KALAKAUBANDUS KORDAMISTEEMAD/KÜSIMUSED 1. Kaubanduse erinevad vormid. Jae -ja hulgikaubandus Hulgikaubandus ·Hulgikaubandus on kaupade ja teenuste ostmine eesmärgiga neid edasi müüa või professionaalselt kasutada. ·Olenevalt riigist hulgikaubanduse osatähtsus on väga erinev. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). ·Jaekaubandus on lõpplüli 2. Jaekaubanduse -ülesanded, -jagunemine, -suunad. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes).
b. vastuvõetavat hinda c. ostjale sobivat ostukohta ja aega · Müümine tähendab kaupade raha vastu vahetamist või raha eest teenuste osutamine; on müümine ,müügitehingu protseduur. · Kauplemine tähendab pakkumist ja müüki · Hulgimüügi all mõistetakse suurtes kogustes (hulgi) kaupade edasimüüki jaeettevõtetele või tootlikuks tarbimiseks. Kaubandus Väliskaubandus Hulgikaubandus Jaekaubandus Toitlus Turu ja tänavakaubandus Kauplus Rändkauplus Kiosk · Jaemüük on kauba müük lõpptarbijate laoti, tühiti ja väikestes kogudes. Jaemüük võib toimuda tänavatel või turgudel kogumüügi korras (tel kataloogide abil). Korraldatakse suurem osa müügist ikkagi kauplustes. Kodutöö: 7 jaemüüki: 1
tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Nõudlus logistika järele kasvab aina ning tugev logistika muutub (e-) äri edu alustalaks. Praegu toimib logistikakanal skeemi järgi: tooraine – tootja – hulgikaubandus –jaekaubandus – tarbija, kus logistikafirmad tegelevad eraldi lülide optimaalseima ühendamisega. Elu korraldus ongi üks suur logistika. Igale poole kuhu me ka ei vaataks on näha liikumist, on see siis kaupade, inimeste, transpordi või süsteemide liikumine. Olen märganud e-poodlemise märkimisväärset kasvu. E- poodlemise toimunud märkimisväärne kasv sunnib logistikaettevõtted pakkide kohaletoimetamiseks uusi lahendusi otsima. Logistikaettevõtetel
4000 388 (400 + 189 200) 3488 Diana Brodskaja 9554 9554 2 Tallinna Kaubamaja (jae- ja hulgikaubandus) 2010. 2009. 2010. 1.64 0.93 1.01 0.48 0.41 0.50 2.01 1.54 1.57 1.62% -3.1% 4.13% 1. , Tallinna Kaubamaja . 1 1.01 . , , . . 2
natsionaliseeritud ettevõtted. Sama teed on mindud ka Eestis. Eesti riik ei tohiks enam loobuda neist infrastruktuurifirmadest, mis meil senini veel alles on. See on andnud võimaluse erafirmadel rikastuda. Kindlasti on kõigil eredalt meeles, kuidas erastati Eesti Raudtee, mis hiljem osteti uuesti tagasi. Arvan, et riigi hallata oleks pidanud jääma ühistranspordi firmad, saarte laevaliinid ja ravimite hulgikaubandus. Thatcheri edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Eestis kasvab aga majandus aeglaselt, valitseb tööpuudus ning rahva elujärg on madal. Kindlasti mängib oma rolli selles ka majandulangus, mida põhjustas omakorda ületootmine.
samuti (enamasti ainult esmatarbekaupade kohta). Tellimustoodetega on vastupidi, kui jätta vahelt ära ladustamine, muutuks kaup odavamaks. On põhjusi, miks pole tootmises, kaubanduses ja ka kodumajapidamistes võimalik hakkama saada ilma ladustamata. Üks oluline põhjus on koguda toiduainete ja esmatarbekupade varusid, et tagada aastaaja järgi elanikkonna püsiv ja suhteliselt ühtlane vajadus esmatarbekaupade järele. Säärase kindluse loovad põllumajandustootjad, töötlev tööstus ja hulgikaubandus oma varudega. Ma arvan, et ühiskond ladudeta suudaks ka täiesti edukalt toimida. Muidugi oleks elu kallim ja raskem, kuid mingit moodi see ikka toimiks, kuna kõik on võimalik. Siinkohal mõtlesin ma eelkõige esmatarbekaupu. Teatud toodete puhul (näiteks tellimustoodete) ei vasta see tõele.. Ladudega ühiskond nagu meil ka praegu on, on väga efektiivne ja edukas. Ma arvan, et see on palju parem lahendus, kui see, et üldse ladusid poleks. Laod, ladustamine ja laondus on väga oluline
Paljud keelud ehitamisel ja tegevuses, samuti mõjutavad Kaubamaja väga palju raamatupidamise sassi ajamised (mis on tõesti olemas), mille tulemusena tekib palju lisa probleeme Eesti Rahandusministeeriumi ja maksuametiga. Eesti riik samuti investeerib paljudesse erinevatesse asjadesse, kuid mitte nii palju kui võiks kaubanduskettidele investeerida turismi atraktsiooniks ja paljuks muuks. Konkurentsianalüüs 1. Tegevusala: Jae- ja hulgikaubandus ning renditegevus Asutamise kuupäev: 21. juuli 1960 (avati Tallinna Kaubamaja) Registreerimise kuupäev: 30. juuni 1997 2. Noteerimiskuupäev Tallinna Börsil: 6. september 1996 (kauplemine vabaturul), 19. august 1997 (põhinimekiri). Koduturg: Nasdaq Tallinn 3. Juhatajaks on Raul Puusepp Majandusaasta algus: 01.01.2017 Majandusaasta lõpp: 31.12.2017 Vahearuande perioodi algus: 01.01.2017 Vahearuande perioodi lõpp: 31.03.2017 Võlg/Ebitda
Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25 Kasutatud kirjandus lk 26 2 Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viimastel aastatel on olnud väga kiire ja erinevused ruttu vähenenud. Kuigi väga tormiline
osutab teenust; · tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega; · teenus kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup; · tootja toote ohutuse seaduses määratletud isik; · Omanik-moodustab kaupleja ringi. · Jaekaubandus-müüb kaupa suures sortimendis lõpptarbijale. · Hulgikaubandus-kaupa müüakse suurtes kogustes ja mitte lõpptarbijale. · Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. · Kaubamaja-asub kesklinnas, selgesti eristuvad osakonnad, ühegi osakonna osatähtsus müügis ei ületa 50%. · kiosk- on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse
· Kaudsed · Maksed Käibemaks ( VAT ) Euroopa Ühenduses maksab maksu kauba või teenuse saaja ( pöördkäibemaks ) · lisandunud väärtuse maks · seadusest tulenevad erijuhud Käibemaksukohustuslane maksustatav käive 16.000 eurot Maksumäärad: · 0 % ( eksport ) · 20 % · 9 % ( raamatud, ravimid, ohtlikud jäätmed, matusetarbed ) Maksuvaba tervishoiuteenus, sotsiaalteenus, haridus 10 Näide: Osaühing Hulgikaubandus tegi perioodi jooksul järgmised tehingud: 1. ostab kaupa kogusummas 1 2 00, sh käibemaks. Ostuga kaasa saab osaühing arve, millele on kirjutatud järgmiselt: Kaup 1000 Käibemaks 200 Kokku tasumiseks 1 200 2. müüb kauba, müügiarve näeb välja järgmine: Kaup 1 200 Käibemaks 240 Kokku tasumiseks 1 440 Käibemaksuarvestus Osaühingul Hulgikaubandus näeb välja järgmine: Osaühing Hulgikaubandus
1970. ja 1980. aastatel olid Balti riikidele omased kõik tööstusriike iseloomustavad jooned. Olulisimatena neist võiks nimetada tootmise ja põllumajanduse palju suuremat osatähtsust kui arengumaades ning infrastruktuuride, teenuste ja kaubandussektori tagasihoidlikku rolli üldises majanduses. Üleminek turumajandusele tõi kaasa nüüdisaegsete panga- ja finantsteenuste ning kinnisvara- ja äriteenuste turgude loomise. Lisaks sellele kasvas kiiresti ka jae- ja hulgikaubandus. 1980. aastatel tehti märkimisväärseid investeeringuid transpordisektorisse. Olulisim projekt oli seotud Tallinna lähistel asuva Muuga sadamaga. Pärast taasiseseisvumist on kõnealune sadam Eesti majanduses jätkuvalt oluline nii siseriiklike vajaduste rahuldamise kui ka transiitkaubanduse jaoks. Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne- Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem.
korraldab turu või tänava kaubandust või kaubandust avalikul üritusel. Enamasti tegutseb kaubanduse korraldaja kohaliku omavalitsuse juures. 4.Kaup see on müügiks pakutav või müüdav vallasasi. 5.Klient ehk tarbija on isik kes soovib teha kauplejaga tehingu 6.Müügikoht koht kus kaupleja pakub või müüb, kauba või teenust. 7.E-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük internetis, ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohaoluta. Kaubandus tegevuse harud. 1.Hulgikaubandus selle puhul kaupa või teenust müüjakse isikule, kes ei ole tarbija. 2.Jaekaubandus selle puhul müüjakse kaupa või teenust kliendile, kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu. 3.Toitlustamine selle puhul müüjakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks. Võib müüja ka kaasnevat kaupa või teenust. 4.Teenindus selle puhul tehakse töö kliendi tellimusel, s.t valmistatakse uus vallasasi või remonditakse vana. 5
kuni 50 kehtivat euro münti sõltumata nende väärtusest, pangatähti aga piiranguteta. Müüjal pole õigus sind ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki, mõjutada sind kaupleja kauba või teenuse halvustamisega, ärinime lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega. Kaupleja on kohustatud sinu ees kauba või teenuse müügi korral väljaspool hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtet paiknevas tegevuskohas või väljaspool tegevuskohta kliendile teatavaks tegema kaupleja ärinime või nime ja kontaktandmed, samuti kauba ja teenuse nimetuse ning müügihinna. Kauba või teenuse eest maksekaardiga tasumise korral peab kaupleja kliendi nõudmisel võimaldama maksekaardi kasutamise kliendi juuresolekul. Teave kliendile kauplemisaja kohta peab olema välja pandud
lisaks raamatupidamisele ning maksualasele nõustamisele ka sõiduautode ja väikebusside müügiga ning kinnisvara üürileandmisega 10) Lossimar OÜ- 2004. aastal loodud ettevõte, mis tegeleb raamatupidamisteenuse- ja nõustamise ostutamisega kui ka teraviljakasvatusega ja metsa väljaveoga 11) Heatava Raamatupidamisteenused OÜ- Võrus tegutsev ettevõte, kes põhitegevusala on raamatupidamine ning muu tegevusala on hulgikaubandus Võru maakonnas raamatupidamis- ja finantsteenuseid osutavad FIE’d on: 1)Eve onno FIE- Võru linnas tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja, kes asutas oma firma 6 aastat tagasi ning ta tegeleb arvepidamisega, raamatupidamise ja auditeerimisega ning maksualase nõustamisega 2) Anneli Annus FIE – Võrumaal Räpo külas tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja, kes osutab raamatupidamis- ja maksualast nõustamist
seotud kulud. ÕIGE 3. KÜSIMUSED. Millised neli tegurite rühma mõjutavad lõpptarbija ostukäitumist? turunduse , individuaalsed, välised, psühholoogilised Milles väljenduvad turunduse mõjurid? hind, bränd, toetused, jaotuskanalid Missugused on kaubanduse kolm liiki ja mille poolest nad üksteisest erinevad? Jaekaubandus- müüakse kaupa tarbijale, jaekaubanduses võib müüa kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija Hulgikaubandus- müüakse isikule, kes ei ole tarbija Tänava- või turukaubanduse korraldamine või kaubanduse korraldamine avalikul üritusel Millist mõju avaldavad tarbijakäitumisele sotsiaalsed klassid? Sotsiaalsed klassid mõjutavad tarbija vaateid ja käitumist. Erinevad sotsiallsed klassid tarbivad erisugusedi tooteid erinevate eesmärkidel ja väärtustavad erinevaid tooteomadusi. Erililst rolli mängib ka toote sotsiaalne nähtavus. Erinevad meediad ja sõnumid.
Redigeerimine Kodeerimine. Kuidas valida kategooriaid: kõige sagedasemad vastused jäävad intervalli keskele, intervall ei tohi kattuda, olgu pigem rohkem kategooriaid kui vähem Tableerimine Andmeid kasutatakse: Tarbekaupade tootmine Meediafirmad, reklaamifirmad Pangad, kindlustusfirmad Jaekaubandus Hulgikaubandus Äriturutoodete tootmine Avalik sektor ja mittetulundusorg. 23. Promotsiooniplaan: Promotsioon on müügiedendusvõtetest koosnev turundusvaldkond, mis mõjutab tarbija käitumist vahetult toote või teenuse hinna ja väärtuse suhte muutmise kaudu või lojaalsusprogrammide abil. Aeg Sihtrühm Vajadused Promotsioon Eesmärk (mida Mõõtmine
korrapäraselt; 8. Kuidas muutub hoiuruumi ruumalaühik omahind lao kõrguse suurenedes? Mida kõrgem on ladu seda madalam on ruumalaühiku omahind. 9. Millised on laounduse kolm olulist komponenti ja kuidas on need omavahel seotud ? Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvad. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud. (Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija 10.Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes ? Hoiustamise efektiivsus on kõige olulisem väikse ringlemissagedusega ladudes. 11. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes ? Efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes on inimeste töö tootlikus. 12. Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusid ?
Teenuse iseloomulikud tunnused: mittemateriaalsus, kvaliteedi muutlikkus, lahutamatus teenindajast, ladustamise võimatus. Teenuste materiaalsusaste: puhtad teenused haridus, reisid, valveteenused, kinnisvara hindamine, personalivalik; teenused materiaalse eseme väärtuse tõstmiseks autoparandus, kindlustusteenused, tehnilised konsultatsioonid, reklaam, disain; teenused, mis toodavad midagi materiaalset õmblusteenus, postimüük, arhitektiteenused, finantseerimine, hulgikaubandus. Teenuste kaupadest eristamiseks on välja töötatud teenuste 3-faasiline käsitlus: terviklik potentsiaal, teenuste osutamise protsess, teenuse tulemus. 21.Toote elutsükkel: faasid (juurutamine, kasv, küpsus, langus) ja nende piiritlemise kriteeriumid . Toote elutsükli turundusliku mõjutamise võimalused. Toote elutsükkel on käibe ja kasumi arengukõver toote eluaja jooksul. Toote elutsükkel jagatakse mitmeks faasiks: 1. Toote väljatöötamine 2.Juurutusfaas 3. Kasvufaas 4.
Konsolideerumine ostjate poolsete kartellide teke. Konkureerivad tootjad hakkavad kuluefektiivsusest ajendatuna ostma toorainet ja komponente ning tootma koos, konkureerides omavahel tarbijaturgudel. Kojuturustamine kaupade (teenuste) koju toomise järele kasvav nõudlus. Nelja põhitrendi arvestades võib järeldada, et nõudlus logistika järele kasvab ning tugev logistika muutub (e-) äri edu alustalaks. Praegu toimib logistikakanal skeemi järgi: tooraine tootja hulgikaubandus jaekaubandustarbija, kus logistikafirmad tegelevad eraldi lülide optimaalseima ühendamisega. Homse päeva logistikafirmade funktsiooniks saab kogu lisaväärtust loova ahela juhtimine alates toorainemaardlast tarbija koduni. Tarnija valiku analüüsitavad aspektid: · Tarnijate senine kasumlikkus ja lojaalsus · Pakutava toote või teenuse kvaliteet · Klienditeeninduse tase ja hoiakud · Suhtlemise kulud · Valmisolek uuenduslikeks ja ennetavateks muutusteks
Igapäevases tööelus on haaratud juhtkond, kontoriinimesed, laotöölised, autojuhid, klienditeenindajad ja muud abilised. Protsess eeldab pidevat infoliikumist firma sees ning töötajate ja partnerite vahel, milleks kasutatakse kõike võimalusi: internet, telefonikõned, postiteenused. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Organisatsiooni valdkonnaks on ehituskaupade hulgikaubandus. See on kontor, ladu ja kauplus ühes kohas ühe ettevõttena. Firma suudab korraldada oma protsessi väiksema hulga inimetsega, kuna peategevuseks on hulgimüük. Samuti tegevuste hulka kuuluvad väiksemal määral jäemüük. Juhtkond loob suhteid varustajatega ja tegeleb kaupade tellimisega. Tellitud kaupadele tuleb korraldada logistikateenust kuni need jõuavad organisatsiooni lattu. Samuti juhtkond ja kontoritöötajad tegelevad
- Konkurent toodet esitletakse konkurendi tootega võrreldes paremana või teistsugusena nt 7Up "mittekoola". 8) Loetle positsioonistrateegiaid. Rohkem maksad, rohkem saad- on edukas senikaua kui leidub rikkaid ostjaid nt BMW, Starbucks kohvi, Gucci Sama palju maksad, rohkem saad- lisaväärtust andvad teenused nt Nordea võtmekliendi pakkumine Vähem maksad, sama palju saad- inimestele meeldib soodsamalt osta nt hulgikaubandus, e-kaubandus Palju vähem maksad, vähem saad- inimesed ei taha maksta asjade eest, mida ei vajata nt lisateenused Säästumarketis, Ryan Air Vähem maksad, rohkem saad- näiteks ostad Rimis toitu, ning saad kaasa mingisugust nänni lastele või mingisuguseid kleebiseid 9) Mis on mark (brand name) Mark on sõna, täht või sõnade kombinatsioon nt IBM 10) Mis on kaubamärk (trademark) Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada
erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad. Nendeks tegevusaladeks on: reisikorraldus; elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; kaevandus; raudtee-ehitus; valuutavahetus; vedelkütus; vastavushindamine; elektrikontroll; alkohol; tubakas; väärismetall; kaubandus ja teenindusettevõtjad (jaekaubandus, hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus, kaubanduse korraldamine). Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343. Kokkuvõte Ettevõtte alustamisel oli suurimaks väljakutseks, et kõik komponendid, mida äri tegemiseks vaja on, saaks kokku. Teadmised ettevõtlusest tuli kõik endale selgeks teha
Majandustegevuse registris peavad end registreerima erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad. Nendeks tegevusaladeks on: · reisikorraldus; · elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; kaevandus; · raudtee-ehitus; · valuutavahetus; · vedelkütus; · vastavushindamine; · elektrikontroll; · alkohol; · tubakas; · väärismetall; · kaubandus ja teenindusettevõtjad (jaekaubandus, hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus, kaubanduse korraldamine). Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343. 4.6. Audiitorkontroll Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu
4) kaup müügiks pakutav või müüdav vallasasi; 5) klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi tarbija) ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga; 6) müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust; 7) ekaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. Kaubandustegevus jaguneb: 1) hulgikaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija; 2) jaekaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust kliendile ning millega kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu; 3) toitlustamine, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks. Toitlustamisel võib
Spetsiifiliste töötingimustega töötajate kaubanduslikuks teenindamiseks loodi sõjaväekaubastud, erikaubastud ja transpordiettevõtete kaubandustoitlustusorganisatsioonid. 1940. aasta lõpuks ühendas riiklik kaubandus juba 533 kauplust (9,2 tuhat töötajat) ehk 15 % vabariigi kaubandusettevõtete arvust. Riigistamine jätkus: 1941. aastal 1.märtsiks oli natsionaliseeritud 825 ja Teise Maailmasõja alguseks ligi 1000 kauplust (Lisa 3). Hulgikaubandus oli selleks ajaks sajaprotsendiliselt riigistatud. Erakätesse oli jäänud umbes 4 tuhat väikekauplust, mille tegevus oli kontrolli all. Normeeritud kaupu müüdi ainult ostulubade alusel. Eestlastele anti ostulubasid piiratud arvul, nende põhjal toimuv müük oli minimaalne. Põhiliselt sai ostulubasid see osa kohalikust elanikkonnast, kel oli tutvusi hitlerlastega. Tavaline kodanik sai okupatsiooni ajal heal juhul ostuloa paarile sukkadele. Ostuloa alusel kaubastatavalt
isiku tulumaksu laekumisi. Käibemaksu tasuti aasta kahe esimese kuuga 2,7 miljardit krooni, mis on 14,3 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti käibemaksu 1,3 miljardit krooni, mis vastab oodatud tasemele. Eratarbimine on jätkuvalt vähenemas ning tarbijate madal kindlustunne omab märkimisväärset mõju ka käibemaksulaekumistele. Käibemaksu tasumisi on tegevusalade lõikes enim vähendanud uute mootorsõidukite müük, hulgikaubandus ja ehitus. Võrreldes möödunud aasta veebruariga on aktsiisilaekumised märkimisväärselt kasvanud. Samas tuleneb see 2008. aasta alguses toimunud aktsiisimäärade tõusule eelnenud varude soetamisest ning sellega kaasnenud tavatust võrdlusbaasist. Alkoholiaktsiisi tasuti veebruari lõpuks 371 miljonit krooni, mis moodustab 14,9 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti sellest 138,9 miljonit krooni, mis jääb oodatud tasemele veidi alla.
3. Monolith- monoliit 4. Slightly- veidi, pisut, kergelt, natuke 5. Suburb- eeslinn, agul 6. Diversity- mitmesugusus, mitmekesisus 7. Assume- enesele võtma, omandama, omastama 8. Presidental- presidendivalimised 9. Election- valimine, äravalimine 10. Dozen- tosinakaupa, tosin 11. Among- hulgas, seas 12. Entrenced- 13. Statement- nentmine, sedastamine, teadanne, avaldus Lk 35 1. Reasoning- arutamine, arutlemine, arutlus, mõtlemine 2. Cost- effectively- efektiivne maksumus 3. Wholesale- hulgikaubandus, hulgihinnaga 4. Fortunate- õnnelik, õnneks olev, õnnekombel juhtunud 5. Skillful- osav, kogenud 6. Chunk- kamakas, käntsakas, suhisema, mürtsuma 7. Hesitate- kõhkema, kõhelma, ebalema, kokutama 8. Ads- lisa 9. Neglect- hooletusse jätma, tegemata jätmine Lk 36 1. Silicon- räni 2. Capitalist- kapitalist, kapitalistlik 3. Indulge- rahuldama, järele andma, vaba voli andma 4. Various- mitmekesine, mitmesugune, erinevus 5. Bother- tüütama, tüli tegema, tülitama 6
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond Gerli Ertte ZEPPELINI SPORTLAND Praktika aruanne Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2011 SISSEJUHATUS Sooritasin tööstuskaupluse praktika Zeppelini Sportlandis. Sportlandi peamisteks tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine, kvaliteetsed kaubad ja tuntud kaubamärgid ning meeldiv õhkkond töötamiseks. Praktikaperioodi jooksul oli tööd palju ning sain tegeleda erinevate asjadega. Praktika eesmärkideks olid, et õpiksin kaupluses töötama, kliente teenindama, kaupu tundma ning
valikturustamine - kasutatakse antud territooriumi valitud väljundeid eelisturustamine - kasutatakse üht väljundit antud territooriumil Jaotuskanali liigid: otsekanal - tootja müüb kauba otse kasutajale ühetasandiline kanal - ühe vahendajaga kahetasandiline kanal - kaks erinevat vahendajat kolmetasandiline kanal paralleelsed kanalid - rakendatakse mitut kanalit vastassuunakanalid - kaupade liikumine lõpptarbijalt tootjale tagasi Hulgikaubandus ühendab endas neid, kes omandavad kaupu eesmärgiga seda edasi müüa või kasutada tootmis- või kutsetegevuses. Hulgimüüjate põhilised funktsioonid: Turustus Kaupade koondamine ja sorteerimine Kaupade ladustamine Kaupade transport Jaekaubandus - müük vahetult lõpptarbijatele nende isiklikuks tarbimiseks. 1) sihtturg 2) kauba valik 3) teenused 4) hind 5) toetus 6) asukoht Jaekaubandusettevõtete klassifitseerimine: jae-ettevõtte suuruse alusel
Riski jagamine- võttes osa finantseerimisest, võtavad jaotuskanali liikmed endale ka osa riskist. Pakendamine- jaotuskanali liikmete juures võib toimuda lõplik pakendamine tarbijale. Komplekteerimine- jaotuskanalis võidakse eri tootjate tooted koondada, sest toodet võib olla efektiivsem müüa. Kontakteerumine- jaotuskanali liikmed müüvad tooteid edasi ja selle käigus luuakse tarbijatega otsekontakte. Hulgikaubandus- selline kaubandustegevuse liik, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija. Hulgikaubanduse funktsioonid: Ladustamine Transportimine Riski vähendamine Turuinfo kogumine Edustamine Sortimendi kujundamine Täiendav töötlemine Jaekaubandus- kaupade müük lõpptarbijale isiklikuks, mitteäriliseks kasutamiseks. Jaekaubanduse funktsioonid: Tagama kaupade kohaletoomise Edastama tooteinfot
Majandustegevuse registris peavad end registreerima erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad. Nendeks tegevusaladeks on: · reisikorraldus; · elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; · kaevandus; · raudtee-ehitus; · valuutavahetus; · vedelkütus; · vastavushindamine; · elektrikontroll; · alkohol; · tubakas; · väärismetall; · kaubandus ja teenindusettevõtjad (jaekaubandus, hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus, kaubanduse korraldamine). Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343. 4.6. Audiitorkontroll Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit
Ladusid püütakse vältida kui: · Kapitali ei soovita siduda käibevahenditega (raha on kinni laos oleva kauba näol) · Soovitakse säästa laokuludes · Ladu põhjustab kauba asjatut käsitsemist ja kulusid Kapitali vabastamine ja kogu logistilise ahela muutmise efektiivsemaks on loonud soodsa pinnase tõmbemudeli kasutamiseks. Hulgikaubanduse ül. Jaotusketis Müüb kaupu jaekauplustele, tööstustarbijatele, firmadele, põllumajandusettevõtetele. Hulgikaubandus tegeleb valmis saadetiste kompl. Hulgikaubanduses sorteeritakse suured partiid väikesteks saarestikeks tegeletakse reklaamiga, märgistamise kujundamisega, Jaekaubanduse ül. Jaotusketis teeb toote lõpptarbijale või tööstustarbijale ostukõlblikuks. (kaasaarvatud e. poed, telefoni teel müük) Pakendid Pisipakk- kaal ei ületa 35 kg. Pikkus ei ületa 2 m. Pikkus pluss ümbermõõt ei ületa 3 m. mida lühem vedu seda suurem on pakendamiskulu osatähtsus hinnas.
mingi pildi tööohutuse muutustest see annab. Suurim registreeritud tööõnnetuste vähenemine on toimunud ehituses (92%), metallitööstuses (72%) ning puidutööstuses (46%). Rasked tööõnnetused vähenesid enim ehituses (59%), hulgi- ja jaekaubanduses (58%) ning metallitööstuses (57%). Töö iseloomust sõltuvalt on tegevusalasid, mis on tööohtlikumad ehitus, metallitööstus, puidutööd, keemiatööstus ja veondus-laondus, aga ka jae- ja hulgikaubandus. Nii juba aastaid. Veel tõesema pildi saame, kui võrdleme tööõnnetusi tegevusalati suhtarvus ehk 100 000 töötaja kohta. 2007. aastal oli see 142, mullu juba 163 ning tänavu ootuspäraselt 101. Ka tööõnnetuste nominaalarvud näitavad kõikumist vastavalt 933, 1072 ja 600. Jääb küsimus, kas selle taga on parem (ohutum) töökorraldus, tööandjate usinam ennetustegevus või on vähenenud tööhõive ja tööde maht.
3. EDIFACT(standardsed teated,kindlas formaadis) Soov luua täiesti rahvusvahelist standardit viis arengu UN/EDIFACT-i organisatsiooni loomiseni 1986 a. ning selle poolt süntaksi ja sõnumite koostamisjuhiste loomisele. Tänapäeval tegeldakse standardi arendamisega, standardsõnumite (UNSM) ja vastavate andmeelementide kataloogide esitamisega ja konkreetsete projektidega paljudes majanduse valdkondades nagu autondus, kirjastus, keemiatööstus, ehitus, elektroonikatööstus, tervishoid, hulgikaubandus jne. EDIFACTi alusel peab arenema rahvusvaheline EDI standard. Vastav konkreetne sideprojekt sai tuntuks lühendi EANCOM (Kasutades sõnumistandardeid, nagu EANCOM saab andmeid edastada partnerite vahel kiiresti, täpselt ja tõhusalt, sõltumata kasutajate enda tark ja riistvarast ) all. Kuna eri regioonide standardid on aja jooksul siiski iseseisvalt arenenud on praegu probleeme ühilduvusega. Pikas perspektiivis jääb siiski vaid UN/EDIFACT standard
teenust; 7) e-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. 3. Mis on kaubandustegevus Kaubandustegevuse seaduse tähenduses? isiku või asutuse tegevus, mille raames toimuvad käesoleva seaduse § 1 lõike 2 punktides 15 nimetatud tegevused (edaspidi kauba või teenuse müük ) ning punktis 6 nimetatud tegevus. 4. Millisteks liikideks kaubandustegevus jaguneb? 1) hulgikaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija; 2) jaekaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust kliendile ning millega kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 3) toitlustamine, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks
Tarbija jaoks tähendab see minimaalseid otsimisjõupingutusi ja poe soodsat asukohta. Toote intensiivse turustamise eeliseks tarbekaupadel on impulssostude rohkenemine, laiem tutvustus, käepärasus ja ostumugavus. Puudusteks on madalamad tulud, väiksemad tellimused, laovarude jälgimise ja kordustellimustega seotud probleemide kasv, väiksemad võimalused oma toote turustamise kontrollimiseks. 32.Hulgikaubanduse olemus ja funktsioonid Hulgikaubandus pakub kaupu ja teenuseid tootlikuks tarbimiseks või edasimüügiks. Kui üks tootja turustab teisele tootjale, vahendaja vahendajale, siis on see hulgimüük. Hulgikaubandus erineb jaekaubandusest selle poolest, et ta: 1. ei tegele lõpptarbijaga 2. teenindab laiemat piirkonda 3. sõlmib suuremaid tehinguid 4. kasutab teistsuguseid müügimeetodeid. Hulgikaubanduse funktsioonid – ladustamine, transportimine, riski
.................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Antud kodutööga hindame Tallinna Kaubamaja AS majandustegevuse tulemusi ja finantsseisundit finantsaruandluse analüüsi baasil. Aluseks on võetud 2009-2011 aastate majandusaasta aruanded. Tallinna Kaubamaja kontserni ettevõtjate peamised tegevusalad on jae- ja hulgikaubandus. 2012. aasta lõpus annab Tallinna Kaubamaja kontsern tööd enam kui 3 330 töötajale. Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluvad tütar- ja sidusettevõtted Kaubamaja AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, AS Tartu Kaubamaja, Topsec Turvateenused OÜ, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, TKM Auto OÜ, TKM Beauty OÜ, TKM Beauty EestiOÜ, Ülemiste Autokeskus OÜ, KIA Auto AS, Viking Motors AS, OÜ Suurtüki NK, AS ABC King ja Rävala Parkla AS on
taimse,loomse ja tehistooraine esmase töötlemise.Teenus on abitstav või teenindav töö,mis rahuldab inimese või ettevõtte mingit vajadust.Side rahvamajandusharu,ülesanne informatsiooni edastamine. Logistika on majandusharu mis tegeleb veoste planeerimise,edasitoimetamise,kontrolli ja juhtimisega.Kaubandus- majandusharu mis hõlmab kõiki ettevõtteid mis vahendavad midagi toojate ja tarbijate vahel Jaekaubandus-väikestes kogustes kaupade ja teenuste müük. Hulgikaubandus- tootjaid ja kaubandusettevõtteid ühendav vahenduskaubandus kus liiguvad suured kaubakogused.
10. Hulgi- ja vahendusfirma ladu, mis asub tootmise koondumise lähedal, võtab tootmisettevõttelt suurtes kogustes kauba vastu, komplekteerib ja saadab suured partiid tarbimispiirkonnas olevatele vahendajatele. Selle laoga liitub ka transpordi konsolideerumine/ühendamine 11. Kaubanduslik hulgiladu, mis asub tarbimispiirkonnas, varustab kaupadega jaekaubandust Hulgikaubandus Jaekaubanuds Suurjaemüüja, mis on toiduainete jaotussüsteemis tootja ja tarbija vaheline lüli Lao ja jaotuskeskuste erinevus seisneb selles, et ladu ladustab ja säilitab toodet, jaotuskett liigutab toodet Jaotuskett on kompleks, millel on lõik lao funktsioonid, v.v. traditsiooniline kauba hoidmine Jaotuskeskuse rajamisel on oluline: · Täielik integreeritus tarne- ehk jaotusketis, EDI · Partnerlus tarnijaga
seisvat kaubandusettevõtluse vormi. Jae-, hulgi- ja vahenduskaubanduse kvalitatiivset erinevust selgitab tabel 3. . Tabel 3 Jaekaubanduse kvalitatiivne erinevus hulgi- ja vahenduskaubandusest Kaubandusettevõtluse vorm Tunnus Jaekaubandus Hulgikaubandus Vahenduskaubandus Tehingu suurus Jaoti (en detail) Hulgi (en gros) Valdavalt hulgitehing Üksikesemetena Suurte kogustena Ostja Üksiktarbija Suurtarbija Enamasti suurtarbija Lõpptarbija Vahetarbija Harva Harva üksiktarbija suurtarbija
.................................................................................................35 6.9.1 Uue toote väljatöötamise etapid............................................................................. 35 7.HIND ................................................................................................................................38 8.TURUSTUS ..................................................................................................................... 40 HULGIKAUBANDUS ....................................................................................................44 JAEKAUBANDUS.............................................................................................................46 LOGISTIKA .......................................................................................................................47 9.MÜÜGITOETUS ......................................................................................................
· kuna hulgikaubanduses on ostu- müügitehingud mahult suuremad, on ka hulgikaubandusettevõtte turuala suurem kui jaekaubandusettevõttel; · kuivõrd hulgikaubanduses on ostjateks suurtarbijad, siis pööratakse hulgikaubandusettevõtte äripoliitikas vähem tähelepanu kaubandusturundusele. Hulgikaubanduse erinevus jaekaubandusest ja vahenduskaubandusest Kaubandussektor Tunnus jaekaubandus hulgikaubandus vahenduskaubandus Tehingu Jaoti (en detail), Hulgi (en gros), suurte Valdavalt hulgitehingud suurus üksikesemetena kogustena Ostja Üksiktarbija, harva Suur-ja vahetarbija, Enamasti suurtarbija suurtarbija harva üksiktarbija Kaup Tarbekaup Tarbe- ja tootmiskaup Teenus (vahendab nii tarbe- kui tootmiskaupa)
sotsiaaltöö ja tervishoid Ilu- ja isikuteenindus Ülesanne 10. Lähtuvalt kaubandustegevuse seadusele määratle, millused tegevusalad kuuluvad kaubandustegevus valdkonda? Ülesanne 11. Arutlege rühmas või pinginaabriga kuidas allpool nimetatud tegevusalad on vähemal või suuremal määral seotud kaubandusega? Tegevusvaldkond Jae- ja hulgikaubandus Hotellid ja restoranid Veondus, laondus ja side Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus Ilu- ja isikuteenindus Ülesanne 12. Kõige rohkem inimesi töötab teenindussektoris, kauandusettevõtetes jae- ja hulgikaubanduses (väide). Argumenteeri ja püüa vastata järgmisele küsimustele: 1. Mis võivad olla primaarsektori osakaalu vähenemise põhjused? Sõnasta vähemalt kaks põhjust. 2
tootmine, sissetulekute tõus, väike tarbijate põhihulgale lähemal; sesoonsus). soodsad transpordivõimalused; Elanikkond (soovitavalt kasvav, reeglina äärelinnas; arvestada tuleb soolist, vanuselist ja teiste hulgimüüjate lähedus võib varanduslikku jaotust ning elulaadi). olla kasuks. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba Asukoha valikut mõjutavad tegurid tööstusettevõtetel: Asukoha valikut mõjutavad tegurid Piirkondlikud ettekirjutused - kas teenindusettevõtetel: selline tootmine on lubatud? Lähedus kaubanduskeskustele Rendileantavate pindade (või neis paiknemine) on sageli olemasolu. soodne.
24. Asukoha valiku kriteeriumid tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtetel. Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Hulgimüüjal: tarbijate põhihulgale lähemal; soodsad transpordivõimalused; reeglina äärelinnas; teiste hulgimüüjate lähedus võib olla kasuks. Tööstusettevõtetel: 1
Lepingulise laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 5. Ladude planeerimine. Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Nõuded:Asukoht-logistiliselt soodne ( hea ligipääs ja transpordi liikumine, kiired kaubaveod
Tehke seda lühidalt, kuid seletage: · Millal, kus ja kuidas ettevõtte tegevus algas? · Millal ettevõte registreeriti? · Kuidas ettevõte omandas maa (kui teil on maad)? · Esialgne toodang · Kuidas ettevõte ja selle toodang on arenenud? · Kas ettevõtte omanikud on raha laenanud? Kui palju ja millal? Kellelt? Kas ollakse veel võlgu? 2.2 Käesolev äri ja tegevus. Vastavalt teie ettevõttele, seletage: · Tegevusala (tootmine, hulgikaubandus, jaekaubandus, teenus, põllumajandustegevus) · Ettevõtte praegune olukord (alustamine, laiendamine jne.) · Ettevõtluse vorm (eraettevõte, kooperatiiv, aktsiaselts vms.) · Kus ettevõte asub? Kas sellel asukohal on eeliseid või puuduseid? · Ettevõtte suurus (töötajate arv, aastasissetulek jne.) · Praegune toodang · Ressursside kättesaadavus. Olenevalt sellest, millised ressursid on teie
isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia ei pruugi olla hea valik). Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: 1. Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus 2. Parklad, parkimise tasulisus; 3
isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia ei pruugi olla hea valik). Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: 1. Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus 2. Parklad, parkimise tasulisus; 3
isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia ei pruugi olla hea valik). Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: 1. Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus 2. Parklad, parkimise tasulisus; 3. Jalakäijad (ka nende vanuseline ja sooline koosseis, sissetulekud, tegevusala)