kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad
Erinevus vasallisuhtest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast, samuti polnud isandal talupoegade suhtes konkreetseid kohustusi. 2 põhilist majandussüsteemi: Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks.Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. Raskete koormiste tõttu asusid talupojad sageli otsima teist elupaika. Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks, s.t neil oli keelatud oma maalt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nim pärisorjadeks, sest oma isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisuselt mõneti orjadega.
kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis ka alepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad
· Vallakogukonna juhiks Eestimaal oli talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. · Talurahva koormised-mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised(pearaha), nekrutiandmise kohustus, kogukondlikud koormised · 19.saj II'st poolest ei pidanud eestlased enam näljahädasid kartma, sest hakati kasvatama kartulit · Vili ja viinamüük Venemaale · Mõisamajandus muutus. Pärast talude päriseks müümist ja teorenti ei olnud enam tööjõudu ja võeti palgatöölised-moonakad. · Hakati mõtlema masinate kasutusele võtmisele · Piimaühistud-meiereid · 19.saj lõpul piimakarjakasvatus · 1870- I raudtee, piimatooteid hakati Peterburgi vedama · 1858-Kreenholmi manufaktuur · Kalevivabrikud- Sindis, Kärdlas, Narvas · Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus · Masina- ja metallitööstus Tallinnas, Tallinn muutus suureks tööstuskeskuseks
näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist.
on kindlasti väga tähtis etapp inimeste arengus keskajal. Feodaaltsivilisatsioonis kujunes välja läänipüramiid. Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk, kus elasid ka talupojad. Levima hakkasid: 1. Rendihärrus ehk kogu feodaali maa jagati talupoegadele, kes maksid sellel elamise eest renti; 2. Mõisahärrus ehk talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, et toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad maksid oma maa eest feodaalile teorenti. 11. sajandi alguses oli feodaaltsivilisatsioon ära kannatanud demograafilise madalseisu ja paljude inimeste elu mõtteks oli saanud sõda ja sõjapidamine. Feodaaltsivilisatsioon langes, kuna kuningavõim Frangi riigis oli aja jooksul langenud ning lõpuks olid käes kodusõjad. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Peale Frangi riigi langust säilisid veel iseloomulikud tunnused üpris kaua, näiteks pärisorjus.
Isegi tagurliku Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et on vaja reforme 1816./1819. aasta seaduste vigade parandamiseks. Uute seaduste väljatöötamiseks loodi spetsiaalne komitee, mille koosseisus olid enamuses balti aadlikud. 1849 Liivimaa talurahvaseadus talumaa eraldati mõisamaast, seda ei tohtinud enam mõisaga liita, v.a. nn kvoodimaa mõisateenijatele teorenti oli võimalik asendada raharendiga mõisnik võis talusid päriseks müüa 1856 Eestimaa talurahvaseadus Seaduse vastuvõtmine venis, sest Eestimaa mõisnikud olid veel tagurlikumad ja võitlesid talurahva maaomandi tekkimise vastu. Nad üritasid sisse seada pärilikku teorenti, et kindlustada endale tasuta tööjõud ka edaspidiseks. talude maad tuli mõisamaadest eraldada ja neid ei võinud enam mõisaga liita v.a. kvoodimaa (seisuga 9
teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. · Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti. · Feodaali seisukohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, neid püüti kõigest väest maa küljes kinni hoida. · Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnimaisteks. Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Ristiusu kiriku teke · Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. · Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur Milano ediktiga aastal
maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuninga maavaldused, investituur- vasallisuhte sõlmimise akt, tulevane vasall vandus isandale ustavust ja senjöör andis lääni.Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus- talupojad kasutasid ainult väiksest lappi, millest toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks, ta tasus feodaalile maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Nõukogu- suurvasallidest koosnev, kuninga ümber, mis andis talle soovitusi poliitilistes küimustes. Turniir- treening ja ettevalmistus sõjaks(meelelahutus) Ristiusu levimine: 1 saj. Rooma riigis keiser Constantinus Suur tunnistast Milano ediktiga ristiusu aastal 313. Lähis- Ida, Euroopa. Linnad> maapiirkonnad, valitseja <>rahvas. misjonärid kandsid edasi ristiusku.Ristiusustamine kestisi üle 1000 aasta.
kumbki pool ei täitnud oma kohustusi. Vasall suhteid iseloomustas ka see, et lepinupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool oli teisest selgelt kõrgemal. Ma arvan, et selline hirearhia võib tekitada palju tülisid, mida saab järeldada keskajal toimunud sõdade paljususest. Talupojad pidid maksma neile antud maalapi eest erinevaid koormisi oma isandale. Teatud koguse saagist pidid talupojad oma isandale loovutama, kõik ülejäänud võis endale elamiseks jätta. Veel tehti ka teorenti, käies mõisas tööl, mõnel puhul oli seda paar päeva aastas või nädalas. Hiljem, kui arenes raha mindi edasi raharendile, siis pidi talupoeg ise oma saagi lähimal turul maha müüma ja sellest oma maksud tasuma. Sageli andis talupoeg end röövimistest ja sõjakäikudest ohustatuna feodaali kaitse alla, millega aga kaasnes tema maa minek feodaali valdusesse. See samm võis küll tuua hetkelise kasu talupojale, kuid see-eest võttis ära järeltulevate põlvede vabaduse. Nende
näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. -Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Mõisnikul oli ka pärisorja karistada kodukariõigus.
Kuna need talurahvaseadused tegid talupojad ainult de jure vabaks, kuid päriselus nende olukord paremaks ei läinud, loodi uued talurahvaseadused: 1849. Liivimaal, 1856. Eestimaal ja 1865. Saaremaal. Seadustega eraldati talupoegade käes olnud maa mõisamajandist, teorent asendati raharendiga. Raharendile mindi riigimõisates üle varem, kuid riigimõisasid oli vähem kui eramõisasid ja eramõisad ei läinud nii kiiresti raharendile üle. Raharenti oli raksem kanda kui teorenti ja talupojad jäid veel rohkem mõisnikule võlgu, ka rendimäärad suurenesid. Uue seadusega anti talupoegadele võimalus maad osta. 1858. aastal toimus palju talurahvarahutusi, sest talupojad uskusid, et uute seadustega on nad teoorjusest vabastatud. Kõige suurem kokkupõrge oli samal aastal 2. juunil Mahtra mõisas, kus kogunes 700-800 talupoega karistussalga vastu. 8 inimest suri, mõlemal pool oli haavatuid ja ülestõusust osavõtnud talupoegi karistati karmilt. 1865
1.Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2.Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. 21. Joonista läänipüramiid. 22. Mis on rendihärrus?(1) Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid sellekasutamise eest renti. 23. Mis oli mõisahärrus?(1) Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi,millest toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest nn teorenti,käies mõisas tööl. 24. Millised alasid on peetud keltide algkoduks?(3) Nende algkoduks on peetud Ida-Prantsusmaad, Põhja-Sveitsi ja Lõuna- Saksamaad. 25. Millised hõimud tungisid Britanniasse 5.sajandi keskpaigas?(4)Germaani hõimude massiline sisstung Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. 26. Milline kuningriik oli Britannias kõige mõjukam?(3)
Euroopas oli sõdade aeg, Napoleoni sõjad. 1816- Eestimaa kubermang 1819- Liivimaa kubermang + Juriidiliselt sai talupoeg pärisorjusest vabaks- De jure - Talupoeg vabastati ilma maata, maa jäi mõisnikule, kuid talupoja jaoks oli see peamine elatusallikas. „Sa oled vaba mees!” Tegelikult ei muutunud midagi, talupieg pidi minema mõisniku juurde ja küsima endale maad. Tekkisid vabad rendilepingud- De facto Majanduslikult sattus talupoeg palju raskemasse olukorda. Nõuti teorenti, saabus teoorjuse aeg. Pärast priiuse andmist, hakati talupoegadele andma nimesid.
Vasallo kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 11.Tulevane rüütel alustas 7a.teenistust paazina aadliperekonnas kus ta õppis seltskonnas käitumist ja häid kombeid.U.15a.sai temast kannupoiss.U.20a.löödi noormees rüütliks. 12. rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti/mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 13.Linn tekkis soodsale paiknemiskohale.Enamik linnu tekkis jõesuudme,silla või koolmekoha juurde,sadamapaika või mujale.Linna arenguks oli vaja palju talupoegi,kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale.Sellisteks piirkondadeks olid Toscana,Lombardia,Pariis.Veneetsia. 1)Millal asusid idaslaavlased Dnepri jõe äärde 2)Mida loetakse VanaVene riigi alguseks. 3)Mille poolest erines Novgorod teistest Vene vürsti riikidest
Teisisõnu feood oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi. · Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalie oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. · Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. 12. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Lääne-Euroopas tunti neid kui normanne ning inglismaal kui taanlasi. Ida-Euroopas nimetati retklejaid varjaagideks. Viikingite näol oli tegemist elanikkonna eri kihtide esindajatega. · Viikingriretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaeegadel. Mindi
kuninga jagatud kiri, millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle. 8.Mis on investituur? (1) vasallisuhete sõlmimise sümboolne akt 9.Mis on sunnismaisus? (1) talupojad, kellel oli keelatud oma maalapilt lahkuda 10.Mis on rendihärrus? (1) kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti 11.Mis on mõisahärrus? (1) talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 12.Kumb nimetatud kahest süsteemist oli talupojale raskem? Miks? mõisahärrus kuna nad olid phmt pärisorjad 13.Mida tähendab, et läänisuhe oli: · lepinguline vasalli ja feodaali alluvussuhe on vastasikuste kohustuste ja õigustega · hierarhiline feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad, Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla, Parunid paarkümmend küla, Rüütlid 2 3 küla · isikuline
Ordu lahkus ilma tõttu. 1345 tuli ta tagasi ja vallutas lõplikult saaremaa.. Karistuslinn Maasilinn ja lõpetati Kuressaare linnus .. Kokkuvõte 3 suurt maakonda hõlmas( põhjaeesti). Eestlased kaotasid oma vabadust täiega. Muiste vabaduse jätk. Maarahvas xiv-xvi sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvastikuline koosseis Algas talurahva laialdane karistus ja seadusetus. Talupoegadel eriti õigusi polnud enam. V sajandil nõuti mõisatest üha enam teorenti ning säilis mõisates loonusrent. 16 sajandil mindi üle raharendile. 16 sajandil kujunes välja sunnismaisus ja pärisorjus. Talupeogi võis müüa, kinkida ja vahetada. Osa talupoegi jäi siiski vabaks. Talurahva kihistuime. Maavabad- kõrgeim kiht läänikirja omasid. Vabatalupojad- vabastatud teotööst ja maksid raharenti. Adratalupojad- köige rohkem . Kohustused mõisa ees, maksidrenti, ''üksjalad'' kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas. Ehk need kes ei
Domeen- kuninga maavaldus,kahanes pidevalt.Feodaalid said kohtuvõimu,maksude kogumise,neile allus rüütlivägi– sõltumatuks.Feodaalne killustatus-maa oli jagunenud väikesteks feodaalvaldusteks, kuningavõim oli nõrk, pidevad kodusõjad.Talupoeg– tasus maa eest teotöö ja/või maksudega.Rendihärrus-kogu maa talupoegade käes,tasuvad renti– naturaalrenti toiduainetes.Lääne-Euroopas.Mõisahärrus-osa maad talupoegade käes, uurem osa mõisamaa,talupojad tasuvad lisaks teorenti(töö mõisa põldudel).Ida- Euroopas.Sunnismaisus-oma maalt lahkumise keeld.Pärisori-sunnismaised talupojad, kelle isikuvabadus oli piiratud.Kuulus feodaalile,võis müüa,kohtuvõim.PÄRISORJUS– tunnused:talupoegade müümine maast lahus/sunnismaisus/piiramatu feodaalrent(koormised)/relvakandmise keeld/allumine mõisniku tahtele(abiellumisluba,töökäsud jms)/avalikust elust kõrvalejäämine/kitsendused vallasvara omamisel,kinnisvara kuulus mõisnikule/mõisniku kohtuvõim
kui seal asusid talupojad. Domeen- kuningate maavaldused, vähenesid(läänistatud maatükid ei tulnud neile tagasi) Talupojad olid kohustatud feodaali heaks tööd tegema(teotöö)/andamit maksma, isandal puudus konkreetne kohustus. Talupojad sõltusid feodaalist. Majapidamissüs: 1)rendihärrus-kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes selle eest renti maksid 2)mõisahärrus-talupojad kasut väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile teorenti. Sunnimaisus-takistamaks talupoegade ümberasumist, keelati neil oma maalt lahkuda. pärisorjad,sest isikliku vabaduse piiratuse poolest sarnanesid orjadega. 11.Viikingid(800-1050) Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. 1)Retkedel käisid talupojad põllutööde vaheaegadel-müüma/vahetama , laevu/rannikuid rüüstama. 2)elukutselised 3)kuningad, kes olid alla jäänud maa pol ühendamisega seotud võitlustes. Põhjus:kliima, põlluharimiseks
Immuniteedikiri- sellega läks muist riigivõimufunktsioone, näiteks kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle. Kuninga ametnikel oli keelatud lääni territoorjumile tulla. 1. rendihärrus- tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamis eest renti. Mõisahärrus- mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa maast jäi mõisamaaks. Talupojad tasusid oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. Sunnismaius- talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et talupoegade ümberasumist takistada. Pärisorjus- nii nimetatakse sunnismaiseid talupoegi. 1. 2.
vabalt valitud elukaaslasega, seega omada perekonda. Pärisorjal oli õigus omada vallasvara. Lääne-Euroopa valitsejad hakkasid pärisorjust piirama või koguni lõpetama pärast 14. sajandil toimunud suuri talurahvaülestõuse, mille hulka kuulusid Wat Tyleri ülestõus Inglismaal ja žakerii Prantsusmaal. Saksamaa idaosas tugevnes pärisorjus eriti 16.– 18. sajandil, kui kasvas vilja tarbimine, mille tagajärjel suurendati teorenti. Kuigi Lääne- Euroopas algas pärisorjusest vabaksostmine juba 13. sajandil, oli näiteks Prantsusmaal veel 1789. aastal 7% talupoegi pärisorjad. Pärisorjus kaotati enamikus riikides ajavahemikul 1721–1820, Rumeenias 1864. aastal. Viimase piirkonnana Euroopas kaotati pärisorjus Bosnias ja Hertsegoviinas 1918. aastal. Soomes, Norras ja Rootsis ei ole pärisorjust olnud. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13
Keskusteks olid nüüd Hiiu- , Järva- ning Virumaa. Seekord keelduti abiteost heinateol ja rukkilõikusel. Kolga ja Anija talupojad käisid isegi Tallinnas õigust nõudmas, kuid võeti kinni ja peksti poolsurnuks. Karistussalkade abiga suruti vastuhakud, millest küll ükski polnud Mahtraga võrreldav, maha. 1856. aasta talurahvaseadust täiendati 1858. aastal nii, et loobuti üldse teotöö normeerimisest. 1865. a. lubati teorenti ainult veerandi ulatuses koormistest ning sedagi vabatahtlikul kokkuleppel (alates jüripäevast 1868 keelati rendilepingute sõlmimine teoorjuse peale). 1861. a. kaotati pärisorjus Venemaal. Sealsed talupojad said ka maad, kuigi väljaostuga. Aleksander II viis ellu veel rea edumeelseid reforme: passiseadus andis talurahvale liikumisvabaduse, kohtuseadus vabastas mõisnike kohtuvõimu alt ja keelas neil kohtuta talupoegadele ihunuhtlust anda, omavalitsuse reform
9-19 saj paiku muutus benefiits feoogiks. Feood oli vabalt pärandatav ja senjööri kinnitus polnud vajagi. Talupojad ja mõis Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks st neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda, neid nim pärisorjadeks. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi vältel (800-1050) rüüstasid ja vallutasid nad maid, sajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Lääne-Euroopas - normannid. Inglismaal nim kõiki põhjamaalasi taanlasteks. Ida-Euroopas variaagid. Meil tunti viikingi nimetust.
Vabade talupoegade järeltulijate olukord muutus sarnaseks orjade järeltulijate olukorraga. Kujunes 2 põhilist majapidamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrus feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid väikest maalappi, millest toideti oma peret, suurem osa jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Feodaali seisukohal oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu. Talupojad muudeti sunnismaiseks. 11. Viikingite nimed ja liigid. - Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Lääne-Euroopas kandsid nad nime NORMANNID. Inglismaal TAANLASED, Ida-Euroopas VARJAAGID, Skandinaaviamaades- VIIKINGID (vik-kindlustamata kaubaplats). 12. Läänetee- ja idatee
Läänisuhted - *isikulised (2 konkreetse isiku vahel) * lepingulised (tehti leping) *hierarhilised ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Oma maa eest tasusid talupojad teorenti. Domeen kuninga maavaldus Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu viisid olid teistsugused: rent ja muud maksud ja/või teotöö, talupojad ei olnud vabad ning isandal ei olnud kohustusi talupoja suhtes. Peatükk 9 313.a Constantinus Suur tunnistas Roomas lubatuks ristiusu (Milano ediktiga). 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
Talupojad maksida talle maa kasutamise eest renti. Algul maksti renti natuuras- isandale anti kindle kogus loomi ja põllusaadusi. Hiljem mindi järk- järgult üle raharendile- talupoeg pidi ise oma toodangu turul maha müüma ning sellest oma maksud tasuma. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret. Suurem osa maad jäi isandale (mõisamaa). Talupojad tasusuid feodaalile oma maa eest teorenti- käisid mõisas tööl ning toodangu realiseerimise eest hoolitses feodaal ise. Sageli esinesid need kaks majandamisvormi kombineeritult: talupojad pidid tasuma nii rendimaksu kui ka tegema teotööd.(lisa 2) Feodaalidele oli maa talupoegadeta väärtusetu. Järelikult kujutasid talupojad endast suurt varandust ja neid püüti maa küljes kinni hoida. Selleks, et talupojad raskete koormiste tõttu teist elupaika ei otsiks, muudeti nad sunnismaisteks. Neil oli keelatud isanda loata
aastar keiser Nikolai I. Seadus hakkab kehtima Liivimaal pärast selle avaldamist eesti ja läti keeles. Seadus kinnitab kogu maa mõisnike omanduseks, maad saavad talupojad vabalepingu alusel rentida või osta. Teiseks nõuab seadus maa jaotamist mõisa- ja talumaadeks ning teorendi asendamist raharendiga12. Seaduse vastuvõtmine venis kuna Eestimaa mõisnikud olid veelgi tagurlikumad kui Liivimaa aadlid ja võitlesid talurahva maaomandi tekkimise vastu. Nad üritasid sisse seada pärilikku teorenti, et kindlustada endale tasuta tööjõud ka edaspidiseks. Seaduse kinnitas 1856. Aastal keiser Aleksander II. Aprillis 1858, kui valmis selle saksa ja eestikeelne tõlge, kuulutati seadus Eestimaal välja. 1856. aasta seadus: §33 tõlgiti mõisnike poolt ilmselt tahtlikult vene ja siis ka eesti keelde nii, et võis välja lugeda, et mitte ainult talumaade suurus ei jää mõõtmistööde lõpuni endiseks, vaid ka koormised. See paragrahv muutis sellega ära ka §127, mis piiras teotööd.
olnud lõplik, sest ilmade soojenemine sundis lahkumisega kiirustama. 1346. aastal – Taani kuningas müüs Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule,. 1347. aastal – Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla, kes oli tunduvalt kindlakäelisem kui Taani kuningas 8. MAARAHVAS 14.-16. SAJAND Talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu: Eestlaste õiguslik kord halvenes Esikohale tõusis teoorjus (15.saj), tuli maksta teorenti ja säilis ka loonusrent 16. saj mindi loonusrendilt üle raharendile 16. saj alguseks kujunes Eestis välja sunnismaisus(talupoeg isiklikult pole vaba ning kuulub maatüki juurde) ja pärisorjus(talupoeg oli mõisniku enda omand) Talupoegi võis müüa, vahetada, kinkida ja pärandada Soodsam olukord oli vabatalupoegadel Haagi- ehk adrakohtunikud – ära pagenud talupoegade kindlaks tegijad,
Väge inglismaal kohatud, et pärisorje tõstetud talukohtadest välja. Ka suurte võlgnevuste puhul kui väljatõstetud, siis anti mõnele sugulasele. Härrad tunnustasid isegi testamenti. Kui lesknaine tallu jäänud, siis mõisnik rohkem otsustanud, kes tlu omanikuks saab. Pärisorje koheldud kui vallasvara omanikku, kaubelda turul. Villaan on ka oma tlu müünud, aga harva. Tallage maks, normannid tõid termini. Peamine maks mõisikele, kroonule. Teorenti määramatu õiguslikult, 13. sajandil fikseeriti täpsemalt, mitte nii kõrge kui Eestis. 14. sajandi I poolel kaks-kolm päeva nädalas, Eestis kuus. Häära nõusolekku vaja abiellumiseks, eriti kui väljapoole oma valda/mõisa. Mõisnikul endal ei ole õigust pruuti/peigmeest valida, va leskede puhul. Pärisorjal, talurahval õllepruulimine, viljajahvatamine keelatud, mõisnik tahtis kõrtsi, oma veski pealt teenida. Üritasid keelata haridust
või vähemal määral pärisorjus eksisteeris. · Pärisorjus Inglismaal: Samuti klassikaline lääne-euroopa pärisorjuse baasiks. Villenaaz/ Villaanlus jms, nime kirj vorme palju ja erinevaid. Inglise pärisorjuse kosta eesti k mõistet ei ole Villenaaz sünonüüm pärisorjusele. Vaba talurahvas oli inglismaal 12 sajandi lõpus, iis viidi sisse pärisorjus. Siiski eesti entsüklopeedia dateering on vale.. Gebur oli rendikohapidaja, mille eest pidid nad maksma teorenti. Pidid maksma rahas/natuuras makse surma korral. Pärandimaksu sisuliselt ei olnud. Vähemalt 12 sajandil, mis on pärast vallutust, on talurahvast maast lahus müüdud. Britannica definitsioon niisiis ka siin vale. 75% talurahvast on terminiga Villani tuntud grupis, kelle sünonüümiks olid rustitsi ja omines. Kasut ka terminit astkriptitsi. Doomsday booki järgi ligi 10 % küla elanikkonnast oli veel 11 saj lõpus orjad. 14% on
· Maade kasutamisega seotud majanduslike ja õiguslike probleemide lahendamine · Keskkonnamõjude hindamine 5. Feodaalaja maakasutuse iseloomustus. (lk 40) Alates 13.saj rajatud mõisad olid tekkinud talupoegadelt äravõetud maadele. Mõisa territoorium jagunes siitpeale mõisamaaks ja talumaaks. Talumaa oli talupoegade kasutuses olev maa, mõisamaad majandas feodaal. Mõisapõlde harisid talupojad oma loomade ja vahenditega, tasudes nn teorenti. 5 Asustuse põhivormiks oli küla, milleks loeti vähemalt kolme talu kooslust. Küla kujutas suhteliselt kompaktset asulat, mille majapidamised olid seotud maade ühisusega. Hooned olid grupi või reana küla keskuseks, põllud, heinamaad ja muud kõlvikud asusid nende ümbruses. Küla kasutuses olnud maad moodustasid külasarase, mis kuulus kogu külakogukonnale. Külasaras hõlmas kõik kõlvikud- põllud, heinamaad, karjamaad,
Nad läänistasid omakorda maad väikevasallisdele, kogudes neilt makse sõjaväe mundri jaoks, alludes ise oma isadale. Talpojad oli püramiidi põhjas, madalamad MAJANDAMISSÜSTEEMID 1. Põlisrendisüsteem-kogu deodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti maksma, kas tegudes või loomadega. Hiljem hakati maksma raha. 2. Pärisorjaduslik mõisamajandus-Talupoeg rentis mõisnikult väikest maalappi, makstes teorenti. See oli karm ning talupojad tahtsid linna minna, kuid mõisnikud muutsid nad sunnidmaisteks. Pärisorjuse kujunemine Pärisorj. Mmaj. Hakkas vabade talupoegade ja orjade vaheline eraldusjoon ähmastuma, kuna orjadele anti ka nüüd maad, nii oli mõisnikel kergem. VASALLITEET Varakeskajal tekkinud senjööri/isanda ja vasalli e. sõltlase suhtel põhinev feodaalkord. Sõlmimine toimus investutuuri(sümboolne akt) alusel. Hiljem arenes see päritavaks põlvest põlve
Talupoeg pidi mõisnikule tasuma renti ja tegema teotööd. Sageli andis vaba talupoeg ennast sõjakäikudest ja röövimistest ohustatuna feodaali kaitse alla, millega kaasnes tema maatüki üleminek feodaalile. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa maad kuulus mõisale. Talupojad tasusid teorenti. 1.5 Suur-Britannia rahvaste kujunemine Keldid Suurim sisseränne Britanniasse algas 10ndal saj. e.Kr. Britannia saartele ja hiljem Iirimaale sundis Kelte asuma Germaanlaste surve. Keltide majanduse edukus rajanes raua tootmisel ja seppade osavusel. Keldid hakkasid adrale panema rauast tera. Keltide ilusaks leiutiseks oli adranuga. Hakati kasutama raudvikatit, mis tegi võimalikuks heina varumiseks. Jahvatamisel hakati kasutama ringiaetavat käsikivi.
ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. -Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti – s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent – talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Mõisnikul oli ka pärisorja karistada – kodukariõigus.
ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. -Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Mõisnikul oli ka pärisorja karistada kodukariõigus.
Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Kogu maa oli välja renditud talupoegadele ja selle Väiksem osa maast oli talupoegadele välja renditud maa kasutamise eest maksid talupojad renti. Algul ja suurem oa maast jäi mõisnikele ning seal asusid maksti loonusrenti (teatud osa oma saagist ja mõisapõllud. Rentimise eest pidi talupoeg maksma loomadest tuli anda), hiljem, siis kui linnad teotööd ehk teorenti (käis oma vahenditega tekkisid, hakati maksma raharenti. mõisapõlde harimas. Levi Euroopas pigem lääne pool (Elbe jõest Levis Euroopas pigem ida pool (Elbe jõest idas) läänes) Kuna maal ilma talupoegadeta väärtust ei olnud (keegi ju ei harinud seda maad), siis muudeti talupojad sunnismaisteks. See tähendab, et hakkas kujunema pärishorjus. Neid pärisorje saadi vabade talupoegade seast, kes olid võlg jäänud. Veel saadi pärisorju orjade seast
talupoegkond ühtlustub. Erinevalt orjadest olid õigusjõulised, polnud juriidiliselt asjatud. Isiklikvabadus ei ole tagatud majandusliku seisusega. Kui talupoegkond vabaneb, siis majanduslik seisund ei parane. Kohustused eri piirkondades erinevad. 12 Teotöö kohustus kekajal oli mõõdukas. Andamid koosnesid teotööst, loonusandamist ja rahaandamist. Rikkamatelt talupoegadelt ainult raharent, vaesematelt teorenti. Regulaarsetele andamitele lisandusid erakorralised nagu päranduse saamine, luba abielluda jms. Spetsiaalsed maksud nagu banaliteedi õigus, et kasutada mõisniku ahju, makstes selle eest või oma ahju kasutades ka maksu maksta. Andamitega seotud kohtupidamine, mõisnikud võisid nõuda erakorralist andamit. Kõrgkeskajal talupojal võimalus pageda kuigi olid sunnismaised, sest linnad kasvavad ja teatud aja möödudes ei saanud mõisnik talupoega enam välja nõuda.
annaabi.ee 
