238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse. 800 Keiser Karl Suur. 812 Michael I ja Karl Suure rahuleping
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6.sajand ajaloolane, kirjutas 2 kroonikat paralleelselt ,,Sõjad" ja ,,Salajane lugu" Kyrillos ja Methodios- koostasid 9
Karl Martelli täpset sünniaastat ei ole teada, kuid arvatakse, et see võis olla 688. aasta, ta suri 741. aastal. Karl oli Frangi riigi majordoomus 717 st aastast kuni oma surmani. Tema lisanimi Martell tähendab haamrit ehk vasarat ja ta teenis selle oma ohtrate sõjaliste võitude eest. Karlil oli kaks naist.ja nendega kokku kuus last. Karl oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise poeg. Ta kuulutati 715. aastal Frangi riigi põhjapoolse osa majordoomuseks. Kuid mõne aasta pärast oli kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Karl Martell pidas edukalt mitmeid lahinguid erinevate vastastega ja Frangi riigi territoorium ja mõjuvõim Euroopas kasvas. 732. aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers' i lahingus, kus saavutati võit nende üle.
Keskaegse Euroopa sünd Mõiste “keskaeg” võeti kasutusele alles 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Kuna nemad elasid varauusajal ja imetlesid antiikaega, siis vahepealset aega nimetasid nad pimedaks keskajaks. Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine (läänes): 1. senine rahandus ja kaubandus varisesid kokku (jällegi naturaalmajandus) 2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3. linnakultuuri tähtsuse langemine...
Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus. Riiki vaadati kui kuninga suurt eravaldust. Cholodovechi riik tükeldati tema 3-e poja vahel. 7. sajandi keskel algas frangi riigis nn. laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte (ülemteener) kes olid esialgu kuninga majapidamise korrashoiu eest vastutavad. 687. aastal kuulutas Pippin Heristalist riigi ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos Karli juhtimisel õnnestus frankidel peatada araablaste edasitung. Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust: *võeti kasutusele sadulajalus *endisest pikem ja raskem mõõk Frankide peamiseks väeüksuseks sai raske ratsavägi, mis oli 600 aastat peaegu võitmatu. Karl Martell andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, millega tagati alamateustavus. 1.4 Frangi riik Karolingide ajal
Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid; Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga; Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala; Karr Martell ja Frangi riigi tugevnemine Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline; majordoomuse võimutäiust suurendas veelgi Karl Martell; Portiers lahing; Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada; Frangi riigi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd Pippin Lühikese ajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega; sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas aastal 751 senise majordoomuse Pippin frankide kuningaks; Lääne-Euroopa poliitiline killustatus IX-X sajandil
roomakatoliku kirik. 5. sajandi II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad, mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741, aga valitses Karl Martell, kes loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustasid frangid 732. aastal Poitiers' lahingus araablased. See võit pani lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks
aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis see otsus ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite burgundide ja läänegootide vastu. Tema ajal kirjutati üles "saali õigus". Chlodowech korraldas ka kiriku reformi, kutsudes kokku Esimese Orleansi kirikukogu, kus ta määras kindlaks Frangi riigikiriku olemuse , mis pidi ennekõike olema kuningat toetav. Chlodowech suri 511. aastal ning tema riik jagunes nelja poja vahel. Karl Martell Karl Martell oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise ja tema armukese Alpaida poeg ning Frangi riigi kuningas aastatel 715-741 ja kuulus Merovingide dünastiasse. Tema lisa nimi Martell tähendab haamrit ehk vasarat, mille ta teenis oma ohtrate sõjaliste võitude eest. Isa surma järel 714. aastal vangistas Karli võõrasema ning ametlikult nimetati Austraasia majordoomuseks Pippini lapselaps Theutoald, kes oli alles 8-aastane. Varsti algas Austraasias kodusõda ning Karl põgenes vanglast. Ta
1030- Jaroslav Tark vallutas praeguse Tartu koha peal oleva (Tarbatu) linnuse, hävitas selle ja nimetas enda poolt selle asemele ehitatud linnuse Jurjeviks. 1453- Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt, lakkas olemast Ida- Rooma e. Bütsantsi keisririik 1492- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 1517- usupuhastus e. reformatsioon Saksamaal, Martin Luther Chlodovech- vallutas suure osa Galliast ning pani aluse Frangi riigile. Karl Martell majordoomuse võimutäiuse suurendamine, võitis Poitiersi lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas Pippin Lühike- Martelli poeg, tema valitsusajal tihenesid sidemed paavstidega. Pani aluse kirikuriigile. Ludwig Vaga Karl Suure poeg kelle valitsusajal püsis keisririik veel ühtse tervikuna. Gregorius Suur paavst, kes lisaks usuasjade korraldamisele tegeles ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas Gregoriuse kirikule tõhusa sissetuleku
Aristotelese loogika abil. Tuntuim skolastik oli Aquino Thomas. Ta väitis, et inimmõistus saab aru usutõdedest. Tema kõige tähtsam teos oli „Summa Theologiae“. 8. Frangi riik Merovingide ajastu – väljapaistvaim isik oli Chlodovech. Võttis vastu ristiusu. Pani aluse Frangi kuningriigile. Pandi kirja saali õigus. 7. saj. alates valitsesid Frangi riigis majordoomused. Tema järeltulija (Pippini) Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas ratsaväge ja aadliseisust. Karolingide ajastu – väljapaistvaim isik on Karl Suur. Ta pööras vallutatud riigid ristiusku, pööras kultuurile tähelepanu, lasi antiikkäsikirju ümber kirjutada, linnad hakkasid tekkima, ladina keel muutus valitsevaks keeleks, väikesed tähed võetakse kasutusele. Karolingide ajastu lõpul jagati Frangi riik kolmeks osaks ja tekkisid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.
Ristiti Reimsi katedraalis, millest hiljem sai trasitsiooniline kroonimise koht. Pandi kirja saali õigus, mis kujutas endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. Keskuseks kujuneb Pariis. Frangi riigi lagunemine. Germaanlastel oli tavaks kuninga valdused pärast tema surma meessoost järeltulijate vahel laiali jagada. Majordoomused. 7 saj hakkas võim koonduma majordoomuste kätte. Pippin Karl Martell- 714a sai ta Pippini järeltulijaks, kes loobus majordoomuse nimetusest, kes võttis endale hertsogi tiitli. Martell tähendab haamrit. Minnakse üle ratsaväele, Võeti kasutusel suurem ja raskem mõõk. Poitiers' lahing. Pippin Lühike. Karl Martelli poeg kes sai pärast isa surma võimule. Head suhted paavstiga, aidates viimast langobardide rünnakute eest Võttis uuesti kasutusel kuninga tiitli. Kirikuriik e Paavstiriik. Kirikuriigist on tänapäeval säilinud vaid Vatikan. Kirikuriik eksisteeris 754-1870. Karl Suur- Pippin lühikese poeg.
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isikliku...
Valmis või asetatakse vormidesse või vormitakse kuju. Ja jäetakse külmikusse tahenema. Serveerimisel lõigatakse lahti. 6 Kasutamine: · Pearoa lisandina · Suppide ja kastmete valmistamiseks · Kastmetena köögiviljadele, koorikloomadele · Teokarpide täitmiseks · Võileivade katteks Säilitamine: Külmasid võisid säilitatakse külmkapis. Näited: · Majordoomuse või (sidrunimahl, pipar, petersell) · Veinikaupmehe või (sibul, punane vein, tomatipüree, sidrunimahl, aed-harakputk, estragon) · Colberti või (küüslauguvõi)- küüslauk, valge pipar, sidrunimahl · Bercy või (sibulad, petersell, sidrunimahl, üdi) · Maitserohelise või · Mädarõikavõi (mädarõigas, sidrunimahl) · Krevetivõi (krevetipüree, tomatipüree, sidrunimahl) Õlikastmed
Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks (nende, kelle usuks oli ristiusu vorm ariaanlus). Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist (frankide tavaõigus), mis kirjutati ladina keeles ja hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad (nn laiskade kuningate ajastu), mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741 valitses karl Martell, ta loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustavad frangid 732. aastal Poitiers’ lahingus araablased. See võit paneb lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võetakse kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks
Frangi valitsejate suhted paavstidega. Konfliktides langobardidega olid paavstid seni otsinud abi Bütsantsi keisrilt, kuid VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes esile paavsti ja keisri suhte halvenemise, paavst pöördus kriitilises olukorras frankide valitseja poole. Kuningaks saamiseks oli aga vaja paavsti toetust. Nii sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas senise majordoomuse 751 a. frankide kuningaks. Pippin läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma, võiduka retke järel kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstile ning pani 756. a. aluse kirikuriigile. Võimu kinnitamiseks lasid paavstid koostada üriku, mille kohaselt keiser Constantinus Suur oli määranud nad Itaalia valitsejaks. 10. Karl Suur. Kõige kuulsam Frankide kuningas
d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi. Loodi raskerelvastuses sõjavägi ja talupoegadest
onupoeg Mu`avia I. Riigi keskuseks sai Süüria pealinn Damaskus. Algas araabia ekspansiooni teine periood. Nad vallutasid Küprose, Rodose, Armeenia, Kaukaasia ja 711 tungisid Hispaaniasse. 712 aastal vallutati Sevilla, 716 Lissabon. 720 jõudsid Prantsusmaale. Euroopat sooviti muuta Damaskuse provintsiks. Araabia riik sai suuremaks kui kunagine Rooma impeerium. Sada aastat peale prohveti surma said araablased 732 aastal Poitiers lahingus strateegilise kaotuse osaliseks frankide majordoomuse Karl Martelli poolt. Nad jätkasid ekspansiooni. IX sajandil vallutasid Korsika ja Sardiinia ja 846 aastal olid Rooma väravate all. Oma ekspansiooni alguses araablased ei surunud alistatud rahvastele peale oma usku. Nad ehitasid kindlus-linnu (Kufa, Qum, Mosul, Basra jne.) ja korjasid andamit dhimmide ehk teiseusuliste käest. Karistati ainult maksude mittemaksjat. Umar II (717-720) oli esimene kaliif, kes alustas alistatud rahvaste vägivaldset islamiseerimist
pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e
Chlodovech katoliku kirikuga. Majordoomused olid Frangi riigis valitseja majapidamisjuhid ja sõjalise kaaskonna ülemad. Kellega sõditi ja mis tulemustega? Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end 752 ja paavst kroonis ta 756. 741 756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kaheks majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel, kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieloku toetuse., Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale
või asutusse, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. Eremiit jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud inimene. 1) Tekkis 5.saj pärast Lääne Rooma riigi lagunemist, kui germaani hõimurühm frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 495.a lasi ta end kaaskonnaga ristida, sellega sunniti ka rahvas ristiusku. Karl Martell suurendas majordoomuse võimutäiust. Tema ajal tungisid Hispaaniast tungisid riiki araablased, kuid nad tõrjuti tagasi 732.a Poitiers lahingus. Järeltulevad põlved panid Karlile nimeks Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada. Pippin Lühike valitseja sidemete teke paavstiga. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Pippin pani aluse 756.a kirikuriigile. Chlodovech Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla
MIS ON KESKAEG? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (oli...
enda kätte.Majordoomuse võimu suurendas veelgi Karl Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. a Poitiers lahingus lüüa.Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes kaasa paavsti ja keisri suhete halvenemise. Pippin aga vajas paavsti toetust kuningaks saamisel.Paavst kuulutas751. a. majordoomuse Pippini frankide kuningaks. Tema aga suundus sõjaväega Itaaliasse paavsti kaitsma. A.756 pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile. Lääne-Eu. politiiline killustatus: Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal. Karli pojapojad jagasid riigi aastal843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida- Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajärk.L- Eu.
7. saj Frangis laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes. Need olid kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad, piirkondade valitsejad, maaülikkonna juhid. Nende vahel tekkis rivaliteet ja 687. aastal kuulutati ainsaks majordoomuseks Pippin Heristalis, kes toetus valitsemispoliitikas väike- ja keskfeodaalide kihile ja ühendas uuesti Frangi riigi. Järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell peatas oma vägedega Portiers´i lahingus 732. aastal araablaste edasitungi ja vallutajad valgusid tagasi lõuna poole. See võit andis olulise arenguimpulsi Frangile. Karl Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas nii mõõga kui ka piigi löögijõudu mitmekordselt suurendada - ratsavägi. Liitis
Neustria Lääne ja LoodeGallias keskusega Pariisis; Austraasia KirdeGallias; Burgundia endise burgundide riigi alal; Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Sveitsist 7. sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused; kuningavõim nõrgenes. 687. aastast oli see amet Austraasia Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Sellesse suguvõssa kuuluv Karl Martell (714-74) loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Pippini poja Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati
Frangi impeeriumi rajaja. Merovingide dünastia Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime kuninga Merovechi järgi. Karl Martell & Pippin Lühike - Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas . Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta756 .741-756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingide dünastia Pippin oli tugev valitseja. Tema toetus oli paavstile hädavajalik( Paavsti ähvardasid väljastpoolt Roomat langobardid ja linnas endas selle alaliselt rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond). Pippin korraldas 754. ja 756. kaks sõjakäiku Itaaliasse, mille tulemusel loovuttati paavstile mõni Rooma lähipiirkond. Tekkis kirikuriik. Tasuks seadustas paavst Pippini
lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse, teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Pippin Lühike-Pippin Lühike ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756. 741–756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. Kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi.
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
paavstiriigi tuumikala Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine- · 687. Aastal koondas piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte · Majordoomuste võimu suurendas Karl Martell - Võitis araablased 732. Poitiers' lahingus - Hüüdnimeks sai Haamer Frangi valitsejate ja paavstide liit- · Karl Martelli poja Pippin lühikese valitsusajal tihenesid Frangi riigi valitsejate sidemed paavstiga · 751. Aastal kuulutas senise majordoomuse Pippini kuningaks · 756. pani Pippin aluse kirikuriigile Karl Suure keisririik- · Pippini poja Karl Suure (768-814) valitsusajal oli frankide võim haripunktis · Vallutas langobardid, alistas Pürenee ps põhjaosa; valitsusaja lõpuks pea kogu Lääne- Euroopa · Aastal 800. Taastas paavst Lääne-Euroopas Keisrivõimu kroonides Karl Suure keisriks Lääne-Euroopa poliitiline killustatus IX-X sajandil-
tugevdamiseks läänistama ustavatele sõjameestele maid, pannes sellega aluse keskajale omasele feodaalkorrale. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741 768 a) sõlmis liidusuhted Rooma paavstiga. Pippin Lühike toetas paavsti võitluses Itaalias valitsenud langobardide vastu ja kinkis Rooma linna ning selle ümbruse paavstile, kuhu tekkis 756 a Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst 751 a senise majordoomuse Pippini frankide kuningaks. Frangi riigi võimsuse tipp saabus Pippini poja Karl Suure valitsusajal (768 814 a). Karl Suur laiendas riigi piire, vallutades suure osa Itaaliast, tänapäeva Saksamaast ning sõdis Pürenee poolsaarel araablastega. Ühendanud suurema osa kristlikust Euroopast oma valitsuse alla krooniti Karl Suur 800 a paavsti poolt Roomas keisriks, millega keisrivõim oli Lääne-Euroopas ajutiselt taastatud. 1.3
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest...
läänistama ustavatele sõjameestele maid, pannes sellega aluse keskajale omasele feodaalkorrale. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741 768 a) sõlmis liidusuhted Rooma paavstiga. Pippin Lühike toetas paavsti võitluses Itaalias valitsenud langobardide vastu ja kinkis Rooma linna ning selle ümbruse paavstile, kuhu tekkis 756 a Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst 751 a senise majordoomuse Pippini frankide kuningaks. Frangi riigi võimsuse tipp saabus Pippini poja Karl Suure valitsusajal (768 814 a). Karl Suur laiendas riigi piire, vallutades suure osa Itaaliast, tänapäeva Saksamaast ning sõdis Pürenee poolsaarel araablastega. Ühendanud suurema osa kristlikust Euroopast oma valitsuse alla krooniti Karl Suur 800 a paavsti poolt Roomas keisriks, millega keisrivõim oli Lääne-Euroopas ajutiselt taastatud. 1.3
Oht püsis, ning Karl Martell jätkas ratsaväelaste tugevdamist. Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada. FRANGI VALITSEJATE JA PAAVSTIDE LIIT. KIRIKURIIGI SÜND. Pippin Lühikese (Karl Martell poja) ajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega, sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas aastal 751 senise majordoomuse Pippin Lühikese frankide kuningaks. Vastutasuks vajasid paavstid abi langobardide vastu võitlemises. Mõne aasta möödudes suundus Pippin sõjaväega Itaaliasse, võiduka retke tagajärjel kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstile, pannes 756 aastal aluse paavsti otsese võimu all olevale kirikuriigile. LÄÄNE-EUROOPA POLIITILINE KILLUSTATUS 9-10 SAJANDIL.
vormis) , mis kindlustas märkimisväärselt tema võimu. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodoveckile hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude vastu. Chlodovech muutis võimu päritavaks ja lasi kirja panna Saali õiguse. Frangi riigis polnud pealinna. Kuningas rändas riigis ringi. 7.saj koondus võim majordoomuste kätte (algas nn laiskade kuningate ajajärk) 687.a kuulutati Pippin Heristal (keskmine) ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulijaks Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Suur võttis kasutusele kannused. Keskajal oli kuningavõim tihedalt seotud usu ja kirikuga. Kuninga põhilist rolli nähti ristiusu ja kristlaste kaitsmises. KARL SUUR 768- 814 Tema valitsemise ajal laienes Frangi riik märgatavalt. Piirialadel loodi piirimargid, mille etteotsa valitsejateks markkrahvid. Suurem osa valitsusajast viibis sõjaretkedel, sakside jt. mittekristlaste vastupanu
pannes sellega aluse feodaal ehk läänikorra kujunemisele. Pippin Lühike- (741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst ta frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse Paavstiriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega. Majordoomused pakkusid neile omalt poolt varju ja Paavst omakorda edutas Majordoomuse ehk siis Pippini kuningaks. PILET 4 Varaste tsivilisatsioonide sünd Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine. Tsivilisatsioon e kõrgkultuur- Sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused: · karja ja viljakasvatus · varanduslik jagunemine · kirja olemasolu · ühiskondlik tööjaotus · riikluse kujunemine · kitsa kultuuri areng
Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers’ lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi. Loodi raskerelvastuses sõjavägi ja talupoegadest eraldusid
Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi. Loodi raskerelvastuses sõjavägi ja talupoegadest eraldusid
6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: · Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. · Austraasia Kirde-Gallias · Burgundia endise burgundide riigi alal · Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Poitiers'i lahing (Tours'i lahing) oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi
siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. Austraasia Kirde-Gallias Burgundia endise burgundide riigi alal Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist Majordoomused- 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid, dünastia said oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Poitiers' lahing 732 oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
