Imetava ema toitumine (0)

IMETAVA EMA TOITUMINE
Tundes huvi käesoleva voldiku vastu, olete te tõenäoliselt juba raseduse ajal tervislikule toitumisele rohkem tähelepanu pöörama hakanud ja oma toitumisharjumustes ehk mõningaid muutusi teinud. Ajal, mil imetate oma last, on väga oluline õigesti toitumist jätkata.
Toitumisel on oluline roll sünnitus- järgse energia ja tervisliku füüsilise vormi taastamisel. Jälgides õige toitumise põhimõtteid, jõuavad normaalseks arenguks vajalikud toitained rinnapiimaga ka teie lapseni.
Energiatarve
• Raseduse ajal loob enamik naisi 2-4 kg keharasva varu, mis katab esialgu imetamisel energia erivajadused .
• Imetav ema vajab piima tootmiseks umbes 500 lisakalorit rohkem kui mitterase naine, seega on soovitatav toiduga saada keskmiselt 2700 kcal päevas.
• Sageli sööb imetav ema vähem, mistõttu naine saavutab kergesti raseduseelse kaalu. Liiga energiavaene toitumine võib põhjustada aga rinnapiima hulga vähenemise ja muuta ka selle koostist ( alaneb haigusvastaste kaitsekehade sisaldus, erinevate toitainete sisaldus).
• Imetav ema ei tohiks tunda pidevat näljatunnet ning kaotada kehakaalust rohkem kui pool kilo nädalas.
• Kuigi võite tunda muret oma liigse kehakaalu pärast, võib söödavat toidukogust hakata tasapisi vähendama alles 6 nädalat pärast sünnitust, s.o ajal, mil imetamine ja piisava piimakoguse tootmine on hästi käivitunud. Siiski tuleks jälgida, et päevane saadav energiahulk oleks vähemalt 1800 kcal!
• Vältima peaks ka kaalulangust soodustavate toidulisandite ja preparaatide tarbimist ning rangeid kõhnumisdieete. Imetamise ajal on energia kulu nii suur, et tõenäoliselt hakkab teie kehakaal iseenesest vähenema.
• Alles siis, kui laps hakkab saama lisatoitu, peaks vähendama oma päevase toidu kalorsust, et vältida kaalu tõusu.
• Kui teil on mitmikud, tuleks arvestada, et lisaenergia vajadus on 500 kcal iga lapse kohta.
• Kui olete kaalujälgija, võite endale imetamise perioodil lubada tervislike vahepalade ja suupistete näol 10 lisapunkti võrreldes varasemaga.
Mitmekesine toit
Kuigi valkude, süsivesikute ja rasvade kogused rinnapiimas on suhteliselt stabiilsed, on juba enda tervise huvides mõistlik süüa mitmekesist toitu.
Süsivesikud (60%)
On peamised energiaallikad, need peaksid andma suurema osa päevasest kalori-kogusest. Süsivesikuid leidub kõige rohkem leivas, teraviljas, kartulis ning puu- ja köögiviljades.
Valgud (10-15%)
On olulised, kuna organism taastab ja ehitab valkudest uusi keharakke. Rinnaga toitmise ajal kaotab naine aga palju valku. Valgurikkad toiduained on piim ja piimatooted , pähklid, liha ja kaunviljad .
Rasvad (25-30%)
Rasvhapete hulk rinnapiimas sõltub otseselt sellest, kui palju toidurasva ema sööb. Kasulikke rasvhappeid leidub pähklites, õlides ja seemnetes. Kalas sisalduvad oomega-3 rasvhapped on eriti head laste silmade ja aju arenguks, seega võiks ema menüü sisaldada vähemalt mõne kalaportsjoni nädalas. Piiranguteta võib süüa ookeani ning järve- ja merevees kasvanud kalu, kuid vältida saasteohuga piirkondadest püütud kalu (nt Läänemeri)
Vitamiinid
Nende sisaldus rinnapiimas sõltub samuti ema toidust, seega peaks imetava ema toit olema mineraali- ja vitamiinirikas. Rasvlahustuvate vitamiinide, A- ja D-vitamiini sisaldus piimas sõltub ema toidust suhteliselt vähe. Kui aga toit ei sisalda piisavalt B-rühma vitamiine, võib häiruda lapse närvisüsteemi areng. B-rühma vitamiine leidub peaaegu kõigis toiduainetes , eriti rohkelt aga lihas, kalas, munades, kaunviljades ja teraviljasaadustes (nt täisteraleib, mis on kiudaineterikas ja soodustab ka seedimist). C-vitamiin tugevdab eriti immuunsüsteemi. Seda sisaldavad rohkesti puu- ja juurviljad, kapsas , kartul, kibuvitsamarjad, mustsõstrad ja maasikad .
• Kuna imetamise ajal kaotab organism rinnapiimaga suhteliselt palju kaltsiumi, peaks seda toiduga tagasi saama. Kui tarbite piisavalt kaltsiumirikkaid toiduaineid (piima-tooted, täisteratooted, punane liha ja kala), teete sellega head oma hammastele ning väldite hilisemat osteoporoosi teket.
• Võiksite jälgida, et toit ei oleks väga vürtsikas, kuna teravad maitseained võivad muuta ka teie rinnapiima maitset, mis lapsele ei pruugi meeldida.
• Taimetoitlased ja inimesed, kellel on mõne toiduaine talumatus, võiksid lisaks tarvitada vitamiini-preparaate.
Vedelike tarbimine
• Seoses rinnapiima tootmisega suureneb imetamise ajal teie organismi veekadu . Kõige parem viis vedeliku tarbimise reguleerimiseks on janutunde jälgimine.
• Varasemaga võrreldes võiks tarbida lisaks umbes 6 klaasitäit vedelikku. Joogiks parim on puhas vesi. Mahlade tarbimisel tuleks jälgida, ega lapsel ei teki allergilist reaktsiooni (lööve, gaasid). Välistada võiks apelsini mahla kui ühe suurema allergeeni ning samuti karastusjoogid (sisaldavad palju
lisaaineid ning mullid võivad tekitada gaase nii teil kui teie lapsel).
• Lehmapiima (kui lapsel ei ole laktoosi talumatust ja piimatooted pole vastu-näidustatud) võiks asendada hapupiima-toodetega, mis on kergemini seeditavad.
• Kohvi tarbimist võiks piirata 2 tassini päevas, soovitavalt ennelõunat ning pärast, mitte vahetult enne lapse toitmist. Kofeiin võib ka lapsele ergutavalt mõjuda ja ta rahutuks muuta.
• Kui võtate toidulisandina rauapreparaate, võiks kofeiini sisaldavate jookide tarbimist vältida, kuna see halvendab raua omastamist.
• Alkoholi tarbimine imetamise ajal ei ole soovitatav, sest see jõuab kiiresti rinnapiima koostisse ja seega ka teie lapseni. Alkohol mõjub veresuhkrule, neelab B- ja C-vitamiine ning alandab ka vee hulka kehas. Alkoholi mõjul muutub rinnapiima lõhn ja maitse, mistõttu laps võib keelduda imemisest.
• Kui alkoholi üldse pruukida (!!!), siis teha seda vahetult pärast imiku toitmist, et järgmiseks imetuskorraks oleks selle sisaldus piimas võimalikult väike. Kõige suurem on alkoholisisaldus rinnapiimas 1,5 tundi pärast selle pruukimist.
Koostaja: Tiivi Pihla