Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust?
[email protected] 5. okt. 2016. Kristlus Kristus / kr Christos – Jumala salvitud valitseja Hbr Mašiah > messias – Salvitu > Lunastaja Evangeelium > kr euangelion– kr Hea sõnum Sks Der Jünger - noorem (Jeesuse õpilane) Kr Apostolos > apostel – saadik Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi
9.Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. Kristluse teke. 1.sajandil tegutses Palestiinas rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas jumalariigi saabumisest. Sinna oli avatud tee neile, kes siiralt uskusid. Pärast Jeesuse surma hakkasid jüngrid uskuma, et tegemist oli messiaga (heebrea k messias, kreeka k christos ´salvitu´). Kümme päeva pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 päeva pärast ristilöömist), sündis nelipüha ime Püha Vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e saadikud e apostlid rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd ja hakkasid tegutsema tema nimel. Püha Vaimu väljavalamisega loodi esimene kogudus Jeruusalemmas e kirik (kreeka k kyriakos ´issandale kuuluv´).
TÖÖLEHT TEEMAL: RISTIUSU SÜND. VT. ÕPIK LK. 170-175, 183-187 ning esitlus Teras. Ülesanne: Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Kuidas kujunes välja mõiste kristlus? Jeesuse tegevus ei meeldinud roomlastele, kuna ei oldud nõus kummardama nende jumalaid. Juudamaa asevalitseja Pontius Pilatus lasi Jeesuse vangistada. Jeesus mõisteti juudi preestrite survel surma- löödi risti Kolgata mäel. Jeesus oli tema pooldajate meelest messias(päästja) ehk christos- sellest ka nimi kristus. 2. Miks hakkas kristlus levima Rooma riigis? (3põhjust) *tegutsesid rändjutlustajad- veensid inimesi selles, et kristlus on hea *ei tehtud vahet rikaste ja vaeste vahel- inimestele meeldis võrdsus ühiskonnas ning seetõttu otsustati kristluse levitajaid toetada *kuulutati Jumalariiki kõigile- räägiti, et kristlus on hea ja seda tasub toetada ning piisava veenmise järel hakatigi kristlust toetama 3. Kes oli,...
Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter usukannataja Martüürium usukannatus Krutsifiks ristilöödukuju INRI Jesus Nazarenus, Rex Judaeorum nimetähed (Jeesus naatsaretist, juutide kuningas) Skepter valitsuskepp Kristogramm Kristuse monogramm, mis on moodustatud Kristuse nime esitähtedest. Üldtuntud on IX, XP. Esimene on tuletatud nimedest Jesous Christos, teine Jeesuse tiitli Christos kahe esitähe järgi. Saalomoni pitsat juutide sümbol Neitsi Maarja ehk Jumalaema ehk Madonna Püha kolmainsus isa(usk), poeg(lootus) ja püha vaim(armastus) *Kus on vaim, seal on ka tähelepanu! Tuvi püha vaimu sümbol Pieta halastus (seostatud Neitsi Maarjaga, kes hoiab kätel oma surnud poega, Jeesust) Fööniks taassünni märk Kunsti liigid: · Kujutatav kunst (maalikunst) · Sõnakunst (luulekunst)
ookean-õpetaja; (tiibeti geluk-budismi kirikupea) Residents tänapäeval: Dharamsala Põhja-Indias Olulisi tähendusi Teokraatia (kr theos Jumal + kratos võim) vaimulik valitsus; sakraalne kuningavalitsus vanaaja riikides, aga tänapäeval ka Vatikanis Tsesaropapism (ld Caesar + pāpa isa) keiser on samal ajal kirikupea (Bütsants; Venemaa keisririik alates Peeter I-st) ’Kr theos, ld deus , sanskr deva - jumal Messias – hbr māšiah Salvitu Kristus – kr Christos Jumala poolt salvitud valitseja Apostel - kr apostolos saadik Jünger - sks noorem (õpilane) Halleluuja – hbr hallelu Kiitke Jumalat Hosianna - hbr Aita, päästa! 8. Pühad kirjutised Konfutsianism - Kong Fuzi, Lunyu Vesteid ja vestlusi Taoism - Lao-zi, Daodejing Kulgemise väe raamat Hinduism - Veedad (sanskr vēda teadmine), aga ka Bhagavadgītā (sanskr Jumala laul) Budism - Tripitaka (sanskr tri kolm +pitaka korv) Zoroastrism - Zarathustra, Avesta
RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE (§ 27 + lk 215-216; § 30) 1. sajandil pKr tegutses Palestiina aladel rändjutlustajana Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Sinna pääsemise tingimus oli siiiras usk ning jumala- ja ligimesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, ...
Paasapüha Egiptusest põgenemise mälestuseks 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Judaism ei tee, kristlus ja islam teevad misjonitööd. 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Adonai Issand 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? Teine tempel (hävitasid roomlased 70 pKr) 49. Mis keeles tuleb sõna ,,Christos" ja mida see tähendab? Kristus / kr Christos Jumala salvitud valitseja 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? Evangeelium > kr euangelion kr Hea sõnum 51. Mis on kristlaste pühakiri ja millest ta koosneb? Piibel: Vana ja Uus Testament 52. Kas Jeesus Kristus on apostliku ja Nikaia usutunnistuste järgi Jumal, inimene või samaaegselt Jumal ja inimene? Samaaegselt Jumal ja inimene. 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? Katoliku kiriku 55
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9. Millal ja millega seoses tekkis põletus...
Misjonitööd tehakse kristluses, islamis, budismis, samuti ka Jehoova tunnistajad. 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Jhwh (Jahve) on ainus Jumal. Jumala nime ei nimetata kunagi, vaid öeldakse Issand (Adonai). 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? Jeruusalemma templi hävitasid roomlased 70. a pKr. 49. Mis keeles tuleb sõna „Christos“ ja mida see tähendab? Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr mašiah ‘salvitu’, siit ka kr messias). 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? Uus Testament (UT) räägib Jeesusest, tema õpetusest ja lähisündmustest pärast Jeesuse surma. UT koosneb neljast – Matteuse, Markuse, Luukase ja Johannese evangeeliumist (kr euangelion ‘hea sõnum’), Apostlite tegude raamatust (jutustab põhiliselt Pauluse misjonireisidest) ja 21 kirjast. 51. Mis on kristlaste pühakiri ja millest ta koosneb?
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus). 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse ...
Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses ja Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis. Esimene Kreeka suursaadik Eestis pärast Eesti taasiseseisvumist oli alates 1993. a. Stelio Valsamas-Rhallis. 2000. juunist kuni 2002. augustini esindas Kreekat suursaadik Basil Ch. Patsikakis, alates 2002. a. oktoobrist suursaadik Lyssandros Migliaressis-Phocas, kes resideeris Helsingis. 10. veebruaril 2005 andis oma volikirjad üle Kreeka suursaadik Christos Karapanos, kes esimese Kreeka suursaadikuna resideerib Tallinnas. Kreekal oli Eestisse akrediteeritud Varssavis resideeriv suursaadik Kimon A. Kollas. Tallinnas esindas Kreekat kindral-aukonsul Oskar Kerson (Suur-Karja 18). Head suhted on Eesti ja Kreeka parlamentide vahel. 2. juunil 2003 loodi Riigikogus Eesti- Kreeka Parlamendirühm, mille esimeheks on Nelli Privalova. 2002. a. jaanuaris moodustati Kreeka Parlamendi juures Kreeka-Eesti sõprusgrupp, mille esimeheks on Theocharis Tsiokas.
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveli...
Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi. Seejärel olevat naistele ilmunud ingel, kes ütles, et Jeesus elab. Nad jõudsid järeldusele, et mees on surnust üles tõusnud ning seetõttu on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. Sealt alates hakkasid inimesed Jeesust nimetama Messiaks(päästja, lunastaja), kreeka keeles christos ("salvitu") - s.t Kristus. Kristluse levik Varakristluse levik Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe haruna. Kuid Jeesuse jumalariigi- sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu
Kokkuvõtteks ütlen, et seda referaati tehes sain päris palju targemaks ristiusu koha pealt. Usk on usk, ning minul ei ole selle vastu midagi, kui usuvad. Mind see referaat kahjuks ei inspireerinud Jumalat hakata uskuma. Mina usun endasse ja tean, et inimene arenes välja ahvist. Usun evolutsiooni ja ei mõista põhjust, miks peab usu pärast sõdima. Piibel ja kristlik kirjandus Nimetus ,,kristlus" tuleb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt salvitud valitseja. See on heebrea sõna masiah (eesti k ,,salvitu") tõlge. Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus. Jeesuse sünd Jeesus sündis Maarjale ja Joosepile, kes elasid Naatsaretis Galileas. Juudamaa oli tollal Rooma riigi osa ning Jeesuse sündimise ajal viidi riigis läbi rahvaloendus. Maarja ja Joosep pidid rahvaloenduseks reisima Petlemma. Seal sündiski Jeesus. Jeesuse avalik tegevus
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist jne 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardakse ja teenitakse Profaanne: tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik 5. Mis on animatism ja mis o...
rahulolematust. Preestrid nägid Jeesuse õpetuses taganemist Moosese seadustest ja messiat ootavate juutide eksitamist. Juudi ülemkihi tungival nõudel laskis Juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes aastal 30 Jeesuse Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel hukata ristilöömise läbi. Tema õpetus levis pärast surma veelgi. Jeesuse pooldajate meelest oli just tema oodatud messias ehk kreeka keeles christos (salvitu) - Kristus. · Jeesuse elu on kirja pandud Piibli teises osas, mille nimeks on Uus Testament, selles olevas neljas evangeeliumis. Evangeeliumite järgi sündis Jeesus ajal, mil keiser Augustus käskis esimest korda üles kirjutada kõik impeeriumi elanikud. Igaüks pidi end kirja panema oma sünnilinnas. Joosep Galileast Naatsareti linnast läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna Petlemma (tänapäeva kirjaviisis Bethlehem), kuna ta oli Taaveti soost
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus. JEESUSE SÜND Jeesus sündis Maarjale ja Joosepile , kes elasid Naatsaretis Galileas. Juudamaa oli sel ajal rooma riigi osa ning Jeesuse sündimise ajal viidi riigis läbi rahvaloendus. Maarja ja Joosep pidid rahvaloenduseks reisima Petlemmasse. Seal sündiski Jeesus. JEESUSE AVALIK TEGEVUS
AUDENTESE ÜLIKOOL Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6...
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Tallinna Laagna Gümnaasium Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur........................................................
RISTIUSK Kristluse tekkimine Rooma võimu all oli ka judaistlik Palestiina. Juudid olid rahulolematud oma olukorraga Juuda prokuraatori võimu all. 1.sajandil tegutses rändjutlustaja nimega Jeesus, kelle õpetus viletsate ja alandlike jumalariiki pääsemisest kogus populaarsust alamkihtide hulgas. Juudi aristokraatia survel lasi prokuraator Ponitus Pilatus umbes 30a. Jeesuse vahistada ja risti lüüa. Pooldajate meelest oli aga Jeesus lubatud messias, ehk kreeka keeles christos (,,salvitu"). Teda hakati pidama Jumala Pojaks, kes oli tulnud inimeste patte lunastama. Kristluse levik Kristlus tekkis juudiusu raames selle ühe sektina, aga varsti hakkas see võitma poolehoidu ka teiste Rooma impeeriumi rahvaste hulgas. Levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja temast sai esimene Rooma piiskop. Apostlite tegevuse tagajärjel (eriti Paulus) tekkis varsti tihe koguduste võrk. Iga
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Religioon on ühiskonda kindlustava uskumuste ja käitumiste kogum Sellega on seotud küsimused, nagu näiteks: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimeste olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Religioonil on nähtusi seletav ja ühiskonda kindlustav funktsioon. Samuti on religioonil ka inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon ja sotsiaalselt mälu edasikandev funktsioon (traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk? Usk on hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baa...
õigsusesse. Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi. Seejärel olevat naistele ilmunud ingel, kes ütles, et Jeesus elab. Nad jõudsid järeldusele, et mees on surnust üles tõusnud ning seetõttu on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. Sealt alates hakkasid inimesed Jeesust nimetama Messiaks(päästja, lunastaja), kreeka keeles christos ("salvitu") - s.t Kristus. Peagi hakati teda pidama ka Jumala pojaks, kelle isa oli saatnud maa peale oma kannatuste ja ristisurmaga inimkonna patte lunastama, et valmistada seeläbi ette saabuvat jumalariiki. Viimast mõisteti üha enam kui õnneajastut, mis saab osaks headele ja õigetele. 4 Ristiusu levik Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe haruna. Kuid Jeesuse jumalariigi-
Tema õpetus leidis pooldajaid vaeste hulgas ja põhjustas juudi preestrite ja ülikute rahulolematust. Preestrid nägid Jeesuse õpetuses taganemist Moosese seadustest ja messiat ootavate juutide eksitamist. Juudi ülemkihi tungival nõudel laskis Juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes aastal 30 Jeesuse Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel hukata ristilöömise läbi. Tema õpetus levis pärast surma veelgi. Jeesuse pooldajate meelest oli just tema oodatud messias ehk kreeka keeles christos (salvitu) Kristus. Jeesuse elu on kirja pandud Piibli teises osas, mille nimeks on Uus Testament, selles olevas neljas evangeeliumis. Evangeeliumide järgi sündis Jeesus ajal, mil keiser Augustus käskis esimest korda üles kirjutada kõik impeeriumi elanikud. Igaüks pidi end kirja panema oma sünnilinnas. Joosep Galileast Naatsareti linnast läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna Petlemma, kuna ta oli Taaveti soost
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
Peasuunad on: 1) Protestantlik (nt. Luterlik); 2) Rooma-Katolik; 3) Kreeka-Katoliklikust arenenud Õigeusk (nt. Vene Õigeusk); 4) Vabakirikud (nt. Nelipühad); 5) Satanistid; 6) Atheistid. Jumalateenistuse komponendid: palvetamine; pühakirja jutlus; laul; sakramendid. Kõige pühamad kohad kuhu on Jeruusalem, Istanbul ja Rooma. Lisaks silmaringi küsimused sümbolid, pühapaigad, isikud, eritoimingud jne. Sümboolika: 1) Kalakuju tulenes ..... (sellest tulenes lause Iesous Christos Theou Yios Soter ehk Jeesus Kristus, jumala poeg, päästja); 2) Ladina Rist tulenes sellest, et Roomas oli rist hukkamisvahend (inimene suri lämbumissurma), millega hukati ka Jeesus rist on selline märk mis piavat eemale hoidma kõik kurja; 3) Kreeka Rist (+) sümboliseeris nelja põhilist elementi; 4) Antoniuse rist (T) ; 5) Andrease rist (X); 6) Peetruse rist (tagurpidi Ladina rist); 7) Patriarhi rist (Ladina rist
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Er...
2. Kristluse tekkimine ja levik: a. Jeesus: · 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. · Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. · Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. · Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). · Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. · Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. b. Kristalsed ja nende tagakiusamine: · Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. · Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. · Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. · Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
küünal. On eriti populaarne ameerika ja euroopa juutluses. Paasapüha pesah (meie märtsis-aprillis) tähistab juutide pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Kiiruga lahkudes pidid kaasa võtma hapnemata leiba. Sellel kaheksa päeva kestva püha ajal süüakse vaid hapnemata leiba matsa. Püha kõige olulisemaks sündmuseks on esimese õhtu söömaaeg seder pesah, mil söömaajal on oma kindel kord. Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Kristluse kui religiooni loojaks on ajalooline isik Jeesus, keda hakati kutsuma Kristuseks, mis kreeka keeles (Christos) tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12. 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johanneseks. 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" 5
keha hauast koos hingega teavasse tõusnud, ja see üksnes kinnitas nende usku tema sõnumi õigsusesse. Pooltajate meelest oli just Jeesus Vana Testamendi prohvetite ettekuulutatud messias ehk kreeka keeles christos (,,salvitu") - s.t. Kristus. Peagi hakati teda pidama Jumala pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatuste ja ristisurmaga inimeste patte lunastama, et valmistada seeläbi ette saabuvat jumalariiki. Viimast mõisteti üha enam kui õnneajastut, mis saab osaks headele ja õigetele. Selle saabumist oodati üsna lähedases tulevikus.
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 14 – salvitu; Kristus → kristlased), kes oma ristisurmaga (→ ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks
Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos Vana-Rooma ANTIIKAEG 14 salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus
pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi
Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses ja Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis. Esimene Kreeka suursaadik Eestis pärast Eesti taasiseseisvumist oli alates 1993. a. Stelio Valsamas-Rhallis. 2000. juunist kuni 2002. augustini esindas Kreekat suursaadik Basil Ch. Patsikakis, alates 2002. a. oktoobrist suursaadik Lyssandros Migliaressis-Phocas, kes resideeris Helsingis. 10. veebruaril 2005 andis oma volikirjad üle Kreeka suursaadik Christos Karapanos, kes esimese Kreeka suursaadikuna resideerib Tallinnas. Kreekal oli Eestisse akrediteeritud Varssavis resideeriv suursaadik Kimon A. Kollas. Tallinnas esindas Kreekat kindral-aukonsul Oskar Kerson (Suur-Karja 18). Head suhted on Eesti ja Kreeka parlamentide vahel. 2. juunil 2003 loodi Riigikogus Eesti- Kreeka Parlamendirühm, mille esimeheks on Nelli Privalova. 2002. a. jaanuaris moodustati Kreeka Parlamendi juures Kreeka-Eesti sõprusgrupp, mille esimeheks on Theocharis Tsiokas.
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
küünal. On eriti populaarne ameerika ja euroopa juutluses. Paasapüha pesah (meie märtsis-aprillis) tähistab juutide pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Kiiruga lahkudes pidid kaasa võtma hapnemata leiba. Sellel kaheksa päeva kestva püha ajal süüakse vaid hapnemata leiba matsa. Püha kõige olulisemaks sündmuseks on esimese õhtu söömaaeg seder pesah, mil söömaajal on oma kindel kord. Kristlus I 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Kristluse kui religiooni loojaks on ajalooline isik Jeesus, keda hakati kutsuma Kristuseks, mis kreeka keeles (Christos) tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12. 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johanneseks. 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" 5
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi...
kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki ning pööras vähem tähelepanu Moosese seaduse ja juudi usutavade järgimisele. Jumalariik on lahti rohkem viletsatele ja põlatuile kui edukaile ning rahulolevaile. See tekitas juudi preesterkonna vastuolu arvates, et see on Moosese õpetusest taganemine ning selle alusel laskis Pontius Pilatus ~30 pKr Jeesuse vahistada ja risti lüüa. Jeesuse pooldajad aga jätkasid usu levitamist ning lisasid tema nimele Kristus (kr. k. christos salvitu). Peagi hakati ka uskuma, et ta on Jumala Poeg, kelle isa saatis maale rahva patte lunastama. Kuna Jeesus ei pidanud silmas vaid Iisraeli muistse hiilguse taastamist, vaid kõigide Jumalat uskuvate inimestele rahu- ja õnneaega. Kuna Jeesus sarnanes Rooma impeeriumi aladel levinud jumalustele, kogus kristlus suure poolehoiu. Selle levikule aitasid kaasa apostlid rändjutlustajad, kellest Peetrus, Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani aluse Rooma linna kogudusele, sai sealne piiskop
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
samuti Piibel): Viimse Aja Pühade Kirik ehk mormoonid (tekkinud Ameerikas Joseph Smithi kaudu usuvad samu asju, mida Kristlased + ka palju muid asju) 11 miljonit; Jehoova tunnistajad (tekkinud Ameerikas; esialgselt hakkasid ette kuulutama maailma lõppu kindlate kuupäevadega; levivad ajakirju Vahitorn ja Ärgake!); Ühenduskirik (tekkinud Koreas ja nemad korraldavad näiteks masslaulatusi). * Sümboolika: 1) Kalakuju tulenes ..... (sellest tulenes lause Iesous Christos Theou Yios Soter ehk Jeesus Kristus, jumala poeg, päästja); 2) Ladina Rist tulenes sellest, et Roomas oli rist hukkamisvahend (inimene suri lämbumissurma), millega hukati ka Jeesus rist on selline märk mis piavat eemale hoidma kõik kurja; 3) Kreeka Rist (+) sümboliseeris nelja põhilist elementi; 4) Antoniuse rist (T) ; 5) Andrease rist (X); 6) Peetruse rist (tagurpidi Ladina rist); 7) Patriarhi rist (Ladina rist koos ühe lisa paraleelse
Püha Vaim annab kristlike koguduste liikmetele erinevaid võimeid (vaimuandeid), mis aitavad neil juhtida ja teenida kogu kirikut. Püha Vaim toimib ka iga kristlase elus, ta vabastab patust ja suurendab armastust, nagu oli teinud ka Jeesus. TEKKIMINE Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks. Maailma levinuimal usundil on umbes 2,2 miljardit pooldajat. Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr masiah `salvitu', siit ka kr messias). Jeesus sündis u aastal 4 eKr Palestiinas Petlemmas, olles legendi järgi eostatud Jumala enda poolt. U 30-aastaselt hakkas ta kuulutama oma õpetust ja sooritama imetegusid, tal oli 12 õpilast ehk jüngrit (sks jünger `noorem'), keda hakati hiljem nimetama apostliteks (kr apostolos `saadik'). Kolm aastat hiljem vangistati Jeesus Rooma võimu vastu mässamises süüdistatuna ja hukati ristil
Risti usk pole üheski teises keeles. Põhisümbolik on rist, aga tegelikult pole sõnal mingit seost ristiga. Seos on hoopis Kristusega, on tulnud ladina keelest christi tähendab kristust. Kristuse nime puhul on tähtis teada, see on kui pärimis nimi. Algselt oli tegemist tiitliga. Ješua ehk Jeesus. Omalajal populaarse mehe nimega juutide hulgas. Jahve päästab/on päästja – nime tähendus. Jeesus kristus – kasutatakse kui pärisnimena, kuigi kristus kui tiitel.. see on kreeka keelest Christos = Mašiah Messias Kristus ja messias tähendavad keeleliselt sama. 19 Jeesus on ajalooline isik. 18.saj lõpul kui läks moodi, religiooni seletamine müütide kaudu, ss mõeldi ka jeesuse seletamiseks midagi välja.. nn ta on mingi päikese jumal vms. Tänapäeval ssik arvatakse, et ta on ajalooline isiki , aga temast teatakse väga vähe. Ta elas u. aastatel 4eKr-33pKr, pole täpselt teada tema eluaeg. Selline arvutamine võeti kasutusele 6
SÜMBOLID: · Taaveti täht sümboliseerib kuningas Taaveti kilpi ja ka Iisraeli rahva lahutamatust Jumalast. · Menora sümboliseerib Iisraeli rahvast, kes peab ülejäänud maailmale valguseks olema. Kristlus ÜLDINE: · Kristlus kasvas välja juutlusest · Maailma levinuim usund - 2. miljardit inimest · ,,Kristlus" kreeka keelsest sõnast christos · heebrea keeles masiah ,,salvitud" valitseja · pühaks päevaks on ,,pühapäev" KRISTUS: · Jeesus Kristus: - Jesua/Jehosua - Jeesus Kristus - Messias · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a.- ~26-36 m.a.j.) · Ta oli: - Jumala poeg / Jumal Võttis inimese kuju, et taastada Jumala ja inimkonna suhet - Rändjutlustaja Elava usu kuulutaja
ja põlatuil, kes on valmis end siiras usus Jumala hoolde usaldama. See tagas talle pooldajad madalamatelt ühiskonnakihtidelt, aga ka juudi preesterkonna ja ülemkihi poolse vastuseisu. Aristokraatide nõudmisel lasi Juuda prokuraator Pontius Pilatus u. 30. a Jeesuse Jeruusalemma lähistel Kolgata mäel risti lüüa (ristiusu nimi). Pooldajate meelest oli Jeesus VanaTestamendi prohvetite ettekuulutatud messias ehk kreeka keeles christos („salvitu“)- s.t. Kristus. Hiljem peeti teda Jumala Pojaks, kesoli saadetud maa peale oma kannatuste läbi inimkonna patte lunastama. Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m. Ristiusk kasvas välja judaismist, mis oli ainus teadaolev monoteism. (Kolgata tee- raske tee eesmärgi suunas) Piibel: 1) Vana Testament- sama judaismis
ja põlatuil, kes on valmis end siiras usus Jumala hoolde usaldama. See tagas talle pooldajad madalamatelt ühiskonnakihtidelt, aga ka juudi preesterkonna ja ülemkihi poolse vastuseisu. Aristokraatide nõudmisel lasi Juuda prokuraator Pontius Pilatus u. 30. a Jeesuse Jeruusalemma lähistel Kolgata mäel risti lüüa (ristiusu nimi). Pooldajate meelest oli Jeesus VanaTestamendi prohvetite ettekuulutatud messias ehk kreeka keeles christos (,,salvitu")- s.t. Kristus. Hiljem peeti teda Jumala Pojaks, kesoli saadetud maa peale oma kannatuste läbi inimkonna patte lunastama. Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m. Ristiusk kasvas välja judaismist, mis oli ainus teadaolev monoteism. (Kolgata tee- raske tee eesmärgi suunas) Piibel: 1) Vana Testament- sama judaismis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
