Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl ) (3)

Vanakeskaeg – keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks .1.periood – 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood – 9.saj algus – 11.saj algus. Endised Lääne- Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur.
Vahekeskaeg – 11.saj algus – 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood
Hiliskeskaeg – 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine
Kõrgkeskaeg – 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk – Must Surm, demograafiline tagasilöök)
Feodaaltsivilisatsioon – ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil.
Rooma rahu – Lääne – Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd.
Caracalla edikt – Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade asukaile, kelle maailmavaade erines roomlase omast – kultuuride kokkupõrge.
Hunnid – Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Basileus – keiser , kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne , kohtuvõim) Bütsantsis.
Nika ülestõus – 532.a. Justinianus I surus julmalt Konstantinoopolis maha ülestõusu, lastes oma väepealikutel raiuda hipodroomil surnuks üle 30000 inimese. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus , samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine .
Mantzikerti lahing – 11.saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petšeneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu.
Teemad – 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid .
Stratioodid – talupojad
Hagiograafiad – pühakute elulood
Gallia – roomlaste nimetus gallide( keltide ) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr – 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj)
Frangid – germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal .
Laisad kuningad – 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad .
Karolingide renessanss – Kõigi nende sõdadest ja verevalamisest kantud aastate vältel toimunud Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek.
Verduni leping – 843. a sõlmitud kokkulepe Ludwig vaga poegade poolt, mis kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks eraldas.
Vasall – ehk läänimees oli keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal, kes andis end senjööri kaitse alla.Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms.
Senjöör – isand
Sunnismaisus - oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks . Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
Pärisorjus - on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus , nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus.
Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal , lahingutes tapetute kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus
Ruunikivi – Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel.
Saaga – Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi