KALAKAUBANDUS KORDAMISTEEMAD/KÜSIMUSED 1. Kaubanduse erinevad vormid. Jae -ja hulgikaubandus Hulgikaubandus ·Hulgikaubandus on kaupade ja teenuste ostmine eesmärgiga neid edasi müüa või professionaalselt kasutada. ·Olenevalt riigist hulgikaubanduse osatähtsus on väga erinev. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). ·Jaekaubandus on lõpplüli 2. Jaekaubanduse -ülesanded, -jagunemine, -suunad. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks
b. vastuvõetavat hinda c. ostjale sobivat ostukohta ja aega · Müümine tähendab kaupade raha vastu vahetamist või raha eest teenuste osutamine; on müümine ,müügitehingu protseduur. · Kauplemine tähendab pakkumist ja müüki · Hulgimüügi all mõistetakse suurtes kogustes (hulgi) kaupade edasimüüki jaeettevõtetele või tootlikuks tarbimiseks. Kaubandus Väliskaubandus Hulgikaubandus Jaekaubandus Toitlus Turu ja tänavakaubandus Kauplus Rändkauplus Kiosk · Jaemüük on kauba müük lõpptarbijate laoti, tühiti ja väikestes kogudes. Jaemüük võib toimuda tänavatel või turgudel kogumüügi korras (tel kataloogide abil). Korraldatakse suurem osa müügist ikkagi kauplustes. Kodutöö: 7 jaemüüki: 1
tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Nõudlus logistika järele kasvab aina ning tugev logistika muutub (e-) äri edu alustalaks. Praegu toimib logistikakanal skeemi järgi: tooraine – tootja – hulgikaubandus –jaekaubandus – tarbija, kus logistikafirmad tegelevad eraldi lülide optimaalseima ühendamisega. Elu korraldus ongi üks suur logistika. Igale poole kuhu me ka ei vaataks on näha liikumist, on see siis kaupade, inimeste, transpordi või süsteemide liikumine. Olen märganud e-poodlemise märkimisväärset kasvu. E- poodlemise toimunud märkimisväärne kasv sunnib logistikaettevõtted pakkide kohaletoimetamiseks uusi lahendusi otsima. Logistikaettevõtetel
Diana Brodskaja 2 « . . . » 1 1. 1. ( . = 1800 * 0,0042 = 7,56 8 . = 42 8 = 34 2. . = 300 ( . = 600 * 0,006 = 3,6 4 2. ( 1) 01.01 - 31.01 - 2200 -, , 900 - 600 - 200 - 300 = 200 - (8 + 4) 12 = 189 - = 189 ( 2) 01.01 - 31.01 - 2200 - ( ) 1550 = 650 - 450 = ...
© EeeOoo Thatcherism Eestis 1970. aastate lõpul oli Suurbritannia maha jäämas muust Euroopast. Kujunenud rahulolematus viis 1979. aasta valimistel võidule konservatiivid ning peaministriks sai Margaret Thatcher. Järgnevalt analüüsin thatcherismi tunnuseid Eesti näitel. Üheks olulisemaks tunnuseks on vabaturumajandus. See tähendab, et riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Ka Eestis toimub äritegevus vabaturumajanduse tingimustes. Olulistemaks tunnusteks on eraomand, kus tootmise eesmärgiks on võimalikult suure tulu saamine, ja vaba konkurents, mida iseloomustab kauba mitmekesisus. Vabaturumajandus toob kaasa ühiskonna kihistumise rikasteks ja vaesteks. Võimule saanud Margaret Thatcher asus kärpima sotsiaalprogramme ni...
samuti (enamasti ainult esmatarbekaupade kohta). Tellimustoodetega on vastupidi, kui jätta vahelt ära ladustamine, muutuks kaup odavamaks. On põhjusi, miks pole tootmises, kaubanduses ja ka kodumajapidamistes võimalik hakkama saada ilma ladustamata. Üks oluline põhjus on koguda toiduainete ja esmatarbekupade varusid, et tagada aastaaja järgi elanikkonna püsiv ja suhteliselt ühtlane vajadus esmatarbekaupade järele. Säärase kindluse loovad põllumajandustootjad, töötlev tööstus ja hulgikaubandus oma varudega. Ma arvan, et ühiskond ladudeta suudaks ka täiesti edukalt toimida. Muidugi oleks elu kallim ja raskem, kuid mingit moodi see ikka toimiks, kuna kõik on võimalik. Siinkohal mõtlesin ma eelkõige esmatarbekaupu. Teatud toodete puhul (näiteks tellimustoodete) ei vasta see tõele.. Ladudega ühiskond nagu meil ka praegu on, on väga efektiivne ja edukas. Ma arvan, et see on palju parem lahendus, kui see, et üldse ladusid poleks. Laod, ladustamine ja laondus on väga oluline
Paljud keelud ehitamisel ja tegevuses, samuti mõjutavad Kaubamaja väga palju raamatupidamise sassi ajamised (mis on tõesti olemas), mille tulemusena tekib palju lisa probleeme Eesti Rahandusministeeriumi ja maksuametiga. Eesti riik samuti investeerib paljudesse erinevatesse asjadesse, kuid mitte nii palju kui võiks kaubanduskettidele investeerida turismi atraktsiooniks ja paljuks muuks. Konkurentsianalüüs 1. Tegevusala: Jae- ja hulgikaubandus ning renditegevus Asutamise kuupäev: 21. juuli 1960 (avati Tallinna Kaubamaja) Registreerimise kuupäev: 30. juuni 1997 2. Noteerimiskuupäev Tallinna Börsil: 6. september 1996 (kauplemine vabaturul), 19. august 1997 (põhinimekiri). Koduturg: Nasdaq Tallinn 3. Juhatajaks on Raul Puusepp Majandusaasta algus: 01.01.2017 Majandusaasta lõpp: 31.12.2017 Vahearuande perioodi algus: 01.01.2017 Vahearuande perioodi lõpp: 31.03.2017 Võlg/Ebitda
Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25 Kasutatud kirjandus lk 26 2 Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viimastel aastatel on olnud väga kiire ja erinevused ruttu vähenenud. Kuigi väga tormiline
Kaubandus mõisted. · Kaubandus ehk äri on vabatahtlik kaupade ja/või teenuste vahetamine maksevahendite või teiste kaupade vastu. · Hüpermarket ehk hiidkaubahall on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on üle 2500 m² ning toidu- ja esmatarbekaupade osakaal ületab 50%.Hüpermarketid asuvad peamiselt suurte magistraalide ääres ja suurtes kaubanduspiirkondades. · Supermarket ehk kaubahall on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on kuni 2500 m² ning kus toidu- ja esmatarbekaupade osatähtsus moodustab kaks kolmandikku.Supermarketid asuvad enamasti suurtes elamurajoonides. · Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. · kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust · kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus...
· Kaudsed · Maksed Käibemaks ( VAT ) Euroopa Ühenduses maksab maksu kauba või teenuse saaja ( pöördkäibemaks ) · lisandunud väärtuse maks · seadusest tulenevad erijuhud Käibemaksukohustuslane maksustatav käive 16.000 eurot Maksumäärad: · 0 % ( eksport ) · 20 % · 9 % ( raamatud, ravimid, ohtlikud jäätmed, matusetarbed ) Maksuvaba tervishoiuteenus, sotsiaalteenus, haridus 10 Näide: Osaühing Hulgikaubandus tegi perioodi jooksul järgmised tehingud: 1. ostab kaupa kogusummas 1 2 00, sh käibemaks. Ostuga kaasa saab osaühing arve, millele on kirjutatud järgmiselt: Kaup 1000 Käibemaks 200 Kokku tasumiseks 1 200 2. müüb kauba, müügiarve näeb välja järgmine: Kaup 1 200 Käibemaks 240 Kokku tasumiseks 1 440 Käibemaksuarvestus Osaühingul Hulgikaubandus näeb välja järgmine: Osaühing Hulgikaubandus
1970. ja 1980. aastatel olid Balti riikidele omased kõik tööstusriike iseloomustavad jooned. Olulisimatena neist võiks nimetada tootmise ja põllumajanduse palju suuremat osatähtsust kui arengumaades ning infrastruktuuride, teenuste ja kaubandussektori tagasihoidlikku rolli üldises majanduses. Üleminek turumajandusele tõi kaasa nüüdisaegsete panga- ja finantsteenuste ning kinnisvara- ja äriteenuste turgude loomise. Lisaks sellele kasvas kiiresti ka jae- ja hulgikaubandus. 1980. aastatel tehti märkimisväärseid investeeringuid transpordisektorisse. Olulisim projekt oli seotud Tallinna lähistel asuva Muuga sadamaga. Pärast taasiseseisvumist on kõnealune sadam Eesti majanduses jätkuvalt oluline nii siseriiklike vajaduste rahuldamise kui ka transiitkaubanduse jaoks. Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne- Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem.
Kaubandus õigused :D Kaubandus tegevuse seadus. Mõisted: 1.Kaupleja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või teenust. 2.Müüja see on kaupleja nimel, klienti teenindav, füüsiline isik, kes müüb kauba või osutab teenust ka tänava või turukaubanduses. 3.Kaubanduse korraldaja see on isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänava kaubandust või kaubandust avalikul üritusel. Enamasti tegutseb kaubanduse korraldaja kohaliku omavalitsuse juures. 4.Kaup see on müügiks pakutav või müüdav vallasasi. 5.Klient ehk tarbija on isik kes soovib teha kauplejaga tehingu 6.Müügikoht koht kus kaupleja pakub või müüb, kauba või teenust. 7.E-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük internetis, ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohaoluta. Kaubandus tegevuse harud. 1.Hulgikaubandus selle puhul kaupa või teenust müüjakse isikule,...
KLIENDIINFO STEND!!! Kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras. Kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi. Klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Hind- kauba või teenuse eest makstav summa Hind peab avalduma kirjalikult ning selgelt ja loetavalt. Kaupleja või teenusepakkuja peab sind kauba või teenuse hinnast teavitama enne ostutehingu sõlmimist. Kui kauba hind kassas ja müügisaalis ei ühti, siis võib klient kaubast kassas enne ostu sooritamist loobuda. ...
lisaks raamatupidamisele ning maksualasele nõustamisele ka sõiduautode ja väikebusside müügiga ning kinnisvara üürileandmisega 10) Lossimar OÜ- 2004. aastal loodud ettevõte, mis tegeleb raamatupidamisteenuse- ja nõustamise ostutamisega kui ka teraviljakasvatusega ja metsa väljaveoga 11) Heatava Raamatupidamisteenused OÜ- Võrus tegutsev ettevõte, kes põhitegevusala on raamatupidamine ning muu tegevusala on hulgikaubandus Võru maakonnas raamatupidamis- ja finantsteenuseid osutavad FIE’d on: 1)Eve onno FIE- Võru linnas tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja, kes asutas oma firma 6 aastat tagasi ning ta tegeleb arvepidamisega, raamatupidamise ja auditeerimisega ning maksualase nõustamisega 2) Anneli Annus FIE – Võrumaal Räpo külas tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja, kes osutab raamatupidamis- ja maksualast nõustamist
SEMINAR: LÕPPTARBIJA OSTUKÄITUMINE 1. MÕISTED. Turunduse mõjurid on tarbijate Psühholoogilised mõjurid ja ostukäitumist muutvad tegurid vajadused ning motiivid Keskkonna mõjurid- kultuur, Tarbija ostuprotsess - Tarbija sotsiaalne klass, grupi mõjud ja ostuotsustusprotsess algab enne perekonna mõjud otsuse langetamist ja jätkub pärast ostu sooritamist. Individuaalsed mõjurid on ressursid ja vajadused Tarbija rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse võrdlusena. Ka väga heas tootes võib pettuda, kui ootused on liiga kõrgeks kruvitud. Seega tuleks ootuste tõstmisega ettevaa...
Redigeerimine Kodeerimine. Kuidas valida kategooriaid: kõige sagedasemad vastused jäävad intervalli keskele, intervall ei tohi kattuda, olgu pigem rohkem kategooriaid kui vähem Tableerimine Andmeid kasutatakse: Tarbekaupade tootmine Meediafirmad, reklaamifirmad Pangad, kindlustusfirmad Jaekaubandus Hulgikaubandus Äriturutoodete tootmine Avalik sektor ja mittetulundusorg. 23. Promotsiooniplaan: Promotsioon on müügiedendusvõtetest koosnev turundusvaldkond, mis mõjutab tarbija käitumist vahetult toote või teenuse hinna ja väärtuse suhte muutmise kaudu või lojaalsusprogrammide abil. Aeg Sihtrühm Vajadused Promotsioon Eesmärk (mida Mõõtmine
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades · ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Kauba omanik privaatlaos on laopidaja ise, avalikus laos on omanikud kliendid, lepingulises l...
Teenuse iseloomulikud tunnused: mittemateriaalsus, kvaliteedi muutlikkus, lahutamatus teenindajast, ladustamise võimatus. Teenuste materiaalsusaste: puhtad teenused haridus, reisid, valveteenused, kinnisvara hindamine, personalivalik; teenused materiaalse eseme väärtuse tõstmiseks autoparandus, kindlustusteenused, tehnilised konsultatsioonid, reklaam, disain; teenused, mis toodavad midagi materiaalset õmblusteenus, postimüük, arhitektiteenused, finantseerimine, hulgikaubandus. Teenuste kaupadest eristamiseks on välja töötatud teenuste 3-faasiline käsitlus: terviklik potentsiaal, teenuste osutamise protsess, teenuse tulemus. 21.Toote elutsükkel: faasid (juurutamine, kasv, küpsus, langus) ja nende piiritlemise kriteeriumid . Toote elutsükli turundusliku mõjutamise võimalused. Toote elutsükkel on käibe ja kasumi arengukõver toote eluaja jooksul. Toote elutsükkel jagatakse mitmeks faasiks: 1. Toote väljatöötamine 2.Juurutusfaas 3. Kasvufaas 4.
Konsolideerumine ostjate poolsete kartellide teke. Konkureerivad tootjad hakkavad kuluefektiivsusest ajendatuna ostma toorainet ja komponente ning tootma koos, konkureerides omavahel tarbijaturgudel. Kojuturustamine kaupade (teenuste) koju toomise järele kasvav nõudlus. Nelja põhitrendi arvestades võib järeldada, et nõudlus logistika järele kasvab ning tugev logistika muutub (e-) äri edu alustalaks. Praegu toimib logistikakanal skeemi järgi: tooraine tootja hulgikaubandus jaekaubandustarbija, kus logistikafirmad tegelevad eraldi lülide optimaalseima ühendamisega. Homse päeva logistikafirmade funktsiooniks saab kogu lisaväärtust loova ahela juhtimine alates toorainemaardlast tarbija koduni. Tarnija valiku analüüsitavad aspektid: · Tarnijate senine kasumlikkus ja lojaalsus · Pakutava toote või teenuse kvaliteet · Klienditeeninduse tase ja hoiakud · Suhtlemise kulud · Valmisolek uuenduslikeks ja ennetavateks muutusteks
Igapäevases tööelus on haaratud juhtkond, kontoriinimesed, laotöölised, autojuhid, klienditeenindajad ja muud abilised. Protsess eeldab pidevat infoliikumist firma sees ning töötajate ja partnerite vahel, milleks kasutatakse kõike võimalusi: internet, telefonikõned, postiteenused. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Organisatsiooni valdkonnaks on ehituskaupade hulgikaubandus. See on kontor, ladu ja kauplus ühes kohas ühe ettevõttena. Firma suudab korraldada oma protsessi väiksema hulga inimetsega, kuna peategevuseks on hulgimüük. Samuti tegevuste hulka kuuluvad väiksemal määral jäemüük. Juhtkond loob suhteid varustajatega ja tegeleb kaupade tellimisega. Tellitud kaupadele tuleb korraldada logistikateenust kuni need jõuavad organisatsiooni lattu. Samuti juhtkond ja kontoritöötajad tegelevad
- Konkurent toodet esitletakse konkurendi tootega võrreldes paremana või teistsugusena nt 7Up "mittekoola". 8) Loetle positsioonistrateegiaid. Rohkem maksad, rohkem saad- on edukas senikaua kui leidub rikkaid ostjaid nt BMW, Starbucks kohvi, Gucci Sama palju maksad, rohkem saad- lisaväärtust andvad teenused nt Nordea võtmekliendi pakkumine Vähem maksad, sama palju saad- inimestele meeldib soodsamalt osta nt hulgikaubandus, e-kaubandus Palju vähem maksad, vähem saad- inimesed ei taha maksta asjade eest, mida ei vajata nt lisateenused Säästumarketis, Ryan Air Vähem maksad, rohkem saad- näiteks ostad Rimis toitu, ning saad kaasa mingisugust nänni lastele või mingisuguseid kleebiseid 9) Mis on mark (brand name) Mark on sõna, täht või sõnade kombinatsioon nt IBM 10) Mis on kaubamärk (trademark) Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada
erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad. Nendeks tegevusaladeks on: reisikorraldus; elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; kaevandus; raudtee-ehitus; valuutavahetus; vedelkütus; vastavushindamine; elektrikontroll; alkohol; tubakas; väärismetall; kaubandus ja teenindusettevõtjad (jaekaubandus, hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus, kaubanduse korraldamine). Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343. Kokkuvõte Ettevõtte alustamisel oli suurimaks väljakutseks, et kõik komponendid, mida äri tegemiseks vaja on, saaks kokku. Teadmised ettevõtlusest tuli kõik endale selgeks teha
Majandustegevuse registris peavad end registreerima erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad. Nendeks tegevusaladeks on: · reisikorraldus; · elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; kaevandus; · raudtee-ehitus; · valuutavahetus; · vedelkütus; · vastavushindamine; · elektrikontroll; · alkohol; · tubakas; · väärismetall; · kaubandus ja teenindusettevõtjad (jaekaubandus, hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus, kaubanduse korraldamine). Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343. 4.6. Audiitorkontroll Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu
4) kaup müügiks pakutav või müüdav vallasasi; 5) klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi tarbija) ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga; 6) müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust; 7) ekaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. Kaubandustegevus jaguneb: 1) hulgikaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija; 2) jaekaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust kliendile ning millega kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu; 3) toitlustamine, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks. Toitlustamisel võib
Spetsiifiliste töötingimustega töötajate kaubanduslikuks teenindamiseks loodi sõjaväekaubastud, erikaubastud ja transpordiettevõtete kaubandustoitlustusorganisatsioonid. 1940. aasta lõpuks ühendas riiklik kaubandus juba 533 kauplust (9,2 tuhat töötajat) ehk 15 % vabariigi kaubandusettevõtete arvust. Riigistamine jätkus: 1941. aastal 1.märtsiks oli natsionaliseeritud 825 ja Teise Maailmasõja alguseks ligi 1000 kauplust (Lisa 3). Hulgikaubandus oli selleks ajaks sajaprotsendiliselt riigistatud. Erakätesse oli jäänud umbes 4 tuhat väikekauplust, mille tegevus oli kontrolli all. Normeeritud kaupu müüdi ainult ostulubade alusel. Eestlastele anti ostulubasid piiratud arvul, nende põhjal toimuv müük oli minimaalne. Põhiliselt sai ostulubasid see osa kohalikust elanikkonnast, kel oli tutvusi hitlerlastega. Tavaline kodanik sai okupatsiooni ajal heal juhul ostuloa paarile sukkadele. Ostuloa alusel kaubastatavalt
isiku tulumaksu laekumisi. Käibemaksu tasuti aasta kahe esimese kuuga 2,7 miljardit krooni, mis on 14,3 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti käibemaksu 1,3 miljardit krooni, mis vastab oodatud tasemele. Eratarbimine on jätkuvalt vähenemas ning tarbijate madal kindlustunne omab märkimisväärset mõju ka käibemaksulaekumistele. Käibemaksu tasumisi on tegevusalade lõikes enim vähendanud uute mootorsõidukite müük, hulgikaubandus ja ehitus. Võrreldes möödunud aasta veebruariga on aktsiisilaekumised märkimisväärselt kasvanud. Samas tuleneb see 2008. aasta alguses toimunud aktsiisimäärade tõusule eelnenud varude soetamisest ning sellega kaasnenud tavatust võrdlusbaasist. Alkoholiaktsiisi tasuti veebruari lõpuks 371 miljonit krooni, mis moodustab 14,9 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti sellest 138,9 miljonit krooni, mis jääb oodatud tasemele veidi alla.
3. Monolith- monoliit 4. Slightly- veidi, pisut, kergelt, natuke 5. Suburb- eeslinn, agul 6. Diversity- mitmesugusus, mitmekesisus 7. Assume- enesele võtma, omandama, omastama 8. Presidental- presidendivalimised 9. Election- valimine, äravalimine 10. Dozen- tosinakaupa, tosin 11. Among- hulgas, seas 12. Entrenced- 13. Statement- nentmine, sedastamine, teadanne, avaldus Lk 35 1. Reasoning- arutamine, arutlemine, arutlus, mõtlemine 2. Cost- effectively- efektiivne maksumus 3. Wholesale- hulgikaubandus, hulgihinnaga 4. Fortunate- õnnelik, õnneks olev, õnnekombel juhtunud 5. Skillful- osav, kogenud 6. Chunk- kamakas, käntsakas, suhisema, mürtsuma 7. Hesitate- kõhkema, kõhelma, ebalema, kokutama 8. Ads- lisa 9. Neglect- hooletusse jätma, tegemata jätmine Lk 36 1. Silicon- räni 2. Capitalist- kapitalist, kapitalistlik 3. Indulge- rahuldama, järele andma, vaba voli andma 4. Various- mitmekesine, mitmesugune, erinevus 5. Bother- tüütama, tüli tegema, tülitama 6
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond Gerli Ertte ZEPPELINI SPORTLAND Praktika aruanne Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2011 SISSEJUHATUS Sooritasin tööstuskaupluse praktika Zeppelini Sportlandis. Sportlandi peamisteks tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine, kvaliteetsed kaubad ja tuntud kaubamärgid ning meeldiv õhkkond töötamiseks. Praktikaperioodi jooksul oli tööd palju ning sain tegeleda erinevate asjadega. Praktika eesmärkideks olid, et õpiksin kaupluses töötama, kliente teenindama, kaupu tundma ning
1. Turunduse mõiste ja olemus: põhilised kontseptsioonid Tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale. Ja ka siin ei lõppe see protsess, vaid edasi tuleb muuta, kohendada, arendada toodet vastavalt sellele, kuidas muutuvad tarbija soovid ja eelistused. Tehingud toimuvad tu...
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu ...
Majandustegevuse registris peavad end registreerima erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad. Nendeks tegevusaladeks on: · reisikorraldus; · elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; · kaevandus; · raudtee-ehitus; · valuutavahetus; · vedelkütus; · vastavushindamine; · elektrikontroll; · alkohol; · tubakas; · väärismetall; · kaubandus ja teenindusettevõtjad (jaekaubandus, hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus, kaubanduse korraldamine). Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343. 4.6. Audiitorkontroll Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti. Logistika vahendid: · Tootmise juhtimine · Transport · Ladustamine · Info Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest...
mingi pildi tööohutuse muutustest see annab. Suurim registreeritud tööõnnetuste vähenemine on toimunud ehituses (92%), metallitööstuses (72%) ning puidutööstuses (46%). Rasked tööõnnetused vähenesid enim ehituses (59%), hulgi- ja jaekaubanduses (58%) ning metallitööstuses (57%). Töö iseloomust sõltuvalt on tegevusalasid, mis on tööohtlikumad ehitus, metallitööstus, puidutööd, keemiatööstus ja veondus-laondus, aga ka jae- ja hulgikaubandus. Nii juba aastaid. Veel tõesema pildi saame, kui võrdleme tööõnnetusi tegevusalati suhtarvus ehk 100 000 töötaja kohta. 2007. aastal oli see 142, mullu juba 163 ning tänavu ootuspäraselt 101. Ka tööõnnetuste nominaalarvud näitavad kõikumist vastavalt 933, 1072 ja 600. Jääb küsimus, kas selle taga on parem (ohutum) töökorraldus, tööandjate usinam ennetustegevus või on vähenenud tööhõive ja tööde maht.
3. EDIFACT(standardsed teated,kindlas formaadis) Soov luua täiesti rahvusvahelist standardit viis arengu UN/EDIFACT-i organisatsiooni loomiseni 1986 a. ning selle poolt süntaksi ja sõnumite koostamisjuhiste loomisele. Tänapäeval tegeldakse standardi arendamisega, standardsõnumite (UNSM) ja vastavate andmeelementide kataloogide esitamisega ja konkreetsete projektidega paljudes majanduse valdkondades nagu autondus, kirjastus, keemiatööstus, ehitus, elektroonikatööstus, tervishoid, hulgikaubandus jne. EDIFACTi alusel peab arenema rahvusvaheline EDI standard. Vastav konkreetne sideprojekt sai tuntuks lühendi EANCOM (Kasutades sõnumistandardeid, nagu EANCOM saab andmeid edastada partnerite vahel kiiresti, täpselt ja tõhusalt, sõltumata kasutajate enda tark ja riistvarast ) all. Kuna eri regioonide standardid on aja jooksul siiski iseseisvalt arenenud on praegu probleeme ühilduvusega. Pikas perspektiivis jääb siiski vaid UN/EDIFACT standard
teenust; 7) e-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. 3. Mis on kaubandustegevus Kaubandustegevuse seaduse tähenduses? isiku või asutuse tegevus, mille raames toimuvad käesoleva seaduse § 1 lõike 2 punktides 15 nimetatud tegevused (edaspidi kauba või teenuse müük ) ning punktis 6 nimetatud tegevus. 4. Millisteks liikideks kaubandustegevus jaguneb? 1) hulgikaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija; 2) jaekaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust kliendile ning millega kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 3) toitlustamine, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks
Tarbija jaoks tähendab see minimaalseid otsimisjõupingutusi ja poe soodsat asukohta. Toote intensiivse turustamise eeliseks tarbekaupadel on impulssostude rohkenemine, laiem tutvustus, käepärasus ja ostumugavus. Puudusteks on madalamad tulud, väiksemad tellimused, laovarude jälgimise ja kordustellimustega seotud probleemide kasv, väiksemad võimalused oma toote turustamise kontrollimiseks. 32.Hulgikaubanduse olemus ja funktsioonid Hulgikaubandus pakub kaupu ja teenuseid tootlikuks tarbimiseks või edasimüügiks. Kui üks tootja turustab teisele tootjale, vahendaja vahendajale, siis on see hulgimüük. Hulgikaubandus erineb jaekaubandusest selle poolest, et ta: 1. ei tegele lõpptarbijaga 2. teenindab laiemat piirkonda 3. sõlmib suuremaid tehinguid 4. kasutab teistsuguseid müügimeetodeid. Hulgikaubanduse funktsioonid – ladustamine, transportimine, riski
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 ...
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
LOGISTIKA ALUSED Logistika missioon tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õigel ajal õiges seisundis õiges koguses õiges kohas õiglase hinnaga, et kindlustada kliendi rahulolu ja ettevõttele maksimaalne kasum. Õiglane hind on siis, kui kaup ära ostetakse! Logistika: 1) Rakenduslik tegevus, millesse on haaratud transport, laomajandus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. 2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood ...
seisvat kaubandusettevõtluse vormi. Jae-, hulgi- ja vahenduskaubanduse kvalitatiivset erinevust selgitab tabel 3. . Tabel 3 Jaekaubanduse kvalitatiivne erinevus hulgi- ja vahenduskaubandusest Kaubandusettevõtluse vorm Tunnus Jaekaubandus Hulgikaubandus Vahenduskaubandus Tehingu suurus Jaoti (en detail) Hulgi (en gros) Valdavalt hulgitehing Üksikesemetena Suurte kogustena Ostja Üksiktarbija Suurtarbija Enamasti suurtarbija Lõpptarbija Vahetarbija Harva Harva üksiktarbija suurtarbija
..................................................................................................35 6.9.1 Uue toote väljatöötamise etapid............................................................................. 35 7.HIND ................................................................................................................................38 8.TURUSTUS ..................................................................................................................... 40 HULGIKAUBANDUS ....................................................................................................44 JAEKAUBANDUS.............................................................................................................46 LOGISTIKA .......................................................................................................................47 9.MÜÜGITOETUS .......................................................................................................
· kuna hulgikaubanduses on ostu- müügitehingud mahult suuremad, on ka hulgikaubandusettevõtte turuala suurem kui jaekaubandusettevõttel; · kuivõrd hulgikaubanduses on ostjateks suurtarbijad, siis pööratakse hulgikaubandusettevõtte äripoliitikas vähem tähelepanu kaubandusturundusele. Hulgikaubanduse erinevus jaekaubandusest ja vahenduskaubandusest Kaubandussektor Tunnus jaekaubandus hulgikaubandus vahenduskaubandus Tehingu Jaoti (en detail), Hulgi (en gros), suurte Valdavalt hulgitehingud suurus üksikesemetena kogustena Ostja Üksiktarbija, harva Suur-ja vahetarbija, Enamasti suurtarbija suurtarbija harva üksiktarbija Kaup Tarbekaup Tarbe- ja tootmiskaup Teenus (vahendab nii tarbe- kui tootmiskaupa)
sotsiaaltöö ja tervishoid Ilu- ja isikuteenindus Ülesanne 10. Lähtuvalt kaubandustegevuse seadusele määratle, millused tegevusalad kuuluvad kaubandustegevus valdkonda? Ülesanne 11. Arutlege rühmas või pinginaabriga kuidas allpool nimetatud tegevusalad on vähemal või suuremal määral seotud kaubandusega? Tegevusvaldkond Jae- ja hulgikaubandus Hotellid ja restoranid Veondus, laondus ja side Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus Ilu- ja isikuteenindus Ülesanne 12. Kõige rohkem inimesi töötab teenindussektoris, kauandusettevõtetes jae- ja hulgikaubanduses (väide). Argumenteeri ja püüa vastata järgmisele küsimustele: 1. Mis võivad olla primaarsektori osakaalu vähenemise põhjused? Sõnasta vähemalt kaks põhjust. 2
tootmine, sissetulekute tõus, väike tarbijate põhihulgale lähemal; sesoonsus). soodsad transpordivõimalused; Elanikkond (soovitavalt kasvav, reeglina äärelinnas; arvestada tuleb soolist, vanuselist ja teiste hulgimüüjate lähedus võib varanduslikku jaotust ning elulaadi). olla kasuks. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba Asukoha valikut mõjutavad tegurid tööstusettevõtetel: Asukoha valikut mõjutavad tegurid Piirkondlikud ettekirjutused - kas teenindusettevõtetel: selline tootmine on lubatud? Lähedus kaubanduskeskustele Rendileantavate pindade (või neis paiknemine) on sageli olemasolu. soodne.
24. Asukoha valiku kriteeriumid tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtetel. Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Hulgimüüjal: tarbijate põhihulgale lähemal; soodsad transpordivõimalused; reeglina äärelinnas; teiste hulgimüüjate lähedus võib olla kasuks. Tööstusettevõtetel: 1
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimin...
Tehke seda lühidalt, kuid seletage: · Millal, kus ja kuidas ettevõtte tegevus algas? · Millal ettevõte registreeriti? · Kuidas ettevõte omandas maa (kui teil on maad)? · Esialgne toodang · Kuidas ettevõte ja selle toodang on arenenud? · Kas ettevõtte omanikud on raha laenanud? Kui palju ja millal? Kellelt? Kas ollakse veel võlgu? 2.2 Käesolev äri ja tegevus. Vastavalt teie ettevõttele, seletage: · Tegevusala (tootmine, hulgikaubandus, jaekaubandus, teenus, põllumajandustegevus) · Ettevõtte praegune olukord (alustamine, laiendamine jne.) · Ettevõtluse vorm (eraettevõte, kooperatiiv, aktsiaselts vms.) · Kus ettevõte asub? Kas sellel asukohal on eeliseid või puuduseid? · Ettevõtte suurus (töötajate arv, aastasissetulek jne.) · Praegune toodang · Ressursside kättesaadavus. Olenevalt sellest, millised ressursid on teie
isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia ei pruugi olla hea valik). Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: 1. Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus 2. Parklad, parkimise tasulisus; 3
isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia ei pruugi olla hea valik). Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: 1. Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus 2. Parklad, parkimise tasulisus; 3
isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia ei pruugi olla hea valik). Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: 1. Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus 2. Parklad, parkimise tasulisus; 3. Jalakäijad (ka nende vanuseline ja sooline koosseis, sissetulekud, tegevusala).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
