Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

"Ateena" - 1346 õppematerjali

ateena – hõlmas Atika maakonna, demokraatiliku korraldusega alates Soloni reformidest (piiras võlaorjastamist ja jagas kodanikud varanduslikesse kihtidesse), demokraatia kinnistus Periklese ajal
Ateena

Kasutaja: Ateena

Faile: 0
2
doc

Ateena ja Sparta

saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena välisilmele annavad omapära kriidikõrgendikud, eeskätt Lykabettose (277 m) ja Akropoli mägi (156 m). Ateena linnriik hõlmas kogu Atika. Sparta asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Sparta riiki nimetati Lakedaimoniks. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda- Lakoonikat ja Messeeniat. Spartalased olid dooria päritolu sisstungijad. Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatid...

Ajalugu - Keskkool
130 allalaadimist
3
rtf

Ateena demokraatia

Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased...

Ajalugu - Keskkool
39 allalaadimist
1
doc

Vana-Kreeka riigikorrad sparta ja ateena näitel

Linnriiki valitsesid ja selle põhilise kaitseväe moodustasid kodanikud.Paljudes linnriikides olid kodanikud kõik põliselanikest mehed,kuid mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel inimestel.Riigi kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,kus osalesid kõik kodanikud.Mõnes polises oli rahavakoosoleku kõrval ka nõukogu ,mis koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest.Rahvakoosolek valis igal aastal riigiamtenikud,kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaeluSõjaväge juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paarisaja tuhande elanik...

Ajalugu - Keskkool
53 allalaadimist
1
doc

Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid ?

Need linnad olid väga erinevad ja unikaalsed omal moel. Kui Ateena kodanikud oli keskendunud rohkem vaimutööle ja staatusele ühiskonnas, oli Sparta sõjaväeline linn, õpetades igat poissi juba noorelt saamaks sõduriks. Igaühel on eri arvamusi selle kohta, mis on parem, kuid usun, Ateena oleks linn minu jaoks. Sealne elu oli elamiseks palju lihtsam, ei tulnud tegeleda päevast päeva sõjaliste harjutustega, vaid sai tegeleda vaimutöö ning ühiskondliku kommunikatsiooniga. Seal on palju omadusi, mis Spartal puuduvad, samuti on Ateena õiguskord õiglasem, eriti naiste osas.Ateena inimesed, õigemini mehed olid veendunud, et nende päev peab mööduma kindla graafiku alusel. Hommikul külastati tuttavaid, aeti nendega arukat ateenlasejuttu ja mindi edasi, tegelema kehaliste harjutuste või otsiti sobiv koht, kus süüa. Vahel külastati ka mitmekesi...

Ajalugu - Keskkool
46 allalaadimist
1
doc

Sparta ja Ateena

Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu ­ geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid ­ isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid ­ spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõigusi. Soloni reformidega r...

Ajalugu - Keskkool
32 allalaadimist
1
docx

Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid?

Essee teemal ,,Ateena ja Sparta, kas erinevad mentaliteedid?" Nimi Ateena ja Sparta olid linnad koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Mõlemal linnal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia, Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia (sõjaväeline valitsus). Spartas hääletati kisades ­ mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid. Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (kunst, tea...

Ajalugu - Keskkool
20 allalaadimist
3
docx

Ateena Ja Sparta

Ateenas elab ligikaudu 3,7 miljonit inimest. Pireus on linn Kreeka Atika piirkonnas. Pireus on Ateena sadama linn. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt turuplats ehk agoraa akropoli jalamil. Teine suur turuplats oli sadamas Pireuses. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Atika talupojad pidasid loomi ja tegelesid põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju. Ateena linnas olid kuulsad pottsepad. Enamik käsitöölisi olid üsna vaesed ja pidid oma perekonna toitmiseks päevast päeva tööd rügama. Ateena kõige rikkamad inimesed olid aristokraadid. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekul ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraatide majapidamises töötas palju orje. Orjad tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Kõ...

10.klassi ajalugu - Põhikool
35 allalaadimist
10
doc

Referaat Ateena Akropol

Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreeka arhitektuur sai...

Kunstiajalugu - Keskkool
51 allalaadimist
2
docx

Arutlus - Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid?

Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele ning on ühe...

Ajalugu - Keskkool
39 allalaadimist
1
doc

Sparta ja Ateena võrdlus

Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond ­ Atika kodanikkond ­ vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke ­ (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek ­ Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi võimukandjate tegevuse kontrollimine)...

Ajalugu - Keskkool
172 allalaadimist
4
rtf

Sparta ja Ateena

Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oli...

Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist
2
docx

Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused

Olles geograafiliselt, ühiskondlikult ja kultuurselt erinevate väärtuste ja privileegidega, arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid. Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega ja teele jäi Isthmose maakitsus, siis ei jõudnud kaubad, uudised ja muu oluline nii kiirelt teisteni, seega ei olnud Spartal kultuuriliselt nii suurt mõju kui oli Ateenal....

11.klassi ajalugu - Keskkool
0 allalaadimist
1
docx

Ateena ja Sparta võrdlus

Ateena ja Sparta võrdlus Sparta Ateena ● Aristokraatlik ● Demokraatlik ● 2 kuningat - tegelesid sõjaväe ● Kodanikud kõik vabad meessoost juhtimise ja täitsid preestri kohustusi põliselanikud ● 30-liikmeline vanemate nõukogu ● Mittekodanikud orjad, naised, lapsed geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ● ● Keskenduti sõjalisele poolele ● Spartiaadid (kodanikud), perioigid, heloodid (mittekodanikud) ● Range kasvatus süsteem ...

10.klassi ajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
1
doc

Riigikorraldus Ateena ja Sparta näitel

Võtame aluseks Sparta ja Ateena riigikorraduse ja võrdleme seda Eesti omaga. Arutleme ka, mis oli head ja mis halvad küljed Ateena ja Sparta riigikorralduses. Arutleme ka seda, millele pööras rohkem tähelepanu Sparta riik ja millele Ateena riik. Ja samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem. Spartas riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, järelikult ei valitsenud Sparta riiki ainuvalitseja.. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõigusliku...

Ajalugu - Keskkool
52 allalaadimist
1
txt

Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused

Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused kuulusid va...

Ajalugu - Keskkool
170 allalaadimist
1
docx

Ateena ja Sparta - kas erinevad mentaliteedid?

saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena ja mis hõlmas kogu Atika. Sparta asus seeeest Peloponnesose kaguosas Eurotase orus. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: Lakoonikat ja Messeeniat. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20-aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Ateena poisid saadeti kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa kodu...

Ajalugu - Keskkool
36 allalaadimist
1
docx

Sparta ja Ateena

Samuti olid mõlemas riigis omad seadused ja toimusidkodanike rahvakoosolekud. Kodanikeks ei peetud ka kummasgis riigis välismaiseid elanikke. Suurim erinevus seisnes nende riikide valitsemisviisis. Ja mõlemad omasid suurt sõjaväge. Erinevused : Suurimaks erinevuseks riikide vahel on nende riikide valitsemisviis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia. Spartas oli riigi kodanikeks spartiaadid. Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia ja viis kõrgemat riigiametniku efoori kes kontrollisid valitsejate tegevust. Ateenas aga juhtis riiki 500 liikmeline Bulee, kus juht vahetus iga päev. Kohtute jaoks valiti iga aasta 6000 kohtuniku ja Vägede juhtimiseks 10 strateegi. Riigi tähtsaimate asjade üle peeti aru iganädalastel rahvakoosolekutel. Spartas r...

Ajalugu - Keskkool
89 allalaadimist
1
odt

Kuidas Ateena mõjutas demokraatia arengut?

Kuidas Ateena mõjutas demokraatia arengut? Algselt oli Kesk-Kreekas paiknevat Atikat ühendav Ateena polis korraldatud üsna tavapäraselt aristokraatlikult viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seaduste andja Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.5. Saj eKr, kui Ateenast sai Kreeta tugevaima laevastikuga mereriik, tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Kui eesotsa tuli Perikles kujunes kindel demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast, Atika elanike orjasta...

Ajalugu - Põhikool
8 allalaadimist
1
docx

Ateena demokraatlik ja Sparta aristokraatlik valitsemissüsteem

Sparta oli teistele Kreeka linnriikidele õigluse ja tarkuse eeskujuks. Kui teised linnriigid vajasid Sparta abi, siis tähendas see, et vajati Sparta sõjalist juhtimist, mitte aga rahalist ega otsest sõjameestega sekkumist. Mitmedki filosoofid on andnud soovitusi, kuidas luua täiuslikku riiki, aga ainult Lycurgos suutis selle teoks teha. Ajapikku aga tulid kuld ja hõbe taas spartalaste ellu ning koos sellega kasvas ka raha- ning luksusehimuhimu. Ateenas aastatuhandete jooksul, järjepidevalt arenenud demokraatlik ühiskonnakorraldus lõi aluse tänapäeval kehtiva demokraatiale. Olgugi, et ka tänapäeval esineb nii türannistlikku, aristokraatlikku kui ka vanale kreekale tundmatuid valitsemisviise, peavad enamus tänapäeva ühiskkonnaliikmetest demokraatiat siiski parimaks teadaolevaks valitsusviisiks. ...

Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist
18
ppt

Kreeka linnriik - Ateena

Kreeka linnriik: Ateena Sisukord Ateena ajaloost Peloponnesose sõja algus Soloni reformid 594 eKr Ateena demokraatlik linnriik Sõja kulgemine Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose sõj...

Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun