Tripoli Koostas:(nimi) Asukoht ● Tripoli- Liibüa pealinn ja sadam. ● Tripoli asub Põhja serva Sahara kõrbes oaas Vahemere lõunakaldal. Ajalugu ● Tripoli linnas on säilitanud tugev Araabia traditsiooniline stiil ja tunnused, vanalinna suurim ajalooline mošee ehitati 10. sajandil, ümber ehitatud 17. sajandil. ● 7.sajandil araablased vallutasid linna. ● Aastal 1951, Liibüas kuulutatud ametlik iseseisvumine määrati pealinnas Tripolis. ● Tänapäeva Tripoli kohale asutasid foiniiklased 7. sajandil eKr Oea linna. Hiljem läks linn kreeklaste koloonia Kürenaika, seejärel Kartaago võimu alla.
Liibüa Asukoht · Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. · Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Riigist · Pealinn Tripoli · Pindala - 1 759 540 km² · Riigikeel araabia · Rahaühik dinaar (LYD) Liibüa vapp ja lipp. Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv (andmetega 2006) on 5,670,688. · Mehi 2,944,632 ja naisi 2,726,056. · Elanike arv on pidevas kasvus. · Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. · Arvatavasti on rahvaarv 2050 aastaks ületanud 10 milj piiri. Loomulik juurdekasv ehk iive · Sündimus on 27. · Suremus on 4.
Liibüa Koostas: Kuldar Tonka Juhendas: õp Siiri Seljamaa 1 Üldandmed Pealinn - Tripoli Pindala - 1 759 540 km² Riigikeel Araabia Rahaühik dinaar(LYD) Rahvaarv - 6 420 000 (2009) Elanike arv linnas 1 151 000 (2005) 2 Asukoht Liibüa - on riik Põhja- Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. 3 Looduslikud tingimused
Iirimaa- Dublin Iisrael- Jeruusalemm India- New Delhi Indoneesia- Jakarta Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Island- Reykjavik Itaalia- Rooma Jaapan- Tokyo Kanada- Ottawa Kasahstan- Astana Rootsi- Stockholm Kesk-Aafrika Vabariik- Bangui Rumeenia- Bukarest Kreeka- Ateena Saksamaa- Berliin Küpros- Nikosia San Marino- San Marino Leedu- Vilnius Singapur- Singapur Liechtenstein- Vaduz Slovakkia- Bratislava Liibüa- Tripoli Sloveenia- Ljubljana Luksemburg- Luxembourg Soome- Helsingi Lõuna-Aafrika- Pretoria Suurbritannia- London Lõuna-Koera- Seoul Šveits- Bern Makedonia- Skopje Taani- Kopenhaagen Malaisia- Kuala Lumpur Tai- Bangkok Malta- Valletta Tšehhi Vabariik- Praha Mehhiko- Mexico Tšiili- Santiago Moldova- Chisinau Tuneesia- Tunis Monaco- Monaco Türgi- Ankara
RIIK PEALINN (AAFRIKA) MAROKO RABAT ALZEERIA ALZIIR TUNEESIA TUNIS LIIBÜA TRIPOLI EGIPTUS KAIRO LÕUNA- AAFRIKA VABARIIK (LAV) PRETORIA MADAGASKAR ANTANANARIVO (AUSTRAALIA JA OKEAANIA) AUSTRAALIA CANBERRA UUS-MEREMAA WELLINGTON (PÕHJA-AMEERIKA) USA (AMEERIKA) WASHINGTON KANADA OTTAWA MEHHIKO MEXIKO KUUBA LA HABANA JAMAICA KINGSTON (LÕUNA-AMEERIKA)
Guinea-Bissau 100. Peruu Lima 148. Kamerun 101. Boliivia La Paz 149. Kenya Nairobi 102. Brasiilia Brasília 150. Kesk-Aafrika Vabariik 103. Tsiili Santiago 151. Kongo DV Kinshasa 104. Argentina Buenos Aires 152. Kongo Vabariik 105. Paraguay Asunción 153. Lesotho 106. Uruguay Montevideo 154. Libeeria 107. Brasiilia, Brasília 155. Liibüa Tripoli 108. Tsiili, Santiago 156. Lääne-Sahara 109. Peruu, Lima 157. Lõuna-Aafrika Vabariik Pretoria 110. Boliivia, La Baz 158. Madagaskar Kesk-Ameerika 159. Malawi 111. Belize Belmopan 160. Mali Bamako 112. Guatemala Guatemala 161. Maroko 113. Honduras Tegucigalpa 162. Mauritaania 114. El Salvador San Salvador 163. Mauritius 115
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34. Uus-Meremaa - Wellington
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Helsingi
· Bangladesh, Dhaka · Indoonesia, Jakarta · Tai, Bankok · Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid: · Kanada, Ottawa · USA, Washington · Mehhiko, Mexico · Brasiilia, Brasília · Tsiili, Santiago · Peruu, Lima · Boliivia, La Baz Aafrika riigid: · Egiptus, Kairo · Liibüa, Tripoli · Alzeeria, Alziir · Maroko, Rabat · Sudaan, Hartum · Tansaania, Dodoma · Kenya, Nairobi · Kongo Demokraatlik Vabariik, Kinshasa · Lõuna-Aafrika Vabariik, Pretoria Austraalia ja Okeaania riigid: · Austraalia, Canberra · Uus-Meremaa, Wellington
Alzeeria Alziir Angola Luanda EU (Euroopa Liit ; EL) AÜE Abu Dhabi Austria Viin Iraak Bagdad Belgia Brüssel Iraan Teheran Bulgaaria Sofia Katar Ad Dawhah Eesti Tallinn Kuveit Alkuwayt Hispaania Madrid Liibüa Tripoli Holland Amsterdam Nigeeria Abuja Itaalia Rooma Saudi Araabia Riyadn Iirimaa Dublin Venezuela Caracas Kreeka Ateena Ecuador Quito Küpros Nikosia
Kamerun- Yaounde Kenya- Nairobi Kesk- Aafrika Vabariik- Bangui Komoorid- Moroni Kongo Vabariik- Brazzaville Kongo DV- Kinshasa Lesotho- Maseru AUSTRAALIA Libeeria- Monrovia Austraalia- Canberra Liibüa- Tripoli Belau- Koror LAV- Pretoria Fidzi- Suva Lõuna- Sudaan- Juba Kiribati- Tarawa South Madagaskar- Antananarivo Marshalli Saared- Majuro Malawi- Lilongwe Mikroneesia Liiduriigid- Palikir Mali- Bamako Nauru- Yaren Maroko- Rabat Paapua Uus Guinea- Port Moresby Mauritaania- Nouakchott Saalomoni Saared- Honiara Mauritus- Port Louis Samoa- Apia Mosambiik- Maputo
veelgi, Baltimaades sundkollektiviseerimine, kaasnesid ka repressioonid Välispoliitika, massirepressioonid - Paar kuud pärast sõja lõppu hakkas NL ette valmistama uut sõda (ideoloogilist), vaenlasteks äsjased liitlased USA, Inglismaa - 1945 esitas NL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist; keeldus vägesid välja viimast Iraanist; nõudis hooldusõigust Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus toetas aktiivselt kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu - Repressioonid olid eelkõige intelligentsi ja haritlaste vastu (neilt kardeti kõige suuremat ohtu vastuhakkamisena) - Repressioonid tabasid ka komparteid - Sõjajärgsetel aastatel pidas Nõukogude Liit sõda omaenese rahva vastu metsavendlus Balti riikides, rahvaliikumine Lääne-Ukrainas
Laos- Vientiane 17. Paraguay- Asuncion 61. Vietnam- Hanoi 18. Uruguay- Montevideo 62. Kambodža- Phnom Penh 19. Tšiili- Santiago 63. Jaapan- Tokyo 20. Argentiina- Buenos Aires 64. Taiwan- Taibei 21. Tuneesia- Tunis 65. Filipiinid- Manila 22. Maroko- Rabat 66. Malaisia-Kualo Lumpur 23. Alžeeria- Alžiir 67. Singapur- Singapur 24. Liibüa- Tripoli 68. Indoneesia- Jakarta 25. Niger- Niamey 69. Paapua Uus- Guinea- Port Moresby 26. Nigeeria- Abuja 70. Austraalia- Canberra 27. Egiptus- Kairo 71. Uus- Meremaa- Wellington 28. Sudaan- Hartum 29. Etioopia- Addis Abeba 30. Somaalia- Muqdisho 31. Kongo- Kinshasa 32. Kenya- Nairobi 33. Angola- Luanda 34. Sambia- Lusaka 35. Botswana- Graborone 36. LAV- Kaplinn, Pretoria 37
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Brunei- Bandar Seri Begawan Filipiinid- Manila Ida- Timor- Dili Indoneesia- Jakarta Kambodza- Phnom Penh Laos- Viangchan Malaisia- Kuala Lumpur Singapur- Singapur Tai- Bangkok Vietnam- Hanoi Afganistan- Kabul Kashastan- Astana Kõrgõzstan- Biskek Tadzikistan- Dusanbe Türkmenistan- Asgabat Usbekistan- Toshkent Aserbaidzaan- Bakuu Bahrein- Al- Manamah Egiptus- Kairo Israel- Tel Aviv Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Jordaania- Amman Kuveit- Al- Kuwayt Liibanon- Beirut Omaan- Masqat Liibüa- Tripoli Sudaan- Hartum Bangladesh- Dhaka Bhutan- Thimphu India- New Delhi Maldiivid- Male Nepal- Katmandu Pakistan- Islamabad Sri Lanka- Colombo
17. Belgia Brüssel 48. Egiptus Kairo 18. Portugal Lissabon 49. Serbia Belgrad 19. Itaalia Rooma 49a. Montenegro Podgorica 20. Austria Viin 50. Maroko Rabat 21. Sveits Bern 51. Alzeeria Alziir 22. Tsehhi Praha 52. Liibüa Tripoli 23. Slovakkia Bratislava 53. Lõuna-Korea Seoul 24. Ungari Budapest 54. India New Delhi 25. Sloveenia Ljubljana 55. Lõuna Aafrika Vabariik Pretoria 26. Horvaatia Zagreb 56. Austraalia Canberra 27. Makedoonia Skopje 57. Uus-Meremaa Wellington 28. Albaania Tirana 58. USA Washington 29
Liibüa rahvastiku tihedus kahes suuremas põhja regioonis on keskmiselt 3.2 in/km², mujal aladel isegi vähem kui 1 in/km².90% inimestest elab vähem kui 4 10%-l kogu alast, põhiliselt rannikualadel. Loomulik juurdekasv ehk iive Liibüas on sündimus 27 ja suremus on 4 , seega on Liibüa iive positiivne 23. Linnastumine ehk urbaniseerumine Liibüa rahvastikust elab linnas 86% . Suures osas koondunud kahte suuremasse linna Tripoli ja Benghazi. Rahvastiku tihedus nendes linnades ületab 3000 in/km². Hõive ehk inimeste tegevusalad Tähtsaimaks tootmisalaks on nafta. Veel toodetakse maagaasi ja kaevandatakse raua- ja mangaadimaaki ja keedusoola.Tegeletakse käsitöö, põllumajandusega, eriti puuviljakasvatusega, karjapidamisega ja kalandusega. 5 Rahvuseline ja usundiline koostis 97% Liibüa elanikkonnast moodustavad araablased.
Austraalia Liit Canderra Kirgiisi Vabariik Biskek Uus-Meremaa Wellington Tadzikistani Vabariik Dusanbe Egiptuse Araabia Vabariik Kairo Kasahstani Vabariik Astana Suur Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadzamahirija Afganistani Islamivabariik Kabul Tripoli Pakistani Islamivabariik Islamabada Tuneesia Vabariik Tunis India Vabariik New Delhi Alzeeria Demokraatlik Rahvavabariik Alziir Nepali Föderatiivne Demokraatlik Vabariik Katmandu Maroko Kuningriik Rabat Bhutani Kuningriik Thimphu Libeeria Vabariik Monrovia Bangladeshi Rahvavabariik Dhaka
Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milaano, 11.4.1910) · Futuristlike muusikute manifest Manifesto of Futurist Musicians (Balilla Pratella: Musica futurista per orchestre riduzione per pianoforte, 1912) · Futuristliku muusika tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Music (Pratella) · Teine futuristlik poliitiline manifest Second Political Manifesto of Futurism (Marinetti) · Itaalia Tripoli manifest Manifesto to Italian Tripoli (Marinetti) · Futuristlike näitekirjanike manifest Manifesto of Futurist Dramatists (Marinetti) · Futuristliku skulptuuri tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Sculpture (Umberto Boccioni, 11.4.1912) · Futuristliku naise manifest Manifesto of the Futurist Woman (Valentine de Saint-Point. lendleht, 11.1.1913) · Futuristliku kirjanduse tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Literature
Põhja-Aafrika rahvastik ja usundid. 7. sajandil toimus dramaatiline muutus ning islam vallutas kiiresti Põhja-Aafrika Egiptusest kuni Arlandi ookeani rannikuni ning suundusid oma ekspansiooniga edasi Hispaaniasse. Kristlus tõrjuti Põhja-Aafrikast täielikult välja, kui mitte arvestada kopti kirikut Egoptuses ning mõningaid piirkondi Nuubias ja Etioopias. Järgneval kolmel sajandil moodustasid araablased Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent 11. sajandil leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul. Esimesed araablaste...
keskmine riik. Ei leidnud rahvaarvu muutusi viimase 60 aasta jooksul. Rahvasiku tihedus on 3,65 in/km². Liibüa rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega on kõige väiksem, sest teistes riikides elab rohkem rahvast. Naaberriikide rahvastiku tihedus jääb vahmeikku 8.7 – 82 in/km² kohta. 90% rahvastikust elab riigi põhjaosas Vahemere rannikul. Kuna arvuti ei avanud mulle rahvastikupüramiidi pilti siis ei saanud siia seda lisada. Elanikest 78% elavad linnades. Suurimad linnad on Tripoli, Banghāzī ja Al-Bayḑā’. Kahjuks, ei oska öelda miks inimesed seal niimoodi paiknevad. 0-14 aastased: 27.7% (mehed 795,748/ naised 759,806) 15-64 aastased: 68.4% (mehed 2,006,059/ naised 1,834,119) 65 aastased and üle: 3.9% (mehed 111,144/ naised 106,504) Keskmine eluiga on naistel 78 ja meestel 74 aastat. Meeste osakaal on riigis suurem kui naiste osakaal. See on suhteliselt kõrge, aga võrreldes maailma keskmise elueaga on see
1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa idatraakiast. II Balkani sõdavallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia
Kongo Vabariik 342 000 km² 2 954 258 (2003) Brazzaville 15. august 1960 23. Kongo DV 2 345 410 58 317 930 (2004) Kinshasa 30. juuni 1960 km² 24. Lesotho 30 355 km² 1 861 959 (2003) Maseru 4. oktoober 1966 25. Libeeria 96 320 km² 3 482 211 (2005) Monrovia 26. juuli 1847 26. Liibüa 1 759 540 5 499 074 (2004) Tripoli 24. detsember 1951 km² 27. Lõuna-Aafrika Vabariik 1 219 912 42 768 678 (2003) Pretoria 31. mai 1910 km² 28. Lõuna-Sudaan 619 745 km² 8 260 490 Juba 9. juuli 2011 (vaidlustatud) 29. Madagaskar 587 040 km² 17 501 871 (2004) Antananarivo 26. juuni 1960 30
19. märtsil asusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide õhujõud tegevusse, rünnates mitmel pool Gaddafi õhutõrjet ja raskerelvastust. Hiljem liitusid koalitsiooniga teiste riikide, sealhulgas Katari õhuvägede lennukid. 27. juunil 2011 andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja Muammar al- Gaddafi vahistamiskäsu. Teda süüdistati inimsusevastastes kuritegudes. 22.augustil kaotasid Gaddafi väed kontrolli Tripoli üle. 24. augustil teatas Rahvusliku Üleminekunõukogu juht Mustafa Abd al-Jalil, et Banghazi ärimehed on Gaddafi tabajale välja pannud 2 miljoni dinaarise autasu. Nõukogu lubas amnestiat, mistahes isikule Gaddafi siseringist, kui see Gaddafi tapab või vangistab. Avalduse kohaselt polnud Nõukogul vastu Gaddafi lahkumisele välisriikidesse, mis nõus ta vastu võtma, juhul, kui ta teatanuks võimust loobumisest. Araabia kevad: Araabia kevad sai alguse 2011
nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond.
nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond.
1942 11.jaanuar Jaapani armee vallutab Kuala Lumpuri, Malaisia pealinna 19.veebruar Jaapanlased pommitavad Darwini linna Austraalias 23.märts Briti õhuvägi pommitab Lübecki 18.aprill Ühendriikide Õhuvägi pommitab Tokyot 24.august Saksa armee tungib Staliningradi 11.november Hitler käsib okupeerida Vichy-Prantsusmaa 1943 18.jaanuar Luftwaffe pommitab taas Londonit 23.jaanuar Liitlased hõivavad Tripoli 25.veebruar Briti ja USA õhuväed alustavad vahetpidamatut Natsi-Saksamaa pommitamist 19.aprill algab Varssavi ülestõus 7.mai Liitlased hõivavad Tuneesia 13.mai 130000 Saksa armeelast alistuvad Tuneesias 10.juuli Liitlaste väed maanduvad Sitsiilias 25.juuli Benito Mussolini tagandatakse ning arreteeritakse 23.august Punaarmee taashõivab Krakowi 12.september Mussolini päästetakse vanglast 15
Ungarile · elanikkond polnud rahul okupatsioonivõimuga · 1908.oktoobris liideti Bosnia Austria-Ungariga · välispoliitiline kriis Teine Maroko kriis · 1911 ülestõus · ajendiks Prantsusmaa vägede sissetungile · Saksamaa algatas uue kriisi valmistuti sõjaks · Saksa-Prantsuse kokkulepe Saksamaa sai osa Kongost, Prantsusmaa kehtestas protektoraadi · Itaalia hõivas Tripolitaania ja Kürenaika Tripoli sõda · Türgi ei suutnud Aafrika provintse kaitsta nimetti Liibüaks Balkani püssirohukelder · Türgi-vastane liit Serbia, Bulgaaria, Montenegro (Venemaa õhutusel) · 1912 oktoobris Balkani sõda, Türgi sai lüüa ja kaotas valdused Balkanil ja osa Ida- Taakiast · Albaania sai iseseisvuse · Võitjate vahel puhkes teine Balkani sõda · Serbia positsioonid tugevnesid, suhete pingestumine Austria-Ungariga
1911. puhkes Marokos ülestõus, tänu millele Prantsuse väed tungisid maa siserajoonidesse. Saksamaa kartis Prantsusmaa liigset kontrolli ja sekkus, algatades teise Maroko kriisi. Rahvusvahelised suhted pingestusid ning valmistuti sõjaks. 1911. Aasta novembris sõlmiti Saksa-Prantsuse kokkulepe. Kriisi kasutas ära Itaalia, hõivates Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika. 1913. aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. Tollal oli Türgi-Hispaania soda meile tuntud kui Tripoli soda. Balkani "püssirohukelder" Serbia, Bulgaaria ja Montenegro lõid 1912. aastal Türgi-vastane liit. 1912. aastal vallandus Balkani sõda, kus Türgi sai lüüa. 1913. aastal sõlmitud rahuga kaotas Türgi kõik valdused Balkanil peale Istanbuli. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine Balkani sõda. Sõjad tugedasid Serbia positsiooni, millega kaasnes suhete pingestamine Austria-Ungariga. Balkan jäi endiselt ärevaks pingekoldeks "Euroopa püssirohukeldriks".
Liibüa lahing 1941. aasta veebruaris tungisid Saksa väed Liibüasse. Juunikuuks oli kogu riik sakslaste käes. Novembris alustasid liitlased Egiptusest vasturünnakut, mis aga õige pea kinni jooksis ja Liibüa jäi kindlalt sakslaste kätte. Alles 1942. aasta juunis õnnestus Saka soomusjõududel sügavale Egiptuse territooriumile tungida. Sama aasta novembris alustasid aga liitlased vasturünnakut ja feldmarssal Rommeli juhitud Saksa väed taandusid Liibüasse. Tripoli langes Briti vägede kätte 23. jaanuaril 1943. Veebruriks oli kogu Liibüa liitlaste käes ja mais alistusid viimased, Tuneesiasse taganenud sakslased. Teise maailmasõja kõrbelahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud liitlaste kindla võiduga. Kuna samal ajal jõudsid Teise maailmasõja lahingud ka Eesti territooriumile, olid ajavahemikus juuli 1941 kuni veebruar 1943 Eesti ja Liibüa korraga Saksa vägede kontrolli all. Allikad: https://annaabi
Luuletus, mis on hieroglüüfides kirjutatud, on graveeritud mitte ainult Abu Simbelisse, vaid ka teiste hiiglaslike templite seintele, nagu on Luxor ja Karnak. Pikkade sõdade ajal, mis peeti Hetiitide vastu (agressiivne Süüria hõim, mis oli moodustanud mitmete naaberrahvastega liite), andis Ramses II oma sõjasalkadele tõestust oma haruldasest sõjalisest vaprusest. Vaarao, oma võimulolemise viiendal aastal, liikus edasi Atechi linna või Quothshou, iidse Emesuse vastu kuni Tripoli loodeotsani. Võltspõgenike poolt reedetud ( Beduiini spioonid, kes olid Hetiidi kuninga palgal), sattus Vaarao varitsusse ja oli äkitselt ümbritsetud vaenlaste sõjasalkadest. Ramses oli üksi koos oma isikliku sõjaväega, mis koosnes 75-st sõjavankrist, vaenlase armee vastu, kus oli üle 2000 sõjavankri. "Siis," kirjutab luuletaja Pentaur oma isanda hiilguse joovastuses, " sirutades oma keha täispikkusesse, rõivastas Vaarao end sõdalase uhkesse rüüse
liitlastega. Teine põhjustaks paratamatult vastasseisu. · 1945 esitas Nõukogude Liit Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. Seejärel keeldus NSVL välja viimast vägesid Iraanist, kus nad viibisid alates 1941. aastast Inglismaaga sõlmitud lepingu alusel. Järgmiseks nõudis Moskva, et talle antakse hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus toetas aktiivselt Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu 2. ,,Sula" Kirjanik Ilja Ehrenburgi antud nimetus aastatele 1953-1964 Stalini surm · Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja juhi maailmavallutuskavad muutusid järjest suurejoonelisemaks. Stalin plaanis vabaneda Beriast ning valmistas ette juutide ulatuslikumat represseerimist
NSVL kandis sõjas suuri kaotusi, surma sai 2030 milj inimest. · 1945. esitas NSVL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. · Keeldus vägesid Iraanist välja viimast; NSVL lõi seal nn Iraani Aserbaidzaani valitsuse · Moskva nõudis, et talle antaks hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli üle · NSVL toetas Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu · esimestel sõjajärgsetel aastatel sälis sõjaseisukord, relvajõududes teenis kaks korda rohkem mehi kui enne sõda · suunas kogu majandusjõu raske ehk sõjatööstuse arendamisse · madal elatustase, sõdurite ja kinnipeetute tasuta tööjõu kasutamine
vabastamiseks , vallandades sellega esimese ristisõja. 4.2. Ristisõdade tulemused: Suuremat sõjalist edu saavutasid Euroopa riigid ainult esimeses ristisõjas (1096 – 1099), mille käigus vallutati 1099 tormijooksuga Jeruusalemm ning Lähis-Ida vallutatud aladele rajati ristisõdijate feodaalsed väikeriigid- Jeruusalemma kuningriik (1099 – 1291), Edessa krahvkond (1098 – 1144), Antiookia vürstiriik (1098 – 1268), Tripoli krahvkond (1109 – 1289) ning kolmanda ristisõja ajal moodustatud Küprose kuningriik (1192 – 1498). Alates 12.saj alustasid moslemid vastupealetungi ning 1187 vallutas Egiptuse valitseja Salah al-Din Jeruusalemma tagasi. Järgnenud katsed Kristuse haud taas eurooplaste kontrolli alla võtta ebaõnnestusid. Ristisõdade mainet kahjustas lisaks lüüasaamistele ka neljanda ristisõja (1202 – 1204)
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros. Linnade vahel arenes konkurents, mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli. Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik muutub väiksemateks osadeks. 2.Vorrelda Kreeka türannide ühiskondlikku positsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia valitsejate omaga.Mis neid eristab? Türann oli võimule tõusnud ainuvalitseja. Egiptuse ja Mesopotaamiaga võrreldes püüdsid nad samuti kehtestada riigis kindla korra, kuid lisaks türannid püüdsid ka teatud maaral parandada vaeste elujärge
Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros. Linnade vahel arenes konkurents, mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli. Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik muutub väiksemateks osadeks. 2.Vorrelda Kreeka türannide ühiskondlikku positsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia valitsejate omaga.Mis neid eristab? Türann oli võimule tõusnud ainuvalitseja. Egiptuse ja Mesopotaamiaga võrreldes püüdsid nad samuti kehtestada riigis kindla korra, kuid lisaks türannid püüdsid ka teatud maaral parandada vaeste elujärge
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 – 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 – 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 – 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond.
nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond.
demokraatliku Saksamaa loomiseni. 1948 Berliini blokaad – algab külm sõda. 1949. a mais loodi Saksa Liitvabariik ja oktoobris Saksa Demokraatlik Vabariik (see siis NSVLi tsooni poolel - DDR) – Saksamaa lõhenemine 1953 DDR liitub Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooniga 1955 Lääne-Saksamaa astub NATOsse 1961 Berliini müür 1989 Berliini müür langes 1990 Saksamaa taasühinemine 42. Itaalia XX sajandil 1900-15 Giolitti ajastu. 1911/12 sõda Türgiga Tripoli pärast. Enne Esimest maailmasõda kolmikliit Saksamaa ja A-U-ga, kuid 1915. a. Londoni lepinguga see tühistatakse. Aeg pärast Esimest maailmasõda (vt. Mussolini võimuletulek). Pärast Mussolini võimuletulekut algab tema diktatuuri kinnistumine, mis aga võtab tunduvalt kauem aega kui nt Hitleril või Stalinil (ühepartei riigi loomine alles 1926). Fašistide „valgustatud“ diktatuuri muudavad mõõdukamaks monarhia, õukond ja ohvitserkond. Puuduvad natsidele iseloomulikud terror
55 4S' OO'N 9O'OO't Sierra MadreOriental. Taipei, Taiwan 96 2S' 04'N 121' 33'[ Trinity, M er 55 32' OO'N 96'OOW vrctcna. Seychelles 90 " 37'S 55'27 '[ WiSCOnSin, state, U,S . 51 44"00'N 89'001 mountams 77 25' 00'N IOO'OOW Taiwan, country 96 2" OO'N 121'00'[ Tripoli, Libya 90 32'S3 'N 13' ll 'E Vrctcna, state, Austl. 102 37'00 '5 " 5' 00'[ Wollaston L., lake . 75 S8' OO 'N 104'001 Serra Morena, mountaIns 85 38' OO'N S' OOW Taiwan, ,sland 97 2" OO'N 121' 00'[ Inpohtama. region 91 30' OO'N " 'OO'E Victoria Falls, falls 91 19'00 '5 26' 00 '[ Wollongong, Australra 102 3"2"5 150';('
Some of the things you will learn in THE CODEBREAKERS • How secret Japanese messages were decoded in Washington hours before Pearl Harbor. • How German codebreakers helped usher in the Russian Revolution. • How John F. Kennedy escaped capture in the Pacific because the Japanese failed to solve a simple cipher. • How codebreaking determined a presidential election, convicted an underworld syndicate head, won the battle of Midway, led to cruel Allied defeats in North Africa, and broke up a vast Nazi spy ring. • How one American became the world's most famous codebreaker, and another became the world's greatest. • How codes and codebreakers operate today within the secret agencies of the U.S. and Russia. • And incredibly much more. "For many evenings of gripping reading, no better choice can be made than this book." —Christian Science Monitor THE ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
