Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks seda on vaja ?
  • Kus seda leidub ?
 
Säutsu twitteris

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla)


Sissejuhatus
Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana .
Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk.
Kõik tervishoiutöötajad, kes puutuvad tervishoiuteenuste osutamisel kokku rasedate ja imetavate emadega ning nende peredega ( perearstid ja-õed, ämmaemandad, terviseõed, naiste- ja lastearstid), peaksid pöörama tähelepanu toitumise teemadele. Nõustamisoskuste hulka kuulub ka oskus hinnata toitumust ja anda toitumisalaseid soovitusi .
Rasedus ja sünnitusjärgne aeg on ka eriliselt vastuvõtlik aeg muudatuste tegemiseks kogu pere elustiilis ja toitumises. Motivatsioon terviseteabe saamiseks ja rakendamiseks on kõrge ning seda tuleks kasutada ära tervislike eluviiside sh toitumisharjumuste kujundamisel. Positiivsed muutused noore pere toidulaual mõjutavad sündivate laste toitumisharjumusi ning seeläbi tulevikus kogu rahva tervist.

Rasedate ja imetavate emade toitumise eripärad


Toitumine on üks kõige olulisemaid faktoreid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne faktor seetõttu, et toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas.
Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta , seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine väga oluliselt mitterasedate omadest , sisaldades vaid mõningaid erandeid . Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis , pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest.
Tervislik dieet sisaldab mõõdukas koguses piimatooteid ning küllaldaselt valke sisaldavaid toiduaineid, näiteks: tailiha , kala, muna, herneid, läätsi. Lisaks kuuluvad dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu.
Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev. Siiski on lihtsam orienteeruda päevastele soovitustele, nädalase valiku teeb igaüks ise.

Toiduenergia vajadus


Fertiilses eas naiste päevase toiduenergia keskmised soovitused vanuses 19....50 eluaastat on ca 2000 kcal ning on oluliselt seotud kehalise aktiivsusega.
Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse (+1260kJ/ 300kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100– 2650 kJ/ 500–650kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb kehamassi liigne tõus. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks.
Kogu raseduse ajal võiks naine juurde võtta 10-15 kg: priskemad vähem, saledamad rohkem ja sõltuvalt kasvust - pikemad rohkem ning lühemad vähem. Esimestel kuudel sageli kaal ei tõusegi vaid võib langeda seoses isumuutuste, iivelduse ja oksendamisega. Samas on esimeste kuude kaalutõus paljudel naistel täiesti märgatav ning seotud rasedusaegsetest hormoonidest põhjustatud veesisalduse tõusuga organismis. See on füsioloogiline protsess, mille eesmärgiks on kaitsta keha võimaliku verekaotuse korral seoses raseduse-sünnitusega.
Alates 12.rasedusnädalast märkab enamasti iga naine, et kaal hakkab tõusma. See toimub nii ema kehakaalu tõusu ( rasvkoe ladestumine, vere mahu suurenemine, rindade kasv, emaka suurenemine, lootevee moodustumine) kui lapse kasvamise tõttu. Nädalas võtab naine keskmiselt juurde 400-500 g, mis teeb ühes kuus kuni 2 kg.
Kaaluiive raseduse ajal ei ole ühtlane - kõige suurem kaalutõus toimub tavaliselt 16. – 32. rasedusnädala vahel. Viimasel raseduskuul kaalu tõus tavaliselt aeglustub ning võib ka hoopis peatuda .
Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse getokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele eluohtlikuks võib saada situatsioon, kus ema on söömata üle 20 tunni.
Vahel aga on kehakaalu tõus keskmisest märksa suurem, mis võib olla tingitud lihtsalt liigsest toiduenergia hulgast ja valedest toitumisharjumustest (suhkru ja toidurasvade liiast menüüs), kuid vahel ka rasedusega kaasnevast ülemäärasest vedelikusisalduse tõusust kudedes (tursetest). Igal külastusel arsti või ämmaemanda juurde kaalutakse rasedat, et avastada õigeaegselt liigse kaalu lisandumine, mis võib olla ebakorrektse dieedi või ülemäärase vedeliku kudedesse kogunemise tagajärjeks.
Seega võib öelda, et toitumine raseduse ajal on omamoodi kaalujälgimine, mille eesmärk on hoida kehakaalu tõus ootuspärastes piirides ning tagada tervislik toiduvalik . Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks.
Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel , kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv , mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni.
Kuuekuulise täieliku imetamise (imiku ainus toit on rinnapiim ) jooksul langeb ema kehakaal üldjuhul keskmiselt 7 kg ning raseduse ajal tekkinud lisakilod kaovad.
Loomulikult on see individuaalne ja realiseerub siis, kui toiduenergia saamine ja kulutamine on omavahel tasakaalus ja ema ei söö „kahe eest”. Enamasti suudavad aga ka mõõdukalt alatoidetud emad toota täiesti piisavas koguses lapsele väärtuslikku rinnapiima ning olulisem on hoolitseda ema enda heaolu eest.
Kui raseduse ajal on lisakilosid kogunenud rohkem (kaaluiive on olnud soovituslikust 10-15 kg-st oluliselt suurem), siis võtab nende kulutamine rohkem aega. Pikema-ajaline imetamine võib seejuures olla abiks.
Ema peab saama piisavas koguses kõiki vajalikke toitaineid ennekõike selleks, et vältida ühekülgset toitumist ning vitamiinide ja mineraalainete defitsiiti. Samas on imetavatel emadel vahel raske leida aega enda vajaduste eest hoolitsemiseks – näiteks endale toidu valmistamiseks või isegi söömiseks. Tugeva alatoitluse korral (nagu nälgus) on tähelepanuväärne, et emapiima komponendid – valgud , rasvad , süsivesikud - jäävad ka siis lapsele soodsasse vahekorda ja õigesse koostisesse. Küll aga võib niisugusel puhul emapiima üldkogus olla umbes 1/3 võrra oodatust väiksem.
Kõikidel teistel juhtudel peaks aga meeles pidama seda, et suurem kogus energiarikast toitu (pähklid, halvaa ) ei tekita üldjuhul sugugi rohkem rinnapiima, vaid ainult tõstab kehakaalu.
Seega rinnapiima kogus ei sõltu ema poolt tarbitava toiduenergia hulgast. Rinnapiima kogus sõltub rindade tühjendamise sagedusest, imetamise kestvusest ja lapse imemistehnika efektiivsusest!
Konkreetse indiviidi toiduenergia vajadus sõltub palju ka tema kehalisest aktiivsusest ja raseduseelsest kehakaalust ning seetõttu tuleb nii raseda kui ka imetava ema energiavajadust alati hinnata koos energia kulutamise hindamisega.
Nõustamine toiduenergia osas peaks olema alati individuaalne ning arvestama järgmisi aspekte :
  • Kehamassi indeks enne rasedust (suurema, >25, kehamassi indeksiga rasedad võivad vajada rohkem energiat)
  • Rasedusaegse kehakaalu tõusu omapära
  • Kehaline aktiivsus ja selle muutused raseduse ajal
  • Eeldatava ja soovitud kehakaalu saavutamiseks vajalik energiahulk.


Vedeliku tasakaal
Täiskasvanu vajab päevas olenevalt kehalisest koormusest 30-35 ml kehakaalu kg kohta vett, millest toidu ja joogiga saadakse keskmiselt 1–1,5 liitrit, rasvade oksüdatsioonist tekib ligikaudu 300–350 ml vett, päevas on vaja juua keskmiselt 1–1,2 liitrit vett.
Rasedusaegne kehakaalu tõus toob kaasa ka järjest suureneva vedelikuvajaduse. Samuti vajab rase piisavalt vedelikku suurenenud koormuse tõttu enda ja lapse ainevahetusproduktide eemaldamisel. Seetõttu ei soovitata tänapäeval vedeliku tarbimist raseduse ajal piirata. Lähtuda tuleks individuaalsest janutundest. Küll aga tasuks raseduse teisel poolel hoiduda soolastest ja vürtsikatest toitudest, mis põhjustavad vedeliku liigset kogunemist kudedesse ja tursete teket.
Laktatsiooni ajal moodustub piimanäärmetes iga päev keskmiselt 850 ml rinnapiima, mille veesisaldus on keskmiselt 87-88%. Rinnapiima veesisaldus varieerub ühe imetamise korra jooksul, sisaldades imetamise alguses rohkem ja lõpupoole vähem vett.
Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600–700 ml vedelikku päevas, aga täpsem kogus sõltub eelkõige rinnaga toitmise mahust ja sagedusest. Lisavedelik on vajalik organismi sisekeskkonna säilitamiseks, et kompenseerida rinnapiimaga ema kehast erituva vee kogust. Imetava ema vedelikuvajadus võib olla väga erinev sõltuvalt tema kehakaalust, laktatsiooni staadiumist, lapse vanusest , imetatavate laste arvust ja täielikust või osalisest imetamisest.
Laktatsiooni alguses esimesed 1-2 nädalat ei ole lisavedelik tavaliselt vajalik, sest järsk hormonaalne muutus sünnitusel põhjustab raseduse ajal naise keha kudedesse kogunenud lisavedeliku vabanemise esimestel sünnitusjärgsetel päevadel ja nädalatel. Kõige rohkem lisavedelikku vajavad imetavad emad tavaliselt lapse 2.-5.elukuuni, kui laps on ainult rinnapiimatoidul ning tema poolt ööpäevas tarbitava rinnapiima kogus suureneb pidevalt. 6 -9 elukuuni rinnapiima kogus lapse menüüs enam ei suurene vaid lapse kasvavad vajadused kaetakse rinnapiimale lisanduva eakohase lisatoiduga. Sellel perioodil aga ei ole veel soovitav rinnapiima kogust lapse menüüs vähendada ning seetõttu ema suurem vedelikuvajadus säilib endiselt. Alates 10.elukuust võib imiku menüüs osa rinnapiima asendada tahke toiduga kartmata kahjustada lapse tervist ning see toob tavaliselt kaasa ema vedelikuvajaduse vähenemise.
Janujoogiks tuleb eelistada vett, mis imetaval emal olgu alati käepärast. Suurenenud vedelikuvajaduse katmiseks ning aeglustunud seedetegevuse hõlbustamiseks sünnitusjärgselt tuleb kasuks vedelamate toitude ( supid , kompotid) eelistamine. Juua ei ole mingil juhul vaja rohkem, kui enesetunde järgi.
Lõplik individuaalne vedelikuvajadus sõltub ka ema kehakaalu muutustest ning naised, kelle rasedusaegsed lisakilod kaovad kiirelt, võivad vajada vähem lisavedelikku, sest rasvade lagundamine vabastab kehas samuti rohkelt vett.
Suurem kehaline aktiivsus suurendab vedelikuvajadust ja seda on imetamise ajal eriti oluline silmas pidada, kuna lisavedeliku vajadus võib sel juhul üllatuslikult suureks osutuda.
Suurenenud psühho-emotsionaalne koormus esimestel kuudel pärast sünnitust ei lase emal alati märgata isiklikke vajadusi, sh füsioloogilist janutunnet. Seepärast peab imetava ema nõustamisel alati arvestama ka tema emotsionaalset seisundit , stressi taset ning olema imetamist toetav.
Vastupidi varemlevinud arvamustele ei suurenda lisavedeliku (kummelitee, piimaga tee või piima) tarvitamine rinnapiima kogust. Rinnapiima kogust suurendab ainult sagedasem ja efektiivsem rindade tühjendamine ehk siis lapse imetamine.

Valkude vajadus


Raseduse ajal sünteesib naise keha kõik arenevale lapsele vajalikud ehitusmaterjalid, mis on põhiliselt valgulise koostisega. Lisaks vajab arenev loode ise ema kehas uute valkude sünteesi. Kokku sünteesitakse raseduse ajal ema ja lapse jaoks keskmiselt 925g uusi valke. Keskmise kasvuga (155-165 cm) ja kaaluga (55-65 kg) naine vajab ööpäevas valke 80-100 g, Valguvajadus suureneb raseduse teisel ja kolmandal trimestril ja imetavatel emadel kuni 25 g päevas (0,7 - 1,3 grammi valke kehakaalu 1 kilogrammi kohta päevas). Rase vajab valku lisaks tavalisele kogusele keskmiselt
6 g/ päevas ning imetav ema keskmiselt 11 g /päevas.
Imetavatel emadel sõltub täiendav valguvajadus rinnaga toitmise sagedusest ja kogusest ning väheneb peale 6-kuulist või aastast imetamisperioodi. Oluline on teada, et valgu sisaldus emapiimas ei sõltu ema toidust, vaid on alati ühtviisi õiges, lapsele kasvamiseks vajalikus koguses. Rinnapiim sisaldab valke keskmiselt 1,25 g /100 ml kohta.
Ema keha vajab laktatsiooni ajal lisavalke selleks, et kompenseerida rinnapiimavalkude moodustamiseks kulutatud aminohapped . Täiendav valguvajadus püsib seni, kuni kestab rinnaga toitmine ning väheneb siis, kui rinnapiima moodustumine väheneb. Tavaliselt ei soovitata rinnapiima kogust lapse menüüs vähendada enne tema 10 kuuseks saamist. Lisatoit alates 7.elukuust ei peaks asendama saadava rinnapiima kogust vaid ainult sellele lisanduma.
Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast.
Oluline on nii loomsete kui taimsete valkude kasutamine menüüs -soovitus eriti taimetoitlastele! Samas tarbivad segatoitu eelistavad inimesed liiga palju loomseid valke ning vähem taimseid, nemad võiksid suurendada just taimsete valkude tarbimist.
Head loomsete valkude allikad on linnulihas, punases lihas, kalas , munades, piimas, madala rasvasisaldusega juust, tofu. Loomsed valgud on tihti samal ajal suure rasvasisaldusega. Terviseriskide vähendamiseks on oluline vältida liha liigset tarvitamist valgu allikana. Piisavalt taimseid valke saab tarvitades igapäevaselt täisteraviljatooteid (leiba, sepikut, pastatoite). Valguallikad on tavaliselt ka väga head B-grupi vitamiinide, raua ja foolhappe allikad.
Kui rasedal on probleeme kehakaaluga tuleks silmas pidada, et tema menüüs oleks vähem sahharoosi ja rasvu ning rohkem valku.
Tihti soovitatakse raseduse ja imetamise ajal suurenenud toiduenergia vajaduse kompenseerimiseks süüa iga päev tavalisele toidule lisaks 100 g leiba, mis on hea valguallikas, sest sisaldab ühtlasi ka 7g valku ning katab seega ka lisandunud valguvajaduse.

Toidurasvade vajadus


Toidurasvad on asendamatud, andes kehale energiat ja aidates üles ehitada rakumembraanid ning olles lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele. Naine vajab ööpäevas rasvu 75-80 g.
Toidurasvadest saadav energia peaks jääma vahemikku 25 - 30% toiduenergiast.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #1 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #2 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #3 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #4 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #5 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #6 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #7 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #8 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #9 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #10 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #11 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #12 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #13 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #14 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #15 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #16 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #17 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #18 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #19 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #20 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #21 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #22 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #23 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #24 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #25 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #26 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #27 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #28 Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eglerohtla Õppematerjali autor

Lisainfo

Lektor Marge Mahla
toiduenergia , eripärad , valgud , toidurasvad , süsivesikud , rase

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
odt
Kaasaegsed toitumissoovitused
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
44
doc
Toit
88
doc
1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
652
pdf
Asjaajamise alused
62
doc
Toiduained
67
doc
Terve naine





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun