Islam ja Araabiamaade kultuur Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama ehk ’allutab end‘. Tegemist on alistumisega Allahi tahtele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite kaudu. Moslem on inimene, kes on Jumala tahtele alistunud (ka islamiusulised, muslimid või muhameedlased). Nad tunnistavad nii judaismi kui ka ristiusu prohveteid (Aadam, Abraham, Mooses, Saalomon, Jeesus). Kuid moslemite jaoks on kõige tähtsam viimane prohvet, Meka kaupmees Muhamed. Ta on ajalooline isik, kes sündis Meka linnas Araabia poolsaarel umbes aasta 570 paiku (varakeskajal). Allah ei ole moslemite jumala nimi, vaid Allah (al-ilah) ongi araabia keeles Jumal. ● Kirjuta islamiusu kõige tähtsam põhimõte: Vastus: Usutunnistus ehk "Shahada. "Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik" ● Miks on moslemite jaoks olulised Meka ja Mediina linnad (leia linnad ka kaardilt)? Me...
Araabia ja Islam Araablased Semiidi päritolu Enamik elavad Araabia poolsaarel Islamiusulised Sunniidid ja siiidid Kokku 200 miljonit. Kõige rohkem Egiptuses. Domineerivad veel Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas, Jordaanias, Liibanonis, Dijiboutis, Somaalias, Iraagis, Kuveidis, Jeemenis, Kataris, Behreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Omaanis . Islami kujunemine Islami usutunnistus ehk kreedo- Allah ja Muhamed on tema prohvet Polüteistlik Allah üks paljudest jumalatest Loodusjõud 610-612 sõnum Allahilt Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna Viis tugisammast Usk ainujumalasse Palvetamine Vaeste toetamine - Zakat Ramadaan Palverännak Mekasse Hadz Kuues: dzihaad- püha sõda Mosee Koraan ja Piibel Koraan Piibel Islamiusu Pühakiri Ristiusu ...
Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva kalendid, noonid, iidid. Kalendid kuu esimene päev, noonid kuu 5 päev, iidid kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3) Geenius igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist.
[email protected] 19. okt. 2016. Islam Tuleneb araabia k. asl´ama – allutab end Monoteistlik religioon Ar. Allah - Jumal Muhammad – inimene, kuid Jumala viimane saadik Ar. Muslim – kuuletuja > moslem Teokraatia – vaimulik valitsus Kaliif – vaimulik valitseja Kaaba – islami püha kivi, must meteoriit Meka mošees Kaks põhivoolu: Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > šii-iidid Mahdi – šii-iitide messias, keda oodatakse 622 – islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse 732 pKr - Frangi riigi majordoomus Karl Martell peatas muslimite sissetungi Euroopasse 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli ja ähvardasid taas Euroopat Koraan / ar. qur´an - islami pühakiri 114 suurat ehk peatükki Sunna – Muhammadi tegude pärimus Raamatu-usundid: Judaism ja kristlus Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutun...
Kahelõp. Kolmelõp. * IV käändkonda kuuluvad: us-lõpulised meessoost sõnad u-lõpulised kesksoost sõnad * IV käändkonna Gen. sg. lõpp on –us IV käändkonna us-lõpulistest sõnadest on erandlikult naissoost nt: manus, ūs f – käsi domus, ūs / -ī f – maja, kodu acus, ūs f – nõel porticus, ūs f – sammaskäik Īdus, uum f – iidid (kuu 13. või 15. päev Roomas) Naissoost on ka puude nimed, nt Quercus, ūs f – tamm * V käändkonda kuuluvad ēs-lõpulised (peamiselt) naissoost sõnad * V käändkonna Gen. sg. lõpp on –eī
5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil eKr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 46 eKr oli aasta 432 päeva pikk. 45 eKr oli aasta 365 päeva. Siis tuligi kasutusele päikesekalender ning liigaasta. See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender. Nädalaid ei tuntud. Oli 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev(v.a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Ajaarvamise aluseks võeti see, mis tuleb(nt: mitte pärast nooni, vaid hoopis enne iidi). Meelde tuleb jätta 3 nimetust. Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1)Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi. 2)Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma.
Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinnas Mediinas. Islami levik Islam on maailmas üks levinumaid usundeid, järgijate arvult teisel kohal peale kristlust. Inimesed kes usuvad Allahi kutsutakse moslemiteks. Moslemeid on maailmas ligikaudselt 850. miljonist kuni 1. miljardini. Enamjaolt on see levinud Aafrika ja Aasias. Islami kogukond koosneb kahest väiksest rühmitusest, mille tõekspidamised on pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks rühmitust: Suniidid ja iidid. Koraan Koraan on Islami püharaamat. Koraan pandi kirja aarabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Koraani loetakse istudes, kummardununa ja rühmiliselt. Koraani ei loeta suvalisel ajal ja suvalises kohas. Eestikeelne tõlge ilmus välja 2007. aasta detsembris kirjanduselt Avita. 2012 valmis Afganistaanis maailma suurim Koraan mida valmistati 5 aastat. Palvetamine Moslemid palvetavad Moees. Moee on moslemite pühakoda kus nad käivad palvetamas ja jutlustusi kuulamas
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite
Animism Anima = hing. Kõigel on hing, kõiki tuleb kohelda hingeliste olenditena ja enda sarnasena. Rituaal usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise. Prohvet Kristlus. Usukuulutaja, kes enamasti ilmutuste kaudu kõneleb Jumala nimel, sageli tulevasi sündmusi ette kuulutades. Pühak Kristlus. Isik, kelle elu on seotud eriliste teenetega usu suhtes ja kelle kaudu Jumal avaldub. Inimeste eestkostja Jumala ees. Kanoniseerimine Kristlus. Pühakuks kuulutamine kindlate reeglite alusel, millest kõige tähtsam on imetegude olemasolu kas eluajal või pärast surma. Ordu Kristlus. Kindalte reeglite järgi organiseeritud kinnine vaimulik või sõjalisvaimulik ühing. Patriarh Kristlus. Õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik. Vaimulik seisus Kristlus. Kirikliku organisatsiooni töötajaskond, kes pühitsuse läbi saab ühendatud kirikuga ja kelle ülesandeks on rituaalide läbiviimine. Uusu...
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt ...
Kordamisküsimused kontrolltööks §7-17: 1. Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb? Millal algas keskaeg, millal lõppes? (vt ka esitlust) Valgustusajal tähistati keskajana antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Keskaeg jaguneb kolmeks varakeskajaks (kuni XI saj.) , kõrgkeskajaks (XI-XIII saj.) ja hiliskeskajaks (XIV-XV saj.) Keskaeg algas Lääne-Euroopas 476 pkr Lääne-Rooma riigi lõpp. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga) Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 7...
Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu lihtsad toimingud tihedasti seotud numentiga, kellelt oodati alati rohkem abi kui kreeka jumalatelt, välja arvatud Demeter ja Dionysos. JUPITER Jupiter on kõrgeim rooma jumal, tema nimi tuleneb kreeka Zeusiga samast tüvest. Kalendri iidid olid pühendunud Jupiterile kui valgusejumalale, sest iididel on täiskuuööd, mil öö ja päev on ühepikkused. Ka Jupiteri sünnipäeva (st tema templi sünnipäeva) tähistati iidide ajal ja siis viidi valge villaga lammas Via Sacrat mööda tema templise Kapitooliumil, kus loom ohverdati Jupiterile. Jupiteri kummardamine on roomlastel ühine teiste latiini linnadega Latiumis ja kord aastas pidasid kõik Latiumi linnad tema auks pühi. Need leidsid aset vanas
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uural...
loodusega kohastunud olemasolevaile tingimustele. Darwin loob ka sugulise valiku mõiste isaste organismide võitlus paarilise pärast. 16. Kirjeldage eelmisel sajandivahetusel esinenud väärkäsitlusi pärilikkusteoorias · Keskkonnatingimuste toimel või eluviisi mõjul tekkinud muutused indiviidi tunnustes päranduvad vähemal või rohkemal määral järglastele: omandatud tunnuste päritavuse hüpotees. · Pärilikkuseaine või -tegurid (gemmulad, iidid jne.) tekivad keha kõigi osade rakkudes ja kanduvad sealt vere või muude kehavedelike kaudu suguelunditesse: pangeneesi hüpotees. · Hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkuseaine (st vanemvormide pärilikkusetegurid segunevad). Põhjustab uute vahepealsete tunnuste tekke: liit- e. segapärilikkuse hüpotees (blended inheritance). Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad.
Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).** Suur osa Rooma nobiliteedist ei olnud rahul senati võimu langusega ja 44. eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Caesari laused: „Ka sina, Brutus“, „Veni , vidi, vici“- tulin nägin võitsin. Sõtta kaks Caesari toetajat- Antonius ja Octavianus
Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva kalendid, noonid, iidid. Kalendid kuu esimene päev, noonid kuu 5 päev, iidid kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).** Suur osa Rooma nobiliteedist ei olnud rahul senati võimu langusega ja 44. eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Caesari laused: ,,Ka sina, Brutus", ,,Veni , vidi, vici"- tulin nägin võitsin. Sõtta kaks Caesari toetajat- Antonius ja Octavianus. Antonius toetas sealjuures hellenistliku
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
· Missugusteks perioodideks jaguneb keskaeg? Iseloomusta kõiki neid lähemalt! Varakeskaeg - Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine Kõrgkeskaeg - tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine Hiliskeskaeg - kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke · Kuidas mõjutas Caracalla edikt Rooma rahu? Caracalla edikt tagas kõigile impeeriumi terriotooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigusi. See avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid roomlaste seisukohalt võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet st. kultuuridekokkupõrget. · Millega põhjendada Bütsantsi säilimist riigina, kui samal ajal Lääne Rooma riik lagunes? Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingi...
Karbonüül(keto)rühm C O Ketoonid (dihüdroksüatsetoon) Hüdroksüülrühm -O H Alkoholid (glütserool, kolesterool) Am inorühm -NH 2 Am iinid (glükoosamiinid) Tiool(m erkapto)rühm -SH Tioolid (tsüsteiin) Am idorühm C O Am iidid (asparagiin) NH 2 OH Fosfaatrühm O P O või - P Fosfaadid (rida m etaboolseid vaheühendeid) OH Sulfaatrühm -OSO 3 H Sulfaadid (fosfoadenosiin- fosfosulfaat)
spetsiaalsetes kapikestes. Leemurid on halvad olendid, surnute hinged, kellest arvatakse et neil on mingi põhjus tulla elavaid kiusama, nende tõrjumiseks või lepitamiseks peeti lemuria püha. Peale surnute hingede oli kurje vaime veel, üheks neist nt palaviku haldjas Febris. Rooma vanimateks peajumalateks on jumalate kolmik: Jupiter, Mars ja Quirinius. Jupiter oli algselt taeva ja valguse valitseja, tema pühad päevad olid täiskuupäevad iidid, Jupiter saatis vihma ja müristamist, aga oli ka võidutooja, kes kandis tiitlit Victor, Jupiter oli latiini hõimu kaitsja, teda samastati Zeusiga ning tema tunnusteks olid kotkas, välgunool ja valitsuskepp. Mars oli algselt viljakuse jumal ning vilja kaitsja. Quirinius oli seotud Kvirini külaga ning selle kogukonna kaitsja. Ca 500 eKr toimub peajumalustes muudatus, tõenäoliselt etruski mõjudega vahetatakse nendest kolmest kaks välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
