Turunduse eksamiks kordamine (0)

Kordamisteemad

1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid

Turunduse olemus:

Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse , promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi.

Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil.
Lihtsaim definitsioon: turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine.
Tänapäeval rõhutatakse järjest rohkem pikaajaliste kliendisuhete loomise ja arendamise tähtsust. Näiteks: turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst .

• Strateegiline turundus
  

Analüüsile orienteeritud protsess. Tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine , turundusvõimaluste hindamine, konkurentide analüüs, turundusstrateegia analüüs.

• Taktikaline turundus
  

Konkreetse tegevuskava paikapanemine, keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind, jaotus, edustus.) turunduseelarve , ajakava . Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust .
Üldiselt võttes on turunduse eesmärk juhtida turundusmeetmestikku, mis klassikalises käsitluses sisaldab 4P-d toodet, hinda, müügikohta ja edustust (product, place , price , promotion ) ning luua tarbijatega pikaajaline vastastikuline kasumlik suhe, mitte lihtsalt müüa oma toodet. Meetmestikuga seotud otsustel on väga suur mõju ettevõtte majandustulemustele ja edukusele nii lühajalises kui pikaajalises perspektiivis. Seetõttu käsitletakse nimetatud otsuseid tihti kirjanduses ja ka siin raamatus strateegiatena- toote- hinna- promotsiooni ja jaotusstrateegiad.
Klassikalise turundusmeetmestiku pakkus 1960. aastate algul välja McCarthy. Tegemist on instrumentide kogumiga, mida varieeritakse lähtuvalt tarbijate vajadustest - erisuguste soovide ja vajadustega tarbijatele kujundatakse erinev turundusmeetmestik. Seda nimetatakse sihtturunduseks.
Turundus põhineb vabal vahetusel, mis on mõlemale osapoolele kasulik ning rahulolu pakkuv. Vahetus on turundustegevuse aluseks.
Turunduses mõeldakse vahetuse all olukorda, kus mõlemal osapoolel on midagi, millel on teise osapoole jaoks väärtus ja mida nad omavahel vahetavad.
Et saaks toimuda vaba vahetus peavad olema täidetud viis tingimust:

• On olemas vähemalt kaks osalist
  
• Igal osalisel on midagi, mis on teise osalise jaoks väärtuslik
  
• Iga osaline saab suhelda ning väärtuse kohale toimetada.
  
• Iga osaline võib pakkumise vastu võtta või sellest keelduda.
  
• Iga osaline usub, et vahetatav kaup on teise osalise poolt soovitud või vähemasti vastuvõetav.
  

Turundus peab tagama vahetuse häireteta toimimise. Samas tänases ühiskonnas on tarbijad ja turg nõudlikud. Edukas vahetus saab toimuda üksnes juhul, kui suudetakse ületada mitmesuguseid takistusi, mis kannavad koondnimetust „turulõhed“. Turunduse funktsiooniks on turulõhede ületamine. Vahetus peab olema võimalikult mugav ja sujuv ning lõhed kõrvaldatud.
Ruumilõhe:
Tarbija ja tootja geograafiline eraldatus. Turundus peab tagama kauba pakkumise sobilikus.
Ajalõhe: Kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu samal ajal. ( erandiks teenused) Mõnikord põhjuseks toomise tsüklilisus.
Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks.
Koguselõhe:
Tootjale kasulik valmistada ja müüa toodet suurtes kogusest. Tarbijad eelistavad väiksemaid koguseid. Turundustegevus peab tagama kauba ümberpakendamise ja looma kogusemugavuse.
Valikulõhe:
Üksiktootja pakub kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad laia valikut. Turundus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesise sortimendi, tekitades valikumugavuse.
Infolõhe:
Tootjad ei tea kes, kus nende tooteid vajab. Tarbijatel aga puudub pakkumistest info. Turundus peab juurutama infosüsteemi, mis võimaldaks liikumist mõlemas suunas. (Infomugavus)
Väärtuslõhe:
Kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad kaupu, lähtudes majanduslikust tasuvusest ja oma maksevõimest. (väärtusmugavus)
Omandiõiguslõhe:
Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. Turundus peab tagama vahetuse ja arvelduste häireteta kulgemise (omandiõiguse vahetamise mugavus)
Turunõudlus ja turunduse põhiprintsiibid
Vajadused: inimese sisemised tungid millegi järele. ( Maslow vajaduste hierarhia ) Põhivajadusi ei saa turundus otseselt mõjutada, vaid seda, kuidas need vajadused rahuldatakse.
Soovid: vajaduste kohandatud väljendused. Tihti kohandajaks kultuurikeskkond. Tihti on aga soovide kujundamise taga turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon.
Nõudlus : sisaldab soovi ja maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole.
Turg:
Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulka, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid , et toodete eest tasuda.
Turunõudlus: Ühendab tarbijaid , kes tarbivad ettevõtte tooteid mingil hetkel, kui ka neid, kes seda tulevikus potentsiaalselt tegema võiksid hakata.
Turundust mõjutavad trendid:
Muutuv tehnoloogia : Lubab selgepiirilisemat tootmist, konkreetsele segmendile suunatud kommunikatsiooni ning hinnakujundust.
Globaliseerumine: transpordivõimalused, kommunikatsioonikanalid. Lihtsam jõuda välisriigi tarbijateni.
Tarbijate mõju suurenemine:
Tarbijad eeldavad üha paremat toodete ning teenuste kvaliteeti ning vähemalt mõningast toodete kohandamist tarbija vajadustele. Tarbijatel üha vähem aega ja oodatakse suuremat mugavust.
Kohandamine : Ettevõte peab olema võimeline tootma konkreetse kliendi soovidele kohandatud tooteid.
Teranev konkurents : suurendab edustuskulusid ning vähendab kasuminumbreid. Poodides napib riiuliruumi, omatooted.
Tööstusharude koondumine: tööstusharude piiride ähmastumine, ravimifirmad kosmeetikaturul
Jaemüügi transformatsioon : Suured jaeketid söövad väiksemaid välja. Elamuse loomine. Alternatiivsed jaekanalid.
Vahendusvajaduse kadumine: Internet , ( Amazon , eBay )
Turunduskonseptsioonid:
Passiivsed: ettevõtte eesmärgid Aktiivsed: tarbijate vajadused.
Tootmiskonseptsioon: Kaup peab olema tarbijate jaoks odav ja kättesaadav. Ettevõte: efektiivne toomine, madalad kulud, massturundus .
Tootekonseptsioon: toode, tarbija hindab kvaliteeti, tulemust, innovaatilisust. Kõrgtehnoloogia.
Müügikonseptsioon:
Agressiivne müügitegevus ja reklaam . Kasutatakse tihti siis kui turundatakse toodet mida ei tarbita nii aktiivselt. Eesmärk müüa seda mida toodetakse mitte seda, mida tarbijad tahaksid osta.
Turunduskonseptsioon:
Tarbijate vajadused. Õigete toodete tootmine tarbijatele.
Ettevõtte sihid ja eesmärgid-----pakkumine---- tarbija soovid ja vajadused.
Ühiskonna heaolu
Sotsiaalse turunduse kontseptsioon
Eetilised , keskkonnalased juriidilised, sotsiaalsed aspektid. Mõistlikutele tarbimiharjumustele mõjutamine. Roheline turundus.
põhimõisted, vajadus, funktsioonid, turundus kui süsteem; turunduse areng ja kontseptsioonid.

2. Turunduskeskkond

Väliskeskkond ( mikro - ja makrokeskkond ),
Turunduse planeerimise aluseks on keskkonna analüüs. Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone, jõude mis mõjutavad ettevõtte tegevust.
Mikrokeskkond: tarnijad , konkurendid.
Makrokeskkond: ühesuunaline, mõju ettevõttele.
Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad.
Finantsosakond: raha planeerimine võimalikult vara eelarveaasta alguses. Kulutuste põhjendamine. Turundus paindlikum, teeb kliendile allahindlust, et tulevikus tulusid suurendada. Seob kliendi pikemaks ajaks.
Ostuosakond- liigne tähelepanu hinnale. Ostud peaks olema suuremahulised standardsed, harvad materjaliostud. Tagaks madala ostuhinna. Turundus- kvaliteetne toormaterjal. Toodete diferentseerimine .
Tootmisosakond: toota pikka aega, suures mahus ühte ja sama asja katkestamata. Tootmisele meeldiks toota massile , mitte täita erinevate klientide isesuguseid tellimusi. Turundajad- erisugused tooted lühikese ajaga . Tooteid muuta aeg-ajalt, et klient oleks huvitatud.
Makrokeskkond:
Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond.
Looduskeskkond: hõlmab loodusressursse, Keskkonnateema eriti oluliselt aktiveerunud viimastel aastakümnetel. Toorainete vähenemine, energiahindade tõus, kasvav saastatus.
Tooraine vähenemine: aerosoolpakendite mõju osoonkihile, metsa uuendamine, Maavarade vähenemine- toorainehindade tõus.
Energiahindade tõus: naftahinnad, alternatiivsete energiaallikate otsimine, tootmistehnoloogia arendamine,
Kasvav saastatus: tööstus kui looduskeskkonna muutja. Kemikaalid , elavhõbeda kogus. Plastik .
Toorainetööstus ütleb, et rohelisemate toodete ja efektiivsemate tehnoloogiate kasutamine on kulukas. Ettevõtted: loodussõbralikud tooted, biolagunevad pakendid , parandatud saastekontroll.
Roheliselt mõtlev turusegment , kes on nõus maksma loodussõbraliku toote eest rohkem. Samas hindavad ka toote kvaliteeti ning saadavaid isiklikke kasusid.
Valitsuse sekkuine loodusvarade kasutamisesse: Rohelist mõtteviisi surutakse ettevõtetele pigem peale. Looduskaitsealased õigusaktid on karmistumas. 1990 mõõnaperiood- tehti kokkulepped tööstustega. Arenenud riikides on rohkem suuri sektoreid, kes suudavad saavutatud kehtestatud rohelise mõtlemise norme. Väikefirmadel keeruline.
Majanduskeskkond : majanduskasv, töötus , intressimäärad , valuutakursid.
Majanduskeskkonna moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid.
Turud vajavad ostujõudu ja inimesi.
Poliitilis-õiguslik keskkond: seadusandlus , valitsusasutused. Taaskasutusseadustik- aitab kaasa uute keskkonnasõbralikemate ettevõtete loomisele.
Poliitiline keskkond sisaldab seadusandlust, välisasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist.
Ettevõtlusalane seadusandluse areng:
Kaitsta ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest
Kaitsta tarbijaid ettevõtete ebaõiglase käitumise eest
Kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest.
Erihuvidega huvigruppide kasv: spetsialiseerunud lobby-rühmad, kes kaitsevad tarbijate huve. Toodete kilohind , toote tegelik kasulikkus.
Demograafiline keskkond:
Rahvaarv, sooline jagunemine, haridustase, leibkondade suurus.
Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisgea suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi seisukohalt.
Vähenenud traditsiooniliste perede hulk.
Kultuurikeskkond:
Suhtumine iseendasse, teistesse, organisatsioonidesse, ühiskonda, loodusesse, universumi.
Subkultuuride olemasolu (inimestel ühised huvid, käituvad sarnaselt.)
Kultuurivoolud: hipid, biitlid .
Tehnoloogiline keskkond: Kõige võimsam väliskeskkonna mõjur. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. Penitsiliin, sülearvutid. Tuumapomm, närvigaas.
Tehnoloogiliste muutuste kiirenemine :
Ettevõtted, kes uue tehnoloogiaga ei kohanenud pidid toodete valmistamisest loobuma . Tehnoloogia elutsükkel jäänud aina lühemaks.
Suured teadus- ja arendustöö eelarved:
Suured investeeringud. Koostööd ülikoolidega.
Väikeste arenduste kontsentratsioon:
Suured kulutused arendustegevusele panevad tegema ettevõtteid pigem väikeseid muudatusi oma toodetes ning mitte riskima uute toodete turule toomisega.
Suurenev regulatsioon :
Peab olema kindel, et tooted on tarbijale ohutud. Valitsuse pidev uurimine .
MIKROKESKKOND
Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe.
Tarnijad
Teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste valmistamiseks. Enamasti probleemiks tarnete puudulikkus või viibimine . Turundajad peavad jälgima põhisisendite hinnatrende. Olulise ressursi kallinemine toob kaasa toote hinnatõusu. Oluline lüli ettevõtte väärtusahelas, mis on osa tarbijate rahulolu kujundamisest.
Tarnijad teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks.
Tarbijad
Tänapäeva tarbijad targemad ja informeeritumad. Võimalik otsida oma probleemidele alternatiivseid lahendusi. Nad ei hinda ainult seda palju toode maksab vaid ka seda, kui suurt kasu toode annab.
Tarbijaturg : indiviidid, kodumajapidamised. Individuaalne tarbimine.
Äriturg: ostab tooteid ja teenuseid, et kasutada neid oma tootmisprotsessis.
Edasimüügiturg: ostab kaupu, et neid töötlemata kujul edasi müüa.
Intuitsiooniturg: koolid, haiglad, hooldekodud .
Valitsusturg: valitsusasutused, kes pakuvad avalikke teenuseid neile, kes seda vajavad.
Rahvusvaheline turg: ostjad teises riigis
Konkurendid
Üks olulisemaid. Ettevõtte aluseks kõrgem ostjale pakutav väärtus, mis tagaks kõrgema rahulolu kui ettevõtte konkurendid. Konkurentide analüüsimine oluline.
Vahetud konkurendid: otsesed konkurendid, keda ettevõte teab. Samasugused tooted, samasuguste vajadustega tarbijatele.
Kaudsed konkurendid: Pakkujad , kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid.
Nt. Erisuguste rehvide tootjad. Lennukirehv vs autorehv.
Üldised konkurendid:
Kõik samal turul tegutsevad ettevõtted. Kõik konkureerivad tarbija raha pärast. Tootjad ei valmista samasugust toodet, tarbijad vähemalt osaliselt kattuvad. Konkureerimine toimub soovide tasandil. Tarbija teeb valiku.
Konkurentsiliigid:
Monopol
Oligopol
Monopolistlik konkurents
Täielik konkurents
Harusisene konkurents:
Turusegment on ebaatraktiivne kui selles on juba arvukalt ettevõtteid. Veelgi ebaatraktiivsem on tööstusharu, mis ei kasva. (mobiiltelefonide tööstus)
Uute potentsiaalsete sisenejate oht:
Kõige atraktiivsem on segment , kus on kõrged sisenemisbarjäärid ja madalad väljumisbarjäärid. Nii siseneb turule vähem ettevõtteid. Muudab ettevõtted agressiivsemaks ja konkureerivamaks. Madalad sisenemisbarjäärid, kuid kõrged väljumisbarjäärid- madal ja riskantne tulundus (lennundus)
Asendustoodete turuletuleku oht.
Turusegment ei ole atraktiivne , kui on olemas reaalne või potentsiaalne asendustoodete turuletuleku oht.
Tarbijate turujõud:
Pole atraktiivne kui tarbijatel on suur või kasvav kauplemisvõim.
Jaekaubandusketid väiketootjatele. Tarbijad võivad olla tingijad. Võimalus arendada brändi väärtust, et kogu eelistus ei kujuneks mitte ainult hinna põhjal. Lojaalise kliendibaasi kasvatamine .
Tarnijate tingimisvõim:
Ei ole atraktiivne kui tarnijad on võimelised hindu tõstma või pakutavaid koguseid vähendama.
Vahendajad:
Turunduslikud vahendid on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edustuda, müüa või jaotada ettevõtte tooteid lõpptarbijale. Vahendajateks on:
edasmüüjad, nii hulgi- kui jaemüüjad. Tihtipeale organiseerunud, olulise kauplemisjõuga.
logistikaettevõtted, transpordivad, ladustavad
turundusteenuste osutajad, aitavad suunata ettevõtte tooteid ja teenuseid õigetele turgudele. aitavad korraldada kommunikatsiooni.
Finantsvahendajad pangad , krediidiasutused, aitavad ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske.
Huvigrupid:
Rühmitused, kes tunnevad ettevõtte tegevuse vastu huvi. Võivad mõjutada. Aktsionärid, ettevõtte juhid, töölised.
Finants : pangad, börsimaaklerid.
Kellest ettevõte on huvitatud.
Massikommunikatsioonikanalid
Üldsus, kujundab ühiskondliku arvamuse
Kes on ettevõtte tegevusest huvitatud, aga kellest ettevõte ei ole.
Riiklikud ja kohalikud võimuorganid. Tooteid ei kahjustaks tarbija tervist.
Kohalik kontaktauditoorium: aktivistid.
sisekeskkond .
3. Tarbijate ostukäitumine
Lõpptarbijate ostukäitumine - ostukäitumise mudel, mõjurid, ostuosalus, ostuprotsess , tarbija rahulolu. Äritarbijate ostukäitumine - äritarbija mõiste ja tunnused, äritarbija ostukäitumine ja selle mõjurid, ostuprotsess.
Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides , ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi.
Ostukäitumine on motiveeritud: probleemi lahendamine, motivatsioon seda teha.
Varieerub aja ja sügavuse poolest: rutiinne ost ja pikaldane ost
Kätkeb erinevaid rolle: ostja ja tarbija ei pruugi olla sama isik.
On mõjutatud välisteguritest: sotsiaalne keskkond, toote eripärad, kehtivad turunduskampaaniad.
Erinevate inimeste tarbijakäitumine on erisugune: kui oste teevad samades tingimustes, võivad nende osutkäitumised erineda.
Ostukäitumine on dünaamiline:
Pidevalt muutuv protsess. Muutub keskkond (sissetulek, elustiil, vaatused)
Tegurid, mõjurid ostukäitumisele:
Vajadused ja motivatsioon: Motivatsioon on sisemine ärgitatud seisund, mis paneb inimese mingil kindlal viisil konkreetse eesmärgi suunas tegutsema.
Motivatsiooniteooria Maslow’ vajaduste hierarhia.
Isiksus:
Isiksus on inimest iseloomustavate ja eristavate omaduste kogum.
Elustiil:
Väljendab inimese või segmendi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi.
Väärtuspõhine käsitlus:
Lõppväärtused- inimeste veendumused elu lõppeesmärkides.
Instrumentaalsed väärtused- inimeste veendumused õigetes meetodites, kuidas lõppeesmärke saavutada.
Hoiakud:
Väljendavad inimese üldiseid hinnanguid, tundeid ja mõtteid erinevate asjade suhtes. Hoiak on suhteliselt püsiv, reageerib soosival või mittesoosival viisil.
Kohanemisfunktsioon- hoiakud aitavad säästa aega, sest igat objekti, millega on varasem kogemus ei pea hakkama uuesti hindama .
Hoiak on suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindal soosival või mittesoosival viisil.
Tajumine:
Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma.
Õppimine:
Kogemuste omandamisel tekkiv suhteliselt püsiv käitumine või mõtlemise muutus.
Mälu:
Inimese võime salvestada , säilitada ja taastada informatsiooni.
Väliste tegurite mõju ostukäitumisele:
Sotsiaalsed suhted:
Kultuur- kompleksne tervik, mis sisaldab teadmisi, uskumusi, väärtusi, hoiakuid, kunsti, eetikat ja kombeid, mida inimene ühiskonna liikmena omandab.
Väärtused, majanduslikud, tehnoloogilised, keelelised erinevused, sotsiaalne klass, grupimõjud, arvamusliider , perekond.
Situatsioonitegurid:
70% ostuotsuseid planeerimata. Atmosfäär, kaaskliendid, inimeste arv ostukohas, ajafaktor- ajavahe viimase ostuga
Ostukontekst- põhjus miks toode ostetakse.
Psühholoogiline seisund: tühi kõht
Osalusmäär: energiahulk, mida inimene paneb tarbimisele suunatud tegevustesse
Vaheldust otsiv käitumine: osalusmäär madal, tooterinevused suured.
Dissonantse vähendav käitumine: osalusmäär kõrge, tooteerinevused väikesed.
Ostuprotsessi etapid:
Ostueelne protsess: Probleemi tunnetamine
Info otsimine ja alternatiivide hindamine
Ostuprotsess: Otsustamine ja ostmine
Ostujärgne protsess: Tarbimine ja hindamine
Tuleviku otsustusprotsess
Ärikliendi ostuprotsessi eripärad:
Ärikliendid organisatsioonid , kes ostavad tooteid ja teenuseid, et kasutada neid oma toodete valmistamisel, teenuste osutamisel või müümisel.
Probleemi tunnetamine----vajalike omaduste, koguste selgitamine
Potensiaalsete pakkujate valimine ja hindamine------ pakkumiste kogumine------- pakkumiste analüüs ja hindamine------- tellimise ja maksmise rutiinide valimine-----ostujärgne analüüs.
Ettevõtte eesmärgid ja tegutsemine
4. Turunduse infosüsteem ja turundusuuringud
Turunduse infosüsteem ja selle elemendi; turundusuuringute olemus, liigid, etapid, valimivõtu meetodid.

Turundusuuring on informatsioonil põhinev funktsioon, mis seob tarbijat, klienti ja üldsust turundajaga. Aitab täiustada/parandada otsuste vastuvõtmist ja probleemide lahendamist ning turunduse võimaluste leidmist .

Teisesed andmed on need, mis on juba olemas, st informatsioon, mis on varem kogutud teistel eesmärkidel kui uuringu probleemi lahendamine. Ettevõttesisesed: finantsandmed, turundustegevus. Ettevõttevälised andmed: internet, statistika, ajalehed
Esmased andmed on niisugused, mida kogutakse spetsiaalselt, et lahendada püstitatud uuringuprobleem.

5. Sihtturundus ja positsioneerimine

Segmenteerimise olemus, alused, segmentide profiil , strateegia valik, ohud, võimalused; konkurentsieelised ja positsiooneerimine.
Segmenteerimine: tarbijate grupeerimine turul. Esimesena valida tunnused, mille alusel hakatakse segmenteerima. (vanus, sugu)
Geograafilised tunnused:
(linna suurus)
Demograafilised tunnused: (vanus)
Sotsiaal-majanduslikud: haridus , sissetulek, ametiala.
Isiksuse ja hoiakute tunnused: elustiil, motiivid.
Toote kasutamine: mittekasutajad, potentsiaalsed kasutajad, endised kasutajad.
Toote kasud : meeldivus, omadused
Ärituru segmenteerimine:
Ettevõtte tunnustest kasutatakse alusena ettevõtte suurust ja geograafilist asukohta . Kasutamistunnused: kasutamisintensiivsus. Ärituru kliendi ostukäitumist mõjutab ettevõtte ostupoliitika.
Segmendi profiil on segmendi üldiseloomustus, mis sisaldab peale segmenteerimise aluseks olevate tunnuste ka muid omadusi, mis on segmendis olevate liikmetel omane.
Sihtturg - pärast segmentide loomist ja nende profiilide määramist tuleb ettevõttel valida, millisele segmendile või segmentidele keskenduda ehk valida oma sihtturg. Segmendid pannakse järjekorda hinnates nende atraktiivsust. Neli põhirühma: segmendi/sihtturu omadused, majandusnäitajad, konkurentsinäitajad, keskkonnanäitajad.
Strateegia valik:
Valida kas üks või mitu segmenti. Üks segment- konsentreerumise strateegia.
Diferentseerimisstrateegia: ettevõte suunab oma ressursid kahele või enamale segmendile, luues iga segmendi jaoks eraldi turundusmeetmestiku.
Positsioneerimine:
Positsioneerida oma toode või teenus. Positsioneerimine on toote/teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses. Positsioonide määramisel on tähtis mõista, millised tunnused ja parameetrid on sihtrühma jaoks olulised. (hind, sortimendi suurus)

6. Toode ja bränd

Turundusmeetmestiku mõiste, 4P; toote olemus, kolm tasandit, klassifikatsioon , elutsükkel; kaubamärgi ja brändi olemus, vajadus, margistrateegiad, pakendamine, pakendi markeerimine; uue toote arendamine ja evitamise etapid.
Turundusmeetmestik:
Koosneb neljast elemendist- toode, hind, edustus ja jaotus. Toode on esimene, millest tuleb turundusmeetmestiku kujundamisel alustada. Toode võib olla ka kogemus, sündmus, inimesed, kohad, organisatsioonid.
Toode on pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks.
Toodete klassifikatsioon:
Lühiajalised ja pikaajalised.
Tarbekaubad:
Mugavustooted: esmatarbetooted, impulssostud , hädaostutooted
Valiktooted : homogeensed tooted, heterogeensed
Spetsiaaltooted
Mitteotsitavad tooted (tarbija ei osta seda enne, kui talle on seda turundatud)
Tabutooted ( ravimid , hügeenitooted)
Toote kujundamine:
Põhikasu, tegelik toode, lisaväärtusega toode.
Toote tunnused:
Kvaliteet toote võime rahuldad tarbija vajadusi ja soove.
Lisad võimaldavad hästi eristada end konkurentidest. Samas iga lisa maksab ning muudab toote kallimaks.
Disain väljanägemine, kasutusmugavus
Stiil
Pakend:
Peab olema lihtne ja kasutajasõbralik. Pakend hoiab toodet koos, kaitseb seda ning mõjutab oma suurusega tarbija ostu- ja tarbimiskogust.
Märgistus: informatsioon toote kohta, identifitseerib toodet või brändi. Nõudmised.
Pakend ja märgistus on olulised promotsioonivahendid.
Toote elutsükkel:
Sisenemisfaas: käive väike, promotsioon oluline, et tutvustada toodet.
Kasvufaas : toote ostjate arv kasvab kiiresti.
Küpsusfaas: koguturu käive stabiliseerub. Toode või teenus on tarbijatele juba tuttav.
Konkurents on kõige kõrgem
Langusfaas: kui turule tuleb uus toode, mis asendab vana. Tugev hinna konkurents.
Kaubamärgi ja brändi olemus:
Tänapäeval on bränd väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust , mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha.
Toode on see, mida ettevõte toodab, bränd on see, mida tarbija ostab.
vajadus, margistrateegiad, pakendamine, pakendi markeerimine; uue toote arendamine ja evitamise etapid.

7. Jaotuskanalid

Jaotuskanalid, nende liigid ja funktsioonid; turustuse intensiivsus; hulgikaubanduse olemus ja funktsioonid; jaekaubanduse olemus ja funktsioonid; logistika olemus ja (turunduslikud) funktsioonid.

8. Hind ja hinnakujundus

Hinna olemus, hinnakujunduse põhimõtted ja etapid, hinnaeesmärgid, hinnakujunduse mõjurid; hinnakujunduse meetodid; hinnapoliitika (hinnastrateegia ja – taktika ) väljatöötamine.
Hinnakujundust mõjutavad tegurid:
Ettevõttesisesed tegurid:
-Ettevõtte eesmärgid ja strateegia.
-turunduse eesmärgid ja strateegia
- tootmiskulud
-kasumivajadus
- laovarud
- turupositsioon
Ettevõtte välised tegurid:
-nõudlus
-kliendid ja nende ootused
-konkurents
-turustuskanali nõuded
Hinnaeesmärkide määramine:
Kasumile orienteeritud:
Hind peab katma kulud, piisav kasum.
Kogusele orienteeritud:
Müügi kasv, kindla aja jooksul jõutakse kindla müügikoguseni. Turuosa kasv: hinnad, mis püüavad turuosa kasvatada.
Konkurentsile orienteeritud:
Ellujäämine: ettevõtte lühiajalise püsimajäämise kindlustamine
Hinnaliider : ettevõte, kellel on tugev brändi- või muu turueelis.
Hinnakujundusmeetodid:
Kulupõhine:
Aluseks toote valmistamiseks tehtavad kulutused.
Juurdehindlus:
Omahinnale lisatakse juurdehindlusprotsent.
Kasumiläve meetod:
Etteantud müügimahu juures vastab soovitud kasumile. Punkt, kus müügist laekuvad tulud ning tehtavad kulud on võrdsed on kasumilävepunkt.
9. Promotsioon Promotsiooni läbiviimise võtete kompleks ; turunduskommunikatsiooni protsess ja planeerimine, eelarve ning elluviimine ; isiklik müük – müügiprotsessi etapid, müügiesindaja/müüja funktsioonid, isiksuseomadused , teadmised; müügi stimuleerimine - olemus, eesmärgid, võtted, reklaam – olemus, eesmärgid, sõnumi ja kanali valik; avaliku arvamuse kujundamine – olemus ja kanalid; müügitoetuse tulemuslikkuse hindamine, müügi prognoosimine
Promotsioon on turunduskommunikatsioon, mis reguleerib ostjate ja müüjate suhtlemist,
Info edastamist ja vastuvõtmist. Hõlmab müügitoetust, isiklikku müüki, otseturundust ning suhtekorraldust.
Turunduskommunikatsioon:
Ettevõtte suhtlemine olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega, mille käigus nad muuhulgas saadavad välja sõnumeid oma toodete headuse kohta.
Informeerimine
Sõnumi tugevdamine
Veenmine
Meeldetuletamine
Promotsiooni vormid:
Reklaam: Igasugune makstud, mitteisiklik ideede, toodete, või teenuste esitlus.
Isiklik müük: Müügipersonal tutvustab, eesmärgiks luua kliendisuhe ja müük.
Müügitoetus: Lühiajaline tegevus, millega püütakse mõjutada tarbijaid tooteid või teenuseid ostma.
Suhtekorraldus: Ühiskonnaga heade suhete loomine avalikkuse positiivse tähelepanu kaudu, mis saavutatakse info levitamise ja sündmuste korraldamisega.
Otseturundus: Suhtlemine hoolikalt valitud individuaalsete klientideg, et saavutada nende kohene tegutsemine.

10. E-turundus

Järgnevalt on toodud õppeaine „Turundus“ põhimõisted. Teie ülesanne on osata selgitada mõiste olemust.
Turundus vajaduste kasumlik rahuldamine
Vajadus inimese sisemised tungid millegi järele
Nõudlus Tarbija soov ja maksevalmidus toode osta.
Toode pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks.
Kaup Eesti keeles mõistetakse toote all tihti vaid füüsilist toodet. Kaup on ükskõik mis turul pakutakse, et rahuldada tarbijate soove ja vajadusi.
Teenus Tegevus, mis pakutakse müügiks, olemuselt mittemateriaalne, osutamisega ei kaasne omandiõigust.
Turundusmeetmestik meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Turundaja on koostisosade miksija, ta kombineerib erinevaid turundusvõtteid, jõudmaks firma jaoks optimaalse lahenduseni. (4P)
Turunduse kontseptsioonid Turunduse mikro- ja makrokeskkond
Lõpptarbija
Äritarbija
Ostuosalus energiahulk, mida inimene paneb tarbimisele suunatud tegevustesse
Võrdlusrühm
Arvamusliider inimese jaoks oluline isik, kes kannab etalongrupi funktsiooni.
Taju tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma
Väärtushinnang inimeste suhtumine näiteks individualismi, peresuhetesse
Hoiak Väljendavad inimese üldiseid hinnanguid, tundeid ja mõtteid erinevate asjade suhtes.
Ostuprotsess
Tuletatud nõudlus – tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse.
Sihtturundus on instrumentide kogum, mida varieeritakse lähtuvalt tarbijate vajadustest- erisuguste soovide ja vajadustega tarbijatele kujundatakse erinev turundusmeetmestik
Sihtturg konkreetsest turust lähtuv toodete turundus
Segment
Konkurentsieelis Konkurentsieelis on ettevõtte pakutava toote või teenuse omadus, mida ettevõtte konkurendid kas ei suuda pakkuda või pakuvad seda halvemal tasemel.
Eristumine
Positsioneerimine toote/teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses
Toote paradigma (toote kolm tasandit)
Kvaliteet toote võime rahuldad tarbija vajadusi ja soove.
Mugavustooted
Valiktooted
Spetsiaaltooted
Mitteotsitavad tooted
Tabutooted
Sortiment (sh kaubagrupp)
Tootekompleks (sh tooteseeria)
Toote elutsükkel
Kaubamärk
Bränd
Otsene turustuskanal
(otsekanal)
Kaudne turustuskanal (kaudne kanal ) Hind
Hinnalisand
Hinnamarginaal Kasumilävepunkt
Promotisoon Reklaam Isiklik müük
Müügitoetus
(müügistimuleerimine)
Suhtekorraldus Integreeritud
turunduskommunikatsioon
15