VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja
Kontrolltöö: kesk- ja uusaeg. 1. Millised olid 3 põhiseisust keskajal? 3 põhiseisust keskajal olid: I seisus vaimulikud- palvetajad, kiriklik hierarhia; II seisus aadlikud-sõdurid feodaalne hierarhia; III seisus talupojad- töötegijad. 2. Mida kujutas endast keskaegne kuningavõim?Keskaegne kuningavõim kujutas endast seda, et võim pärines hõimujuhi võimust ning oli päritav meesliinipidi, võimu aluseks oli kuninga maavaldused ja isikuomadused. 3. Mida kujutas endast keskaegne hansa- ja idamaakaubandus? Hansakaubandus toimus
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele
1. MIS ON KESKAEG Keskaja mõiste. Keskaja alguse probleem Mõiste keskaeg võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469. aastal. See termin võeti kasutusele kuna sooviti vastandada vehepealseid keskaja inimesi 15. saj uutele kaasaegsetele. Keskaja inimeste enda meelest polnud nende aeg mitte keskaeg, vaid lõppaeg, sest see pidi olema viimsekohtupäeva eelne ajastu. Humanistide keskaja-määratlus pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele.periodiseerimine on tinglik ja seda tõestab ka see et enamasti loetaks keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid sellel ajal toimus vaid üks paljudest rooma linna rüüstamistest ja uue ajastu kujunemise seisukohast puudus sellel märkimisväärne tähendus. Keskaja alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist. Keskaja piirid Keskajas võib eristada: Varakeskaega, Vahekeskaega ehk Kõrg...
sajandini. Skulptuuri arenedes Loodi ümarplastilisi teoseid - savist voolitud või kivist raiutud kujusid (Mesopotaamiasse toodi kivi sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust, on juuksed, habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud, isegi nagu puise vormiga, kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad - inimene leidis endale kujus "asendaja", kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis
· Kunstiline lahendus Kehad modelleeritud valguse-varjuga. Rakurss Eva näo juures. Perspektiivi kasutamine. Külm-soe koloriit. MASACCIO "Kolmainsus" · Maal mõjub ruumi jätkuna · Perspektiivijoonte koondumispunkt risti aluspunkt · Figuurid sümmeetriliselt · Kolmnurgas · Õp.lk.47 MASACCIO (1401 1428) · PÜHA KOLMAINSUS (1425) Santa Maria Novella kirikus (fresko) · Teema ristilöödud Kristus, neitsi Maarja, jumalaisa, põlvitavad palvetajad · Väljendab Kristuse taassündi. Kolmainsus isa, poeg ja püha vaim · Sümbolid oreooliga jumalaisa, toetab Kristuse keha tähendab ülestõusmist. Arhitektuurne raamistik viitab renessansile. Neitsi Maarja osutab sõrmega Kristusele ainus zest pildil. Tuvi püha vaim. Skelett - surm · Kunstiline lahendus maal kui aken kabelisse. Koonduv kassettlagi. Sümmeetriline kompositsioon, Kristus keskel, hele figuur. Figuurid moodustavad kolmnurga
Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimi...
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Palvetajate kujukesed Pitsatsilinder. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja.
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud,...
käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõik võid saada preestriks); tsölibaat II Aadlikud- sõdurid -isand e senjöör -isanda sõjamehest sõltlane vasall -vasallid said sõjateenistuse eest maatükki (lään e feood) kasutada -vasallidest said kohalikud asevalitsejad III Talupojad- töötegijad -orjad ja vabad talupojad
sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (olid lääniisand ja vasall, lääniisand andis vasallile maavalduse ja võimaldas talle kaitse, vasall omakorda pidi osutama lääniisandale sõjalisi teeneid) 3. killustatus ja pidevad konfliktid 4. maailmavaade, et orjus ei sobi kristlusega (inimesed jaotatud kolme gruppi: oratores palvetajad, bellatores sõdijad ja laboratores töölised) SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Sotimaani ja lõunas PõhjaAafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis
saj algus; Oli muutuste ajastu, antiigi lõpp, Frangi riigi tõus, katoliikluse levik. II)Klassikaline keskaeg e kõrg keskaeg 12.saj 13. saj algus ; linnade rajamine ja kiriku tähtsuse tõus III) Hiliskeskaeg 13. saj lõpp 1492 ; kriisid, sõjad, katk, halb kliima. Keskaegset Euroopat iseloomustab rahva sügav religioossus ja feodaalne külaühiskond. Ühiskonnas eristusid kolm kihti 1)oratores- palvetajad e preestrid/vaimulikud; 2)bellatores- sõdijad e feodaalid; aadlikud 3)laborotores - töötajad e talupojad Inimesed olid valdavalt kirjaoskamatud ja arvestasid aega kiriku pühade või valitsejate võimuloleku järgi. Ei teatud sünni- ega surmadaatumeid. Haridust said vaid vaimulikud vaid usulistel eesmärkidel. Kommunikatsioon eripiirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti mööda vett. Palju oli röövleid ja piraate
pojale, tekkis nn pärusvaldused perekondadel. Suurenes feodaalide võim ja ebastabiilsus. Suurenes sõltuvus maavaldajatest, orjad ja talupojad olid sulandunud üheks klassiks. Anti end mõne võimsa üliku käe alla, maatükki hariti nüüd rentnikuna ja pidi andamit tasuma. Läänistamisel kuulusid maatüki juurde ka talupojad, kujunes sõltuva talupoegkond. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust keelati neil maalt lahkumine. Nad muudeti sunnimaiseks. Vaimulikud kõigi eest palvetajad Sõjamehed kõigi kaitsjad Töötegija toitsid kõiki 5. Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? Elatuti peamiselt põlluharimisest, klassifitseerimist ei olnud. Enamus vabad inimesed, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed e bondid. Kogukonna ühisasju otsustati tingidel ja maakondade asju alltingidel. Ülikuseisuses bondide seast valiti kongulid, kellest tähtsamad said maakondade ja liitude juhiks. I at suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus
täpsemalt Alberti järve äärde Ugandasse. Selles piirkonnas ei kasva ei viiruki ega mürripuid. Selle tõttu polegi parfüümi ajalugu päris selge. Sõna ,,parfüüm" tuleneb ladinakeelsest fraasist per fumare , mis otsetõlkes tähendab 'suitsuga läbi immutama '. Algselt hakatigi parfüümiks nimetama meeldivat õhus hõljuvat viirukilõhna. Antiikkultuuris põletati vaiku, eeterlahuseid ja puitu religioossetel tseremooniatel .Viiruk kandis palvetajad oma lõhnaga jumalate juurde. Neil ammustel aegadel valmistati pafüüme ja salve immutades aromaatseid taimi õliga ja pressides vedeliku läbi kangatüki või leotades õite kroonlehti rasvas, mis nende lõhna säilitas. Varasel keskajal toimus väga oluline areng. Araablased avastasid tehnoloogia , mille abil sai taimi destilleerida suurtemates kogustes kui varem . Samuti avastati uusi tugevaid lõhnaaineid nagu muskus.
Ent juba mõte kujust, mis jäljendas jumalat, oli midagi täiesti uut. JUNO Jumalanna Juno oli hierarhias Jupiterist järgmine, teda kutsutakse ka regina'ks, ent mitte seepärast, et Jupiter on rex. Sõna regina meenutab Juno muistset funktsiooni kogu Latiumi linnajumalanna, ent valitsejana ei saanud teda roomlaste silmis Jupiteriga võrrelda. Seevastu oli olulisem Juno roll naiste kaitsejumalannana, eriti raseduse ja sünnituse ajal; siis kutsuti teda Juno Lucinaks. Lucina poole palvetajad ei tohtinud kanda käevõru ega sõrmuseid ja vöödes ega lintides ei võinud olla sõlmi. Sõlme- või sõrmusemaagia võis jumalannale suunatud soovile või palvele vastu töötada. Nii nagu Juno kaasat Jupiteri on samastatud kreeka mütoloogia Zeusiga, on Junot kõrvutatud tema naise Heraga. Ja nii nagu päevavalgus on Jupiteri oma, kuulub kuuvalgus Junole. Lisaks Kapitooliumil asuvale ühisele templile Jupiteriga oli Junol veel nii seal kui ka Kvirinaali künkal oma tempel
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Palvetajate kujukesed Pitsatsilinder. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa
(renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) 1453 (Ida-Rooma riigi hukk). (6) Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. Ühiskond jagunes kolmeks: palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. (6) Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana-Liivimaa
- Põhiline osa kiriku sisetuleikutest pärines paavsti enese valdustest - Annaat maks, mille ulatuseks on vaimuliku yhe aasta sissetulek. Tuleb tasuta vaimulikuks määramisel - Abtkonnad ja piiskopkonnad olid ära hinnatud - Mõned piirkonnad olid paavsti ees maksukohustulsikud (Napoli, Inglismaa..) - Mõned maksid paavstile inimeste pealt maksu Peetruse penn - Paavsti mõju väljaspool itaaliat ei maksa yle hinnata - Vaimulik on kui seisus, palvetajad. - Vaimulikkond herarhiline paralleelselt 2 herarhiat: pyhituste herarhia ja ametnike hierarhia - Kõrgem pyhitsus tähendab õigust suuremat hulka vaimulikke toiminguid läbi viia - Kardinalid . kiriku kõrgeimad ametnikud, kes jagunevad eri pyhitsuslevelitesse. - Kardinaliks olemine ei tähenda vaimulikuna midagi, loeb pyhitsuslevel. Kardinalil on õigus osaleda paavsti valimisel ja ise saada paavstiks jms - Piiskopile antakse vahel kardinali tiitel
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Mõisted : SUMERID- mesopotaamia esimesi rahvaid Kiilkiri, kõrgtasemeline niisutuspõllundus, keraamika,metallurgia KIILKIRI- sumerid lõid selle kirja TEMPEL- sakraalehitis ehk pühakoda TSIKURAAT- astmeline torntempel, alumistel korrustel olid töökojad, raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks.
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
sajandil 2) Kerjusmunga- Tekkisid 12-13. saj vastureaktsiooniks jõukusele. Nemad tohtisid kloostrimüüride vahelt lahkuda. Tekkisid linnades. Nt. Frantsisklased ja Dominiiklased. Inkvisitsioon läks dominiiklaste kontrolli alla. Inkvisitsiooni eesmärgiks sai ketserite väljaselgitamine. 19. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10-11 saj. Kujunes välja uus ühiskonna jaotuse suund: 1) ORAATOR – palvetajad e. Vaimulikud 2) BELLAATOR – sõdivad e. Aadlikud 3) LABORATORES – töötavad e. Talupojad. Pidid kahte kõrgemat seisust ülal pidama. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja kolmandas seisuses). Liikumine oli üpris ebatavaline. Kui sündisid kolmandasse seisusesse, siis olid ka selle liige
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
II Varakeskaeg Keskaaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui uueks pealinnaks sai Konstantinopol. Aastat 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks. 476, kui kõrvaldati võimult viimane Lääne-Rooma keiser. Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. Ühiskond jagunes kolmeks: 1) Palvetajad ehk preestrid 2) Sõdijad 3) Töö tegijad Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 suur rahvaste rändamine, lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine Rooma impeeriumi langus 4ndal saj. algas barbarite sisseränne Rooma riiki. 5nda saj. alguses tungis lääne-gootide hõimuliit Itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna ja 418a. rajati Itaaliasse esimene barbarite kuningriik.
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja ...
Tom suudles teda, ängistav tunne kurgus, ja teeskles, nagu oleks ta kindel, et leiab otsijad või väljapääsu koopast. Siis võttis ta nööri pihku ja läks käpukil kobades ühte käiku, piinatud näljast ja peatse lõpu aimusest. 33. PEATÜKK Teisipäeva pärastlõuna saabus ja muutus videvikuks. St. Petersburgi linnake leinas ikka veel. Kadunud lapsi polnud leitud. Nende eest oli peetud avalikke palveid ja palju, palju eraviisilisi palveid, millesse palvetajad olid pannud kogu oma südame; kuid ikka veel ei tulnud koopast rõõmustavat sõnumit. Enamik otsijaid oli otsimisest loobunud ja pöördunud tagasi oma igapäevaste toimetuste juurde, öeldes, et ilmselt ei suudeta lapsi iial leida. Missis Thatcher oli väga haige ja sonis suurema osa ajast. Räägiti, et oli südantlõhestav näha ja kuulda, kuidas ta oma last hüüdis, pea tõstis ja terve minuti 190 kuulatas ja siis ofates, väsinult pea jälle padjale pani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
