Turunduse mõisted (0)

1. Turundus - klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil (vajaduste kasumlik rahuldamine)
2. Vajadus- inimese sisemine tung millegi järgi
3. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest tasuma , on nõudlus turul olemas.
4. Toode- füüsilised tooted hõlmavad suurema osa turundusest ja need võivad olla väga erinevad, alates toiduainetest ja lõpetades masinate ja muu sellisega. On mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus. Eristatakse pooltooteid (vajavad edasist töötlemist) ja valmistooteid.
5. Kaup - toode, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks tarbijate soove või vajadusi. Kaup on toode, mida pakutakse müügiks.
6. Teenus- tegevus mida pakutakse müügiks, mis on olemuselt mittemateriaalne ja millega ei kaasne mingi asja omandiõigust. näiteks hotellindus, juuksur , remonditööd.
7. Turundusmeetmestik – kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vaja luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Sisaldab 4P-d: toode, hind, koht, promotsioon .
8. Kontseptsioonid- strateegia, kuidas ettevõtte seab oma sihid ja eesmärgid. ( 5tk)

Sotsiaalse turunduse kontseptsioon - lisaks tarbija vajadustele ja ettevõtte eesmärkidele pööratakse selles tähelepanu ka eetilisele, keskkonna-, juriidilisele-, ja sotsiaalsetele aspektidele.

Müügikontseptsioon- agressiivne müügitegevus ja reklaam . Eesmärgiks on müüa rohkemasju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse seda toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi ( nt kindlustus). Sellel põhinevad osturollid, tühjendusmüügid jne.

Tootekontseptsioon - keskendub tootele ja eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kasutavad keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele.

Tootmiskontseptsioon- kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus . See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine .

Turukontseptsioon- ettevõtte eesmärkide ning konkurentsieelise loomiseks on tarvilik kõrgema tarbijaväärtuse loomine, kohaletoimetamine ning kommunikatsioon, valitud sihtturgudel. Aluseks on tarbija vajaduste väljaselgitamine, mõistmine ning rahuldamine. Vahetuse aluseks oleva pakkumise puhul peavad kokku saama tarbijate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid.
9. Turunduse mikro - ja makrokeskkond- makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond ( nt. Iive on negatiivne, 18-24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb)
Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid , konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe ( nt. Kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide kauplus).
10. Lõpptarbija- tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks või peretarbeks, moodustavad tarbijaturu.
11. Äritarbija – tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru.
12. Ostuosalus – näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seotud tegevustesse. Osalus on aja ja pingutuse hulk, mida ostja investeerib toote otsingusse , hindamisse ja otsusesse , millist toodet osta.
13. Võrdlusrühm – grupi liidrid ehk otsustusliidrid, kes määravad ostetava brändi või toote: neid ei püüta mõjutada või nad ei ole sattunud mõjutuste alla.
14. Arvamusliider – inimese jaoks oluline isik, kes kannab etalongrupi funktsiooni. Antud inimene tajub näiteks eksperti konkreetses valdkonnas. Võivad olla ka pereliikmed ja sõbrad. Lisaks kuulsused, eksperdid kui ka inimesed rahva seast.
15. Taju – tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma.
16. Väärtushinnang – inimese hinnang selle kohta, mis teda rahuldab ja mille pärast ta eelistab ühte asja või nähtust teisele .
17. Hoiak -suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil.
18. Ostuprotsess – protsess, mille käigus sooritatakse vajalik ost. Ostuprotsess võib kesta mõne minuti( leib, piim) või mitu kuud ( kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiine , limiteeritud või ulatuslik probleemi lahendus.
19. Tuletatud nõudlus – kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingi uute toodete valmistamiseks. (nisu- pagaritoodeteks, mais ja oder - jõusööt)
20. Sihtturundus – strateegia mille puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või- segmente . Selle kasutamisel eeldatakse, et tarbijatel on erisugused omadused, vajadused ja soovid.
21. Sihtturg – teatud grupp kliente, kellel on ühised soovid ja vajadused, kellele ettevõte suunab enda tooted.
22. Segment - kindel sihtturg, mille jaoks kasutatakse erinevat turundusmeetmestikku.
23. Konkurentsieelis – ettevõtte eelis konkurentide ees.
24. Eristumine – tegevus või omadus, mis teeb ettevõtte eriliseks ja sihtrühma poolt väärtustatuks.
25. Positsioneerimine - toote/teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses
26. Toote paradigma (toote kolm tasandit ) - toote analüüsimine erinevate tasandite lõikes ehk põhikasu, tegelik toode ja lisaväärtusega toode. Iga järgnev tase suurendab toote väärtust kliendi jaoks.
27. Kvaliteet- toote võime rahuldada tarbija vajadusi ja soove
28. Mugavustooted- sellised, mida tarbija ostab tavaliselt tihti ja kohe, arvestades minimaalselt toote alternatiive ning kulutades ostmiseks minimaalselt aega ja energiat. Madala hinnaga, jaotatud paljudesse ostukohtadesse
29. Valiktooted- ostetakse harvem ning nende ostmisel kaalub tarbija hoolikalt toote sobivust, kvaliteeti, hinda ja välimust. Ostja on valmis kulutama oma aega ja energiat ning koguma informatsiooni alternatiivsete pakkumiste kohta.
30. Spetsiaaltooted- tooted, mida iseloomustavad unikaalsed tunnused või ka bränd ning mille ostmiseks on tarbijad nõus kulutama väga palju energiat ja raha. Nt hinnatud brändiga autod
31. Mitteotsitavad tooted- tooted, mida tarbija kas ei tea või kui teab, siis tavaliselt ei mõtle nende ostmisele. Saab eristada uusi ( ei osta ennem kui promotsiooniga on näidatud uue toote väärtus) ja regulaarselt mitteotsitavaid tooteid (elukindlustus, doonorlus )
32. Tabutooted- tooted, mida peetakse piinlikuks, solvavaks, sotsiaalselt mitteaktsepteeritavaks, kahjulikuks või vastuoluliseks suuremale osale rahvast (nt seksuaaleluga seotud tooted)
33. Sortiment (sh kaubagrupp) – ( kaubavalik ) on toodete ja tooteseeriate kogum, mida ettevõte müügiks pakub. Omab nelja mõõdet: laius, pikkus, sügavus ja kooskõlalisus
34. Tootekompleks (sh tooteseeria )- või tootesari on sortimendi hulgas grupp tooteid, mis on üksteisega tihedalt seotud, sest nende funktsioonid on sarnased, nad kuuluvad ühe brändi alla, neil on sama sihtrühm, neid müüakse ühes ja samas müügikohas või ühesuguses hinnavahemikus
35. Toote elutsükkel – koosneb neljast faasist: sisenemisfaas, kasvufaas, küpsusfaas ja langusfaas
36. Kaubamärk - graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest.
37. Bränd- toode on see, mida ettevõte toodab, bränd on see, mida tarbija ostab. Tänapäeval on bränd väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust , mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha.
38. Otsene turustuskanal (otsekanal)- liigutab kaubad tootjale otse kliendini. On loodud selleks, et transaktsioon toimuks tootja ja tarbija vahel. Otsekanalit saab ülesse ehitada mitmeti. Müüa võib nii-öelda näost näkku- müük esinduses , ukselt uksele, üritusel. Teine võimalus on müüja distantsilt- postimüük, e-kaubandus.
39. Kaudne turustuskanal (kaudne kanal ) - liigutab kaubad tootjalt kliendini vahendajate kaudu. Kaup võib aga ei pruugi vahepeal omanikku vahetada. Kolm peamist kaudse kanali kasutamise põhjust: 1) finantsvahendite nappus- globaalse haardega tootjad ( nt. Autotootjad) müüvad oma toodangut kümnete tuhandete kaupluste kaudu. Kõigi nende omamine käik üle jõu ka maailma suurimatel kompaniidel. 2) Klientide ratsionaalsus - enamikku tooteid ei saa eraldi müüa. Inimesed soovivad oma aega ratsionaalselt kasutada ja ostavad vajalikud kaubad kaubanduskeskustest, kuhu erinevad tooted on kokku kogutud. 3) tootja ja tarbija huvide vastuolu- tootja on huvitatud tootma kitsast sortimenti suurtes kogustes , samas kui tarbija on huvitatud laias sortimendis väga väikestes kogustes.
40. Hind- on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas.
41. Hinnalisand - see osa hinnast , mis edasimüüja lisab tootjalt ostetud kauba hinnale otsa, mis on mõeldud kulude(töötajate palk, kommunaalkulud jms) katteks ja kasumi teenimiseks.
42. Hinnamarginaal- rahalises väärtuses osa, mille saavad tooteahela erinevad lülid jaehinnast
43. Kasumilävepunkt – punkt, kus müügist laekuvad tulud ning tehtavad kulud on võrdsed
44. Promotsioon – turunduskommunikatsioon, mis reguleerib ostjate ja müüjate suhtlemist, info edastamist ja vastuvõtmist
45. Reklaam – igasugune makstud, mitteisiklik idee, toodete või teenuste esitlus, kus tellija on identifitseeritav
46. Isiklik müük – müügipersonali poolt läbiviidud toote tutvustus, eesmärgiks luua kliendisuhe ja müük
47. Müügitoetus (müügistimuleerimine) – lühiajaline tegevus, millega püütakse mõjutada tarbijaid tooteid või teenuseid ostma
48. Suhtekorraldus - ühiskonnaga heade suhete loomine avalikkuse positiivse tähelepanu kaudu, mis saavutatakse info levitamise ja sündmuste korraldamisega
49. Integreeritud turunduskommunikatsioon- selle kontseptsiooni kohaselt ettevõtted integreerivad ja kooskõlastavad oma kommunikatsiooni, et edastada selget, järjepidevat ja kaasahaaravat sõnumit ettevõttest endast ja tema toodetest