Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl ) (3)

Vanakeskaeg – keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks .1.periood – 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood – 9.saj algus – 11.saj algus. Endised Lääne- Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur.
Vahekeskaeg – 11.saj algus – 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood
Hiliskeskaeg – 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine
Kõrgkeskaeg – 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk – Must Surm, demograafiline tagasilöök)
Feodaaltsivilisatsioon – ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil.
Rooma rahu – Lääne – Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd.
Caracalla edikt – Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade asukaile, kelle maailmavaade erines roomlase omast – kultuuride kokkupõrge.
Hunnid – Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Basileus – keiser , kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne , kohtuvõim) Bütsantsis.
Nika ülestõus – 532.a. Justinianus I surus julmalt Konstantinoopolis maha ülestõusu, lastes oma väepealikutel raiuda hipodroomil surnuks üle 30000 inimese. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus , samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine .
Mantzikerti lahing – 11.saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petšeneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu.
Teemad – 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid .
Stratioodid – talupojad
Hagiograafiad – pühakute elulood
Gallia – roomlaste nimetus gallide( keltide ) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr – 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj)
Frangid – germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal .
Laisad kuningad – 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad .
Karolingide renessanss – Kõigi nende sõdadest ja verevalamisest kantud aastate vältel toimunud Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek.
Verduni leping – 843. a sõlmitud kokkulepe Ludwig vaga poegade poolt, mis kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks eraldas.
Vasall – ehk läänimees oli keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal, kes andis end senjööri kaitse alla.Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms.
Senjöör – isand
Sunnismaisus - oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks . Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
Pärisorjus - on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus , nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus.
Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal , lahingutes tapetute kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus
Ruunikivi – Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel.
Saaga – Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis.“ Vanem Edda “
Milano edikt – Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313.
Katedraal – piiskopikirik. ( jutlustamistool – kateeder)
Toomkapiitel – Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu.
Sakrament – rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ja mis peavad usklikele edasi andma jumala armu .
Missa – Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. ( Missa – lähetatud, saadetud ) Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus.
Diocletianus – Rooma keiser. Valitses aastatel 284-305. tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud senist elukorraldust enam päästa.
Caracella – Rooma keiser, tema edikt al. 212. aastast tagas kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused.
Romulus Augustulus – viimane Lääne-Rooma keiser, kes kukutati 476. a Odoakeri poolt, kes end Itaalia kuningaks kuulutas.
Odoaker - oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani.
Odoaker oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476. aastal otsustas ta viimase kukutada
Komnenoste dünastia – Kõrgema võimu legitiimsuse printsiip, s.o seaduslikul abielul rajanev võimupärimine, hakkas Bütsantsis kinnistuma 11.saj selle dünastia ajal.
Justinianus I – Bütantsi keiser 527-565.Bütsantsi arengu 1. õitsengujärk. Justinianus arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3- osalise „Tsiviilseaduste kogu“. Surus maha Nika ülestõusu.
Palaiologoste dünastia – Bütsantsis valitsenud dünastia. Õitsesid kunst ja kirjandus.
Kyrillos – kreeka misjonär. Bütsantsist võtsid need vastu õigeusu -> Kyrillos ja Methodios koostasid 9.saj slaavi tähestiku.
Chlodovech – Frankide kuningas, Merovechi sugukonnast . (481-511), kelle järgi sai nime Merovingide dünastia. Frangi impeeriumi rajaja.
Merovingide dünastia – Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime kuninga Merovechi järgi.
Karl Martell & Pippin Lühike - Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas . Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta756 .741-756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell – loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli .
Karolingide dünastia – Pippin oli tugev valitseja. Tema toetus oli paavstile hädavajalik( Paavsti ähvardasid väljastpoolt Roomat langobardid ja linnas endas selle alaliselt rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond). Pippin korraldas 754. ja 756. kaks sõjakäiku Itaaliasse, mille tulemusel loovuttati paavstile mõni Rooma lähipiirkond. Tekkis kirikuriik . Tasuks seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega ühtlasti Frangi dünastiate vahetuse – kroonis Pippini ametlikult. Nii tulid Frangi riigis võimule Karolingid .
Karl Suur – Pippin Lühikese järeltulija, Karolingide soost valitseja, kelle järgi dünastia nime sai. Ideaalsete kuninga omadustega.Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja ja edendaja – samas hävitas rahvaid ja jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks.
Ludwig I Vaga – oli Karl Suure poeg ja Frangi keiser 814-840. Ta oli sügavusklik ega hoolinud suuremat ilmalikust elust, ka riigivalitsemisest. Jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel.
Erik Punane – rajas 10.saj Islandalaste koloonia Gröönimaale. Tema poeg Lev Eriksoon, Jõudis aastal 1000 P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland.
Thor(Tor) – muinasskandinaavia taevajumal .
Oden (Odin) – päikese – ja sõjajumal
Frej (Freyr,Frö)- päikesekultusest pärinev jumal. Naispoolus Freja . Viljakusejumal.
Loke (Loki) – Jumalate vaenlane, saatana osa etendav hiiglane
William I Vallutaja – Inglise kuningas ( 1066-1087).oli Normandia hertsog alates 1035, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis troonil (William I nime all).
Constantinus Suur – Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
Püha Patrick – piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre.
Püha Bonifatius – Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija .
Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420), Augustinus (354-430) – kirikuisad – kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid.
Gregorius I Suur – I paavst, kes võttis kasutusele tiitli – Jumala teenrite teener. ( 590.-604)
1. Keskaeg – mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada „vaepealseid“ keskaja inimesi 15.saj „uutele“ kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg ,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg
2. Barbarite vallutused – 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.a Katalaunia väljadel.5.saj keskpaigaks oli impeeriumi lääneosa barbarite võimu ootel .
Lääne-Rooma langus – Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri R.Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keisrile Zenonile.
Barbarite kuningriigid – Läänegootide riik, Vandaalide riik, Ida-Rooma riik, gepiidide riik, Idagootide riik, Frangi riik, Burgundia riik, Langobardide riik, sueebide riik
3. Bütsantsi territoorium - Bütsantsi riik tekkis 395.a kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast , Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas, Vahemere idaosa saari. Rahvad : kreeklased , bulgaarlased , juudid , süürlased, armeenlased. Riigikorraldus: Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile. Mõnevõrra piirasid tema reaalset võimu riiiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena – deemosed.
4. Sisepoliitika – tugev sõjalis-bürokraatlik monarhia. Kodifitseeritud Rooma õigusel rajanev 3-osaline „Tsiviilseaduste kogu“. Välispoliitika – üritati kunagise Rooma keisririigi taastamist endistes piiride.Võidukates sõdades vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa ja Vahemere saared. Edukad ei olnud sõjad Pärsiaga.
Bütsantsile oli kogu tema olemasolu vältel iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele.
5. Bütsantsi kultuuri tähtsus – Bütsants kultuurilises mõttes on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel, mõjutades kaudselt ka Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist.Antiikkirjanduse kõrval on olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Rooma õiguse põgimõtetel rajanevad paljude Euroopa riikide 17.-20. saj tsiviilkoodeksid, sealhulgas Eestis varem kehtinud Balti eraseadus.
6. Frangi riigi loomine ja Merovingide võim. - Frangi riik tekkis 5.saj peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningasChlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. (253. a tungis frankida ja alemandide hõimuliit üle Gallia piiri ning 3.saj lõpuks olid frangid asunud Reini jõe Rooma-poolsele kaldale.) Chlodovech oli Merovechi sugukonnast, kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia.Viimane Meroving saadeti kloostrisse , kus ta 754.a suri
7. Pippin Lühike, Karl Suur ning Karolingide võim. - Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768) kindlakäeline ja ettenägelik valitseja. Paari aasta maandas ta kirikumaade riigistamisest tekkinud pinged , tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina ning nõustudes täiendavaks lepituseks nende pealt kirikule makse maksma. Võitnud frangi kõrgvaimulike poolehoiu,suunas Pippin pikgu Rooma poole, kus asus paavst, katoliku kiriku pea.Tugeva valitsejana toetas ta paavsti, keda ähvardasid väljastpoolt Roomat langobardid ning rahulolematu ilmalk ja vaimulik ülikkond. Pippin tõi oma kandidatuuri õigel ajal esile ja korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Roome lähipiirkonna.Tekkis paavstiriik e kirikuriik. Tasuks abi eest seadustas paavst Pippingi õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega ühtlasi Frangi dünastiate vahetuse – kroonis Pippini ametlikult.
Karl Suur- vaata mõistet. Võimule saanud, alustas Karl Suur oma valduste laiendamist kirdes Sksimaa, kagus Itaalia ja edelas Pürenee suunal. 774.a tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile ning Karl Suur sai Itaalia valitsejaks.
Karolingide võim – renessanss- vaimuelu arenguks senisest soodsamate tingimuste loomine.
8. Vasalli suhted ja feodaalne hierarhia – suhted – vt. Mõisteid.! Feodaalne hierarhia – läänipüramiid, mille tipuks oli kuningaks ja aluseks väikevasallid. Kehtis põhimõte, et „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“, mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldu otseses truudussuhtes.
9.Lääniriigid – Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega praegusele Saksamaale ning Põhja – ja Kesk-Itaaliasse. Normannide vallutuse käigus levisid need 11.sajandil Inglismaale ning Lõuna-Itaaliasse, rekonkista jooksul Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted 13.saj algul ka Eesti aladele.
10. Talupoegade olukord ja suhted mõisaga – Talupojad olid sõltuvad isandast Isandal polnud talupoegade suhtes kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes. Frangi riigis eristusid esialgu kaks ühiskonnarühma – orjad ja vabad talupojad. Orjad kuulusid täielikult isanda omandusse, neil puudusid vähimadki õigused.Nad töötasid isanda mõisas või majapidamises . Kuid keskaja jooksul hakkas mittevabade ja vabade vaheline terav eraldusjoon ähmastuma ja kadus lõpuks. Ühelt poolt ei olnud suurmaapidamine orjade abil enam rentaabel. Kasulikum oli anda orjale tükk maad, millest piisas talle äraelamiseks, ning nõuda talt selle eest tasu. Ehkki koormised olid rasked, sõltus selline talupoeg nüüd oma tööst, mitte isanda armust ja võis koormisest ülejääva tulu endale jätta. Vabade talupoegade järeltulijate olukord muutus sarnaseks orjade järeltulijate olukorraga. Kujunes 2 põhilist majapidamissüsteemi – rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrus – feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus – talupojad kasutasid väikest maalappi, millest toideti oma peret, suurem osa jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Feodaali seisukohal oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu. Talupojad muudeti sunnismaiseks.
11. Viikingite nimed ja liigid. - Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Lääne-Euroopas kandsid nad nime NORMANNID. Inglismaal – TAANLASED , Ida-Euroopas – VARJAAGID, Skandinaaviamaades- VIIKINGID (vik-kindlustamata kaubaplats).
12. Läänetee- ja idatee. Maadeavastused – Viikingite retkedes eristatakse lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased. Idateed- olid rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud normannide rünnakute alla langesid eriti Inglismaa ja Frangi riigi alad, aga ka Itaalia, Hispaania ja Portugal . Idateed liikuvad viikingid pidasid läbi venemaa sõites ühendust eriti Bütsantsiga ning paljud skandinaavlased astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse.
Maadeavastused – Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi oli asustatud Shetlandi, Orkney, Fääri saared. Nüüd hõivati Hebriidid. Nendest saarestikest jõuti Islandile , mille asustamine algas kirjalike allikate teatel 874. aastal. Erik Punase saaga kohaselt jõudis tema poeg 10.saj Gröönimaale. Ja umbes aastal 1000 jõudis E.Punane P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland.
13. Viikingite usund .Kultuur – Usundisse kuulus loodusesemete austamine. Olid pühad, allikad, järved, jõed, puud. Ohverdati eriti allikatesse. Teiseks austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale harimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi . Pandi ka orje, kui nad olid enne andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Oluline oli päikesekultus.
14. Millised rahvad, mis sajandil Suurbritanniasse tungisid? Suurim sisseränne Britanniasse oli alates 10.sajandist eKr keldi hõimude saabumine.Eriti intensiivseks muutus see 6.sajandil EkR. Aastal 43 maabusk Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning Rooma riik sai endale uue provintsi Britannia.Britanniasse asus veel gallialasi 1.saj pkr. 5.sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung . Anglid, saksid , ja jüüdid lähtusid saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Alates 8.sajandi lõpust tabasid Inglismaad siin taanlastena tuntud normannide rööv ja rüüsteretked. Taanlaste uued retked algasid 10.saj lõpul.aastal 1016 alistasid nad kogu inglismaa.
15. Katoliku kiriku organisatsioon ja kiriku isade õpetus. - Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piistkoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Esimeseks Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Madalamate astmete vaimulikud moodustasid kanoonikutest. Hiljem moodustasid nad piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu – toomkapiitli, mis koosnes tavaliselt 12 kanoonikust.Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine, rivitute konfirmeerimine(leeritmine), kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Sinod – piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Kiriku isade õpetus. - Põhiline õpetus rajanes Piiblil. Piibel ei sialda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi – suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Kirikuisadeks nimettakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooga.
16. 7 sakramenti – ristimine , konfirmatsioon( leeritamine ), armulaud , pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse(vaimulikuks) pühitsemine – need on selleks, et saavutada õndsust. Viimased kaks – abiellumine , vaimulikuks astumine – mitte.
17. Araabia ja Venemaa ajalugu ja kultuur – ARAABIA – pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhames 610. a paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteelik olend . Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja . Tekkis uus usund – Islam. Kirjaoskamatu Muhamed läkitas Allahi levitust suuliselt. See kirjutati üles alles pärast tema surma ( Koraan ). Muhamedi õpetuse omaksvõtnud- muhamedlased. Koraan ja seda täiendav ja seletav püha pärimus sunna, mis rajaneb Muhamedile omistatut ütlustel ja tegudel , kujunesid islami kultuuri põhiallikatekst. Islam lõhenes 7.sajandil 3-ks vooluks.: Haridžiidid, sunniitid, šiiitid. VENEMAA- osa ajaloolasi leiab, et mõne rooma autori töödes nimetatud ida-euroopa rahvas veneedid võisid olla varased slaavi hõimud. Enamus arheolooge on jõudnud seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuriks oli 6.sajandi paiku levinud Praha kultuur.Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased. Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel ning võimetud riiki rajama. Ristiusu vastuvõtuga kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine.Suur tähtsus oli seejuures kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa .Peagi muutus valitsevaks vaid kirillitsa.Päris kirikukirjandust Bütsantsist ja Bulgaariast. Hakati koostama kroonikaid. Levis kirjaoskus .