Võrumaa Kutsehariduskeskus Rahvusvahelised hotelliketid Iseseisev töö Juhendaja. Eda Veeroja Koostaja: Liisi Peelo TT-06 Väimela 2006 Hilton Hilton on tuntud nimi ülemaailmses majutustööstuses. Hiltoni brändi peetakse uhkusega Hilton Hotellide Korporatsiooni lipulaevaks. Hotellikett on silmapaistvaim majutusettevõte, mis omab ja juhib paljusid tuntuid brände või müüb neile frantsiisi. Seega on hotellide majutusmaht suur. Esimene hotell loodi Ciscos, Texases 1919 aastal. Nende fraas oli: ,, Be my quest !,,(Olge lahke!).See on senini soe ja sõbralik viis tervitamaks oma külalisi. Olenemata sellest kas kasutatakse suursuguseid või lihtsamaid hotelle. Nende võimuses on pakkuda külalistele laial...
2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus ...
| Tiia Tuisk | Kokk | | Joosep Jalakas | Kokk | | Sille Siil | Kokk | | Lilli Lill | Kokk | | Liia Lips | Kokk | | Kalev Komm | Kokk | | Rita Rehv | Kokk | | Pille Pill | Raamatupidamine | | Tiit Tikk | Raamatupidamine | | Luisa Tuul | Raamatupidamine | | Sandra Saar | Raamatupidamine | | Janek Jooksik | Raamatupidamine | | Kati Karummm | Raamatupidamine | | Kati Kask | Hotellindus | | Ragnar Roos | Hotellindus | | Kadri Kade | Hotellindus | | Jane Jnes | Hotellindus | | Malle Moos | Tisler | | Robert Rohi | Tisler | | Vaiko Kook | Tisler | | Leo Loots | Tisler | | Mart Karu | Tisler | +----------------+-----------------+ 27 rows in set (0.00 sec) 6. Leia mitu õpilast õpib igas osakonnas. Väljasta osakonna nimi ja õpilaste arv. mysql> SELECT O_GRUPP
tegevus-ja ametialade jms järgi. Tööviljakus e. töötootlikus- mingis ajaühikus valmistatud toodangu v osutatud teemuste mahu ja kulutatud tööaja suhe. Primaarne sektor – majandussek, mis hõlmab peamiselt põllu-ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor – majanduss, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaarne sektor – majanduss, mis hõlmab teemindamis- sfääri harusid nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. Kvaternaarne sektor – majanduss, mis infoühiskonnas hõlmab kommunikatsiooni, informaatikat, koolitus-, teadus-ja arendustegevust. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine – iseloomustab kõrge sündimus(40-45%) ja suremus(30-35%) ning madal iive. Epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ning loomulik iive negat. Peredes sünnib 10-12 last, aga täiskasvanuks saab aint 3-4 last, keskimine eluiga 40-45 a.
· la banque pank · le bureau kontor · le centre hospitalier haiglakompleks · la clinique kliinik · le commissariat de police politseijaoskond · l'entreprise (naiss) ettevõte · l'hôpital (meess) haigla · le magasin pood · le salon de coiffure juuksurisalong · la bureautique kontoritöö · le commerce äri · le droit õigus(teadus) · l'enseignement (meess) haridus · l'hôtellerie (naiss) hotellindus · l'informatique (naiss) informaatika · les médias meedia · les postes et télécommunications post ja telekommunikatsioonid · les ressources humaines personal (tööjõud) · la santé tervis · les sciences et tehniques teadus ja tehnika · le secteur automobile autotööstus · dans sees · toujours alati; ikka veel · faire attention ettevaatlik olema · le vendeur/la vendeuse müüja
Asub Madeirast 40 km kaugusel. Nimi tähendab tõlkes Püha sadam. Peale Madeira ainuke asustatud saar (elanikke 4474). Pühendatud täielikult turismile. Seal asub 9 km pikkune kollase liivaga rannariba ja suur golfiväljak. Majandus Madeira on vabakaubandustsoon (s.t paljud kaubandusmaksud puuduvad). Põhilised tuluallikad on turism, tekstiilitööstus ja põllumajandus. Peamised äritegevuse alad on suhkruroog, vein, banaanid. Turism Kõrgelt arenenud hotellindus ja toitlustus. Põhilised külastajad on Euroopa Liidust (Saksamaalt, Skandinaaviast). Hotellide hõivatus on kõrgeim aprillis ja märtsis ületades 70%. Turism moodustab 20% SKP-st. Mida teha? Igal aastal toimuvad karneval, kevadel lillefestival ja sügisel veinifestival. Madeiral on umbes 40 kirikut, üle 20 mälestusmärgi, ja 18 muuseumit, nt fotograafiamuuseum ja mitmed kunstimuuseumid. Matkata ja veemõnusid nautida: veesport, sukeldumine, vaalade vaatamine.
majutusteenindaja 2003-2009 Haapsalu Muusika Kool, eriala: koorilaul Põhiharidus: 2000-2010 Noarootsi Kool Täiendkoolitus 2012(20tundi ) Tallinna Teeninduskool – Toiduhügeeni koolitus 2010 (16 tundi) Esmaabikoolitus Töökogemus 05.2013-08.2013 Kohvik Teeristi Villa-Kokk,toateenija,ettekandja. Kategooria:Turism/Hotellindus Töö kirjeldus: Viibisin 4 kuud Teeristi Villas tööl 03.2013 -05.2013 Kohvik Teeristi Villa - Kokk, toateenija, ettekandja Kategooria: Turism / Hotell Töökirjeldus:Viibisin 3 kuu 06.2012-07.2012 Teko Hostel (Eesti) – koduabiline Kategooria:Turism / Hotellindus Töö kirjeldus: Olin ühe kuu praktikal teko hostelis Keeleoskus
Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus- hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid". Tuleks rohkem keskenduda täpisriistade valmistamisele, meditsiinitehnikale keeruliste elektroonikakomponentide ja seadmete valmistamisele jne(1). Kuidas aga tööjõu tootlikust suurendada
puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine; kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", mis tähendab, et meil on valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus-hotellindus mitte aga tööstus. Kõrge tootlikkusega on meil äriteenused ja finantsvahendus. Eesti majandus on üles ehitatud pigem odava tööjõu abil tööstuse ja teenuste pakkumisele kui kaasaegsele teadmistepõhisele majandusstruktuurile (Inimarengu aruanne: Eesti...: 2008). Madal tootlikkus hakkab Eestis piirama edasisi võimalusi palgatõusuks ja vähendab mitmete tööstusharude konkurentsivõimet, juhul kui tootlikkus ei kasva kiiremini kui palgad. Kui
milles eristatakse allharudena aparaadi-, tööpingi-, elektroonika-, elektrotehnika- ja arvutustehnikatööstust; keemiatööstus majandusharu, mis tegeleb keemiatoodete valmistamise ja töötlemisega; kergetööstus tarbekaupu tootvate tööstusharude kogum, mis hõlmab kanga, rõivaste ja jalatsite tootmise, samuti taimse, loomse ja tehistooraine esmase töötlemise. 15) Tertsiaarne sektor majandussektor, mis hõlmab teenindussfääri harusid (kaubandus, hotellindus, tervishoid). 16) Põhja ja Lõuna riigid, nende erinevus: Põhja riigid Euroopa ja Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riigid ning mõnele muule valdavalt parasvöötmes asuvad riigid, kes on maailmamajanduse liidrid ja valitsejad; Lõuna riigid vaesematele ja arengus mahajäänud riigid, valdavalt palavvöötmes asuvad riigid, mis maailmamajanduses sõltuvad Põhjast. 17) Linnastumine ja seda mõjutavad põhjused: linnastumine e urbaniseerumine on
sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Primaarne sektor majandussektor, mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor majandussektor, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaalne sektor majandussektor, mis hõlmab teenindamissfääri harusid, nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. RAHVASTIK JA ASUSTUS Demograafiline plahvatus demograafilise siirde etapp, mil suremus langeb,kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Iive rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne. Rahvastikupoliitika poliitikaharu, mis tegeleb rahva arvu, koostist,paiknemist ja nende muutumist mõjustada taotlevate või mõjustavate poliitiliste tegurite põhjendamise ning rakendamisega.
hoopis suuremat tähelepanu pöörata välisturgudele suunatud teadmusmahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste arendamisele (tarkvara loomine, tervishoiuteenused, loomemajandus, erinevad finantsteenused jne). Ei saa loota, et lihtne teenustemajandus viib Eesti arenenud tööstusriikidele järele. Lahenduseks ei saa olla soov suunata suur osa elanikkonnast pakkuma madala lisandväärtusega teenuseid (hotellindus, toitlustus, kaubandus jne), omamata selle kõrval äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid. Samal ajal kui arendame välja välisturgudele suunatud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvad majandusharud, peab töötlev tööstus läbima nii struktuuri- kui ka tehnoloogilise muutuse, saavutamaks kõrge tootlikkuse. Loomulikult toimuvad muudatused majanduses pidevalt. Struktuurimuutustele lisaks on veel
Finantsvahendus, kinnisvara, Jae- jajahulgimüük rentimine sh muud äritegevused 11% mootorsõdukite müük ja Hotellindus ja restoranid parandus 13% Finantsvahendus, kinnisvara, Elektri, gaasi ja rentimine ja veega muud varustamine äritegevused
olla väga erinevad, alates toiduainetest ja lõpetades masinate ja muu sellisega. On mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus. Eristatakse pooltooteid (vajavad edasist töötlemist) ja valmistooteid. 5. Kaup - toode, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks tarbijate soove või vajadusi. Kaup on toode, mida pakutakse müügiks. 6. Teenus- tegevus mida pakutakse müügiks, mis on olemuselt mittemateriaalne ja millega ei kaasne mingi asja omandiõigust. näiteks hotellindus, juuksur, remonditööd. 7. Turundusmeetmestik kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vaja luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Sisaldab 4P-d: toode, hind, koht, promotsioon. 8. Kontseptsioonid- strateegia, kuidas ettevõtte seab oma sihid ja eesmärgid. ( 5tk) 1) Sotsiaalse turunduse kontseptsioon- lisaks tarbija vajadustele ja
sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Samuti tuleb lähtuda kohalikes omavalitsustes sätestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjadest, mis reguleerivad koerte ja kasside pidamise korda. Loomade hooldussalong ja lemmikute hotell, kes tegutseb osaühinguna peab olema registeeritud kohaliku omavalitsuse majandustegevuse registris.¨ Põhilised tegevusalad: Lemmikloomade hotellindus ja neile jalutusteenistuse pakkumine. Sammuti lemmiklooma omaniku soovil hoolduse pakkumine. Lemmikloomade ja omanike klubiline tegevus ja nõustamine. Hotelli võetakse ainult vaktsineeritud (katk, parvoviirus, marutaud) loomi. Kõik loomaomanikud peavad tegema oma lemmikule enne hotelli toomist kirbu- ja puugitõrjet, seda eriti suvel. Ning palun ärge söötke koerale enne hotelli toomist sisse tervet külmkapi sisu! Kohavahetusega kaasneb
selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest maksma, on nõudlus turul olemas. Toode - pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Kaup - toode, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks tarbjate soove või vajadusi. Teenus - tegevus, mida pakutakse müügiks, mis on oma olemuselt mittemateriaalne ja mille osutamisega ei kaasne mingi asja omandiõigust ( nt. hotellindus, transport, remonditööd, juuksur jne. ) Turundusmeetmestik- kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbjatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt(toode), Price(hind), Place(koht), Promotion(edustus) Kontseptsioon - strateegia, kuidas ettevõte seab oma sihid ja eesmärgid. Turunduskontseptsioone on 5:
Lisaks pakub EHTE toitlustusteenuseid kohvikus ja catering teenuseid kaubamärgi all EHTE-Catering ning viib läbi Eesti toidukultuuriga seotud arendus- ja koolitusprojekte kaubamärgi all Eesti Kulinaariainstituut. EHTE-s on võimalik õppida rakenduskõrghariduse baasil ning ka kutseõppe keskhariduse baasil. Rakenduskõrghariduse erialadeks on Hotellimajandus, Reisikorraldus,Toitlustusteenuste korraldus,eksternõpe ning kutseõppe erialadeks on reisikorraldus, toitlustusteenindus ja hotellindus. Kõiki erialasid on võimalik õppida päevases õppevormis nominaalse õppeajaga 3 aastat ning ka eksternõppes mis toimub samuti päevase õppevormi loenguplaani alusel. Vastavalt EHTE visioonile 2015 on EHTE Eesti juhtiv hotelli- ja turismihariduse keskus ning tunnustatud rakendusuuringute keskus turismi, majutuse- ja toitlustuse valdkonnas. Kuna EHTE asub Tallinnas, annab lähedus turismisektori võtmeasjalistele ning
Saksamaa on ka 3. kõige suurema külastatavusega riik Euroopas. Saksamaa turismikeskus viis läbi küsitluse, kus turistide käest küsiti, miks nad Saksamaale reisivad ja mis neile selle maa juures meeldib. Põhjused Saksamaal puhkamiseks * Kultuur (75%), * Ilus maastik ja loodis (59%), * Linnad (59%), * Puhtuse (47%), * Turvalisus (41%), * Modernsus (36%), * Head hotellid (35%), * Hea kokakunst / köök (34%) * Hea juurdepääs (30%), * Kosmopoliitsus / hotellindus (27%), * Head ostuvõimalused (21%), * Ööelu (17% ) * Hea hinna / kvaliteedi suhe (10%) Vaatamisväärsused Mitmel pool ehivad Saksamaa maastikku keskaegsed linnused, mis on ka turismimagnetiks. Paljud neist on varemetes, teised hoolikalt ennistatud, olles tänaseni selle omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses. Enamik losse asub Moseli ja Reini keskjooksu kallastel, kuid ka Münsteri piirkonnas on säilinud palju Põhja- Saksamaale tüüpilisi
hoopis suuremat tähelepanu pöörata välisturgudele suunatud teadmusmahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste arendamisele (tarkvara loomine, tervishoiuteenused, loomemajandus, erinevad finantsteenused jne). Ei saa loota, et lihtne teenustemajandus viib Eesti arenenud tööstusriikidele järele. Lahenduseks ei saa olla soov suunata suur osa elanikkonnast pakkuma madala lisandväärtusega teenuseid (hotellindus, toitlustus, kaubandus jne), omamata selle kõrval äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid. Samal ajal kui arendame välja välisturgudele suunatud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvad majandusharud, peab töötlev tööstus läbima nii struktuuri- kui ka tehnoloogilise muutuse, saavutamaks kõrge tootlikkuse. Loomulikult toimuvad muudatused majanduses pidevalt. Struktuurimuutustele lisaks on veel
Saj ja 20 saj esimesel poole. Tänapäevases majanduses näitab sektori ülekaal, et riik või piirkond on keskmiselt arenenud Näiteid harudest: 1. Metallurgia 2. Masinatööstus 3. Keemiatööstus 4. Toiduainetetööstus 5. Kergetööstus Tertsiaarne On teenindav sektor, kus osutatakse teenuseid Harud: 1. Kaubandus 2. Haridus 3. Meditsiin 4. Riigikaitse 5. Riigivalitsemine 6. Meedia 7. Kultuur 8. Transport 9. Puhkemajandus (turism) 10. Hotellindus 11. Sideteenused 12. Teadus Kvaternaarne sektor Hakati eristama 20saj.viimasel kümnendil. On kõrgtehnoloogilised majandusharud, siia kuuluvad nii töötleva majanduse kui ka teenindava majanduseharud. Harud: 1. Pangandus 2. Kindlustus 3. Reklaamiteenused 4. Meedia 5. Masinatööstus : a) mikroelektroonika b) meditsiinitehnika c) relvatööstus d) kosmosetehnika e) tuumaenergeetika 6
Teenides rohkem kui 20 000 klienti enam kui 150 riigis, keskendub Epicor ERP tarkvara ühele eesmärgile, mis suurendab kasumlikkust, sõltumata sellest, kas tegutsetakse kohalikul, piirkondlikul või globaalsel turul. ERP tarkvara on oma funktsionaalsuse ja tehnoloogia tõttu tunnustatud kõrgelt mitmete auhindadega. Lahendused on saadaval mitme tööstussektori jaoks, sealhulgas: · Tootmine · Logistika · Jaekaubandus · Hotellindus · Teenused 12 2.3.1 ERP tarkvara lahendused · Finantshaldus · Tootehaldus · Tarneahela haldus · Planeerimine ja kavandamine · Projektihaldus · Tooteandmete haldus · Teenusehaldus · Inimressursside haldus · Müügihaldus · Kliendisuhete haldus
energeetika-, gaasi-, vee- ja ehitusettevõtted. Sekundaarsektor: 1. töötlev tööstus (toiduaine, puidu, paberi, tselluloosi, mööbli, masina, metalli, aparaadi, keemia, rõiva, tekstiili) 2. energeetika-, gaasi- ja veevarustus 3. ehitus Tertsiaarsektor Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äriteenindus jpm. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on toimunud kriise ja pankrotte, on klientide pangahoiused enamasti riiklike mehhanismide abil tagatud. Madalale riskile vastab ka pangahoiuste madal tootlus, mis pahatihti jääb alla inflatsioonile (hindade püsiv tõus ja raha väärtuse langus)
r.o. Slovakkias, Olympic Casino Bel IP Valgevenes ning Jackpot Game S.r.l. ja Slottery S.r.l. Itaalias. Kontserni kasiinoettevõtted tegutsevad suuremas osas kaubamärgi Olympic Casino all. Lisaks tavakasiinodele pakub kontsern ka internetikasiino teenuseid ning opereeris kuni 31.10.2013 Eestis 4-tärnilist hotelli ja kasiinokompleksi (2). 1.3 Tallink Grupp AS Ettevõtte nimi on Tallink Grupp AS ning peamine tegevusala on meretransport, kuid gruppi on lisandunud jõuliselt ka taksondus, hotellindus ja väiksemad teenuste grupid. AS Tallink Grupp koos tütarettevõtetega (edaspidi 'kontsern') on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kõrgetasemelisi minikruiisi- ja reisijateveoteenuseid Läänemerel. Samuti on kontsern üks juhtivatest ro-ro kaubaveoteenuste pakkujatest kontserni poolt opereeritavatel liinidel. Kontsern pakub oma teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all
Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest maksma, on nõudlus turul olemas. Toode - pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Kaup - toode, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks tarbijate soove või vajadusi. Teenus - tegevus, mida pakutakse müügiks, mis on oma olemuselt mittemateriaalne ja mille osutamisega ei kaasne mingi asja omandiõigust (nt. hotellindus, transport, remonditööd, juuksur jne) Turundusmeetmestik- kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus) Kontseptsioon - strateegia, kuidas ettevõte seab oma sihid ja eesmärgid. Turunduskontseptsioone on 5:
Joonis 9. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris. 12 Ülesanne 18 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb sekundaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Töötlev tööstus Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus Ehitus Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus- ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus jpm. Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris. Ülesanne 19 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb tertsiaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Jae- ja hulgikaubandus Hotellid ja restoranid Veondus, laondus ja side Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus
juhtimiskonsultatsioone, turu-uuringute tegemist ja avaliku arvamuse küsitluste korraldamist, tööjõuvahendusteenuste osutamist jmt 2. Side- ja kommunikatsiooniteenused on ilmselt enim muutunud, rahvusvahelistunud ja ühtlasi nii mahtude kui ka olulisuse poolest kasvanud teenusliik. 3. Ehitusteenused 4. Kaubandus ja logistika 5. Haridusteenused 6. Keskonnateenused 7. Rahandus- ehk finantsteenused ja kindlustus 8. Ravi- ja sotsiaalteenused 9. Turism ja hotellindus, sh. toitlustus, reisiteensued 10.Puhke- ja kultuuriteenused (sh.turism), sport, raamatukogud, muuseumid 11.Veondus 12. Muud ja isikuteenused on ehk enim vastavad traditsioonilisele arusaamale teenustest: kui teenuse pakkuja tegeleb otseselt meiega, on see siis juuksur või koristaja 1. Eelteenused (upstream) nagu tasuvusuuringud, riskikapital, disain, turu-uuringud jms. on vajalikudenne tootmise käivitamist. 2
kaitstud klass ei hõlma vastava ettevõtja tegevusala. ... Nt. Polaris (Kindlustus) v. Polaris arvutid ... Vt ka RKTKo 25.03.2002.a. otsus nr 3-2-1-32-02. Ärinimi ei tohi olla eksitav ja peab olema ühtne · Ei tohi olla eksitav õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas (ÄS § 12 lg 1) ... Nt. Ltd. GmbH, OY ei lubata v.a. Johnson Ltd Eesti Osaühing ... Kui nimi on nt. hotellindusega seonduv, peaks põhitegevusala olema ka hotellindus · Ei tohi olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2) · Peab olema eesti-ladina tähestikus (ÄS § 12 lg 8), Ei tohi olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2), geograafilised piirangud (ÄS § 12 lg 4-7) · Ärinime peab olema ühtne: Tõlgete kasutamine ärinimest ei ole lubatud, kuid tõlgete äramärkimine põhikirjas ei ole keelatud. · Täiendavad nõuded ärinimele seoses geograafilise tähisega (ÄS § 12 lg 3.1), kohanimega (ÄS § 12 lg
annaabi.ee 
