, aga pole jumala nimi.
  
• aasta 622 pKr- Muhamed oli sunnitud siirduma koos oma toetajatega põhjapool asuvasse Mediinasse ning sel aastal tekkis islami usk Araabia poolsaarel. Islami maailma ajaarvamise algus
  
• kaliif - Muhamedi järeltulija, islami koguduse juht, kellel on riigi valitseja võim kui ka vaimulik võim
  
• džihaad- pühasõda uskumatute (ehk need kes pole moslemid) vastu
  
• sunniidid ja šiiidid- sunniidid moodustavad umbes 90% moslemitest, kes järgivad Koraani kõrval ka sunnat, kuid šiiidid peavad Muhamedi järglane saab olla ainult tema sugulane
  
• mošee- islamiusu pühamu
  

IV KESKAEGNE EUROOPA JA ÜHISKONNA PÕHIJOONED
Viited

• Kaart lk 40
  
• ,,Üldajalugu´´ ja peatükid 14, 15 (lk 78 ainult Verduni leping ning lk 80)
  

Teemad

• Germaanlaste riigid Lääne-Euroopas 6. sajandil ja roomlaste mõju varakeskaegsele Lääne-Euroopale (nii positiivsed kui ka negatiivsed näited)-
  

(natukene muuda, õp lk 73 peale printimist)
Kui Lääne-Rooma riik hakkas hääbuma juhtus see, et senine kaubandus ja rahandus varises kokku, langesid Rooma-aegsed maanteed , linnakultuuri tähtsus langes ja agraarühiskonna osakaal suurenes ning paljud antiiksed linnad hüljati. Postiivne on see, et tänu Lääne-Rooma langemisele said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Germaanlased taaskasutasid Rooma pärandit.

• Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni-
  

Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli Chlodovech I, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Ta oli samuti esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katolikuse vormis. Pärast Chlodovechi surma jagunes ta riik poegade vahel ning hakkasid toimuma pidevad võimuvõitlused. Lõpuks valiti riigi tegelikuks valitsejaks Pippin Lühike. Kuid Frangi riigi kõrgaeg saabus 751. a, kui Lühikese poeg Karl Suur sai ametisse ning tänu temadele headele vallutusoskustele krooniti ta 800. a paavsti poolt keisriks.

• Karl Suure impeeriumi lagunemine ja Verduni leping (põhjused, tagajärjed seoses tänapäeva Euroopa kujunemisega)-
  

Pärast Karl Suure surma puhkes tema pärijate vahel võimuvõitlus, mis koos välisvaenalste rünnakutega põhjustas suurriigi lagunemise.
Vältimaks poegade vahelist kodusõda sõlmis Ludvig I Vaga (Karl Suure poeg) aastal 843 kuulsa Verduni kokkuleppe, mille alusel jagati Frangi riik kolmeks:

Ida- Frangi riik- sellest kujunes tänapäeva Saksamaa

Lääne-Frangi riik- Prantsusmaa

Lõuna-Frangi riik- Itaalia

• Feodaalkorra tekkimise põhjused ja feodaalsüsteemi sisuline pool (osapooled ja nende kohustused, ning areng Lääne-Euroopas-
  

Feodaalkord oli tingitud Karl Martelli sõjaväereformist:

pikem ja raskem mõõk (sest hobuse seljas võideldes vajad pikemat ning see tekitab vigastusi)

sadulajalused (tasakaalu hoidmiseks)

pearõhk raskeratsaväel (raskerelvastusega rüütlid, kes olid kõige otsustavama tähtsusega)
Kuna ratsamehe varustus ja ülalpidamine oli riigile kulukas , siis algas maavalduste annetamine maaisandate poolt. Feodaalsuhte aluseks oli kahe inimese vaheline vasalliteedisise- vasall vandus truudust senjöörile ja sai selle eest feoodi, vasall vastu pidi aitama nõu ja jõuga.

• Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5)-
  

Keskaegne Euroopa oli feodaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks ( tardunud ühiskond):

esimene seisus- oratores - ehk vaimulikud ( paavst , piiskopid, kardinalid- JÄLGI, et esimene oleks ainsuses, teised kaks mitmuses)

teine seisus- bellatores- ehk aadlikud (keiser, kuningas)

kolmas seisus- laboratores- ehk lihtrahvas (kõik need, kes pole ei aadlikud ega talupojad; kõik teised ühiskonna liikmed)
Ajaloolised isikud

• Chlodovech I- kuningas, kes pani aluse Merovingide dünastiale (valitses 481-511) ning ta oli esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis
  
• Pippin Lühike- pani aluse Karolingide dünastiale ja oli Frangi riigi kuningas. Ta oli Karl Suure isa ja Karl Martelli poeg
  
• Karl Suur- Pippin Lühikese poeg, kes valitses 768-814 ning ta oli kuulsaim frankide valitseja (karolingide dünastiast), tema valitsusajal sai Frangi riik suurima ulatuse, tema nimi paneb nime Karolingide dünastiale
  

Mõisted

• Merovingide dünastia- Frangi riigi aladel tegutsenudd suguvõsa (kuulsaim kuningas Chlodovech pani sellele aluse)
  
• majordoomus- nagu peaminister
  
• aasta 800 pKr- Karl Suur krooniti keisriks Lääne-Rooma paavsti poolt
  
• aasta 843 pKr- sõlmiti Verduni leping, millega jagati Frangi riik kolmeks (Ida/Lääne/Lõuna)
  

OLULINE TÄNAPÄEVAL, sest tänu sellele tekivad 3 olulist Euroopa riiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia)

• vasall- läänimees
  
• senjöör- isand
  
• lään ehk feood - annetatav maavaldus koos külade ja talupoegadega
  
• feodaal ehk läänimees- inimene, kes annetab maad või võtab annetatud maa vastu
  

II OSA
I EESTI MUINASAEG (9000eKr - 1227 pKr)
Eesti kiviaeg , rauaaeg ja pronksiaeg
Viited

• ÕPIK: lk 10 ja alapelkiri „Jääaeg“ (kaart lk 11), ptk 3, ptk 4, ptk 5, ptk 6, ptk 7 ja ptk 8 (ainult lk 47 alapealkiri „Keskmine ja noorem rauaaeg“)
  
• Atlas : lk 4-6
  

Teemad

• Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Eesti maastiku kujunemine. Kuidas on võimalik uurida Eesti muinasaega? Muinasaja perioodid ja dateeritud ajavahemikud (Eesti paleoliitikum , mesoliitikum ning neoliitikum ; pronksiaeg ja rauaaeg)
  

Viimane jääaeg Euroopas lõppes umbes 12 000 aastat tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. 13 000- 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala jääst, mis taandus Skandinaavia suunas. Esimesed tõendid inimtegevusest Eestist pärinevad umbes aastast 9000 eKr.
Jääaja mõjud Eesti maastikule:

Lõuna- Eesti kuppelmaastik

voored Jõgevamaal

rändrahnud

Põhja- Eesti pankrannik
Muinasaja uurimine :
1. Muistised :
a) radioaktiivse süsiniku meetod
b) antropoloogid (luustiku põhjal- rass , sugu, vanus, haigused jne)
c) numismaatikud (müntide/kaubanduse ajalugu)
2. Kirjalikud allikad:
a) etnoloogia ehk rahvateadus: rahvaluule ja keel
b) Skandinaavia saagad : 13. saj pKr kirjutatud
c) Vana- Vene kroonikad ehk letopissid
d) Oluline on ka Läti Henriku Liivimaa kroonika
Eesti muinasaeg:
1. Kiviaeg:
a) paleoliitikum- puudub Eestis
b) mesoliitikum- 9000 kuni 4900 eKr
c) neoliitikum- 4900 kuni 1800 eKr
2. Pronksiaeg- 1800 kuni 500 eKr
3. Rauaaeg- 500eKr kuni 13. sajand pKr

• Keskmise kiviaja üldiseloomustus – vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis ( Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), asustusviis, töö- ja tarberiistad , elatusalad.
  

Vanim teadaolev asula on Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal, u 8900 eKr (oli sessoonne ). Tuntud on ka Kunda Lammasmägi Kunda linna lähedal, u 8000 eKr. Keskmise kiviaja asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri (asusid jõgede/järvede ääres, liigeldi paadiga, elasid ). Kiviaja inimesed elasid enamasti veekogude ääres ning rannikualadel ja seetõttu liigeldi ka paatidega. Nad elasid püstkodades, mis näitab, et nad ei olnud paikse eluviisiga . Inimeste peamiseks elatusallikaks oli küttimine (põdrad, karud,metssead, hülged), kalapüük ja korilus . Koduloomaks oli koer. Tööriistad olid valmistatud kivist (kasutati kvartsi ja tulekivi ), sarvest, puust (ehitusmaterjal, tööriistad, liiklemisvahend- suusad, paadid ) ja luust ( pistodad , nooleotsad, õmblusnõelad, kirved , ehted jne). Üldiselt tegi iga inimene tarbe- ja tööriistu enda tarbeks. Kunda kultuuri elanike algkodu pole täpselt teada, arvatavasti tulid nad lõuna poolt Euroopast ja olid europiidset päritolu.

• Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering , asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad).
  

KAMMKERAAMIKA KULTUUR- Kammkeraamika kultuur algas umbes 4000 eKr uute hõimude saabumisega Idast, neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. Küttimise ja koriluse kõrvalt tegeleti ilmselt ka vähesel määral maaviljelusega (kaer). Asulad rajati siseveekogude kallastele ja mereranda, kus olid parimad võimalused kalapüügiks, küttimiseks ja koriluseks (nt Jägala, Pulli asula). Hakati ka tegelema savinõude valmistamisega, mis olid iseloomuliku kaunistusega, mis meenutasid kammi tõmbeid. Sellest tulenebki kultuuri nimi. Nelinurksed majad ehitati nii maapealse kui ka süvendatud põrandaga. (Inimesi maeti eluhoonete põrandate alla ning selili ja väljasirutatud asenditesse, hauda pandi kaasa ehteid , tööriistu ja jahitarbeid.) Kammkeraamikas olid tööriistad arnenenumad kui Kunda kultuuris, sest osati kivi lihvida ja võeti kasutusele savinõud.
NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR - Nöörkeraamika kultuur algas umbes 3000 eKr, see kultuur on pärit lõunast ja tegemist oli indoeurooplastega. Nendest kujunesid balti hõimud, kellest sai arvatavasti leedulaste ja lätlaste eelkäijad. Suurenes maaviljeluse tähtsus ja alepõllundus, mille tõttu algas rahvastiku paikseks muutumine. Peamine tegevusala oli siiski loomakasvatus ( kitsed , lambad , veised ). Tegeleti ka savinõude valmistamisega, mille muster oleks nagu nööriga tehtud, sellest tulenebki kultuuri nimi. Nelinurksed majad ehitati nii maapealse kui ka süvendatud põrandaga. (Inimesi maeti kalmistutele, mis rajati asulatest väljaspoole veidi kõrgematele küngastele). Nöörkeraamikas osati kivi puurida, selletõttu olid arenenumad tööriistad (võeti kasutusele nt venekirves) kui kammkeraamikas. Nöörkeraamika inimesed jäid paikseks ja peamine tegevus oli põlluharimine ja karjakasvatus, sellepärast oldi ka arenenum kui kammkeraamika.

• Pronksiaja üldiseloomustus – perioodi alguse dateering, seos Skandinaaviaga, asulakohtade paiknemine Eestis, kindlustatud asulad, peamised tegevus- ja ealtusalad. 2000- 500 eKr
  

Seos Skandinaaviaga - Kuna Eestis looduslikult (inglis)tina ja vaske ei leidunud, siis pronksesemed olid imporditud. Kaubanduslikult suheldi Skandinaaviaga, sest seal leidus inglistina ja vaske. Läänepoolsed kontaktid mõjutasid siinsete elanike uskumisi ja kombeid: kivikirstkalmed ja laevkalmed.
Asulakohtade paiknemine Eestis - Eesti jagunes kaheks eriilmeliseks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Eesti inimesed muutusid lõplikult paikseks.
Kindlustatud asulad - Seoses väärtuste kogunemisega (karjaloomad, pronks jne), tekkisid kindlustatud asulad - seda perioodi nimetatakse Asva kultuuriks. Neid rajati Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikul. Need paiknesid looduslikel kõrgendikel ning olid ümbritsetud paekividest või palkidest kaitseehitistega. (Iru ja Asva olid kindlusatud asulad nt)
Peamised tegevus- ja elatusalad - Peamised tegevusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus, käsitöö. Põhja-Eestis oli söödiviljelus ja lõunas alepõllundus. Matmiskobestikus hakkasid esinema ka tarandkalmed (põletusmatus.)

• Rauaaeg Eestis (peamiselt viikingiaeg ) ja üldiseloomustus – perioodi alguse dateering, linnuste aktiivne rajamine, suhted Skandinaavia viikingitega ja Vana-Vene riigiga, ühiskond ja inimeste tegevusalad.
  

Rauaaeg Eestis - Esimesed raudesemed jõudsid Eesti aladele Läänest u 500 a eKr. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg olid 450 - 1050 pKr.
Linnuste aktiivne rajamine - 8.saj aktivseerus linnuste ehitamine Eestis, kokku tuntakse u 120 muinaslinnust, mis jagunevad nelja rühma:
1. mägilinnused (Otepää)
2. neemiklinnused (Rõuge linnamägi)
3. kalevipoja sängi tüüpi linnused ehk voored (Tartumaal)
4. ringvall-linnused on kuntstlikud (Saare- ja Läänemaal).
Tõenäoliselt elasid linnustes ülikud, kelle rikkuse aluseks oli kaubandus ja röövretked. Eliiti saatis sõjaline kaaskond, mistõttu sõjameeste roll ja staatus ühiskonnas kasvas.
Suhted Skandinaavia viikingitega - 7.saj toimus rootslaste kuninga Ingvari retk Eestimaale. Viikingiajal 750-1050 toimusid pidevad rüüsteretked siinsetele rannikualadele ja saartele, sest Eesti asus Bütsantsi ja Idamaade kaubateede läheduses Vana-Vene ja Skandinaavia vahel.
Suhted Vana-Vene riigiga - Legendi järgi sai Vana-Vene riik alguse, kui idarahvad kutsusid 862.aastal endale valitsejaks viikingipealik Rjurik’u, kes asus elama Novgorordi linnusesse. 10. sajandil suhted idanaabritega halvenesid ja 1030.a tegi Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse ning rajas Tartu kohale tugipunkti ehk Jurjevi. Kuid seda vaid lühikeseks ajaks.
Ühiskond ja inimeste tegevusalad - Keskmises rauaajas kujunes külaühiskond. Tõenäoliselt elasid linnustes ülikud, kelle rikkuse aluseks oli kaubandus ja röövretked. Linnuste juurde rajatud asulates tegeleti muu hulgas käsitööga. Linnuste asend olulisemate teede ja jõgedeääres viitab kaubanduslikele sidemetele. Tegeleti käsitöö ja põlluharimisega.

• Eestlased muinasaja lõpul – rahvaarvu hinnanguline suurus, ühiskonnastruktuur (ülikud, nn vabad inimesed, orjad), suhted naabritega, tegevusalad ja kaubandus. Eesti haldusjaotuse kirjeldamine: kihelkonnad ja maakonnad (peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). 12-13 saj
  

Rahvaarvu hinnanguline suurus - 150 000 elanikku
Ühiskonnastruktuur - Ühiskond oli hierarhiline ja varanduslikul ebavõrdne. Valitseva kihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Elanike põhiosa moodusasid talupojad. Orja seisusesse võisid sõjavangide kõrval majanduslikel põhjustel sattuda ka kohalikke. Iseloomulik oli rehielamu , mis oli nii elu- kui ka tootmishooneks.
Suhted naabritega - Lõuna-Eestis esinesid konfliktid latgalitega. Samas aktiviseerusid eestlaste rüüsteretked Taani ja Rootsi rannikule . Nt Sigtuna 1187.a. Ida poolt olid ohuallikateks Novgorod ja Pihkva vürstiriigid.
Tegevusalad ja kaubandus - peamine tegevusala oli maaharimine , kus põllumaa suurust arvestati adramaades. Väike osa elanikkonnast tegeles raua tootmisega (Saaremaa, Virumaa), kaubanduse või käsitööga (relvad, pronks- ja hõbeehted). Kaubitseti lähinaabritega - liivlased, soomlased , rootslased , Pihkva ja Novgorod. Peamiselt tegeleti vahetus- või vahenduskaubandusega. (hõbe, sool jne viidi itta, karusnahad ja vaha läände, tegeleti ka vangidest orjade edasimüümisega).
Eesti haldusjaotuse kirjeldamine - Teatud piirkonna talud moodustasid külad, mis omakorda moodustasid kihelkonna ning 13.sajandi alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid maakondadeks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala
Eesti polnud muinasaja lõpus riik, sest Eesti oli jagunenud maakondadeks!

• Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus – vägi, targad, hing, jumalused ( Peko , Taara/Tharapita, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine.
  

Muinasusu põhielemendiks oli vägi- seda oli nii elusolendites, teatud objektides (kivid, puud), paikades (tammikud, allikad, ojad) ja taevas (päike), aga ka sõnades. Kõige enam oli väge südames, veres, küüntes ja juustes. Väge kontrollisid targad. Eestlased uskusid, et eluta ja elusal loodusel on hing (mõiste “animism”). Palju oli metsavaime ja koduhaldjaid (nt Peko). Kõrgjumalatest on teada Tharapitat ja Ukut. Selleks, et jumalustega hästi läbi saada, toodi ohverdusi (nii looma kui ka inimese). Selleks olid ohvrikivid ja ohvriallikad (Pühajõgi, Pühajärv, Verijärve).
Isikud:

• Kuningas Ingvar - Rootsi kuningas, 7. saj toimus tema rüüsteretk Eestimaale
  
• Jaroslav Tark- Vana-Vene riigi valitseja, kes 1030. a tegi ta sõjakäigu Eestisse ning rajas Tartu kohale tugipunkti ehk Jurjevi
  

Mõisted:

• Paleoliitikum- vanem kiviaeg (puudub Eestis)
  
• Mesoliitikum- keskmine kiviaeg (9000 kuni 4900 eKr)
  
• Neoliitikum- noorem kiviaeg (4900 kuni 1800 eKr)
  
• Kunda kultuur- esimene kultuur Eesti alal, kus inimesed tegelesid peamiselt koriluse ja küttimisega ning olid rändava eluviisiga. Sinna kuuluvad kõik mesoliitikumi asulad (Vanim teada olev asula on Pulli asula Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (u 8900 eKr), see oli sessoonne. Tähtsal kohal on ka Kunda Lammasmägi (u 8000 eKr) ja Narva Joaoru asula). Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist (kvarts ja tulekivi), sarvest, puust ja luust.
  
• Pulli küla- vanim teadaolev asula, mis Eesti aladelt on leitud, 8900 eKr. Asub Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal ning oli sesonne.
  
• Kunda Lammasmägi- üks tähtsamaid mesoliitikumi asulaid lisaks Pulli külale, 8000 eKr.
  
• Kammkeraamika kultuur- *vt teksti*
  
• Nöörkeraamika kultuur- *vt teksti*
  
• Asva kultuur- Algas pronksi ajal kui kindlustatud asulate ehitamine aktiviseerus seoses väärtuste kogunemisega.
  
• Kivikirstkalmed- matmisviis Põhja-Eestis Skandinaavia mõjutusel pronksi ajal
  
• Lohukivid- kivi, milles on ühe või mitme inimese poolt tehtud süvendit. Kividesse lohkude uuristamise komme jõudis Eesti alale tõenäoliselt Skandinaaviast. Lohkude uuristamise põhjused pole teada, kuid tavaliselt arvatakse neid olevat seotud viljakusmaagia
  
• Tarandkalmed- Pronksi aja lõpus hakkasid esinema ka tarandkalmed (põletusmatus.)
  
• Kääpad- Väikese rahvasterändamisega 6.-7.sajandil Lõuna-Eesti jõudnud kalmetüüp
  

II EESTI KESKAEG (1227-1558)
Viited

• Õpik: ptk 10, ptk 11, ptk 12 (ka lk 66), ptk 13 (ainult lk 70), ptk 16
  
• Atlas: lk 7-10
  

Teemad

• Muistse vabadussõja algus ja esimene pool (1208- 1217 ): ristisõja eelugu; erinevad osapooled ja nende huvid baltirahvaste vallutamiseks (saksa kaupmehed ja rüütlid, katoliku kirik); sissetung Eestisse; ja Ümera ning Madisepäeva lahingute tähtsus.
  

Ristisõda- sõda, mille eesmärgiks on ristiusu levitamine või kaitsmine (seda saab algatada Rooma paavst)
Esimene ristisõda toimus 11.sajandil, et vabastada pühalinn Jerusalemm moslemite käest.
Läti Henriku Liivimaa kroonika- ladina keelne ja kirjutatud 1224-1227. Kirjalik allikas! Autor oli saksa päritolu ja sellepärast oli subjektiivne seda kirjutades (kuna kirjutas sakslaste kasuks, kes sõdis liivlaste, lätlaste ja eestlastega).
Baltikumi vallutamisest olid huvitatud:

Saksa kaupmehed, kes soovisid häirimatult Venemaaga kaubelda

Katoliku kirik, kes soovis levitada ristiusku ja ristida paganaid (ehk oleks rohkem usklike, kes maksaks kiriku makse)

Aadlikud (kes kuuluvad rüütli seisusesse) soovisid sõjasaaki, maavaldusi, suurendada enda prestiiži (aga ka patulunastust)

Vene Vürstiriigid (Pihkva, Novgorod) tahtsid territooriume ja õigeusu levitamist
Sissetung Eestisse (algas 1208, rünnakut alustasid saklased)
Esimesena rünnati Ugandi maakonda ( sakslased , liivlased, latgalid ). Alguses toimusid vastastikused rüüsteretked ning sakslased lähtusid divide et impera (jaga ja valitse) põhimõttest. 1210 . a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnuse, mis oli Mõõgavendade ordu tugipunkt . Seal edu ei saavutatud, kuid lahkudes toimus Ümera lahing (1210), mille eestlased võitsid.
Kuulus on ka Madisepäeva lahing, mis toimus 1217. a septembris. Peaorganisaatoriks oli Sakala vanem Lembitu , kes kogus kokku 6000 meest. Sakslastel oli 3000 sõjameest. Lahing oli raske ning Lembitu langes ( positiivseks võib lugeda seda, et seal hukkus ka liivlaste Kaupo ) ja eestlased kaotasid.
Esimese poole kokkuvõtteks võib öelda, et kaotasime olulised juhid ja üldse palju inimesi.

• Muistse vabadussõja teine pool ja lõppvaatus (1219-1227): sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse; Saaremaa vallutamine ja selle tähtsus; eestlaste allajäämise põhjused; vallutussõja tagajärjed.
  

Sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse - 1218 läks piiskop Albert Taani kuninga Valdemar II jutule, et teha koostööd, sest ta sai aru, et üksi ta enam hakkama ei saa. 1219. aastal saabusid taanlased kuninga eestvedamisel Tallinna sadamasse, eestlased lasid võõrastel tegutseda, kuid kogusid salaja sõjaväge. Eestlasi võideti ning algas Harju-, Viru- ja Järvamaa võiduristimine. 1220 . aastal tungisid Lääne-Eestisse rootslased ning Lihula linnusesse asus kuningas Johan I koos rootsi vaimulikega. Kuningas läks tagasi Rootsi ning kindlust asus võidukalt piirama saarlaste malev. Peaaegu kõik 500 rootslast tapeti .
Saaremaa vallutamine ja selle tähtsus - 1227. aasta jaanuaris algas sakslaste retk Pärnust Muhu saarele umbes 20 000 mehega ning kiiresti vallutati linnused Muhus ja Valjalas. Sellega läks ka Eesti viimane vaba maa sakslaste võimu alla ja lõppes muistne vabadussõda (algas keskaeg).
Eestlaste allajäämise põhjused:
a) pidevad rüüsteretked aastatel 1208-1227 olid majanduslikult kurnavad
b) ordurüütlid olid hea väljaõppega elukutselised sõjamehed
c) sakslased täiendasid sõjaväge pidevalt uute meestega
d) sõdida tuli rootslaste, taanlaste, sakslastega, lisaks veel katoliku kirik
e) nõrk koostöö baltlaste ja Muinas-Eesti maakondade vahel
Vallutussõja tagajärjed:
a) Lõuna-Eesti kohalik eliit kaotas oma võimu või hukkus
b) Põhja-Eesti ülikud säilitasid vähesel määral oma võimu, osa nendest sulandus kokku vallutajatega (abielu teel)
c) Põliselanike maksukoormus suurenes- kõige suuremasse sõltuvusse langesid Sakala ja Ugandi elanikud, Saaremaa ja Läänemaa alistusid soodsatel tingimustel

• Üleminek muinasajast keskaega – keskaegsed riigid Liivimaal (ja uued maaisandad ), taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel (lk 58). Rüütlitest läänimehed ja läänikord (lk 66).
  

Keskaegsed riigid Liivimaal

Eestimaa hertsogkond (Taani) - valitses Taani kuningas, aga asevalitseja asus Tallinna linnuses ja riik oli sõltumatu

Saare-Lääne piiskopkond - valitses Saare-Lääne piiskop ning valitseti Haapsalu linnast

Liivi orduriik - Valitses Liivi ordumeister (ilmalik), sõltub Saksa ordumeistrist (Sakala, Järvamaa, Kagu-Eesti, Liivimaa alad) juhtkeskus oli Võnnus

Riia piiskopkond - Riia peapiiskop oli sakslane , sõltus Rooma piiskopist

Tartu piiskopkond - Valitseja oli Tartu piiskop, kes oli sõltuv Riia peapiiskopist, mis oli sõltuv Rooma piiskopist

Kuramaa piiskopkond - Valitses Kuramaa piiskop, see allus Riia peapiiskopile.
Taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel - 1227. aastal läksid Mõõgavendade ordu ja taanlased tülli. Tallinn kapituleerus sakslastele. 1238. aastal sõltmiti Stensby leping, et ordu ja taanlaste vahelist tüli lepitada Taani kuninga ja Liiviordu vahel. Leping sõlmiti ja taanlased said tagasi Tallinna, Harju- ja Virumaa, aga ordu Järvamaa. 1242 . aastal toimunud Jäälahing venelaste (Aleksander Nevski ) ja Liivi ordurüütlite vahel lõppes viimaste kaotusega, kuid Eesti jäi tänu sellele kuuluma Lääne-Euroopasse.
Rüütlitest läänimehed ja läänikord - Kogu maa, mida harisid talupojad jagunes: maaisanda domeen (riigivalitemise kulud, isiklikud väljaminekud) ja vasallide läänid ehk feoodid (sõjateenistuse eest). Kõige rohkem feoode jagasid piiskopid ja Taani kuningas, ent Liiviordu minimaalselt, sest olid nii kui nii rüütliordu ja ei vajanud tuge. Kujunesid maa- aadel ja mõisad, mis tõid tulu sellele omanikule. Taani hindamisraamatu järgi oli Taani kuningal 115 vasalli.

• Jüriöö ülestõus (1343-1345) – ülestõusu eellugu , põhjused, sündmuste areng ja tagajärjed (lk 72).
  

Ülestõusu eellugu - 1340-ndate aastate alguses oli Põhja-Eestis olukord keeruline, sest:

Taani kuningale valmistasid muret isepäised Harju-Viru vasallid (kuningas tahtis maa maha müüa)

Liivi ordu oli huvitunud territooriumi laiendamisest

maa põlisrahvas (eestlased) tahtis taastada vabadust
Põhjused - OLIGI ÜLESTÕUSU EELLUGU ju
Sündmuste areng - 23. aprillil 1343, mil Harjumaal rünnati öösel (sellep tagas eestlasi edu) ootamatult sakslasi ja taanlasi.Tähelepanuväärne oli Padise kloostri vallutamine (tapeti 28 munka). Lühikese ajaga läks Harjumaa (v.a Tallinn) eestlaste kontrolli alla ning valiti endale neli kuningat (Jüriöö ülestõusu väejuhid). Tallinna linnuse vallutamiseks paluti abi ka Turu foogtilt (ehk rootslastele), vajati mereväge (rootslased tulid appi, sest rootslased ei saanud taanlastega läbi). Võõrvõimude ainsaks kaitsjaks olid Liivi ordu, mille põhjapoolseim tugipunkt oli Paide linnus. Ordumeister Burchard von Dreileben (ordumesier Jüriöö ajal, surus eestlaste ülestõusu alla) võitles samal ajal venelastega Pihkva piiril kui algas Jüriöö ülestõus. Ülestõus andis ordule võimaluse sekkuda Põhja-Eesti asjadesse ning nad kutsusid eestlased Paidesse läbirääkimistele, mille eesmärgiks oli:

rahusaavutamine

protsessi venitamine (tõid juurde uut sõjaväge samal ajal)
Eestlased nõustusid läbirääkimistele minema. Läbirääkimised hakkasid 1343. aastal 4.mail ja osalesid eestlaste esindajad (neli kuningat) ning ordumesiter ja Tallinna piiskop. Tulemuseks oli eestlastest saadikute mõrvamine. Eestlastele sai otsustavaks lahing Tallinna lähedal Sõjamäe kõrgendiku. Eestlased kaotasid. Ülestõus levis ka Saaremaale ja 1343. aasta suvel alustasid ülestõusu ka saarlased , kes alistati kaks aastat hiljem. Saarlaste kuningas Vesse poodi üles ning karistuseks pidid saarlased ehitama Maasilinna linnuse (ehitasid saksa ordule ehk liivimaa ordule kuna said kotti ) ja lõpetama Kuressaare piiskoplinnuse ehitamise. Aastatel 1343-1345 toimunud Jüriöö ületõus oli muistse vabadusvõitluse jätk ehk selle lõppvaatus.
Tagajärg:

halvenes märgatavalt eestlaste õiguslikseisund

1346.a müüs Taani kuningas oma Harju-Viru valdused Saksa ordule (millele allus Liivi ordu ehk pmst Liivi ordust sai suurim maavaldaja Eesti maal EHK kaardil pole enam 6 riiki, vaid 5!!!!)
Jüriöö ülestõus lõppeb Saaremaal 1345!

• Keskaegsed riigid Liivimaal peale Jüriöö ülestõusu (5). Liivimaa maapäeva – kes seal osalesid, kus toimusid ja mis küsimusi seal arutati? Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega (lk 70).
  

Keskaegsed riigid Liivimaal peale Jüriöö ülestõusu

Liivi ordu

Saare-Lääne piiskopkond

Tartu piiskopkond

Riia peapiiskop

Kuramaa piiskopkond
Liivimaa maapäeva
Alates 1421 . aastast hakati Vana-Liivimaal pidama maapäevi (kord aastas), kus olid esindatud neli seisust:

Riia peapiiskop + teised vaimulikud

Liivi ordu meister + orduamentikud

vasalkondade esindajad

linnade esindajad (Tallinn, Tartu, Riia)
Maapäevad toimusid Volmaris või Valgas, otsuse tegemisel lähtuti konsensuse (üksmeelsest) põhimõttest. Seal arutati järgnevaid probleeme:

välispoliitilised küsimused

omavahelised tülid

maksud

talurahva küsimused
Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega- Liivimaa tähtsaimad välisvaenlased:

Poola ja Leedu personaalunioon (1385) ehk ühisriik

Taani, Rootsi ja Norra koaltisioon (liit ühiste eesmärkide saavutamiseks)
15. sajandi lõpus algas nn Vene alade kogumine ehk ühendamine üheks riigiks (Ivan III - Moskva vürst)

• Keskaegsed linnad Liivimaal (9). Keskaegsete linnade valitsemine ( raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Riia, Tallinna ja Tartu linnaelanikkonna suurus? Keskaegsed linnad ning kaubandus ja käsitöö. Hansa Liit ja selle tähtsus (mis kaupu veeti idast läände ja vastupidi?). Liivimaa linnad, mis kuulusid Hansa Liit
  

Keskaegsed linnad Liivimaal:

Tartu- linnaõiguse andis Tartu piiskop

Uus-Pärnu- linnaõiguse andis Liivi Ordu

Vana-Pärnu- linnaõiguse andis Saare-Lääne piiskop

Viljandi- linnaõiguse andis Liivi ordu

Tallinn- linnaõiguse andis Taani kuningas

Haapsalu- linnaõiguse andis Saare-Lääne piiskop

Paide- linnaõiguse andis Liivi Ordu

Narva- linnaõiguse andis Taani kuningas

Rakvere- linnaõiguse andis Taani kuningas
Keskaegsete linnade valitsemine - Kõrgeimaks linnavõimuorganiks oli raad ehk nõukogu. Raeliikmete arv sõltus linna mõjukusest (1. kohal oli Riia ja 2. kohal Tallinn). Näiteks Tallinas oli 14. sajandil 24 raeliiget. (12/12) Tähendab, et korraga oli võimul 12 raeliiget, sest raehärrad olid kaupmehed, kes ei saanud lubada, et ei tegele aasta aega kaubandusega, sellepärast vahetati raeliikmeid poole aasta tagant. Raeliikmeid, kes olid võimul, olid olid istuv raad ja kes mitte puhkav raad. Lisaks neile olid bürgermeistrid (linnavanem) ja südik (linna jurist). Tallinnas oli kaks erinevat õiguslikku piirkonnda, mis tekitas vastuolusid Toompeal (linnafoogt- aadlikud elasid seal) ja all-linn (raad- kodanikud) vahel. Nende eeskirjad ei kehtinud teineteise aladel kuigi paiknesid kõrvuti ja oli üks linn. Mida lähemal sa raekojale elad , seda tähtsam isik sa oled (nt kullassepp oli väga oluline). Rae ülesanded:

edendada linna kaubandust ja käsitööd

sotsiaalprobleemide lahendamine ( hospidalid - vaestele ja seegid - haigetele)

heakorra eest hoolitsemine ning linna kindlustamine (ja kaitsmise organiseerimine)

kõrgeim kohtuvõim all-linnas.
Keskaegsete linnade rahvastik - Tänu linnaõigusele tekkis linnas autonoomne kodanikkond. Linnakodanikuks saamine tähendas keskajal kodanikuõiguse omandamist koos loaga kodaniku kombel elastist teenida. Kodanikuks vastuvõtmisel anti kodanikuvanne ja maksti kodanikuraha. Kõik linna elanikud polnud täieõiguslikud linnakodanikud ehk bürgerid, suur osa oli lihtsalt elanikud. Tõenäolised olid külaelanikud huvitatud linna pakutud majanduslikest võimalustest. Linn pakkus külaelanikele võimaluse muuta oma sotsiaalset staatust, teenida elatist kaubanduse ja käsitööga.
Riia, Tallinna ja Tartu linnaelanikkonna suurus - Riias ~10 000 elanikku, Tallinnas ja Tartus ~5000 elanikku
Keskaegsed linnad ning kaubandus ja käsitöö -
Hansa Liit ja selle tähtsus-
Liivimaa linnad, mis kuulusid Hansa Liitu-
Isikud

• Piiskop Albert- Läti piiskop, kes alustas vallutusõda aastal 1200, ta saabus 23 laeva ja 500 mehega Väina jõe äärde esimesele sõjaretkele
  
• Kaupo- liivlaste vanem, kes lasi end ristida ja suri Madisepäeva lahingus
  
• Lembitu- Sakala vanem, Madisepäeva lahingu peaorganisaator ning ta langes lahingus
  
• Valdemar II- Taani kuningas, kelle eestvedamisel jõudsid taanlased 1219 tänapäeva Tallinna alla sadamasse
  
• Johan I (ka Johan Sverkersson)- rootsi lapskuningas, kes 1220. a tungis Laane -eestisse koos sojavaega
  
• Aleksander Nevski- Jäälahingus venelaste juht
  
• Burchard von Dreileben- Liivimaa ordumeister jüriöö ülestõusu ajal (surus eestlaste ülestõusu maha)
  

Mõisted

• Ristisõda- sõda, mille eesmärgiks on ristiusu levitamine või kaitsmine (seda saab algatada paavst)
  
• Läti Henriku Liivimaa kroonika- see oli kirjutatud ladina keeles, tõenäoliselt ajavahemikus 1224-1227. Autor on saksa rahvusest katoliku preester. Ta kirjutab ristisõjast liivlaste, eestlaste ja lätlaste vastu, kuid ta oli subjektiivne ning kirjutas selle sakslaste kasuks kuna oli ise ka sakslane.
  
• Mõõgavendade ordu (ka Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu)- vaimulik rüütliordu, mis loodi piiskoppide eestvedamisel 1202 ja mis lagunes 1236. a Saule lahingus
  
• Ümera lahing- toimus 1210 ning eestlased võitsid
  
• Madisepäeva lahing- toimus 1217. aasta septembris ning eestlased kaotasid
  
• Liivimaa- ajalooline territoorium Eesti ja Põhja-Läti aladel keskajal, seal oli 5-6 riiki.
  
• Stensby leping- 1238. aastal loodaud leping lepitamaks Taani kuningat ja Liiviordut. Konflikt tekkis juba 1217. aastal taanlaste ja Mõõgavendade ordu vahel, kui Tallinn kapituleerus orudule. Selle lepinguga sai Taani kuningas tagasi Tallina, Harju- ja Virumaa, ordu aga Järvamaa
  
• nn Paide „läbirääkimised“- protsessi venitamiseks (sakslased saaksid lõunast juurde kutsuda) kutsusid sakslased eestlased Paidesse läbirääkimistele. Läbirääkimised hakkasid 4.mail 1343 ja osalesid eestlaste esindajad ning ordumeister ja Tallinna piiskop, kuid tulemuseks oli eestlastest esindajate mõrvamine.
  
• Liivimaa maapäev- Maapäevi hakati pidiama 1421. aastal. Neid peeti kord aastas, kus oli esindatud neli seisust: Riia peapiiskop + teised vaimulikud, Liivi ordumeister + orduametnikud, vasallkodnade esindajad ja linnade esindajad (Tallinn, Riia ja Tartu). Maapäevad toimusid Volmaris või Valgas ning otsuse tegemisel lähtuti konsensuse põhimõttest. Seal arutati välispoliitilisi küsimusi, omavahelisi tülisid, makse ja talurahva küsimusi.
  
• linnaõigus- Selle põhjal sai asulast linn. Selle andsid maaisandad asulatele. See sätestas teatud privileegid (müntide vermimine , kohtuvõim, valitsemine jne). Maaisandad said linnalt makse ja maaisand loobus linna valitsemisest ja kohtuvõimust, selle eest hoolitsesid linnaelanikud.
  
• raad- kõrgeim linnavõimuorgan, võim pole ainult ühe inimese käes (raehärrad)
  
• gild - kutseorganisatsioon
  
• tsunft - käsitöölaste vennaskond. 14.sajandi tesiest poolest pärinevad esimesed kindlad teated selle kohta Liivimaa linnades.
  
• tsunftisundus-
  
• skraa -
  
• Hansa Liit-