Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. (0)

Q: Kust tuleb mõiste dominaat?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

Q: Miks tekib reisiusk just Palestiinas?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

Q: Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

Q: Mis oli investituur ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

Q: Kui uue monoteistliku religiooni teke millal?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

Q: Mida on araablased andnud Euroopa kultuurile ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

Esitatud küsimused

Kust tuleb mõiste dominaat?
Miks tekib reisiusk just Palestiinas?
Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal?
Mis oli investituur ?
Kui uue monoteistliku religiooni teke millal?
Mida on araablased andnud Euroopa kultuurile ?

b>Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg , muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda , Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11.

Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32.
(mõisted: kiviaeg , mesoliitikum, paleoliitikum , neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned)

Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41.
( muinasmaakonnad , suhted naabritega 7.-11. saj., linnused , muinasasulad, rehielamu , tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund : vägi, animism , Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad , maagia, nõidumine)

Muistne vabadusvõitlus. Õp. I osa lk 44-50.
(põhjused, osapooled, piiskop Albert , Riia linn, Maarjamaa , Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine , Valjala, aastad 1201, 1202, 1208, 1210 , 1217, 1227, Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste allajäämise põhjused)

Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s. Õp. I osa lk 51-53, 58-62, kaardid lk 52 ja 58.
(kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust (Vana- Liivimaa riigikesed), mõisted (Eestimaa, Liivimaa, maahärra, Harju-Viru, Tartu ja Saare - Lääne piiskopkonnad, Liivi orduriik, Vana-Liivimaa, ordumeister , kümnis, hinnus , teotöö), võõrvõimude omavahelised suhted (üldiselt), talupoegade olukord, aastad 1236 ja 1237 – Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu, Stensby leping 1238, läänisuhted, maa- aadel )

Linnad keskajal. Õp. I osa lk 55, 69-70, 110.
(9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, raad ja selle ülesanded, gild, tsunft , skraa , tsunftijänes , agul, seek , Johann von Üxküll, Tallinna raekoda )

Jüriöö ülestõus 1343-1345. Õp. I osa lk 55-56.
(Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, ülestõusu põhjused, Paides toimunud läbirääkimised mais 1343, eestlaste kuningate tapmine, Pöide, Karja, Vesse , Maasilinn, Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla)

Maarahvas 14.-16. saj. Õp. I osa lk 64-67.
(talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu, haagi- ehk adrakohtunikud , pärisorjus ja sunnismaisus , adratalupojad, üksjalad , vabatalupojad, maavabad )

Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81.
(katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel , sinod), missa , kihelkonnakirik, kabel , preester, kirikukümnis , sakrament, Martin Luther ja reformatsioon 1517, kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal, Wolter von Plettenberg , pildirüüste, Melchior Hoffmann, Simon Wanradt, Johann Koell, jumalateenistuse käsiraamat 1525 , luterlik katekismus 1535)

Liivi sõda 1558-1583. Õp. I osa lk 84-88.
(Liivi sõja põhjused, ajend (Tartu maks), osapooled, hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail, tema seotus Saaremaaga ja tema juhitud Liivimaa kuningriik , 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV), Liivimaa Poolale ( Sigismund II August), 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile ( Frederik II), Ivan IV, Ivo Schenkenbergi tegevus, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583)
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015, Üldajalugu

Egeuse ehk Kreeta - Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100
Kreeka geograafiline asend, Kreeta geograafiline asend, minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära ja ülesanded, linnad, Knossos ), minolise kultuuri eripärad võrreldes Mükeene kultuuriga (kestvus, koht, kiri, losside eripära ja ülesanded, linnad, Mükeene loss), 1100 a. eKr rahvaste sissetung .

Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106
Tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood (aeg, olulisemad sündmused ja kultuurisaavutused , olulisemad sõjad ( Maratoni ja Salamise lahingud, Peloponnesose sõda, Pärsia riigivalitsejad) liidud (Peloponnesose ja Ateena mereliit), Makedoonia asupaik, Philippos II, Chaironeia lahing.

Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. lk 107-114
Polis ; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia ; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia . Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia.

Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119
Mõisted: akropol, agoraa, andreion. Riietus: kitoon. Peamine toit. Aristokraatlik eluviis: aristokraatide konkurents ja sümpoosionid, kraater. Sport Vana-Kreekas: gümnaasion ja olümpiamängude traditsioon: kes osalesid olümpiamängude, peamised spordialad, olümpiarahu , olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus.

Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127
Mõisted antropomorfism ja polüteism . Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus , Hera , Poseidon, Hades, Demeter, Persephone , Ares, Hephaistos , Athena, Apollon , Artemis, Hermes , Aphrodite , Dionysos (mis jumal?). Prometheuse legend, tempel ja selle ülesanded, ohverdamine , Delfi oraakel , surmajärgsus .

Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162.
Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Rooma linn (Tiberi jõgi , Kapitoolium, Ostia sadam, foorum ), Rooma linna tekkimine müüdi järgi; Kuningate aeg (selle kestvus, 7 kuningat), kuningas, senat , rahvakoosolek, sugukond -kuuria- triibus (hõim) populus Romanus, klienteelsuhted (ehk kliendi-patrooni suhted), proletaarid.

Rooma Vabariigi aeg; õp lk 163-170
Millal oli vabariigi aeg Vana-Roomas; Roomlased vallutavad Itaalia (gallide sissetung 387 eKr /legend, kuidas haned päästavad Rooma/, roomlaste sõjad samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega /Pyrrhose võidu legend/). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest; populus Romanus; Roomast saab impeerium ehk suurriik (Puunia sõjad) ja roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid , konsulid , preetorid, tsensorid , diktaator , rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud . Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid .

Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178.
Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda , triumviraat 60a. eKr.: Caesar , Crassus ja Pompeius ning nende vallutused , Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius , Octavianus, Kleopatra , Augustus, Traianus , Rooma rahu (Pax Romana ), imperaator, keiser , leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine . Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium.

Hiline Rooma keisririik ehk dominaat , õp lk 211-215.
Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid: sõjaväereform / armee germaniseerumine ehk barbariseerumine/ ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus / Milano edikt /, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisririigi langus. Rooma languse põhjused.

Usk Rooma riigis, õp lk 193-196.
Laarid , nuumenid, Janus , Jupiter, Juno , Minerva, Neptunus , Venus, Diana , Mars, Vesta. Usukultusega seotud mõisted: pontifex maximus, pontifeks , flaamenid, pontifex maximus, ennustamine (kellelt roomlased üle võtsid?) augurid, mis olid sibülliraamatud, jumalate panteon.

Ristiusu ehk kristluse tekkimine; algkristlus. Õp. lk 198-200 (pluss vihik).
Palestiina alade hõivamine . Miks tekib reisiusk just Palestiinas? Jeesuse sünd, ja surm, Torino surilina, judaismi sekt , kristluse kiire areng (mis oli selle peamine põhjus); konfliktid kristlastega (miks Rooma keisrid esialgu kristlasi ei sallinud?) ja kristlaste tagakiusamine ; Milano edikt; Piibel ja selle struktuur.

Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9.
Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned.

Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31.
Frangi riigi rajaja Chlodovech (Merovingide dünastia 1. valitseja), Merovingid 5.-8. sajandini: nn laiskade kuningate ajastu ja majordoomuste esiletõus. Pippin Heristalist. Karolingide võimuletulek: Karl Martell ja Portiers’ lahing (miks peetakse teda Euroopa tsivilisatsiooni päästjaks?). Karl Martelli järglased : Pippin Lühike ja Karolingide dünastia teke; Karl Suur ja tema tähtsus ajaloos. Mis oli Karolingide renessanss. Frangi riigi lagunemine ja Verduni leping.

Ida-Rooma ehk Bütsants , õp (II osa) lk 15-22.
Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Riigi valitsemine, mõisted: basileus , basileuse ülemvõim kirikuelus (erinevus läänekirikust), tsirkuseparteid . Keiser Justinianus I valitsemine ja tema panus Bütsantsi arengusse ( Corpus iuris civilis, Konstantinoopoli väljaehitamine – Hagia Sophia , Bütsantsi teine pealinn Ravennas ). Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (miks puhkes?). Kirikulõhe ehk skisma . Bütsansti häving .

Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37.
Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör , süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid. Lääni mõiste ja selle liigid: benefiitsid ja feoodid (milles on erinevus?). Mis oli investituur ? Mõismajapidamiste liigid: põlirendisüsteem ehk rendihärrus , pärisorjuslik mõismajandus ehk mõisahärrus (miks muudeti mõisahärruse puhul talupojad sunnismaisteks. Kust kulges kahe majapidamise vaheline piir. Miks Lääne-Euroopas pole pärisorjust selle klassikalisel kujul olnud?’

Araablased ja islami teke, õp. (II osa) lk 57-61
Islami kui uue monoteistliku religiooni teke (millal?). Muhamed , tema elu ja tegevus: aastad – 610, 622 (miks islami ajaarvamise algus?). Koraan , islami 5 tugisammast. Islami sektid . Mida on araablased andnud Euroopa kultuurile ?

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 9 allalaadimist

Kordamine 10-klassi ajalooeksamiks 2015- #1

Kordamine 10-klassi ajalooeksamiks 2015- #2

Kordamine 10-klassi ajalooeksamiks 2015- #3

Kordamine 10-klassi ajalooeksamiks 2015- #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KennoMardi Õppematerjali autor

rooma kirik liivimaa geograafiline asend dünastia mükeene impeerium sõjaväereform jüriöö kristlaste roomlased martell usupuhastus keisririik gracchuste väljend patriitsid diocletianus keisrid

Sarnased õppematerjalid

odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks

Ajalugu

odt

Üldajalugu

Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks

Ajalugu

docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja riva

Ajalugu

docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp.

Ajalugu

docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maako

Ajalugu

docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad matused. Pigem sän

Ajalugu

odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (tae

Ajalugu

doc

Kunstiajalugu 10 kl

Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina- e. monumentaalmaal -

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid